Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 15

‘Emusuŋ Tsɔ̃ Lɛ’

‘Emusuŋ Tsɔ̃ Lɛ’

‘Nuŋtsɔ, gbelemɔ wɔhiŋmɛii’

1-3. (a) Te Yesu fee enii eha tɛŋŋ beni shwilafoi enyɔ ni balaa nii lɛ kpa lɛ fai ni eye ebua amɛ lɛ? (b) Kɛ́ akɛɛ mɔ ko “musuŋ tsɔ̃ lɛ” lɛ, te eshishi lɛ? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ.)

 HII shwilafoi enyɔ tara gbɛ lɛ toi yɛ Yeriko klotia lɛ. Amɛbaa biɛ daa gbi, ni amɛtaa he ko ni mɛi pii fɔɔ jɛmɛ tsɔmɔ ni amɛbalaa nii. Shi ŋmɛnɛ gbi nɛɛ, nɔ ko ni sa kadimɔ waa baaya nɔ yɛ amɛshihilɛ mli, ni ebaatsake amɛshihilɛ.

2 Trukaa lɛ, nibalɔi lɛ nu hoofeemɔ ko he. Akɛni amɛnaaa nɔ ni yaa nɔ lɛ hewɔ lɛ, amɛteŋ mɔ kome bi nɔ hewɔ ni mɛi ená miishɛɛ nakai lɛ, ni akɛɛ lɛ akɛ: “Yesu, Nazarenyo lɛ, [miiho].” Yesu miiya Yerusalem nɔ ni ji naagbee nɔ. Shi jeee ekome pɛ enyiɛ; asafo babaoo nyiɛ esɛɛ. Beni nibalɔi lɛ nu mɔ ni hoɔ lɛ gbɛ́i lɛ, amɛbɔi bolɔmɔ waa akɛ: “Naa wɔ mɔbɔ, Nuŋtsɔ, David bi!” Asafo lɛ kɛ mlifu fãmɔ nibalɔi lɛ ayi akɛ amɛmua amɛnaa, shi amɛbolɔ moŋ fe tsutsu lɛ. Amɛkpaaa bolɔmɔ lɛ.

3 Yesu nu amɛbolɔmɔ lɛ he yɛ hoo ni asafo lɛ feɔ lɛ fɛɛ sɛɛ. Mɛni ebaafee? Nibii babaoo kã etsui nɔ ni eejwɛŋ he waa. Eshwɛ lɛ aaafee otsi kome ni ewala yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ baaba naagbee. Ele akɛ ebaana nɔ̃, ni abaagbe lɛ yɛ Yerusalem. Kɛlɛ, ekuuu ehiɛ eshwieee amɛbolɔmɔ lɛ nɔ. Ewa edamɔ shi, ni efã ni akɛ mɛi ni bolɔɔ lɛ aba eŋɔɔ. Amɛkpa lɛ fai akɛ: ‘Nuŋtsɔ, gbelemɔ wɔhiŋmɛii!’ Yesu “musuŋ tsɔ̃ lɛ” yɛ amɛhewɔ, ni etara amɛhiŋmɛii lɛ ahe, ni amɛna nii. a Amrɔ nɔŋŋ lɛ, amɛbɔi Yesu sɛɛnyiɛmɔ.—Luka 18:35–43; Mateo 20:29–34.

4. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu ha gbalɛ akɛ, “eeena . . . mɔ ni efĩ lɛ lɛ mɔbɔ” lɛ ba mli?

