Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 17

“Mɔ Ko Bɛ Suɔmɔ Ni Da Fe Enɛ”

“Mɔ Ko Bɛ Suɔmɔ Ni Da Fe Enɛ”

1-4. (a) Mɛni ba beni Pilato ŋɔ Yesu etsɔɔ asafoku ni mli ewo la ni ebua amɛhe naa yɛ maŋtsɛwe lɛ kpo lɛ nɔ lɛ? (b) Te Yesu fee enii yɛ ehiɛaŋ shi ni ashwie kɛ piŋmɔ ni apiŋ lɛ lɛ he eha tɛŋŋ, ni mɛɛ sanebimɔi ni he hiaa enɛ teɔ lɛ shi?

 “NAA, gbɔmɔ lɛ!” Roma Amralo Pontio Pilato wie wiemɔi nɛɛ yɛ afi 33 Ŋ.B. yɛ Hehoo gbi lɛ nɔ hiɛfutɛfutɛ mli, beni eŋɔ Yesu Kristo etsɔɔ asafoku ni mli ewo la ni ebua amɛhe naa yɛ maŋtsɛwe lɛ kpo lɛ nɔ lɛ. (Yohane 19:5) Gbii fioo komɛi ni tsɔ gbi nɛɛ hiɛ lɛ, asafoku lɛ nya Yesu he beni eboteɔ Yerusalem akɛ Maŋtsɛ kunimyelɔ ni Nyɔŋmɔ ehala lɛ lɛ. Shi, yɛ gbi nɛɛ nɔ lɛ, asafoku ni mli ewo la lɛ na Yesu yɛ gbɛ kroko kwraa nɔ.

2 Abu Yesu mama tsuru ko ni tamɔ nɔ ni odehei fɔɔ bumɔ lɛ, ni akɛ akekre efi eyitso. Shi akɛ mama ni akɛtswa lɛ akwajaŋ ni ha esɛɛ ni efolɔ kɛ la lɛ nɔ, kɛ akekre ni akɛ ŋmei fee ni akɛfi eyitso ni eha eyitsei ahe miiho la lɛ miiye maŋtsɛ ni eji lɛ he fɛo. Osɔfonukpai lɛ wo gbɔmɛi lɛ ayiŋ, ni amɛkpoo nuu ni apila lɛ ni damɔ amɛhiɛ lɛ. Osɔfoi lɛ bolɔ akɛ: “Sɛŋmɔ, sɛŋmɔ lɛ!” Akɛni lashishwiemɔ ehe gbɔmɛi nɛɛ ajwɛŋmɔ fɛɛ hewɔ lɛ, amɛbolɔ akɛ: “Esa gbele.”​—Yohane 19:1-7.

3 Yesu fee kpoo kɛ ekãa kɛdamɔ hiɛshishwiemɔ kɛ piŋmɔ lɛ naa ni etswaaa esɛŋ. a Esaa ehe jogbaŋŋ eto gbele. Sɛɛ mli yɛ nakai Hehoo Gbi lɛ nɔ lɛ, ejɛ esuɔmɔ mli eŋmɛ gbɛ ni apiŋ lɛ yɛ sɛŋmɔtso nɔ kɛyashi egbo.​—Yohane 19:17, 18, 30.

4 Yesu tsɔ ewala ni eŋɔha lɛ nɔ etsɔɔ akɛ eji esɛɛnyiɛlɔi lɛ ashieŋtsɛ lɛɛlɛŋ. Ekɛɛ akɛ: “Mɔ ko bɛ suɔmɔ ni da fe enɛ, akɛ mɔ aaaŋɔ ewala eŋmɛ shi eha eshieŋtsɛmɛi.” (Yohane 15:13) Enɛ teɔ sanebimɔi komɛi ni he hiaa ashi. Ani ehe miihia lɛɛlɛŋ akɛ Yesu apiŋ ni egbo? Mɛni hewɔ esumɔɔ ni efee nakai lɛ? Ákɛ “eshieŋtsɛmɛi” kɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkase enɔkwɛmɔnɔ nɛɛ?

Mɛni Hewɔ Ehe Bahia ni Yesu Apiŋ ni Egbo?

