Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 7

“Nyɛjwɛŋa Mɔ Ni” Mia Ehiɛ Lɛ He

“Nyɛjwɛŋa Mɔ Ni” Mia Ehiɛ Lɛ He

1-3. (a) Te Yesu he jara lɛ yɛ Getsemane abɔɔ lɛ mli eha tɛŋŋ, ni mɛni ha ehe jara lɛ lɛ? (b) Mɛni abaanyɛ akɛɛ yɛ nɔkwɛmɔnɔ ni Yesu fee yɛ hiɛmiamɔ he lɛ he, ni mɛɛ sanebimɔi enɛ teɔ amɛ shi?

 YESU he miijara lɛ waa diɛŋtsɛ. Ekɛ jwɛŋmɔŋ kɛ henumɔŋ hejaramɔ ni tamɔ nɛkɛ ekpeko dã. No mli lɛ, eshwɛ ŋmɛlɛtswai fioo ni abaagbe lɛ. Ekɛ ebɔfoi lɛ tee Getsemane abɔɔ ni amɛfɔɔ jɛmɛ yaa lɛ mli. Bei pii lɛ, ekɛ amɛ yafeɔ kpee yɛ jɛmɛ. Shi, yɛ gbɛkɛ nɛɛ nɔ lɛ, eesumɔ ni ekome too ehi he ko. Eshi ebɔfoi lɛ ni etee abɔɔ lɛ mli he ko shɔŋŋ, ni ekula shi ni ebɔi sɔlemɔ. Beni ekɛ hiɛdɔɔ sɔleɔ lɛ, ehe jara lɛ aahu akɛ ehe latsaa lɛ tsɔ̃ “tamɔ lákulibii ni tsereɔ shwieɔ shi.”​—Luka 22:39-44.

2 Mɛni hewɔ Yesu ehao waa nakai lɛ? Yɛ anɔkwale mli lɛ, ele akɛ etsɛŋ ni ekɛ piŋmɔ ni naa wa waa baakpe, shi jeee no hewɔ ehe jaraa lɛ lɛ. Nibii ni he hiaa waa miihao lɛ. Nɔ ni kã etsui nɔ waa diɛŋtsɛ ji, e-Tsɛ lɛ gbɛ́i lɛ hetsemɔ, ni ele akɛ adesai awɔsɛɛ shihilɛ damɔ anɔkwa ni eeeya nɔ eye lɛ nɔ. Yesu le akɛ ehe miihia ni emia ehiɛ. Kɛ́ enyɛɛɛ efee nakai lɛ, ekɛ heguɔgbee baaba Yehowa gbɛ́i lɛ nɔ. Shi Yesu ye anɔkwa. Sɛɛ mli yɛ nakai gbi lɛ nɔ beni eshwɛ fioo ni Yesu ni ji mɔ ni fee hiɛmiamɔ he nɔkwɛmɔnɔ ni fe fɛɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ baaŋmɛɛ emumɔ he lɛ, ebo yɛ kunimyeli mli akɛ: “Ágbe naa!”​—Yohane 19:30.

3 Biblia lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni ‘wɔjwɛŋ’ Yesu, mɔ ni mia ehiɛ lɛ, he. (Hebribii 12:3) Enɛ teɔ sanebimɔi komɛi ni he hiaa ashi akɛ: Mɛɛ kai komɛi Yesu kɛ hiɛmiamɔ kpee naa? Mɛni ye ebua lɛ ni enyɛ ekpee naa? Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkase enɔkwɛmɔnɔ lɛ? Shi dani wɔɔha sanebimɔi nɛɛ ahetoo lɛ, nyɛhaa wɔpɛia nɔ ni hiɛmiamɔ tsɔɔ lɛ mli wɔkwɛa.

Mɛni Ji Hiɛmiamɔ?

4, 5. (a) Mɛni ji “hiɛmiamɔ”? (b) Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ wɔbaanyɛ wɔkɛtsɔɔ akɛ hiɛmiamɔ jeee shihilɛ ko ni naa wa ni anyɛŋ naa foi ajo lɛ naadaamɔ kɛkɛ?