4 Jeee enɛ pɛ ji be ni Yesu jie musuŋtsɔlɛ kpo. Yesu jɛ etsuiŋ tɔ̃ɔ ejie musuŋtsɔlɛ kpo etsɔɔ mɛi yɛ bei babaoo kɛ shihilɛi srɔtoi amli. Biblia lɛ gba akɛ, “eeena . . . mɔ ni efĩ lɛ lɛ mɔbɔ.” (Lala 72:13) Ni lɛɛlɛŋ hu, Yesu nu nii ahe waa eha mɛi krokomɛi. Lɛ tsutsu eŋɔ hegbɛ kɛye ebua mɛi. Emusuŋtsɔlɛ lɛ ji nibii ni tsirɛ lɛ ni eshiɛ lɛ ateŋ ekome. Nyɛhaa wɔsusua bɔ ni Sanekpakpai lɛ tsɔɔ bɔ ni Yesu jie musuŋtsɔlɛ kpo yɛ ewiemɔi kɛ enifeemɔi amli, kɛ bɔ ni wɔɔfee wɔjie musuŋtsɔlɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ kpo lɛ he wɔkwɛa.

Enu Nii Ahe Eha Mɛi Krokomɛi

5, 6. Mɛɛ nɔkwɛmɔnii tsɔɔ akɛ Yesu nuɔ nii ahe waa ehaa mɛi?

5 Yesu ji mɔ ni nuɔ nii ahe waa ehaa mɛi. Enuɔ mɛi ni naa nɔ̃ lɛ ashishi ni enuɔ he ehaa amɛ. Eyɛ mli akɛ etsɔko amɛshihilɛi lɛ fɛɛ amli pɛŋ moŋ, shi enu amɛpiŋmɔ lɛ he yɛ etsuiŋ tɔ̃ɔ. (Hebribii 4:15) Beni etsa yoo ko ni la eho lɛ afii 12 sɔŋŋ lɛ, ewie hela ni yoo lɛ yeɔ lɛ he akɛ “ohela [ni naa wa, NW],” ni tsɔɔ akɛ hela lɛ ehao yoo lɛ waa ni eha ena nɔ̃ babaoo. (Marko 5:25-34) Beni ena akɛ Maria kɛ mɛi ni fata ehe lɛ miifo yɛ Lazaro gbele lɛ hewɔ lɛ, enu amɛwerɛhoyeli lɛ he yɛ etsuiŋ tɔ̃ɔ aahu akɛ ehao. Eyɛ mli akɛ Yesu le akɛ eeba ebatee Lazaro shi moŋ, shi awerɛho mɔ lɛ waa aahu akɛ ehiŋmɛiiaŋ tɔɔ nu.—Yohane 11:33, 35.

6 Be kroko lɛ, kpitiyelɔ ko tee Yesu ŋɔɔ ni eyakpa lɛ fai akɛ: “Kɛji oosumɔ lɛ, ooonyɛ oha mihe atse.” Te Yesu, gbɔmɔ ni eye emuu ni hela mɔ ko lɛ dã lɛ, fee enii yɛ he eha tɛŋŋ? Enu he waa eha kpitiyelɔ lɛ. Hɛɛ, ‘emusuŋ tsɔ̃ lɛ.’ (Marko 1:40-42) Kɛkɛ ni efee nɔ ko ni haa mɔ he jɔ̃ɔ ehe. Ele jogbaŋŋ akɛ kpitiyelɔi ahe tseee yɛ Mla lɛ naa, ni agbɛnɛ hu, Mla lɛ eŋmɛɛɛ amɛ gbɛ ni amɛfutu mɛi krokomɛi. (3 Mose 13:45, 46) Ekã shi faŋŋ akɛ, Yesu baanyɛ atsa nuu nɛɛ ni etaaa ehe. (Mateo 8:5-13) Kɛlɛ, ekpã enine mli eta kpitiyelɔ lɛ he, ni ekɛɛ lɛ akɛ: “Miisumɔ, ohe atse!” Oya nɔŋŋ kɛkɛ ni kpiti lɛ tã. Enɛ tsɔɔ akɛ Yesu nuɔ nii ahe waa ehaa mɛi lɛɛlɛŋ!