5. Te fee tɛŋŋ ni Yesu le kai tuuntu ni ekɛaakpe lɛ?

5 Ákɛ shiwoo Mesia lɛ, Yesu le nɔ ni ekɛaakpe. Ele gbalɛi babaoo ni yɔɔ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli ni wieɔ bɔ ni Mesia lɛ baapiŋ ni egbo lɛ he sane fitsofitso. (Yesaia 53:3-7, 12; Daniel 9:26) Ekɛɛ ekaselɔi lɛ shii abɔ akɛ ekɛ kai baakpe, ni ekɛsaa amɛ eto. (Marko 8:31; 9:31) Beni ekɛ ebɔfoi lɛ yaa Yerusalem kɛha naagbee Hehoo lɛ, egba mli kpoo ekɛɛ ebɔfoi lɛ akɛ: “Aaaŋɔ gbɔmɔ bi lɛ awo osɔfonukpai lɛ kɛ woloŋmalɔi lɛ adɛŋ, ni amɛaabu lɛ gbele fɔ́, ni amɛaaŋɔ lɛ amɛha wɔŋjalɔi lɛ; ni amɛaaye ehe fɛo, ni amɛkɛ kplebii aaayi lɛ, ni amɛaafɛ̃ lajɔ̃ amɛaashwie ehe, ni amɛaagbe lɛ.” (Marko 10:33, 34) Wiemɔi nɛɛ jeee wiemɔi foji kɛkɛ. Taakɛ wɔna kɛtsɔ hiɛ lɛ, aye Yesu he fɛo, afɛ̃ lajɔ̃ ashwie ehe, akɛ kplebii yi lɛ, ni agbe lɛ.

6. Mɛni hewɔ ehe bahia ni Yesu apiŋ ni egbo lɛ?

6 Shi, mɛni hewɔ ehe bahia ni Yesu apiŋ ni egbo lɛ? Yɛ yiŋtoi srɔtoi ni he hiaa ahewɔ. Klɛŋklɛŋ lɛ, kɛ́ Yesu tee nɔ eye anɔkwa lɛ, no baatsɔɔ akɛ ehiɛ emuuyeli mli ni efiɔ Yehowa nɔyeli lɛ sɛɛ. Kaimɔ akɛ Satan tswa mpoa akɛ adesai sɔmɔɔ Nyɔŋmɔ yɛ pɛsɛmkunya yiŋtoi pɛ ahewɔ. (Hiob 2:1-5) Anɔkwa ni Yesu tee nɔ eye “kɛtee gbele mli” yɛ “sɛŋmɔtso nɔ” lɛ ha Satan mpoatswaa ni ji amale lɛ hetoo yɛ gbɛ ni fe fɛɛ nɔ. (Filipibii 2:8; Abɛi 27:11) Nɔ ni ji enyɔ lɛ, Mesia lɛ piŋmɔ kɛ egbele lɛ baafee kpatamɔnɔ kɛha mɛi ahe eshai. (Yesaia 53:5, 10; Daniel 9:24) Yesu ŋɔ “esusuma lɛ eha yɛ mɛi pii akpɔmɔ hewɔ,” ni no gbeleɔ gbɛ kɛhaa wɔ koni wɔná wɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpãa kpakpa. (Mateo 20:28) Nɔ ni ji etɛ lɛ, atsɔ kai kɛ piŋmɔ ni Yesu mia ehiɛ kɛdamɔ naa lɛ nɔ “aka lɛ yɛ nibii fɛɛ gbɛfaŋ tamɔ wɔ.” No ha ebatsɔ Osɔfonukpa ni yɔɔ musuŋtsɔlɛ, mɔ ni ‘nyɛɔ enuɔ wɔgbedemɔi lɛ ahe’ ehaa wɔ.​—Hebribii 2:17, 18; 4:15.

Mɛni Hewɔ Yesu Jɛ Suɔmɔ Mli Eŋɔ Ewala Eha?