4 Yɛ be kɛ beaŋ lɛ, wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ ‘yeɔ ŋkɔmɔ fioo yɛ kai srɔtoi amli.’ (1 Petro 1:6) Kɛ́ wɔmiitsɔ kaa ko mli lɛ, ani no tsɔɔ doo akɛ wɔmiimia wɔhiɛ yɛ mli? Dabi. Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “hiɛmiamɔ” lɛ tsɔɔ “nyɛmɔ ni akɛdamɔɔ shihilɛ ni mli wa naa.” Nilelɔ ko tsɔɔ hiɛmiamɔ ni Biblia ŋmalɔi kɛtsu nii lɛ mli akɛ: “Eji su ni haa mɔ nyɛɔ edamɔɔ nibii anaa, jeee kɛ mligbigblimɔ kɛkɛ, shi moŋ kɛ hiɛnɔkamɔ ni mli wa . . . Eji su ni haa mɔ yaa nɔ edamɔɔ enaji anaa kɛkpeɔ naagba ko naa. Eji su kpakpa ni baanyɛ atsake kaa ni naa wa fe fɛɛ ni etsɔ nɔ ni yɔɔ nyam, ejaakɛ ehaa mɔ yɔseɔ oti ni enine baashɛ nɔ yɛ piŋmɔ lɛ sɛɛ.”

5 Belɛ, hiɛmiamɔ jeee shihilɛ ko ni naa wa ni anyɛŋ naa foi ajo lɛ naadaamɔ kɛkɛ. Kɛ́ Biblia lɛ kɛ wiemɔ ni ji hiɛmiamɔ tsu nii lɛ, belɛ eetsɔɔ shifimɔ, jwɛŋmɔ ni ja kɛ hiɛnɔkamɔ kpakpa ni akɛkpeɔ kai anaa. Susumɔ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ he okwɛ: Awo hii enyɔ tsuŋ yɛ he kome, shi yɛ yiŋtoi srɔtoi ahewɔ. Amɛteŋ mɔ kome ni ji awuiyelɔ lɛ kɛ mlifu kɛ mligbigblimɔ hi tsuŋwoohe lɛ kɛyashi be ni ato akɛ ehi jɛmɛ lɛ aaashɛ. Mɔ kroko lɛ, ni ji anɔkwa Kristofonyo ni awo lɛ tsuŋ yɛ anɔkwayeli gbɛ ni ekɔ lɛ hewɔ lɛ, fi shi shiŋŋ ni ená jwɛŋmɔ ni ja ejaakɛ ena akɛ shihilɛ nɛɛ eha ená hegbɛ ni ekɛaajie ehemɔkɛyeli lɛ kpo. Ekã shi faŋŋ akɛ, wɔnyɛŋ wɔkɛɛ akɛ awuiyelɔ nɛɛ miifee hiɛmiamɔ he nɔkwɛmɔnɔ, shi anɔkwa Kristofonyo lɛ miifee su ni hi jogbaŋŋ nɛɛ he nɔkwɛmɔnɔ.​—Yakobo 1:2-4, Ga Biblia hee.

6. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔnáa hiɛmiamɔ su lɛ?

6 Kɛ́ wɔɔná yiwalaheremɔ lɛ, ehe miihia ni wɔmia wɔhiɛ. (Mateo 24:13) Shi akɛ su ni he hiaa nɛɛ fɔɔɔ wɔ. Hiɛmiamɔ ji su ni esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔná. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná? Romabii 5:3 (Ga Biblia hee) lɛ kɛɔ akɛ: “Amanehulu lɛ tsɛɔ hiɛmiamɔ kɛbaa.” Hɛɛ, kɛ́ wɔmiisumɔ ni wɔná su ni ji hiɛmiamɔ lɛ lɛɛlɛŋ lɛ, no lɛ esaaa akɛ wɔjoɔ hemɔkɛyeli lɛ he kai fɛɛ anaa foi yɛ gbeyeishemɔ hewɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, esa akɛ wɔmia wɔhiɛ kɛkpee naa. Kɛ́ wɔkpee kai bibii kɛ ewuji ni wɔkɛkpeɔ daa gbi lɛ anaa ni wɔye nɔ lɛ, ehaa wɔnáa hiɛmiamɔ su. Kaa fɛɛ kaa ni wɔyeɔ nɔ lɛ wajeɔ wɔ koni wɔnyɛ wɔkpee ekroko ni baaba lɛ naa. Eji anɔkwale akɛ, wɔnyɛŋ wɔná hiɛmiamɔ su nɛɛ yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔnyɛmɔ naa. Wɔnáa kɛjɛɔ “hewalɛ ni Nyɔŋmɔ duroɔ” wɔ lɛ mli. (1 Petro 4:11) Bɔni afee ni wɔnyɛ wɔfi shi shiŋŋ lɛ, Yehowa haa wɔ nɔ ko ni baanyɛ aye abua wɔ fe fɛɛ​—no ji nɔkwɛmɔnɔ ni e-Bi lɛ fee lɛ. Nyɛhaa wɔpɛia hiɛmiamɔ he nɔkwɛmɔnɔ ni hi kɛwula shi ni Yesu fee lɛ mli wɔkwɛa.

