Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 11

“Bɔ Ni Gbɔmɔ Nɛɛ Wieɔ Lɛ, Mɔ Ko Ewieko Nakai Da”

“Bɔ Ni Gbɔmɔ Nɛɛ Wieɔ Lɛ, Mɔ Ko Ewieko Nakai Da”

1, 2. (a) Mɛni hewɔ tsuji ni atsu koni amɛyamɔ Yesu lɛ ku amɛsɛɛ amɛba kɛ amɛdɛ̃ folo lɛ? (b) Mɛni hewɔ Yesu he esa jogbaŋŋ kɛ nitsɔɔmɔ lɛ?

 FARISIFOI lɛ amli efu waa. Yesu miitsɔɔ e-Tsɛ lɛ he nii yɛ sɔlemɔwe lɛ. Mɛi ni boɔ lɛ toi lɛ amli egbala enyɔ; amɛteŋ mɛi pii ehe Yesu nɔ amɛye, ni amɛteŋ mɛi komɛi hu miitao ni amɔ lɛ. Akɛni jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ amli efu fe nine hewɔ lɛ, amɛtsu tsuji komɛi koni amɛyamɔ Yesu. Shi tsuji lɛ ku amɛsɛɛ amɛba kɛ amɛdɛ̃ folo. Osɔfonukpai lɛ kɛ Farisifoi lɛ bi amɛ akɛ: “Mɛɛba ni nyɛkɛ lɛ baaa?” Tsuji lɛ to he ha amɛ akɛ: “Bɔ ni gbɔmɔ nɛɛ wieɔ lɛ, mɔ ko ewieko nakai dã.” Bɔ ni Yesu tsɔɔ nii ehaa lɛ ta amɛtsuiŋ aahu akɛ amɛnuuu he akɛ amɛmɔ lɛ. a​—Yohane 7:45, 46.

2 Jeee tsuji nɛɛ pɛ Yesu nitsɔɔmɔ lɛ ta amɛtsuiiaŋ. Mɛi pii po buaa amɛhe naa koni amɛbo enitsɔɔmɔi lɛ atoi kɛkɛ. (Marko 3:7, 9; 4:1; Luka 5:1-3) Mɛni hewɔ Yesu he esa jogbaŋŋ kɛ nitsɔɔmɔ nɛkɛ? Taakɛ wɔna yɛ Yitso 8 lɛ, esumɔ anɔkwalei ni eshiɛ lɛ, ni esumɔ mɛi ni etsɔɔ amɛ nii lɛ hu. Agbɛnɛ hu, ehe esa jogbaŋŋ kɛ bɔ ni atsɔɔ gbɛi srɔtoi anɔ atsɔɔ nii. Nyɛhaa wɔsusua nitsɔɔmɔ gbɛi ni mɔɔ shi waa ni ekɛtsu nii lɛ ateŋ etɛ, kɛ bɔ ni wɔɔfee wɔkase gbɛi nɛɛ ahe wɔkwɛa.

Etsɔɔ Nii yɛ Gbɛ ni Yɔɔ Mlɛo Nɔ

3, 4. (a) Mɛni hewɔ Yesu kɛ wiemɔi ni shishinumɔ waaa tsu nii yɛ enitsɔɔmɔ mli lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ haa anaa akɛ etsɔɔ nii yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ?

3 Yesu le wiemɔ komekomei babaoo ni wɔjwɛŋmɔ nyɛŋ ashɛ he ni kulɛ ebaanyɛ ekɛtsu nii! Kɛlɛ, kɛ́ eetsɔɔ nii lɛ, ekɛ wiemɔi ni shishinumɔ wa kɛha etoibolɔi, ni amɛteŋ mɛi babaoo “jeee woloŋlelɔi kɛ nilelɔi” lɛ tsuuu nii. (Bɔfoi lɛ Asaji 4:13) Esusu etoibolɔi lɛ anyɛmɔi ahe, ni no hewɔ lɛ, elooo saji babaoo fe nine eshwieee amɛnɔ. (Yohane 16:12) Ewiemɔi lɛ ashishinumɔ waaa, shi anɔkwalei ni amɛhaa aleɔ lɛ ahe yɛ sɛɛnamɔ waa.