7. Mɛni Yesu kɛshã afɔle beni eba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ?

7 Bɔni afee ni onu nɔ ni no mli lɛ Yesu miisumɔ ni efee lɛ shishi lɛ, susumɔ enɛ he okwɛ: Mɛɛ nuu baashi eweku kɛ eshĩa ni efã gbɛ kɛya maŋsɛɛ shikpɔŋ ko nɔ kɛ́ ele akɛ nakai maŋ lɛ nɔ bii lɛ ateŋ mɛi kpotoo baakpoo lɛ, amɛbaashwie ehiɛaŋ shi, amɛbaapiŋ lɛ, ni naagbee lɛ amɛbaagbe lɛ lɛ? Agbɛnɛ, susumɔ nɔ ni Yesu fee lɛ he okwɛ. Dani Yesu aaaba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, no mli lɛ eyɛ hegbɛ krɛdɛɛ ko yɛ e-Tsɛ masɛi yɛ ŋwɛi. Kɛlɛ, Yesu jɛ suɔmɔ mli eshi eshĩa ni yɔɔ ŋwɛi lɛ ni ebahi shikpɔŋ lɛ nɔ akɛ adesa. Eba shikpɔŋ lɛ nɔ be mli ni ele akɛ mɛi kpotoo baakpoo lɛ, abaashwie ehiɛaŋ shi, ebaana nɔ̃ waa, ni ebaapiŋ kɛyashi eeegbo lɛ. (Filipibii 2:5-7) Mɛni tsirɛ Yesu ni ekɛ ehe shã afɔle nɛɛ?

8, 9. Mɛni tsirɛ Yesu ni eŋɔ ewala eha?

8 Nɔ ni tsirɛ Yesu fe fɛɛ ji, suɔmɔ ni mli kwɔ ni eyɔɔ kɛha e-Tsɛ lɛ. Yesu hiɛ ni emia lɛ tsɔɔ akɛ esumɔɔ Yehowa. Suɔmɔ nɛɛ ha Yesu susu e-Tsɛ lɛ gbɛ́i lɛ hetsemɔ he waa. (Mateo 6:9; Yohane 17:1-6, 26) Nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, Yesu miitao ni ejie heguɔgbee fɛɛ ni akɛba e-Tsɛ lɛ gbɛ́i anɔ lɛ. No hewɔ lɛ, Yesu nu he akɛ eji hegbɛ kpele ni ená akɛ ebaapiŋ yɛ jalɛ hewɔ, ejaakɛ ele akɛ emuuyeli mli ni eeehiɛ kɛwula shi lɛ baaye abua kɛtse e-Tsɛ gbɛ́i krɔŋkrɔŋ lɛ he.​—1 Kronika 29:13.

9 Yiŋtoo kroko hu ni ha Yesu ŋɔ ewala eŋmɛ shi lɛ ji, suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha adesai lɛ. Suɔmɔ nɛɛ je shishi kɛjɛ beni abɔ adesai lɛ tɔ̃ɔ. Dani Yesu aaaba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, Biblia lɛ wie bɔ ni esumɔɔ adesai eha lɛ he akɛ: “Mináa gbɔmɛi abii ahe miishɛɛ.” (Abɛi 8:30, 31) Ana esuɔmɔ nɛɛ faŋŋ beni eba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. Taakɛ wɔna yɛ yitsei etɛ ni tsɔ yitso nɛɛ hiɛ lɛ amli lɛ, Yesu jie suɔmɔ kpo yɛ gbɛi srɔtoi anɔ etsɔɔ adesai fɛɛ, titri lɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ. Shi yɛ Nisan 14, afi 33 Ŋ.B. lɛ, ejɛ suɔmɔ mli eŋɔ esusuma eha yɛ wɔ hewɔ. (Yohane 10:11) Lɛɛlɛŋ, gbɛ ko gbɛ ko bɛ ni fe enɛ ni ebaatsɔ nɔ ejie suɔmɔ ni eyɔɔ lɛ kpo etsɔɔ wɔ. Ani esa akɛ wɔkase lɛ yɛ enɛ gbɛfaŋ? Hɛɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, afãa wɔ koni wɔfee nakai.

‘Nyɛsumɔa Nyɛhe Taakɛ Bɔ ni Misumɔ Nyɛ Lɛ’

10, 11. Mɛɛ kita hee Yesu kɛha esɛɛnyiɛlɔi lɛ, mɛni ebiɔ ni afee, ni mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔye nɔ lɛ?