“Nyɛnanaa nyɛhaa nyɛhe”

7. Mɛni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔnu he wɔha mɛi, ni te wɔɔfee tɛŋŋ wɔjie su nɛɛ kpo?

7 Ákɛ Kristofoi lɛ, esa akɛ wɔkase bɔ ni Yesu nuɔ nii ahe ehaa mɛi lɛ. Biblia lɛ woɔ wɔ hewalɛ akɛ, ‘wɔnanaa wɔha wɔhe.’ b (1 Petro 3:8) Ekolɛ ebaawa akɛ wɔɔnu bɔ ni mɛi ni yeɔ hela ko ni ehiii tsamɔ loo mɛi ni ehao waa lɛ nuɔ he amɛhaa lɛ shishi—titri lɛ kɛ́ wɔ diɛŋtsɛ lɛ wɔtsɔko shihilɛ ni naa wa tamɔ nakai mli dã. Shi kaimɔ akɛ, ebiii ni mɔ ko atsɔ shihilɛi komɛi amli dani enu he eha mɛi ni yɔɔ nakai shihilɛi lɛ amli lɛ. Yesu nu he eha mɛi ni he yeɔ lɛ, eyɛ mli akɛ lɛ diɛŋtsɛ lɛ, hela mɔ ko lɛ pɛŋ. Belɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔnu he wɔha mɛi lɛ? Kɛtsɔ wɔtsui shi ni wɔɔto kɛbo mɛi ni naa nɔ̃ lɛ atoi beni amɛjɛɔ amɛtsuiŋ amɛgbaa wɔ bɔ ni amɛnuɔ he amɛhaa lɛ nɔ. Esa akɛ wɔbi wɔhe akɛ, ‘Eji mi miyɔɔ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli kulɛ, te manu he maha tɛŋŋ?’ (1 Korintobii 12:26) Kɛ́ wɔnu he waa wɔha mɛi krokomɛi lɛ, no lɛ wɔbaanyɛ ‘wɔshɛje mɛi ni tsui fãa lɛ amii’ jogbaŋŋ. (1 Tesalonikabii 5:14) Bei komɛi lɛ, jeee wiemɔi pɛ wɔbaanyɛ wɔkɛtsɔɔ akɛ wɔnuɔ he wɔhaa mɛi, shi moŋ wɔbaanyɛ wɔkɛ yaafo hu atsɔɔ nakai. Romabii 12:15 lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛkɛ mɛi ni foɔ lɛ afoa.”

8, 9. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsɔɔ akɛ esusuɔ mɛi krokomɛi ahe?

8 Yesu susuɔ mɛi krokomɛi ahe, ni efee enii yɛ gbɛ ni tsɔɔ akɛ enuɔ he ehaa amɛ lɛ nɔ. Kaimɔ be ko ni akɛ mumui ko ni emu toi ba Yesu ŋɔɔ lɛ. Eeenyɛ efee akɛ, Yesu yɔse akɛ nuu nɛɛ hiɛ miigbo, no hewɔ lɛ, efee nɔ ko ni efɔɔɔ nakai feemɔ kɛji eetsa mɛi: “Ekɛ [nuu] lɛ je asafo lɛ teŋ kɛtee afã.” Eŋɔ nuu lɛ kɛtee he ko ni asafo lɛ enaaa amɛ, ni eyatsa lɛ.—Marko 7:31-35.

9 Yesu jie mɔhesusumɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ kpo beni akɛ nuu ko ni eshwila ba eŋɔɔ ni etsa lɛ lɛ. Yesu mɔ “shwilafo lɛ nine shi, ni ekɛ lɛ je maŋ lɛŋ.” Kɛkɛ ni etsa nuu lɛ fiofio. Ekolɛ enɛ ha nuu lɛ hiŋmɛi na nii fiofio ni ejwɛŋmɔ hu mɔ nibii fɛfɛji ni yɔɔ hwanyaŋŋ yɛ jeŋ ni hulu lɛ kpɛɔ yɛ mli lɛ mli. (Marko 8:22-26) Mɛɛ mɔhesusumɔ po Yesu jie lɛ kpo nɛkɛ!