4 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ ni abɔ he amaniɛ yɛ Mateo 5:3–7:27 lɛ he okwɛ. Yesu kɛ ŋaawoi ni haa mɔ susuɔ nii ahe jogbaŋŋ, ni haa anaa nɔ tuuntu ni he hiaa yɛ sane ko he lɛ ha yɛ shiɛmɔ nɛɛ mli. Ekɛ wiemɔi ni hiɛ shishinumɔi srɔtoi tsuuu nii. Yɛ anɔkwale mli lɛ, gbekɛ fioo po baanyɛ anu wiemɔi ni ekɛtsu nii lɛ fɛɛ shishi! Belɛ, ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ, beni Yesu gbe ewiemɔi lɛ anaa lɛ, asafoku lɛ​—ni ekolɛ amɛteŋ mɛi komɛi ji, okwaafoi, tookwɛlɔi, kɛ wolɛi lɛ​—“ahe jɔ̃ amɛhe yɛ enitsɔɔmɔ lɛ hewɔ.”​—Mateo 7:28.

5. Okɛ Yesu naa wiemɔi ni shishinumɔ waaa shi sɛɛnamɔi yɔɔ amɛhe lɛ ahe nɔkwɛmɔnii aha.

5 Bei pii lɛ, kɛ́ Yesu miitsɔɔ nii lɛ, ekɛ wiemɔi kukuji ni shishinumɔ waaa tsuɔ nii, ni sɛɛnamɔi yɛ enaa wiemɔi lɛ ahe waa. Yɛ egbii lɛ amli beni abɔiko woji akalamɔ lɛ, etsɔ gbɛ nɛɛ nɔ eha eshɛɛ sane lɛ ka etoibolɔi lɛ ajwɛŋmɔŋ ni ebote amɛtsuiiaŋ. Susumɔ enɛ he nɔkwɛmɔnii komɛi ahe okwɛ: “Nyɛkakojoa, koni akakojo nyɛ.” “Mɛi ni yɔɔ hewalɛ lɛ, tsofatsɛ he ehiaaa amɛ, shi moŋ mɛi ni he yeɔ lɛ.” “Mumɔ lɛ miikpɛlɛ moŋ, shi heloo lɛ egbede.” “Nyɛŋɔa Kaisare nii nyɛhaa Kaisare, ni nyɛŋɔa Nyɔŋmɔ nii nyɛhaa Nyɔŋmɔ.” “Nɔhamɔ mli yɛ jɔɔmɔ fe hemɔ.” b (Mateo 7:1; 9:12; 26:41; Marko 12:17; Bɔfoi lɛ Asaji 20:35) Eyɛ mli akɛ aaafee afii 2,000 eho kɛjɛ be klɛŋklɛŋ ni awie wiemɔi nɛɛ moŋ, shi akaiɔ wiemɔi nɛɛ tamɔ bɔ ni amɛji kɛjɛ blema lɛ.

6, 7. (a) Kɛ́ wɔɔtsɔɔ nii yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ lɛ, mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔkɛ wiemɔi ni shishinumɔ waaa atsu nii lɛ? (b) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkwɛ ni wɔkaloo saji babaoo fe nine wɔshwie wɔ-Biblia nikaselɔi lɛ anɔ lɛ?

6 Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsɔɔ nii yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ lɛ? Nɔ kome ni he hiaa waa ji, ni wɔkɛ wiemɔi ni amɛshishinumɔ waaa ni mɛi babaoo baanyɛ ana naa oya atsu nii. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli shishijee anɔkwalei lɛ ashishinumɔ waaa. Yehowa jieɔ eyiŋtoi akpo etsɔɔ mɛi ni tsui hi ni baa amɛhe shi kɛjɛɔ amɛtsuiiaŋ lɛ. (1 Korintobii 1:26-28) Kɛ́ wɔkɛ wiemɔi ni shishinumɔ waaa tsu nii jogbaŋŋ lɛ, ebaanyɛ eha Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwalei ni wɔtsɔɔ lɛ amɔ shi.