Kai ni Yesu Mia Ehiɛ Kɛdamɔ Naa

7, 8. Mɛni Yesu mia ehiɛ kɛdamɔ naa beni ewala shihilɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ heɔ aba naagbee lɛ?

7 Beni Yesu wala shihilɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ heɔ aba naagbee lɛ, emia ehiɛ kɛdamɔ yiwai srɔtoi anaa. Kɛfata jwɛŋmɔŋ hejaramɔ ni naa wa ni etsɔ mli yɛ naagbee gbɛkɛ dani agbe lɛ lɛ he lɛ, susumɔ dɔlɛ ni naa wa ni enu he, kɛ ehiɛaŋ shi ni ashwie lɛ he hu okwɛ. Enaanyo ko ni esumɔɔ lɛ lɛ tsɔɔ esɛɛ gbɛ, enanemɛi ni bɛŋkɛ lɛ lɛ kpa yɛ esɛɛ, ni Yudafoi ajamɔŋ saneyelihe wulu lɛ mlibii lɛ ye esane yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ, amɛye ehe fɛo, amɛfɛ̃ lajɔ̃ amɛshwie ehiɛ, ni amɛgbala lɛ mãi. Kɛlɛ, efee kpoo ni ekɛ ekãa mia ehiɛ kɛdamɔ fɛɛ naa.​—Mateo 26:46-49, 56, 59-68.

8 Beni eshwɛ ŋmɛlɛtswai fioo ni Yesu baagbo lɛ, emia ehiɛ kɛdamɔ piŋmɔ ni naa wa waa naa. Ayi lɛ kplebii, ni yii lɛ naa wa aahu akɛ “ehe folɔ waa ni eho lá babaoo.” Asɛŋ lɛ, ni gbɛ nɔ ni atsɔ asɛŋ lɛ lɛ ha “epiŋ ni ena nɔ̃ waa kɛyashi egbo.” Susumɔ hejaramɔ ni enu he beni akala plɛkoi wuji awo eniji kɛ enaji amli kɛkpɛtɛ sɛŋmɔtso lɛ he lɛ he okwɛ. (Yohane 19:1, 16-18) Feemɔ piŋmɔ ni naa wa ni enu he beni awo sɛŋmɔtso lɛ ama shi jaŋŋ ní plɛkoi pɛ hiɛ egbɔmɔtso lɛ mli kɛtsotsoro tso lɛ nɔ, ni ekotosɛɛ ni efolɔ lɛ shɔɔ tso lɛ he lɛ he mfoniri yɛ ojwɛŋmɔŋ okwɛ. Kɛlɛ, emia ehiɛ kɛdamɔ piŋmɔ nɛɛ fɛɛ naa, be mli ni nibii ni haoɔ lɛ ni wɔwie he yɛ yitso nɛɛ shishijee mli lɛ hu etsɔ tamɔ jatsu ko ni tsii kã enɔ lɛ.