10. Mɛɛ gbɛi anɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔtsɔɔ akɛ wɔsusuɔ mɛi krokomɛi ahenumɔi ahe?

10 Ákɛ Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ, esa akɛ wɔsusu bɔ ni mɛi krokomɛi nuɔ he amɛhaa lɛ he. No hewɔ lɛ, wɔkwɛɔ wɔwiemɔi jogbaŋŋ, ejaakɛ wɔle akɛ, kɛ́ wɔdɔɔɔ wɔlilɛii amli lɛ, ebaanyɛ eye mɛi krokomɛi ahenumɔi awui. (Abɛi 12:18; 18:21) Esaaa akɛ jɛmɔ wiemɔi, heguɔgbee wiemɔi, kɛ kasaŋtswi wiemɔi jɛɔ Kristofoi anaa kɔkɔɔkɔ, ejaakɛ amɛnuɔ he waa amɛhaa mɛi. (Efesobii 4:31) Asafoŋ onukpai, te nyɛaafee tɛŋŋ nyɛsusu mɛi krokomɛi ahenumɔi ahe? Kɛ́ nyɛmiiwo mɛi aŋaa lɛ, nyɛjɛa mlihilɛ mli nyɛwoa nyɛwiemɔi ahe ŋoo, bɔni afee ni nyɛtoibolɔi lɛ ana akɛ bulɛ yɛ amɛhe. (Galatabii 6:1) Fɔlɔi, te nyɛaafee tɛŋŋ nyɛsusu nyɛbii lɛ ahenumɔi ahe? Kɛ́ nyɛmiitsɔse nyɛbii lɛ, nyɛbɔa mɔdɛŋ nyɛfea nakai yɛ gbɛ ni woŋ amɛ hiɛgbele bɔ ni esaaa nɔ.—Kolosebii 3:21.

Lɛ Tsutsu Eŋɔ Hegbɛ Kɛye Ebua Mɛi

11, 12. Mɛɛ Biblia mli amaniɛbɔi tsɔɔ akɛ jeee be fɛɛ be abiɔ Yesu dani ejieɔ musuŋtsɔlɛ kpo etsɔɔ mɛi?

11 Jeee be fɛɛ be mɛi biɔ Yesu ni eye ebua amɛ dani ejieɔ musuŋtsɔlɛ kpo etsɔɔ amɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, musuŋtsɔlɛ ji su ni tsirɛɔ mɔ koni efee nɔ ko kɛye ebua mɔ ko. Belɛ, ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ musuŋtsɔlɛ tsirɛ Yesu ni lɛ tsutsu eŋɔ hegbɛ kɛye ebua mɛi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni asafo babaoo ko kɛ lɛ ehi shi gbii etɛ ni amɛyeko nɔ ko lɛ, jeee mɔ ko kɛɛ Yesu akɛ hɔmɔ miiye gbɔmɛi lɛ loo jeee mɔ ko wo eyiŋ akɛ etao nɔ ko eha amɛ ni amɛye. Amaniɛbɔɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Yesu tsɛ ekaselɔi lɛ kɛba ni ekɛɛ: Mimusuŋ miitsɔ̃ mi yɛ asafoi lɛ ahewɔ, akɛ ŋmɛnɛ ji gbii etɛ ni amɛkɛ mi ehi shi, ni amɛbɛ nɔ ko ni amɛyeɔ; ni misumɔɔɔ akɛ miwoɔ amɛ gbɛ kɛ hɔmɔ, ní ekolɛ amɛyatɔɔ biti yɛ gbɛ lɛ nɔ.” Kɛkɛ ni lɛ diɛŋtsɛ ejɛ esuɔmɔ mli elɛ asafo lɛ yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ.—Mateo 15:32-38.