Kɛ́ ootsɔɔ nii lɛ, ha efee nɔ ni shishinumɔ waaa

7 Kɛ́ wɔɔtsɔɔ nii yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ lɛ, esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ koni wɔkaloo saji babaoo fe nine wɔshwie wɔ-Biblia nikaselɔi lɛ anɔ. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔmiifee Biblia mli nikasemɔ lɛ, ehe ehiaaa ni wɔgbala nɔ fɛɛ nɔ mli fitsofitso; ni asaŋ ehe ehiaaa ni wɔwo nikasemɔ lɛ foi oookɛɛ nibii abɔ ni wɔkɛ mɔ ko aaakase lɛ ji nɔ ni he hiaa titri. Yɛ no najiaŋ lɛ, nilee yɛ mli akɛ wɔɔkwɛ nikaselɔ lɛ nyɛmɔi kɛ ehiamɔ nii koni wɔdamɔ nɔ wɔle nii abɔ ni esa akɛ wɔ kɛ lɛ akase. Oti ni ma wɔhiɛ ji ni wɔye wɔbua nikaselɔ lɛ koni ebatsɔ Kristo sɛɛnyiɛlɔ kɛ Yehowa jálɔ. Enɛ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔkɛ bei abɔ ni ehe baahia ni nikaselɔ lɛ kɛnu nɔ ni ekaseɔ lɛ shishi bɔ ni sa lɛ atsu nii. Ja wɔfee nakai dani Biblia mli anɔkwalei lɛ baashɛ etsui he, ni ebaatsirɛ lɛ koni ekɛ nɔ ni ekaseɔ lɛ atsu nii.​—Romabii 12:2.

Ekɛ Sanebimɔi ni Sa Tsu Nii

8, 9. (a) Mɛni hewɔ Yesu kɛ sanebimɔi tsu nii lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu kɛ sanebimɔi tsu nii kɛye ebua Petro koni emu saji anaa jogbaŋŋ yɛ sane ni kɔɔ sɔlemɔwe he toohemɔ lɛ he lɛ he?

8 Yesu kɛ sanebimɔi tsu nii yɛ gbɛ ni sa kadimɔ waa nɔ, yɛ be mli po ni kulɛ ebaanyɛ ekɛ be fioo pɛ akɛɛ etoibolɔi lɛ oti ni etaoɔ etsɔɔ amɛ lɛ. Belɛ, mɛni hewɔ ekɛ sanebimɔi tsu nii lɛ? Bei komɛi lɛ, ekɛ sanebimɔi tsuɔ nii kɛkpaa jwɛŋmɔ fɔŋ ni mɛi ni teɔ shi woɔ lɛ lɛ hiɛ lɛ he mama, ni ekɛkuɔ amɛnaa. (Mateo 21:23-27; 22:41-46) Shi yɛ shihilɛi babaoo amli lɛ, ekɛ sanebimɔi ni baaha ekaselɔi lɛ atsɔɔ amɛjwɛŋmɔ tsuɔ nii koni ekɛkanya amɛ ni amɛsusu nii ahe jogbaŋŋ. No hewɔ lɛ, ebi saji tamɔ, “Te nyɛsusuɔ tɛŋŋ” kɛ “Oheɔ enɛ oyeɔ lo?” (Mateo 18:12; Yohane 11:26) Yesu sanebimɔi lɛ ha eshɛ ekaselɔi lɛ atsui he. Susumɔ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ko he okwɛ.

9 Be ko lɛ, toohelɔi lɛ yabi Petro kɛji Yesu haa sɔlemɔwe lɛ onia lɛ. c Petro ha hetoo oya nɔŋŋ akɛ, “Ehaa.” Sɛɛ mli lɛ, Yesu kɛ lɛ susu nii ahe akɛ: “Te osusuɔ tɛŋŋ, Simon? shikpɔŋ lɛ nɔ maŋtsɛmɛi lɛ, namɛi adɛŋ amɛheɔ ntoo loo onia yɛ? yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛbii adɛŋ aloo mɛi kpɔji adɛŋ?” Petro ha hetoo akɛ: “Yɛ mɛi kpɔji adɛŋ.” Yesu kɛɛ lɛ akɛ: “Belɛ bii lɛ yeɔ amɛhe mɔ.” (Mateo 17:24-27) Nɔ ni Yesu taoɔ ni ekɛ sanebimɔi lɛ atsɔɔ lɛ yɛ faŋŋ kɛha Petro, ejaakɛ ale akɛ odehei lɛ wooo too. No hewɔ lɛ, akɛni ŋwɛi Maŋtsɛ ni ajáa lɛ yɛ sɔlemɔwe lɛ Bi koome ji Yesu hewɔ lɛ, esaaa akɛ ewoɔ too lɛ. Kadimɔ akɛ yɛ nɔ najiaŋ ni Yesu aaaha Petro hetoo tɛ̃ɛ lɛ, Yesu jɛ bulɛ mli ebi Petro saji ni baaha Petro amu saji anaa jogbaŋŋ, ni ekolɛ eha ena akɛ esa akɛ ejwɛŋ saji anɔ jogbaŋŋ dani eha sanebimɔ ko hetoo.