9. Mɛni ‘wɔsɛŋmɔtso’ ni wɔɔwo ni wɔnyiɛ Yesu sɛɛ lɛ biɔ ni wɔfee?

9 Ákɛ Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ, mɛni ekolɛ ebaabi ni wɔmia wɔhiɛ kɛkpee naa? Yesu kɛɛ akɛ: “Kɛji mɔ ko miisumɔ akɛ enyiɛɔ misɛɛ lɛ, ha ní . . . ewó esɛŋmɔtso lɛ ní enyiɛ misɛɛ.” (Mateo 16:24) Wiemɔ ni ji ‘sɛŋmɔtso’ ni akɛtsu nii yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ ji mfonirifeemɔŋ wiemɔ ni damɔ shi kɛha nɔnaa, hiɛgbele, loo gbele po. Kristo sɛɛnyiɛmɔ kãaa shi akɔɔɔ. Wɔ-Kristofoi ashishitoo mlai lɛ haa wɔfeɔ srɔto. Je nɛɛ nyɛ̃ɔ wɔ, ejaakɛ wɔjɛɛɛ je lɛ mli. (Yohane 15:18-20; 1 Petro 4:4) Fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔmiisumɔ ni wɔwo wɔsɛŋmɔtso lɛ​—hɛɛ, wɔfee klalo akɛ wɔbaaná nɔ̃, ni kɛ́ gbele po lɛ, wɔbaagboi fe nɔ ni wɔbaakpa wɔ-Nɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛnyiɛmɔ.​—2 Timoteo 3:12.

10-12. (a) Mɛni hewɔ adesai ni yeee emuu ateŋ ni Yesu hi lɛ bafee hiɛmiamɔ he kaa kɛha lɛ lɛ? (b) Mɛɛ shihilɛi komɛi ni kaa mɔ Yesu mia ehiɛ kɛdamɔ naa?

10 Adesai ni yeee emuu ateŋ ni Yesu hi lɛ bafee kaa kroko kɛha lɛ yɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Kaimɔ akɛ lɛ ji “ŋaalɔ” ni Yehowa kɛtsu nii kɛbɔ shikpɔŋ lɛ kɛ enɔ nibii fɛɛ ni wala yɔɔ amɛmli lɛ. (Abɛi 8:22-31) No hewɔ lɛ, Yesu le yiŋtoo hewɔ ni Yehowa bɔ adesai; ebɔ amɛ ni amɛjie E-sui lɛ akpo ni amɛhi shi yɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa mli. (1 Mose 1:26-28) Beni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ena nibii gbohii ni ejɛ esha mli kɛba lɛ yɛ gbɛ ni yɔɔ srɔto nɔ​—ebatsɔ gbɔmɔ, ni enu nii ahe tamɔ bɔ ni adesai nuɔ nii ahe lɛ. Beni lɛ diɛŋtsɛ ena bɔ ni adesai ashihilɛ efite kwraa kɛ́ akɛto beni abɔ Adam kɛ Hawa ni no mli lɛ amɛye emuu lɛ he lɛ, edɔ lɛ waa! Enɛ bafee hiɛmiamɔ he kaa kɛha Yesu. Ani enijiaŋ je wui ni ebu adesai ni yeee emuu lɛ akɛ mɛi ni hiɛnɔkamɔ ko kwraa bɛ kɛha amɛ? Nyɛhaa wɔkwɛa.

11 Akɛni Yudafoi lɛ booo Yesu toi hewɔ lɛ, ehao aahu po akɛ efo. Ani ekãa ni eyɔɔ lɛ naa ba shi loo ekpa shiɛmɔ yɛ ewiemɔ lɛ toi ni amɛbooo lɛ hewɔ? Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, “eyatsɔɔ nii daa nɛɛ yɛ sɔlemɔwe lɛ.” (Luka 19:41-44, 47) Akɛni Farisifoi ni egbe diŋŋ kɛmiikwɛ kɛji Yesu baatsa nuu ko ni he yeɔ lɛ yɛ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ nɔ lɛ atsui wa waa hewɔ lɛ, “edɔ lɛ” waa. Ani eha shiteekɛwolɔi ni buɔ amɛhe jalɔi nɛɛ anifeemɔ wo ehe gbeyei? Dabi kwraa! Efi shi shiŋŋ ni etsa nuu lɛ​—ni efee enɛ po yɛ kpeehe lɛ teŋ!​—Marko 3:1-5.