12 Ha wɔsusu amaniɛbɔɔ kroko he. Yɛ afi 31 Ŋ.B. beni Yesu bɛŋkɛɔ maŋ ni atsɛɔ lɛ Nain lɛ, ena shihilɛ ko ni yɔɔ awerɛho waa. Yarafeelɔi komɛi tere ‘yoo okulafo ko binuu kome pɛ’ lɛ gbonyo kɛmiishi maŋ lɛ mli, ekolɛ amɛkɛ lɛ miiya gbonyobui ni yɔɔ gɔŋ ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ eko mli amɛyafũ lɛ. Susumɔ bɔ ni yoo nɛɛ baaye awerɛho eha lɛ he okwɛ! Eeya ni eyafũ ebinuu kome pɛ ni eyɔɔ, ni ebɛ wu hu ni baashɛje emii. Yesu “na” yoo okulafo ni amrɔ nɛɛ ebɛ bi dɔŋŋ lɛ yɛ mɛi babaoo lɛ ateŋ. Nɔ ni ena lɛ ta emli waa—hɛɛ, “emusuŋ tsɔ̃ lɛ yɛ ehe.” Mɔ ko kpaaa lɛ fai dani efee sane lɛ he nɔ ko. Musuŋtsɔlɛ ni eyɔɔ lɛ tsirɛ lɛ koni lɛ tsutsu efee he nɔ ko. No hewɔ lɛ, “eba ebata adeka lɛ he,” ni etee oblanyo lɛ shi. Mɛni ba yɛ enɛ sɛɛ? Yesu biii oblanyo lɛ ni efata asafo ni kɛ Lɛ nyiɛ lɛ ahe kɛya. Yɛ no najiaŋ lɛ, Yesu ‘ŋɔ lɛ eha enyɛ,’ ni eha amɛfee ekome akɛ weku, koni no aha anyɛ akwɛ yoo okulafo lɛ.—Luka 7:11-15.

Bo tsutsu ŋɔɔ hegbɛ lɛ kɛye obua mɛi ni nɔ ko he ehia amɛ lɛ

13. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔkase bɔ ni Yesu tsutsu ŋɔ hegbɛ kɛye ebua mɛi lɛ?

13 Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkase Yesu yɛ enɛ gbɛfaŋ? Eji anɔkwale akɛ, wɔnyɛŋ wɔha mɛi niyenii yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ, loo wɔtee gbohii ashi. Shi wɔbaanyɛ wɔkase bɔ ni Yesu tsutsu ŋɔ hegbɛ kɛye ebua mɛi lɛ. Ekolɛ shihilɛ ko baaha wɔnyɛmi Kristofonyo ko aye ohia loo enitsumɔ aje edɛŋ. (1 Yohane 3:17) Ekolɛ ehe baahia waa ni asaa okulafo ko shĩa. (Yakobo 1:27) Ekolɛ ole weku ko ni nɔ̃ enyɔ amɛhiŋmɛiŋ ni ehe miihia ni ashɛje amɛ mii loo aye abua amɛ yɛ gbɛ kroko nɔ. (1 Tesalonikabii 5:11) Kɛ́ nɔ ko he miihia onyɛmi Kristofonyo ko lɛɛlɛŋ lɛ, esaaa akɛ omɛɔ ni ebabi bo dani oye obua lɛ. (Abɛi 3:27) Kɛ́ wɔyɛ musuŋtsɔlɛ lɛ, wɔ tsutsu wɔbaaŋɔ hegbɛ lɛ kɛye wɔbua kɛji eyɛ wɔnyɛmɔ mli. Kaimɔ akɛ nɔ ko fioo ni ooofee kɛye obua mɔ ko loo wiemɔi fioo ni jɛ otsuiŋ ni okɛaashɛje mɔ ko mii lɛ baanyɛ afee musuŋtsɔlɛ kpojiemɔ ni náa mɔ nɔ hewalɛ waa.—Kolosebii 3:12.

Musuŋtsɔlɛ Tsirɛ Yesu ni Eshiɛ

14. Mɛni hewɔ Yesu kɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ye klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ?