Bi saji ni kɔɔ nibii ni shĩatsɛ lɛ nyaa he lɛ ahe

10. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkɛ sanebimɔi atsu nii jogbaŋŋ kɛ́ wɔmiishiɛ yɛ shĩa kɛ shĩa lɛ?

10 Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkɛ sanebimɔi atsu nii jogbaŋŋ yɛ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ? Kɛ́ wɔmiishiɛ yɛ shĩa kɛ shĩa lɛ, wɔbaanyɛ wɔbi saji kɛtee mɛi amiishɛɛ shi, ekolɛ koni no aha wɔnyɛ wɔshiɛ sanekpakpa lɛ wɔtsɔɔ amɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ wɔtswa shinaa ni mɔ ko ni eda yɛ afii amli je kpo lɛ, wɔbaanyɛ wɔjɛ bulɛ mli wɔbi lɛ akɛ, “Te je lɛ etsake yɛ owala beaŋ eha tɛŋŋ?” Kɛ́ eha hetoo etã lɛ, wɔbaanyɛ wɔbi lɛ akɛ, “Mɛni osusuɔ akɛ no baaha je lɛŋ shihilɛ ahi jogbaŋŋ?” (Mateo 6:9, 10) Kɛ́ yoofɔyoo ni yɔɔ bii ni darako tsɔ lɛ je kpo kɛba shinaa lɛ naa lɛ, wɔbaanyɛ wɔbi lɛ akɛ, “Ani osusu bɔ ni je nɛŋ shihilɛ baaji eha beni obii lɛ edara lɛ he pɛŋ?” (Lala 37:10, 11) Kɛ́ wɔmiibote shĩa ko mli ni wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ shi jogbaŋŋ lɛ, wɔbaanyɛ wɔbi sane ko ni baanyɛ akɔ nibii ni shĩatsɛ lɛ nyaa he lɛ ahe.

11. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkɛ sanebimɔi atsu nii jogbaŋŋ beni wɔkɛ mɔ ko kaseɔ Biblia lɛ?

11 Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkɛ sanebimɔi atsu nii jogbaŋŋ beni wɔkɛ mɔ ko kaseɔ Biblia lɛ? Kɛ́ wɔkɛ sanebimɔi ni wɔsusu he jogbaŋŋ tsu nii lɛ, ebaanyɛ eye ebua wɔ koni wɔle nikaselɔ lɛ tsuiŋ susumɔi. (Abɛi 20:5) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ŋɔɔ lɛ akɛ okɛ mɔ ko miikase yitso ni ji “Ní Aaahi Shi yɛ Gbɛ ni Saa Nyɔŋmɔ Hiɛ lɛ Nɔ” ni yɔɔ Mɛni Biblia lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ? d wolo lɛ mli lɛ. Yitso nɛɛ wieɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ susuɔ bɔlɛnamɔ mli jeŋba sha, dãatɔɔ, kɛ amale he ehaa lɛ he. Ekolɛ hetoi ni nikaselɔ lɛ kɛbaaha lɛ baatsɔɔ akɛ enuɔ nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ lɛ shishi, shi ani ekpɛlɛɔ nɔ ni ekaseɔ lɛ nɔ? Wɔbaanyɛ wɔbi lɛ akɛ, “Yɛ osusumɔ naa lɛ, ani nilee yɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ buɔ nibii nɛɛ ehaa lɛ mli?” Wɔbaanyɛ wɔbi hu akɛ, “Mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ okɛ sane nɛɛ atsu nii yɛ oshihilɛ mli?” Shi, nyɛhaa ehia wɔjwɛŋmɔ mli akɛ, ehe miihia ni wɔkɛ hiɛshikamɔ atsu nii ni wɔjie bulɛ kpo wɔtsɔɔ nikaselɔ lɛ. Esaaa akɛ wɔbiɔ saji ni he ehiaaa ni baawo lɛ hiɛgbele kɔkɔɔkɔ.​—Abɛi 12:18.