10 Gbi gbɛkɛ ni enɔ jetsɛremɔ lɛ Yesu gbo lɛ, ekɛɛ ekaselɔi ni bɛŋkɛ lɛ kpaakpa lɛ akɛ: “Kitã hee miŋɔhaa nyɛ, akɛ nyɛsumɔ nyɛhe; taakɛ bɔ ni misumɔ nyɛ lɛ, nakai nyɛ hu nyɛsumɔa nyɛhe. Kɛji nyɛsumɔɔ nyɛhe lɛ, no mɛi fɛɛ kɛaale akɛ mikaselɔi ji nyɛ.” (Yohane 13:34, 35) “Nyɛsumɔa nyɛhe”​—mɛni hewɔ eji “kitã hee” lɛ? Mose Mla lɛ etsɔ hiɛ efã akɛ: “Suɔmɔ onaanyo, taakɛ bɔ ni osumɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe lɛ.” (3 Mose 19:18) Shi kita hee lɛ biɔ ni aná suɔmɔ ni da waa diɛŋtsɛ, suɔmɔ ni baatsirɛ wɔ koni wɔkɛ wɔwala aŋmɛ shi wɔha mɛi krokomɛi. Yesu diɛŋtsɛ fee lɛ faŋŋ beni ewie akɛ: “Enɛ ji mikitã, akɛ nyɛsumɔ nyɛhe tamɔ bɔ ni misumɔ nyɛ lɛ. Mɔ ko bɛ suɔmɔ ni da fe enɛ, akɛ mɔ aaaŋɔ ewala eŋmɛ shi eha eshieŋtsɛmɛi.” (Yohane 15:12, 13) Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, kita hee lɛ miitsɔɔ akɛ: “Suɔmɔ mɛi krokomɛi, jeee tamɔ bo diɛŋtsɛ ohe, shi moŋ fe bo diɛŋtsɛ ohe.” Yesu tsɔ bɔ ni ehi shi eha kɛ egbele lɛ nɔ ejie suɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ kpo.

11 Mɛni hewɔ ehe hiaa akɛ wɔye kita hee lɛ nɔ lɛ? Kaimɔ akɛ, Yesu kɛɛ akɛ: “Kɛji nyɛsumɔɔ nyɛhe [loo nyɛyɛ suɔmɔ ni haa akɛ he shãa afɔle] lɛ, no mɛi fɛɛ kɛaale akɛ mikaselɔi ji nyɛ.” Hɛɛ, suɔmɔ ni haa akɛ he shãa afɔle lɛ kadiɔ wɔ akɛ anɔkwa Kristofoi. Wɔbaanyɛ wɔkɛ suɔmɔ nɛɛ ato tsitsinaa tsɛɛ nii he. Kɛ́ Yehowa Odasefoi miiya amɛkpokpaa wulu nɔ kpeei daa afi lɛ, amɛkɛ tsitsinaa tsɛɛ nii ko tsɛɔ amɛtsitsi nɔ. Tsitsinaa tsɛɛ nii lɛ haa anaa mɔ ni tsɛ lɛ gbɛ́i kɛ asafo mli ni eyɔɔ. Suɔmɔ ni haa wɔkɛ wɔhe shãa afɔle wɔhaa wɔhe nɛɛ ji “tsitsinaa tsɛɛ nii” ni kadiɔ wɔ akɛ anɔkwa Kristofoi. Kɛ́ wɔɔwie he yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, esa akɛ ana suɔmɔ ni wɔjieɔ lɛ kpo wɔtsɔɔ wɔhe lɛ faŋŋ, oookɛɛ nɔ ni eji okadi loo tsitsinaa tsɛɛ nii ni haa mɛi naa akɛ wɔji Kristo anɔkwa sɛɛnyiɛlɔi lɛɛlɛŋ. Esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ abi ehe akɛ, ‘Ani aana akɛ mitsɛ “tsitsinaa tsɛɛ nii” ni ji suɔmɔ ni haa akɛ he shãa afɔle lɛ yɛ mishihilɛ mli?’

Suɔmɔ ni Haa Akɛ He Shãa Afɔle—Mɛni Etsɔɔ?

12, 13. (a) Nɛgbɛ esa akɛ wɔjie suɔmɔ kpo wɔtsɔɔ wɔhe kɛyashi? (b) Kɛ́ akɛɛ wɔkɛ wɔhe ashã afɔle lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ?