12 Nɔ̃ kroko hu bafee kaa kɛha Yesu​—no ji ekaselɔi ni bɛŋkɛ lɛ kpaakpa lɛ afatɔi lɛ. Taakɛ wɔkase yɛ Yitso 3 lɛ mli lɛ, amɛtee nɔ amɛtao hiɛnyam. (Mateo 20:20-24; Luka 9:46) Yesu wo amɛ ŋaa shii abɔ akɛ esa akɛ amɛba amɛhe shi. (Mateo 18:1-6; 20:25-28) Kɛlɛ, ewa kɛha amɛ akɛ amɛaafee nakai. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni ekɛ amɛ yɔɔ he ko yɛ enaagbee gbɛkɛ lɛ nɔ lɛ, “naataamɔ” ko te shi yɛ mɔ ni ji agbo fe fɛɛ yɛ amɛteŋ lɛ he! (Luka 22:24) Ani Yesu nijiaŋ je wui, ni esusu akɛ hiɛnɔkamɔ ko kwraa bɛ akɛ amɛbaanyɛ amɛtsake? Dabi. Eŋmɛ etsui shi eha amɛ be fɛɛ be, ená jwɛŋmɔ ni ja kɛ hiɛnɔkamɔ, ni etee nɔ ekɛ ejwɛŋmɔ ma amɛsui kpakpai lɛ anɔ. Ele akɛ amɛsumɔɔ Yehowa yɛ amɛtsui mli ni amɛmiisumɔ ni amɛfee E-suɔmɔnaa nii lɛɛlɛŋ.​—Luka 22:25-27.

Ani wɔbaaŋmɛ gbɛ ni shiteekɛwoo aje wɔnijiaŋ wui, aloo wɔbaaya nɔ wɔshiɛ kɛ hiɛdɔɔ?

13. Mɛɛ kai ni tamɔ nɔ ni Yesu mia ehiɛ kɛdamɔ naa lɛ wɔbaanyɛ wɔkɛkpe?

13 Ekolɛ wɔkɛ kai ni tamɔ nɔ ni Yesu mia ehiɛ kɛdamɔ naa lɛ baakpe. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ mɛi boŋ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ toi loo amɛbaate shi amɛwo wɔ po. Ani wɔbaaŋmɛ gbɛ ni amɛnifeemɔi nɛɛ aje wɔnijiaŋ wui, aloo wɔbaaya nɔ wɔshiɛ kɛ hiɛdɔɔ? (Tito 2:14) Emuu ni wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ yeee lɛ baanyɛ afee kaa kɛha wɔ. Kɛ́ mɔ ko kɛɛ wɔ nɔ ko loo efee wɔ nɔ ko ni esusuuu he jogbaŋŋ lɛ, ebaanyɛ edɔ wɔ waa. (Abɛi 12:18) Ani wɔbaaŋmɛ gbɛ ni wɔnyɛmimɛi heyelilɔi lɛ afatɔi aha wɔnijiaŋ aje wui, aloo wɔbaana mli wɔha amɛ daa ni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ama amɛsui kpakpai lɛ anɔ?​—Kolosebii 3:13.

Nɔ ni Ye Ebua Yesu ni Emia Ehiɛ

14. Mɛɛ nibii enyɔ ye ebua Yesu ni efi shi shiŋŋ?

14 Mɛni ye ebua Yesu ni efi shi shiŋŋ, ni etee nɔ eye anɔkwa yɛ ehiɛ shi ni ashwie, dɔlɛ nii ní afee lɛ, kɛ piŋmɔ ni apiŋ lɛ lɛ fɛɛ sɛɛ? Nibii titrii enyɔ ji nɔ ni ye ebua Yesu. Klɛŋklɛŋ lɛ, ekwɛ ŋwɛi, ni tsɔɔ akɛ, ekpa “Nyɔŋmɔ ni haa wɔnyɛɔ wɔhiɛ wɔmiaa” lɛ fai. (Romabii 15:5, Ga Biblia hee) Nɔ ni ji enyɔ lɛ, Yesu kwɛ nii kɛtee shɔŋŋ, ni tsɔɔ akɛ, ekɛ ehiɛ ma nɔ ni baajɛ ehiɛmiamɔ lɛ mli kɛba lɛ nɔ. Nyɛhaa wɔsusua nibii enyɔ nɛɛ ahe ekomekomei wɔkwɛa.

15, 16. (a) Mɛni tsɔɔ akɛ Yesu le akɛ enyɛŋ emia ehiɛ yɛ lɛ diɛŋtsɛ ehewalɛ naa lɛ? (b) Mɛɛ nɔmimaa Yesu ná yɛ e-Tsɛ lɛ mli, ni mɛni hewɔ?