Ekɛ Sanenaatsɔɔmɔ ni Ja Jogbaŋŋ Tsu Nii

12-14. (a) Mɛɛ gbɛi anɔ Yesu kɛ nyɛmɔ ni eyɔɔ lɛ tsu nii ni ekɛ mɛi susu nii ahe yɛ gbɛ ni nilee yɔɔ mli nɔ? (b) Beni Farisifoi lɛ kɛɛ akɛ Yesu kɛ Satan hewalɛ ni tsuɔ nii lɛ, mɛɛ sanenaatsɔɔmɔ ni ja jogbaŋŋ Yesu kɛtsu nii?

12 Akɛni Yesu eye emuu hewɔ lɛ, ehe esa jogbaŋŋ yɛ bɔ ni akɛ mɛi susuɔ nii ahe ahaa lɛ mli. Bei komɛi lɛ, ekɛ sanenaatsɔɔmɔ ni ja jogbaŋŋ tsuɔ nii kɛkuɔ mɛi ni teɔ shi woɔ lɛ lɛ amale naafolɔmɔi lɛ anaa. Yɛ shihilɛi babaoo amli lɛ, ekɛ niiahesusumɔ ni kɔneɔ mɔ yiŋ tsu nii kɛtsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ nibii ni sɛɛnamɔ yɔɔ he. Nyɛhaa wɔkwɛa enɛ he nɔkwɛmɔnii komɛi.

13 Beni Yesu tsa nuu ko ni daimonio mumɔ yɔɔ emli ni ji shwilafo kɛ mumui fɛɛ lɛ, Farisifoi lɛ folɔ enaa akɛ: “Jeee yaka mɔnɛ fãa daimonioi lɛ, shi daimonioi alumɔ Beelzebul [Satan] hewalɛ naa ni.” Amɛkpɛlɛ nɔ akɛ ehe miihia ni aná hewalɛ ni fe gbɔmɛi anɔ dani abaanyɛ afã daimonio yɛ mɔ ko mli. Shi amɛkɛɛ akɛ Satan hewalɛ Yesu kɛtsu nii lɛ. Nɔ ni amɛwie lɛ jeee amale kɛkɛ, shi nilee bɛ mli hu. Yesu ha ana akɛ amɛsusumɔ lɛ ejaaa beni ekɛɛ amɛ akɛ: “Maŋtsɛyeli fɛɛ maŋtsɛyeli ni gbáa woɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe lɛ, ejwaa; ni maŋ fɛɛ maŋ aloo shĩa fɛɛ shĩa ni gbáa woɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe lɛ, edamɔɔɔ shi. Ni kɛji satan fã satan lɛ, egbá ewo lɛ diɛŋtsɛ ehe; belɛ té emaŋtsɛyeli lɛ aaafee tɛŋŋ adamɔ shiŋ?” (Mateo 12:22-26) Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, Yesu miikɛɛ amɛ akɛ: “Kɛ́ Satan tsulɔ ji mi, ni miifite Satan nitsumɔi lɛ, no tsɔɔ akɛ Satan miite shi eewo lɛ diɛŋtsɛ egbɛjianɔtoi, ni etsɛŋ ni enine baanyɛ shi.” Aso amɛbaanyɛ amɛje niiahesusumɔ ni kɔneɔ mɔ yiŋ nɛɛ he ŋwane?