14 Taakɛ wɔna yɛ wolo nɛɛ Fã 2 lɛ mli lɛ, Yesu fee nɔkwɛmɔnɔ ni nɔ bɛ yɛ sanekpakpa lɛ shiɛmɔ mli. Ekɛɛ akɛ: “Esa akɛ miyajajeɔ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ mitsɔɔ . . . , ejaakɛ no hewɔ atsu mi.” (Luka 4:43) Mɛni hewɔ ekɛ nitsumɔ nɛɛ ye klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ? Suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ titri hewɔ efee nakai. Shi yiŋtoo kroko hu hewɔ Yesu fee nakai: Akɛni emusuŋ tsɔ̃ɔ lɛ yɛ etsuiŋ hewɔ lɛ, etsu mɛi amumɔŋ hiamɔ nii ahe nii eha amɛ. Nibii ni Yesu fee kɛtsɔɔ akɛ emusuŋ tsɔ̃ɔ lɛ lɛ ateŋ nɔ ni he hiaa fe fɛɛ ji akɛ, eye ebua mɛi ni Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ he hɔmɔ yeɔ amɛ lɛ. Nyɛhaa wɔpɛia shihilɛi enyɔ ni haa wɔnaa bɔ ni Yesu bu mɛi ni eshiɛ eha lɛ mli wɔkwɛa. Enɛ ni wɔɔsusu he lɛ baaye abua wɔ, ní ákɛ aŋkroaŋkroi lɛ, wɔpɛi yiŋtoi ahewɔ ni wɔtsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli wɔkwɛ.

15, 16. Tsɔɔmɔ shihilɛi enyɔ ni haa wɔnaa bɔ ni Yesu bu mɛi ni eshiɛ eha lɛ.

15 Yɛ afi 31 Ŋ.B. lɛ, beni Yesu kɛ aaafee afii enyɔ etsu nii waa yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, etee nɔ efee babaoo kɛtsɔ kpa ni ‘ekpa maji kɛ akrowai fɛɛ’ ni yɔɔ Galilea lɛ anɔ lɛ nɔ. Nibii ni ena yɛ egbɛfaa nɛɛ mli lɛ ha emusuŋ tsɔ̃ lɛ. Bɔfo Mateo bɔ amaniɛ akɛ: “Shi beni ena mɛi babaoo lɛ, emusuŋ tsɔ̃ lɛ yɛ amɛ hewɔ, akɛni etɔ amɛ ni amɛfee yuyaa tamɔ tooi ni bɛ kwɛlɔ lɛ.” (Mateo 9:35, 36) Yesu nu he eha mɛi foji lɛ. Ele jogbaŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ he miihia amɛ waa. Ele akɛ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ, ni ji mɛi tuuntu ni kulɛ esa akɛ amɛkwɛ amɛ lɛ feɔ amɛ niseniianii ni amɛkpoɔ amɛ kwraa. Akɛni Yesu musuŋ tsɔ̃ɔ lɛ waa hewɔ lɛ, ebɔ mɔdɛŋ koni eha mɛi nɛɛ anine ashɛ shɛɛ sane ni haa mɔ náa hiɛnɔkamɔ lɛ nɔ. Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ he miihia amɛ fe nɔ fɛɛ nɔ.

16 Nyɔji komɛi asɛɛ beni eshwɛ fioo ni abaaye afi 32 Ŋ.B. Hehoo lɛ, nɔ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ ba. No mli lɛ, Yesu kɛ ebɔfoi lɛ kwɔ lɛlɛ ko kɛfo Galilea Ŋshɔ lɛ kɛyatao he ko ni yɔɔ dioo koni amɛjɔɔ amɛhe. Shi asafo ko jo foi kɛtsɔ shikpɔŋ ni amɛho lɛlɛ ni Yesu kɛ bɔfoi lɛ yɔɔ mli lɛ he kɛyafo amɛ. Te Yesu fee enii eha tɛŋŋ? “Beni Yesu kpeleke lɛ, ena mɛi babaoo, ni emusuŋ tsɔ̃ lɛ yɛ amɛhewɔ, ejaakɛ amɛtamɔ tooi ni bɛ kwɛlɔ; ni ebɔi amɛ nibii pii tsɔɔmɔ.” (Marko 6:31-34) Biɛ hu, Yesu ‘musuŋ tsɔ̃ lɛ’ ejaakɛ ena akɛ Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ he miihia mɛi nɛɛ waa. Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ he hɔmɔ miiye amɛ ni ashi amɛ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛkwɛ amɛhe, ni no hewɔ lɛ amɛtamɔ “tooi ni bɛ kwɛlɔ.” Jeee sɔ̃ ni Yesu nu he akɛ ekã enɔ akɛ eshiɛ lɛ kɛkɛ hewɔ ni efee nakai, shi moŋ emusuŋ tsɔ̃ lɛ yɛ mɛi ahewɔ.