12 Ákɛ Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ, esa akɛ wɔsumɔ wɔhe tamɔ bɔ ni esumɔ wɔ lɛ. Enɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔjɛ wɔsuɔmɔŋ wɔkɛ wɔhe ashã afɔle wɔha wɔnanemɛi heyelilɔi. Nɛgbɛ esa akɛ wɔfee enɛ kɛyashi? Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ: “Enɛ mli wɔyoɔ suɔmɔ lɛ yɛ, akɛ eŋɔ ewala eŋmɛ shi yɛ wɔ hewɔ, ni sa akɛ wɔ hu wɔkɛ wɔwala ŋmɛɔ shi yɛ wɔnyɛmimɛi ahewɔ.” (1 Yohane 3:16) Taakɛ Yesu fee lɛ, esa akɛ wɔsumɔ akɛ wɔkɛ wɔwala baaŋmɛ shi wɔha wɔhe kɛ́ ehe bahia ni wɔfee nakai. Kɛ́ wɔkɛ yiwai kpe lɛ, wɔbaasumɔ ni wɔkɛ wɔwala ashã afɔle moŋ fe nɔ ni wɔɔtsɔɔ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ asɛɛ gbɛ, ni no ha wɔkɛ amɛwala wo oshara mli. Yɛ shikpɔji ni hewolonɔ su mlijiemɔ loo wekui ateŋ béi egbala mɛi amli lɛ anɔ lɛ, wɔbaasumɔ ni wɔkɛ wɔhe ashã afɔle kɛbu wɔnyɛmimɛi lɛ ahe, ekɔɔɔ he eko wɔhewolonɔ su loo weku mli ni wɔjɛ. Kɛ́ maŋ ni wɔyɔɔ mli lɛ kɛ maŋ kroko miiwu ta lɛ, wɔsumɔɔ akɛ awo wɔ tsuŋ loo agbe wɔ moŋ fe nɔ ni wɔɔkɔlɔ tawuu nii ni wɔwu wɔshi wɔnyɛmimɛi Kristofoi loo mɛi krokomɛi.​—Yohane 17:14, 16; 1 Yohane 3:10-12.

13 Jeee wɔsuɔmɔ mli ni wɔjɛɔ wɔkɛ wɔwala ŋmɛɔ shi wɔhaa wɔnyɛmimɛi lɛ pɛ ji gbɛ ni wɔtsɔɔ nɔ wɔjieɔ suɔmɔ ni haa akɛ he shãa afɔle kpo. Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔteŋ mɛi fioo pɛ kɛ shihilɛi ni biɔ ni akɛ he ashã afɔle ni tamɔ nɛkɛ lɛ kpeɔ. Shi kɛ́ wɔsumɔɔ wɔnyɛmimɛi lɛ waa aahu akɛ wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔwala aŋmɛ shi wɔha amɛ lɛ, ani esaaa akɛ wɔjɛɔ wɔsuɔmɔ mli wɔkɛ wɔhe shãa afɔle yɛ nibii bibii agbɛfaŋ wɔhaa amɛ, ni wɔfee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔɔnyɛ kɛye wɔbua amɛ bianɛ? Kɛ́ akɛɛ wɔkɛ wɔhe ashã afɔle lɛ, etsɔɔ akɛ wɔkɛ nibii ni wɔsumɔɔ loo nibii ni haa wɔnáa miishɛɛ lɛ baashã afɔle yɛ mɛi krokomɛi ahilɛkɛhamɔ hewɔ. Wɔkɛ amɛhiamɔ nii yeɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔnɔ lɛ hiɛ kɛ́ no baaha wɔhe afi wɔ po. (1 Korintobii 10:24) Mɛɛ shihilɛi amli wɔbaanyɛ wɔjie suɔmɔ ni haa akɛ he shãa afɔle lɛ kpo yɛ?

Yɛ Asafo lɛ kɛ Weku lɛ Mli

14. (a) Mɛɛ nibii abiɔ ni asafoŋ onukpai lɛ kɛshã afɔle? (b) Te onaa asafoŋ onukpai ni tsuɔ nii waa yɛ osafo lɛ mli lɛ ohaa tɛŋŋ?