14 Yesu kɛ sane lɛ waaa jɛmɛ. Akɛni ele akɛ Farisifoi lɛ ateŋ mɛi komɛi akaselɔi lɛ efã daimonioi pɛŋ hewɔ lɛ, ebi amɛ sane kuku ni haa mɔ jwɛŋɔ nii anɔ waa nɛɛ akɛ: “Kɛji mi lɛ, Beelzebul naa mifãa daimonioi yɛ lɛ, nyɛbihii [loo nyɛkaselɔi] lɛ, namɔ naa amɛfãmɔ amɛ yɛ?” (Mateo 12:27) Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, nɔ ni Yesu taoɔ etsɔɔ ji akɛ: “Kɛji mikɛ Satan hewalɛ fãmɔɔ daimonioi lɛ, belɛ hewalɛ nɛɛ nɔŋŋ nyɛ diɛŋtsɛ nyɛkaselɔi lɛ kɛtsuɔ nii.” Mɛni Farisifoi lɛ baanyɛ akɛɛ? Amɛnyɛŋ amɛkpɛlɛ nɔ kɔkɔɔkɔ akɛ amɛkaselɔi lɛ kɛ Satan hewalɛ tsuɔ nii. No hewɔ lɛ, Yesu damɔ amɛsusumɔ ni ejaaa lɛ nɔ eha amɛmu sane naa yɛ gbɛ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛsumɔɔɔ nɔ. Ani kɛ́ okane bɔ ni Yesu kɛ mɛi nɛɛ susu nii ahe lɛ, etaaa otsuiŋ? Shi, susumɔ asafo ni Yesu kɛwie hiɛ kɛ hiɛ lɛ he okwɛ, ekã shi faŋŋ akɛ, gbee ni ekɛwie kɛ na ni amɛna lɛ lɛ ha ewiemɔi lɛ ná amɛnɔ hewalɛ jogbaŋŋ.

15-17. Gbaa nɔkwɛmɔnɔ ko ni tsɔɔ bɔ ni Yesu kɛ wiemɔ “enyiɛ nɔŋŋ” loo “aahu fe” tsu nii kɛtsɔɔ e-Tsɛ lɛ he anɔkwalei ni taa mɔ tsuiŋ.

15 Agbɛnɛ hu, Yesu kɛ niiahesusumɔ ni kɔneɔ mɔ yiŋ ni nilee yɔɔ mli tsu nii kɛtsɔɔ e-Tsɛ lɛ he anɔkwalei ni taa mɔ tsuiŋ ni náa mɔ nɔ hewalɛ kpakpa. Bei pii lɛ, efeɔ enɛ kɛtsɔ wiemɔ ni ji “enyiɛ nɔŋŋ” loo “aahu fe” ni ekɛtsuɔ nii lɛ nɔ​—ni ekɛyeɔ ebuaa etoibolɔi lɛ koni amɛjwɛŋ anɔkwa sane ko ni amɛle momo lɛ nɔ koni eha amɛná nɔmimaa ni mli wa yɛ sane ko he. Niiahesusumɔ gbɛ nɛɛ ni damɔ nibii ni amɛjeee amɛhe ni akɛ eko toɔ eko he lɛ nɔ lɛ baanyɛ aná mɔ nɔ hewalɛ jogbaŋŋ. Nyɛhaa wɔsusua enɛ he nɔkwɛmɔnii enyɔ pɛ he wɔkwɛa.

16 Beni Yesu kaselɔi lɛ bi lɛ ni etsɔɔ amɛ bɔ ni asɔleɔ lɛ, ewie bɔ ni fɔlɔi ni ji adesai ni yeee emuu lɛ jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ “nikeenii kpakpai keɔ” amɛbii lɛ he. Kɛkɛ ni emu sane naa akɛ: ‘Kɛji nyɛ ni nyɛji mɛi fɔji lɛ nyɛle bɔ ni nyɛfeɔ ni nyɛkɛ nikeenii kpakpai keɔ nyɛbii lɛ, enyiɛ nɔŋŋ nyɛtsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ eŋɔŋ Mumɔ krɔŋkrɔŋ ehaŋ mɛi ni biɔ lɛ lɛ?’ (Luka 11:1-13) Yesu damɔ nibii ni amɛjeee amɛhe ni ekɛ eko to eko he lɛ nɔ etsɔɔ saji anaa. Kɛji fɔlɔi ni ji adesai ni yeee emuu lɛ haa amɛbii ahiamɔ nii lɛ, enyiɛ nɔŋŋ wɔŋwɛi Tsɛ, ni eye emuu ni ja kɛmɔ shi lɛ, eŋɔŋ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ehaŋ enɔkwa jálɔi ni kɛ heshibaa bɛŋkɛɔ lɛ yɛ sɔlemɔ mli lɛ!