15 Eyɛ mli akɛ Yesu ji Nyɔŋmɔ Bi ni eye emuu moŋ, shi ele akɛ enyɛŋ emia ehiɛ yɛ lɛ diɛŋtsɛ ehewalɛ naa. Yɛ no najiaŋ lɛ, etee eŋwɛi Tsɛ lɛ ŋɔɔ ni esɔle ebi yelikɛbuamɔ. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “[Kristo ŋɔ] sɔlemɔi kɛ faikpamɔi ni bolɔmɔ ni naa wa kɛ yaafonui fata he eshã afɔle eha mɔ ni yɔɔ hewalɛ ni ekɛaahere lɛ kɛaajɛ gbele mli lɛ.” (Hebribii 5:7) Kadimɔ akɛ jeee sɔlemɔi pɛ Yesu ‘ŋɔha,’ shi faikpamɔi hu fata he. Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli akɛ “faikpamɔ” lɛ tsɔɔ nii ni akɛ hiɛdɔɔ biɔ kɛjɛɔ tsui mli​—hɛɛ, eji fai ni akpaa kɛha yelikɛbuamɔ. Wiemɔ nɛɛ piifeemɔ ni ji “faikpamɔi” ni akɛtsu nii lɛ tsɔɔ akɛ, Yesu kpa Yehowa fai shii abɔ, shi jeee shi kome. Eji anɔkwale akɛ, Yesu kɛ hiɛdɔɔ sɔle shii abɔ yɛ Getsemane abɔɔ lɛ mli.​—Mateo 26:36-44.

16 Yesu ná nɔmimaa kwraa akɛ Yehowa baabo efaikpamɔi lɛ atoi, ejaakɛ ele akɛ e-Tsɛ lɛ ‘boɔ sɔlemɔ toi.’ (Lala 65:3) Dani kromɔ Bi lɛ baaba shikpɔŋ lɛ nɔ akɛ adesa lɛ, no mli lɛ ena bɔ ni e-Tsɛ lɛ boɔ E-nɔkwa jálɔi lɛ asɔlemɔi atoi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Bi lɛ na beni Yehowa tsu ŋwɛibɔfo ko kɛjɛ ŋwɛi ni eyaha sɔlemɔ ni gbalɔ Daniel jɛ etsuiŋ esɔle lɛ hetoo, beni Daniel egbeko esɔlemɔ lɛ naa po. (Daniel 9:20, 21) Belɛ, te aaafee tɛŋŋ Tsɛ lɛ aaaku ehiɛ eshwie sɔlemɔ ni e-Bi koome lɛ jɛ etsuiŋ ekɛ “bolɔmɔ ni naa wa kɛ yaafonui” sɔle lɛ nɔ lɛ? Yehowa tsu e-Bi lɛ nibimɔ lɛ he nii, ni eha ŋwɛibɔfo ko ba ebawo lɛ hewalɛ koni enyɛ edamɔ kaa ni ekɛkpeɔ lɛ naa.​—Luka 22:43.

17. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkwɛ ŋwɛi koni wɔnyɛ wɔya nɔ wɔmia wɔhiɛ lɛ, ni te wɔɔfee enɛ wɔha tɛŋŋ?

17 Kɛ́ wɔɔya nɔ wɔmia wɔhiɛ lɛ, esa akɛ wɔ hu wɔkwɛ ŋwɛi​—ni tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Nyɔŋmɔ “ni wajeɔ” wɔ lɛ nɔ. (Filipibii 4:13, Ga Biblia hee) Kɛ́ Nyɔŋmɔ Bi ni eye emuu lɛ po nu he akɛ esa akɛ ekpa Yehowa fai kɛha yelikɛbuamɔ lɛ, enyiɛ nɔŋŋ ni esaaa akɛ wɔfeɔ nakai! Taakɛ Yesu fee lɛ, ekolɛ ehe baahia ni wɔkpa Yehowa fai shii abɔ. (Mateo 7:7) Eyɛ mli akɛ wɔkpaaa gbɛ akɛ ŋwɛibɔfo ko baaba abasara wɔ moŋ, shi wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ: Wɔsuɔmɔ Nyɔŋmɔ lɛ baabo anɔkwa Kristofoi ni ‘hiɛɔ faikpamɔi kɛ sɔlemɔi amli nyɔɔŋ kɛ shwane’ lɛ atoi. (1 Timoteo 5:5) Ekɔɔɔ he eko nɔ̃ kaa ni ekolɛ wɔkɛbaakpe lɛ​—kɛ́ eji hela jio, suɔlɔ ko gbele jio, loo yiwaa ni jɛɔ shiteekɛwolɔi adɛŋ lɛ jio lɛ​—Yehowa baabo wɔsɔlemɔi ni wɔkɛ hiɛdɔɔ sɔleɔ kɛbiɔ nilee, ekãa, kɛ hewalɛ koni wɔnyɛ wɔmia wɔhiɛ lɛ atoi.​—2 Korintobii 4:7-11; Yakobo 1:5.