Shiɛmɔ kɛ musuŋtsɔlɛ

17, 18. (a) Mɛni tsirɛɔ wɔ koni wɔshiɛ? (b) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná musuŋtsɔlɛ wɔha mɛi?

17 Ákɛ Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ, mɛni tsirɛɔ wɔ koni wɔshiɛ? Taakɛ wɔna yɛ wolo nɛɛ Yitso 9 lɛ mli lɛ, atuu nitsumɔ ko awo wɔdɛŋ, sɔ̃ ko kã wɔnɔ, no ji akɛ wɔshiɛ ni wɔfee mɛi Yesu kaselɔi. (Mateo 28:19, 20; 1 Korintobii 9:16) Shi wɔtsuuu nitsumɔ nɛɛ akɛni aŋɔfĩ wɔnɔ hewɔ lɛ kɛkɛ. Nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa lɛ tsirɛɔ wɔ koni wɔshiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ. Musuŋtsɔlɛ ni wɔyɔɔ kɛha mɛi ni hiɛ hemɔkɛyeli kroko lɛ hu hewɔ wɔshiɛɔ lɛ. (Marko 12:28-31) Belɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná musuŋtsɔlɛ wɔha mɛi?

18 Esa akɛ wɔna mɛi taakɛ Yesu na amɛ lɛ—“etɔ amɛ ni amɛfee yuyaa tamɔ tooi ni bɛ kwɛlɔ lɛ.” Ŋɔɔ lɛ akɛ ona toobi ko ni edu gbɛ ni enii efee mɔbɔ. Akɛni ebɛ kwɛlɔ ni kɛ lɛ baaya lɛɛhei ni yɔɔ frɔ̃frɔ̃ kɛ nui ahe hewɔ lɛ, enii efee mɔbɔ ni hɔmɔ kɛ kumai miiye lɛ waa. Ani onuŋ he ohaŋ nakai toobi lɛ? Ani ofeŋ bɔ fɛɛ bɔ ni ooonyɛ koni oha lɛ niyenii kɛ nu? Mɛi babaoo ni nuko sanekpakpa lɛ tamɔ toobi nɛɛ. Akɛni apasa jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ kwɛɛɛ amɛ hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ he hɔmɔ kɛ kumai miiye amɛ ni amɛbɛ hiɛnɔkamɔ kpakpa ko kɛha wɔsɛɛ. Wɔyɛ nɔ tuuntu ni he hiaa amɛ lɛ: mumɔŋ niyenii kpakpa kɛ anɔkwale he nui ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ. (Yesaia 55:1, 2) Kɛ́ wɔjwɛŋ bɔ ni Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ he hiaa mɛi lɛ nɔ lɛ, no baaha wɔmusuŋ atsɔ̃ wɔ yɛ amɛ hewɔ. Kɛ́ wɔnuɔ he waa wɔhaa mɛi taakɛ Yesu fee lɛ, wɔbaafee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔɔnyɛ koni wɔha amɛnine ashɛ Maŋtsɛyeli lɛ he hiɛnɔkamɔ lɛ nɔ.

19. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛkanya Biblia mli nikaselɔ ko ni sa koni ebɔi shiɛmɔ yaa?