17 Yesu kɛ niiahesusumɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ tsu nii beni ekɛ ŋaawoo ni nilee yɔɔ mli ha yɛ yeyeeyefeemɔ he lɛ. Ekɛɛ akɛ: ‘Kwaakwaalabitei lɛ duuu nii, asaŋ amɛkpaaa, ni amɛbɛ nitoohe loo aboŋo po, shi Nyɔŋmɔ lɛɔ amɛ; nyɛkwɛa bɔ ni nyɛjara wa aahu fe loofɔji! Nyɛjwɛŋa fɔfɔii lɛ ahe, bɔ ni amɛkwɛ̃ɔ! amɛtsuuu nii, asaŋ amɛtsɛ̃ɛɛ kpãa. Agbɛnɛ kɛji jwɛi ni ŋmɛnɛ lɛ eyɛ ŋa nɔ ni wɔ́ ni aŋɔwo flɔnɔɔ mli lɛ Nyɔŋmɔ wulaa nɛkɛ lɛ, ani ewulaŋ nyɛ aahu fe amɛ? nyɛ ni nyɛhemɔkɛyeli faaa!’ (Luka 12:24, 27, 28) Kɛji Yehowa kwɛɔ loofɔji kɛ fɔfɔii lɛ, enyiɛ nɔŋŋ ni ekwɛŋ adesai ni sumɔɔ lɛ ni amɛjáa lɛ lɛ! Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Yesu tsɔ niiahesusumɔ ni tamɔ nɛkɛ nɔ eshɛ etoibolɔi lɛ atsui he.

18, 19. Kɛ́ mɔ ko kɛɛ akɛ eheee Nyɔŋmɔ ni enaaa lɛ lɛ nɔ eyeee lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkɛ lɛ asusu nii ahe?

18 Esa akɛ wɔkɛ mɛi asusu nii ahe yɛ gbɛ ni nilee yɔɔ mli nɔ yɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Agbɛnɛ hu, esa akɛ wɔkɛ niiahesusumɔ ni kɔneɔ mɔ yiŋ atsu nii kɛtsɔɔ Yehowa he anɔkwalei lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 19:8; 28:23, 24) Ani esa akɛ wɔkɛ niiahesusumɔ ni yɔɔ hwanyaŋŋ ni anuuu shishi atsu nii? Dabi kwraa. Nɔ ni wɔkaseɔ kɛjɛɔ Yesu ŋɔɔ ji akɛ, nii ni akɛ mɛi susuɔ he yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ lɛ ji nɔ ni mɔɔ shi jogbaŋŋ.

19 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛji mɔ ko kɛɛ akɛ eheee Nyɔŋmɔ ni enaaa lɛ lɛ nɔ eyeee lɛ, te wɔbaaha hetoo tɛŋŋ? Wɔbaanyɛ wɔ kɛ lɛ asusu anɔkwa sane ni ji akɛ, nɔ ko ni kɛ nɔ ko baa lɛ he. Kɛji wɔna nɔ ni ejɛ nifeemɔ ko mli kɛba lɛ, wɔkpɛlɛɔ nɔ akɛ, nɔ ko ni ha eba lɛ nakai. Wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ: “Kɛji oyɛ he ko ni etse ehe banee ni ona shĩa ko ni ama lɛ jogbaŋŋ ni niyenii eyi mli obɔ lɛ (nɔ ni ejɛ nɔ ko mli kɛba), ani okpɛlɛŋ nɔ oya nɔŋŋ akɛ mɔ ko (nɔ ko) ji mɔ ni to enɛ he gbɛjianɔ? Nakai nɔŋŋ eji, kɛji wɔna adebɔɔ mli nibii ni yɔɔ fɛo kɛ niyenii babaoo ni eyi shikpɔŋ lɛ nɔ ‘niyenii atoohei’ lɛ obɔ lɛ (nɔ ni ejɛ nɔ ko mli kɛba), ani nilee bɛ mli akɛ wɔbaakpɛlɛ nɔ akɛ Mɔ ko (Nɔ ko) ji mɔ ni to he gbɛjianɔ? Biblia lɛ diɛŋtsɛ tsɔɔ enɛ mli akɛ: ‘Shĩa fɛɛ shĩa lɛ, mɔ ko kɛ̃ ma, shi mɔ ni saa nii fiaa to ji Nyɔŋmɔ.’” (Hebribii 3:4) Yɛ anɔkwale mli lɛ, ekɔɔɔ he eko bɔ ni wɔ kɛ mɛi baasusu nii ahe jogbaŋŋ wɔha lɛ, jeee mɔ fɛɛ mɔ baakpɛlɛ nɔ.​—2 Tesalonikabii 3:2.