Yehowa baabo wɔsɔlemɔi ni wɔkɛ hiɛdɔɔ sɔleɔ koni wɔnyɛ wɔmia wɔhiɛ lɛ atoi

18. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu kɛ ehiɛ ma nɔ ni ebaaná yɛ piŋmɔ lɛ sɛɛ lɛ nɔ?

18 Nɔ ni ji enyɔ ni ye ebua Yesu ni emia ehiɛ lɛ ji akɛ, ekwɛ nii kɛtee shɔŋŋ, ni tsɔɔ akɛ ekɛ ehiɛ ma nɔ ni ebaaná yɛ piŋmɔ lɛ sɛɛ lɛ nɔ. Biblia lɛ wie Yesu he akɛ: “Nyamɔ ni kã ehiɛ lɛ hewɔ lɛ emia ehiɛ yɛ sɛŋmɔtso lɛ he amanehulu lɛ mli.” (Hebribii 12:2) Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ haa wɔnaa bɔ ni hiɛnɔkamɔ, miishɛɛ, kɛ hiɛmiamɔ yɔɔ tsakpãa. Abaanyɛ afo lɛ kuku akɛ: Hiɛnɔkamɔ tsɛɔ miishɛɛ kɛbaa, ni miishɛɛ tsɛɔ hiɛmiamɔ kɛbaa. (Romabii 15:13; Kolosebii 1:11, Ga Biblia hee) Yesu ná gbɛkpamɔi ni nɔ bɛ. Ele akɛ kɛ́ eye anɔkwa lɛ, no baaha abu e-Tsɛ nɔyeli lɛ bem, ni ebaaye ebua lɛ ni enyɛ ekpɔ̃ adesai kɛjɛ esha kɛ gbele mli. Agbɛnɛ hu, Yesu ná hiɛnɔkamɔ akɛ ebaaye Maŋtsɛ, ni ebaasɔmɔ akɛ Osɔfonukpa, ni ekɛ jɔɔmɔi babaoo baaha adesai ni feɔ toiboo lɛ. (Mateo 20:28; Hebribii 7:23-26) Akɛni Yesu kɛ ehiɛ ma gbɛkpamɔi kɛ hiɛnɔkamɔ nɛɛ nɔ hewɔ lɛ, ená miishɛɛ babaoo, ni nakai miishɛɛ lɛ ye ebua lɛ ni emia ehiɛ.

19. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔha hiɛnɔkamɔ, miishɛɛ, kɛ hiɛmiamɔ fɛɛ atsu nii yɛ wɔgbɛfaŋ kɛ́ wɔkɛ wɔhemɔkɛyeli lɛ he kai miikpe?

19 Taakɛ Yesu fee lɛ, esa akɛ wɔha hiɛnɔkamɔ, miishɛɛ, kɛ hiɛmiamɔ fɛɛ atsu nii yɛ wɔgbɛfaŋ. Bɔfo Paulo kɛɛ akɛ: “Nyɛnyaa yɛ hiɛnɔkamɔ mli.” Kɛkɛ ni ekɛshi sɛɛ akɛ: “Nyɛmiaa nyɛhiɛ yɛ amanehulu mli.” (Romabii 12:12) Ani okɛ hemɔkɛyeli lɛ he kaa ko ni naa wa miikpe bianɛ? No lɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ kwɛmɔ nii kɛya shɔŋŋ. Kaaha ohiɛ miikpa nɔ akɛ kɛ́ otee nɔ omia ohiɛ lɛ, ebaawo Yehowa gbɛ́i lɛ hiɛ nyam. Ha Maŋtsɛyeli lɛ he hiɛnɔkamɔ lɛ ahi ojwɛŋmɔŋ be fɛɛ be. Feemɔ ohe mfoniri akɛ oyɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee ni baaba lɛ mli, ni akɛ ooná Paradeiso lɛ mli jɔɔmɔi lɛ eko. Kɛ́ ofee bɔ ni nibii ni nɔ bɛ ni Yehowa ewo he shi ni baaba mli lɛ​—ni nɔ ni fata he ji enɔyeli lɛ bembuu, efɔŋfeemɔ, hela kɛ gbele ni abaajie kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ​—he mfoniri yɛ ojwɛŋmɔŋ lɛ, ebaaha otsuiŋ ayi obɔ kɛ miishɛɛ, ni nakai miishɛɛ lɛ baaye abua bo ni omia ohiɛ yɛ kaa fɛɛ kaa ni ekolɛ okɛbaakpe lɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, amanehulu fɛɛ amanehulu ni wɔnaa yɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ mli lɛ “jaraaa ni asaŋ esɛɛ etsɛɛɛ” kɛ́ wɔkɛto jɔɔmɔi ni Maŋtsɛyeli lɛ kɛaaba lɛ he lɛ.​—2 Korintobii 4:17, Ga Biblia hee.