14 Asafoŋ onukpai lɛ kɛ nibii babaoo shãa afɔle ‘kɛlɛɔ asafoku’ lɛ. (1 Petro 5:2, 3) Kɛfata amɛ diɛŋtsɛ amɛwekui ni amɛkwɛɔ lɛ ahe lɛ, ekolɛ ebaabi ni amɛhe be yɛ gbɛkɛ mli loo yɛ otsii lɛ anaagbee kɛtsu asafoŋ nibii ahe nii, ni nɔ ni fata he ji, amɛhe ni amɛaasaa kɛha asafoŋ kpeei srɔtoi lɛ amli nifeemɔi, nyɛmimɛi lɛ asaramɔ, kɛ mɛi ni etɔ̃ lɛ asaneyeli. Asafoŋ onukpai lɛ ateŋ mɛi pii tsuɔ nitsumɔi krokomɛi hu amɛfataa he, amɛtsuɔ nii waa yɛ kpeei bibii kɛ kpeei wuji ashishi, mɛi komɛi hu sɔmɔɔ akɛ Ajinafoi Akuu ni Kɛ Helatsamɔhei Shãraa, Helatsɛmɛi Asaramɔ Kui, kɛ Kpokpaa nɔ Tsũmaa He Ajinafoi Akuu lɛ mlibii. Asafoŋ onukpai, nyɛhiɛ akakpaa nɔ kɔkɔɔkɔ akɛ, kɛ́ nyɛjɛ nyɛsuɔmɔ mli nyɛsɔmɔ lɛ​—nyɛkɛ nyɛbe, nyɛhewalɛ, kɛ nibii ni nyɛyɔɔ lɛ shã afɔle kɛlɛ asafoku lɛ​—no lɛ, nyɛmiijie suɔmɔ ni haa akɛ he shãa afɔle kpo. (2 Korintobii 12:15) Jeee Yehowa pɛ hiɛ sɔɔ mɔdɛŋ ni nyɛjɛɔ nyɛsuɔmɔ mli nyɛbɔɔ lɛ, shi asafo ni nyɛkwɛɔ nɔ lɛ amlibii lɛ hu ahiɛ sɔɔ nyɛmɔdɛŋbɔɔ lɛ.​—Filipibii 2:29; Hebribii 6:10.

15. (a) Mɛɛ nibii komɛi asafoŋ onukpai aŋamɛi kɛshãa afɔle? (b) Te onaa ŋamɛi ni yeɔ amɛbuaa amɛwumɛi koni amɛwumɛi lɛ anyɛ atsu asafoŋ saji ahe nii lɛ ohaa tɛŋŋ?

15 Ni asafoŋ onukpai aŋamɛi hu​—ani yei ni yeɔ amɛbuaa amɛwumɛi nɛɛ kɛ nibii eshãaa afɔle bɔni afee ni amɛwumɛi lɛ anyɛ akwɛ asafoku lɛ? Ekã shi faŋŋ akɛ, kɛ́ ŋa ko ŋmɛ ewu gbɛ ni ekɛ be ni kulɛ ekɛbaatsu eweku lɛ saji ahe nii lɛ eko yatsu asafoŋ saji ahe nii lɛ, belɛ, ŋa lɛ kɛ nɔ ko miishã afɔle. Agbɛnɛ hu, susumɔ nibii ni nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi aŋamɛi kɛshãa afɔle koni amɛfata amɛwumɛi ahe kɛyasara asafoi srɔtoi kɛ kpokpai srɔtoi lɛ ahe okwɛ. Amɛbɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛshĩai, ni ekolɛ otsi fɛɛ otsi lɛ amɛkãa saa kroko nɔ. Ŋamɛi ni jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ asafo lɛ hiamɔ nii yeɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛnɔ lɛ hiɛ lɛ sa yijiemɔ waa yɛ bɔ ni amɛjɛɔ mlihilɛ mli amɛjieɔ suɔmɔ ni haa akɛ he shãa afɔle lɛ kpo lɛ hewɔ.​—Filipibii 2:3, 4.