Okɛ mɛi asusu nii ahe yɛ gbɛ ni baaha oshɛ amɛtsui he lɛ nɔ

20, 21. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkɛ wiemɔ ni ji “enyiɛ nɔŋŋ” lɛ atsu nii kɛmamɔ Yehowa sui lɛ kɛ egbɛi lɛ anɔ mi? (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

20 Kɛ́ wɔmiitsɔɔ nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli loo yɛ asafo lɛ mli lɛ, wɔ hu wɔbaanyɛ wɔkɛ wiemɔ ni ji “enyiɛ nɔŋŋ” lɛ atsu nii kɛmamɔ Yehowa sui kɛ egbɛi lɛ anɔ mi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ wɔmiitao wɔtsɔɔ akɛ yɛ anɔkwale mli lɛ, tsɔɔmɔ akɛ apiŋɔ mɛi kɛyaa naanɔ yɛ hɛl la mli lɛ wooo Yehowa hiɛ nyam lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ: “Mɛɛ tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ baamɔ ebi nine ewo la mli kɛgbala etoi? Kɛ́ tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ efeŋ nakai lɛ, enyiɛ nɔŋŋ ni hɛl la he tsɔɔmɔ lɛ efeŋ nihiinii yɛ wɔŋwɛi Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ hiɛ!” (Yeremia 7:31) Kɛji wɔmiitao wɔye wɔbua wɔnaanyo heyelilɔ ko ni ehao koni ena akɛ Yehowa sumɔɔ lɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ: “Kɛ́ Yehowa buɔ afilimata bibioo po akɛ ejara wa waa lɛ, enyiɛ nɔŋŋ ni esusuŋ ejálɔi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ ni bo hu ofata he lɛ ahe ni esumɔ amɛ!” (Mateo 10:29-31) Niiahesusumɔ ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ aye abua wɔ koni wɔshɛ mɛi atsui he.

21 Nitsɔɔmɔ gbɛi ni Yesu kɛtsu nii lɛ ateŋ etɛ pɛ ní wɔsusu he lɛ eha wɔna akɛ, jeee nii ahe nakai tsuji ni atsu amɛ ni amɛyamɔ Yesu lɛ woɔ, beni amɛkɛɛ akɛ: “Bɔ ni gbɔmɔ nɛɛ wieɔ lɛ, mɔ ko ewieko nakai dã” lɛ. Yɛ yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔbaasusu nitsɔɔmɔ gbɛ ni ekolɛ ale akɛ Yesu kɛfɔɔ nitsumɔ waa lɛ he, no ji nɔkwɛmɔnii kɛnitsumɔ.

a Eeenyɛ efee akɛ tsuji lɛ tsuɔ nii amɛhaa Akuashɔŋ lɛ, ni amɛyɛ osɔfonukpai lɛ akwɛmɔ shishi.

b Bɔfo Paulo pɛ ji mɔ ni tsɛ naagbee wiemɔi nɛɛ ni aŋma yɛ Bɔfoi lɛ Asaji 20:35 lɛ yisɛɛ. Eeenyɛ efee akɛ enu yɛ mɔ ko (ni nu ni Yesu miiwie loo kɛjɛ Yesu ni atee lɛ shi lɛ diɛŋtsɛ) naa loo Nyɔŋmɔ jie lɛ kpo etsɔɔ lɛ.

c Abi ni Yudafoi lɛ awo sɔlemɔwe too ni ji jwiɛtɛi enyɔ daa afi, ni enɛ ji gbii enyɔ nitsumɔ he nyɔmɔwoo. Niiamlipɛimɔ wolo ko wie akɛ: “Akɛ too nɛɛ woɔ daa gbi shãa afɔle kɛ afɔlei fɛɛ ni ashãa ahaa maŋbii lɛ he nyɔmɔ.”

d Mɛi ni fee ji Yehowa Odasefoi.