‘Nyɛnyiɛa Enanemaahei lɛ Asɛɛ Kpaakpa’

20, 21. Mɛni Yehowa taoɔ yɛ wɔdɛŋ yɛ hiɛmiamɔ gbɛfaŋ, ni mɛni esa akɛ efee wɔfaishitswaa?

20 Yesu le akɛ mɛi ni baanyiɛ esɛɛ lɛ náŋ lɛ mlɛo, ebaabi ni amɛmia amɛhiɛ dani amɛnyɛ amɛfee nakai. (Yohane 15:20) Efee bɔ ni esa akɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ahi shi aha lɛ he nɔkwɛmɔnɔ efɔ̃ shi, ni ele akɛ enɔkwɛmɔnɔ lɛ baawo mɛi krokomɛi hewalɛ. (Yohane 16:33) Eji anɔkwale akɛ, Yesu fee hiɛmiamɔ he nɔkwɛmɔnɔ ni eye emuu moŋ, shi wɔ lɛ wɔyeee emuu. Mɛni Yehowa taoɔ yɛ wɔdɛŋ mɔ? Petro tsɔɔ mli akɛ: “Kristo hu na amanehulu eha nyɛ ni ekɛto okadi efɔ̃ shi eha nyɛ, koni nyɛnyiɛ enanemaahei lɛ asɛɛ.” (1 Petro 2:21) Yesu tsɔ bɔ ni ekpee kai anaa eha lɛ nɔ eto “okadi” ni esa akɛ wɔkase efɔ̃ shi eha wɔ. a Abaanyɛ akɛ hiɛmiamɔ he nɔkwɛmɔnɔ ni efee efɔ̃ shi lɛ ato ‘nanemaahei’ ahe. Wɔnyɛŋ wɔnyiɛ enanemaahei lɛ asɛɛ yɛ gbɛ ni yeɔ emuu nɔ, shi wɔbaanyɛ wɔnyiɛ amɛsɛɛ kpaakpa.

21 Belɛ, nyɛhaa wɔtswaa wɔfai shi akɛ wɔbaafee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔɔnyɛ koni wɔnyiɛ Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ. Nyɛhaa ehia wɔjwɛŋmɔŋ be fɛɛ be akɛ, babaoo ni wɔnyiɛɔ Yesu nanemaahei lɛ asɛɛ lɛ, babaoo ni ebaasaa wɔ jogbaŋŋ ni wɔhiɛ mli ‘kɛyawula shi’​—hɛɛ, kɛyashi nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee loo kɛyashi wɔɔgboi. Wɔleee nibii enyɔ nɛɛ ateŋ nɔ ni baaba klɛŋklɛŋ, shi wɔle akɛ: Kɛ́ wɔtee nɔ wɔmia wɔhiɛ lɛ, Yehowa baajɔɔ wɔ kɛya naanɔ.​—Mateo 24:13.

a Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “okadi” lɛ shishi ŋmiiŋmi ji “niŋmaa ko ni asueɔ.” Bɔfo Petro pɛ ji mɔ ni kɛ wiemɔ nɛɛ tsu nii yɛ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ amli, ni etsɔɔ “‘nɔ ko ni aŋma’ yɛ gbekɛ ko wolo mli, ni esa akɛ gbekɛ lɛ akwɛ nɔ ni eŋma lɛ tamɔ bɔ ni aŋma lɛ lɛ pɛpɛɛpɛ.”