16. Mɛɛ nibii komɛi fɔlɔi ni ji Kristofoi lɛ kɛshãa afɔle yɛ amɛbii lɛ ahewɔ?

16 Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔjie suɔmɔ ni haa akɛ he shãa afɔle kpo yɛ weku lɛ mli? Fɔlɔi, nyɛkɛ nibii babaoo shãa afɔle kɛkwɛɔ nyɛbii lɛ, ni nyɛkɛtsɔseɔ amɛ “yɛ Nuŋtsɔ [Yehowa] tsɔsemɔ kɛ ŋaawoo lɛ mli.” (Efesobii 6:4) Ekolɛ ebaabi ni nyɛkɛ ŋmɛlɛtswai babaoo atsu nii bɔni afee ni nyɛweku lɛ aná amɛdaaŋ ŋmaa, ni nyɛbii lɛ hu aná atadei bɔ ni sa kɛ wɔɔhe. Nyɛsumɔɔ akɛ nyɛkɛ nibii ni he hiaa nyɛ lɛ ashã afɔle bɔni afee ni nyɛbii lɛ aná shihilɛ mli hiamɔ nii. Agbɛnɛ hu, nyɛbɔɔ mɔdɛŋ waa nyɛkɛ nyɛbii lɛ kaseɔ nii, ni nyɛkɛ amɛ yaa Kristofoi akpeei, kɛ shiɛmɔ. (5 Mose 6:6, 7) Suɔmɔ ni haa nyɛkɛ nyɛhe shãa afɔle lɛ saa weku Shishitolɔ lɛ hiɛ, ni no baanyɛ aha nyɛbii lɛ aná naanɔ wala.​—Abɛi 22:6; Efesobii 3:14, 15.

17. Te wumɛi ni ji Kristofoi lɛ aaafee tɛŋŋ amɛkase bɔ ni Yesu fee enii yɛ gbɛ ni pɛsɛmkunya bɛ mli nɔ lɛ?

17 Wumɛi, te nyɛaafee tɛŋŋ nyɛkase bɔ ni Yesu jie suɔmɔ ni haa akɛ he shãa afɔle lɛ kpo lɛ? Biblia lɛ haa hetoo akɛ: “Nyɛ wumɛi lɛ, nyɛsumɔa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛŋamɛi, taakɛ bɔ ni Kristo hu sumɔ asafo lɛ ni eŋɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe eha yɛ ehewɔ” lɛ. (Efesobii 5:25) Taakɛ wɔna kɛtsɔ hiɛ lɛ, Yesu sumɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ aahu akɛ, ekɛ ewala ŋmɛ shi eha amɛ. Esa akɛ wu ni ji Kristofonyo lɛ akase bɔ ni Yesu, mɔ ni “haaa ehe asa ehiɛ” lɛ fee enii yɛ gbɛ ni pɛsɛmkunya bɛ mli nɔ lɛ. (Romabii 15:3) Wu ni tamɔ nɛkɛ lɛ jɛɔ esuɔmɔ mli ekɛ eŋa hiamɔ nii kɛ nibii ni eŋa lɛ nyaa he lɛ yeɔ lɛ diɛŋtsɛ enɔ lɛ hiɛ. Emaaa nɔ mi doo akɛ esa akɛ afee nibii bɔ ni lɛ esumɔɔ, shi moŋ ejɛɔ suɔmɔ mli eŋmɛɔ saji ahe kɛsaa kɛ́ no ekuuu Ŋmalɛ mli shishitoo mla ko mli. Wu ni jieɔ suɔmɔ ni haa akɛ he shãa afɔle kpo lɛ náa Yehowa nɔkpɛlɛmɔ, ni eŋa kɛ ebii lɛ hu sumɔɔ lɛ, ni amɛbuɔ lɛ waa.

Mɛni Obaafee?