19 Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔye wɔbua mɛi koni amɛkase Yesu? Ŋɔɔ lɛ akɛ wɔmiitao wɔwo wɔ-Biblia mli nikaselɔ ko ni sa lɛ hewalɛ koni ebɔi shiɛmɔ yaa. Aloo wɔmiisumɔ ni wɔye wɔbua mɔ ko ni ekpa shiɛmɔ yaa koni ebɔi shiɛmɔ yaa ekoŋŋ. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔye wɔbua mɛi nɛɛ? Esa akɛ wɔkanya amɛtsuii lɛ. Kaimɔ akɛ Yesu ‘musuŋ tsɔ̃ lɛ’ yɛ mɛi lɛ ahewɔ dani no sɛɛ lɛ etsɔɔ amɛ nii. (Marko 6:34) No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔye wɔbua amɛ ni amɛmusuŋ tsɔ̃ amɛ yɛ mɛi ahewɔ lɛ, no baakanya amɛtsui ni amɛshiɛ sanekpakpa lɛ amɛtsɔɔ mɛi taakɛ Yesu fee lɛ. Wɔbaanyɛ wɔbi amɛ akɛ: “Mɛɛ gbɛ nɔ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ eha oshihilɛ ehi fe tsutsu lɛ? Ni mɛi ni nuko shɛɛ sane nɛɛ hu—ani sanekpakpa lɛ he miihia amɛ? Mɛni obaanyɛ ofee kɛye obua amɛ?” Yɛ anɔkwale mli lɛ, nɔ titri ni tsirɛɔ wɔ koni wɔshiɛ lɛ ji suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ shwelɛ ni wɔyɔɔ akɛ wɔbaasɔmɔ lɛ lɛ.

20. (a) Mɛni Yesu sɛɛnyiɛmɔ biɔ ni wɔfee? (b) Mɛni wɔbaasusu he yɛ yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

20 Yesu sɛɛnyiɛmɔ biɔ babaoo fe ewiemɔi lɛ ni wɔkɛaatsɔɔ mɛi anii kɛ enɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ ni wɔɔnyiɛ yɛ kponɔgbɛ kɛkɛ. Esa akɛ ‘wɔjwɛŋ’ nii ahe tamɔ bɔ ni Yesu ‘jwɛŋɔ’ nii ahe lɛ. (Filipibii 2:5) Belɛ, esa akɛ wɔda shi waa akɛ Biblia lɛ haa wɔnaa susumɔi kɛ henumɔi ni yɔɔ Yesu wiemɔi kɛ enifeemɔi lɛ asɛɛ lɛ! Kɛ́ wɔkase “Kristo jwɛŋmɔ” lɛ jogbaŋŋ lɛ, no baaha wɔnu he wɔha mɛi ni wɔmusuŋ atsɔ̃ wɔ waa yɛ amɛ hewɔ bɔni afee ni wɔkɛ mɛi aye taakɛ Yesu kɛ mɛi ye lɛ. (1 Korintobii 2:16) Yɛ yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔbaasusu gbɛi srɔtoi ni Yesu tsɔ nɔ ejie suɔmɔ kpo etsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ titri lɛ he.

a Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ ‘emusuŋ tsɔ̃ lɛ’ lɛ ji Hela wiemɔi ni tsɔɔ bɔ ni mɔ nuɔ nii ahe waa lɛ ateŋ ekome. Niiamlitaomɔ wolo ko tsɔɔ akɛ, wiemɔ nɛɛ kɔɔɔ “bɔ ni anuɔ he ahaa kɛ́ ana mɔ ko ni miipiŋ waa lɛ pɛ he, shi ekɔɔ shwelɛ ni mli wa ni ayɔɔ akɛ aye abua mɔ lɛ ni ekanu piŋmɔ lɛ he dɔŋŋ lɛ hu he.”

b Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “nyɛnanaa nyɛhaa nyɛhe” lɛ shishi ŋmiiŋmi ji, “okɛ mɔ lɛ ana nɔ̃.”