18. Mɛni kanyaa wɔ koni wɔye kita hee akɛ wɔsumɔ wɔhe lɛ nɔ?

18 Eyɛ mli akɛ kita hee akɛ wɔsumɔ wɔhe lɛ nɔ ni wɔɔye lɛ kãaa shi akɔɔɔ moŋ, shi wɔyɛ yiŋtoo ni kanyaa wɔ waa ni haa wɔfeɔ nakai. Paulo ŋma akɛ: “Kristo suɔmɔ lɛ nyɛɔ wɔnɔ, ni wɔkojoɔ nɛkɛ, akɛ, kɛ́ mɔ kome gbo mɛi fɛɛ yigbele lɛ, . . . egbo mɛi fɛɛ yigbele, koni mɛi ni hiɛ kãmɔ lɛ ahiɛ akakãmɔ miiha amɛ diɛŋtsɛ amɛhe dɔŋŋ, shi moŋ amɛhiɛ akãmɔ aha mɔ ni gbo ni atee lɛ shi ekoŋŋ aha amɛ lɛ.” (2 Korintobii 5:14, 15) Akɛni Yesu gbo eha wɔ hewɔ lɛ, ani no enyɛɛɛ wɔnɔ koni wɔhi shi wɔha lɛ? Wɔbaanyɛ wɔfee nakai kɛtsɔ suɔmɔ ni haa akɛ he shãa afɔle ni ejie lɛ kpo lɛ ni wɔɔkase lɛ nɔ.

19, 20. Mɛɛ nikeenii ni jara wa Yehowa kɛha wɔ, ni te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsɔɔ akɛ wɔkpɛlɛɔ nɔ lɛ?

19 Jeee nii ahe Yesu woɔ beni ekɛɛ akɛ: “Mɔ ko bɛ suɔmɔ ni da fe enɛ, akɛ mɔ aaaŋɔ ewala eŋmɛ shi eha eshieŋtsɛmɛi.” (Yohane 15:13) Etsuiŋ ni ejɛ eŋɔ esusuma eŋmɛ shi yɛ wɔ hewɔ lɛ ji suɔmɔ ni fe fɛɛ ni ejie lɛ kpo etsɔɔ wɔ. Shi, mɔ kroko hu yɛ ni ejie suɔmɔ ni da fe Yesu nɔ lɛ kpo etsɔɔ wɔ. Yesu tsɔɔ mli akɛ: “Nɛkɛ Nyɔŋmɔ sumɔ je lɛ, akɛ eŋɔ ebi koome lɛ eha, koni mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ enɔ yeɔ [loo “mɔ fɛɛ mɔ ni náa emli hemɔkɛyeli,” NW] lɛ hiɛ akakpata, shi moŋ ená naanɔ wala.” (Yohane 3:16) Nyɔŋmɔ sumɔɔ wɔ waa aahu akɛ, eŋɔ e-Bi lɛ eha akɛ kpɔmɔnɔ, bɔni afee ni anyɛ akpɔ̃ wɔ kɛjɛ esha kɛ gbele mli. (Efesobii 1:7) Kpɔmɔnɔ lɛ ji nikeenii ni jara wa ni jɛ Yehowa ŋɔɔ, shi enyɛɛɛ wɔnɔ ni wɔkpɛlɛ nɔ.

20 Wɔ diɛŋtsɛ esa akɛ wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaakpɛlɛ Yehowa nikeenii nɛɛ nɔ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ e-Bi lɛ mli ‘hemɔkɛyeli ni wɔɔná’ lɛ nɔ. Shi, efaaa akɛ wɔɔkɛɛ kɛkɛ akɛ wɔyɛ hemɔkɛyeli. Wɔkɛ wɔnifeemɔi loo bɔ ni wɔhiɔ shi wɔhaa lɛ tsɔɔ akɛ wɔyɛ hemɔkɛyeli. (Yakobo 2:26) Kɛ́ wɔnyiɛ Yesu Kristo sɛɛ daa gbi lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔyɛ hemɔkɛyeli yɛ emli. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔbaaná jɔɔmɔi babaoo bianɛ kɛ wɔsɛɛ, taakɛ abaagbala mli yɛ wolo nɛɛ naagbee yitso lɛ mli lɛ.

a Afɛ̃ lajɔ̃ ashwie ehe shii enyɔ sɔŋŋ yɛ nakai gbi lɛ nɔ, jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ fee nakai klɛŋklɛŋ, ni no sɛɛ lɛ, Roma asraafoi lɛ hu fee nakai. (Mateo 26:59-68; 27:27-30) Emia ehiɛ kɛdamɔ nyaŋemɔ nifeemɔ nɛɛ naa ní etswaaa esɛŋ, ni ekɛwo gbalɛ wiemɔi nɛɛ obɔ akɛ: “Mikɛ mihiɛ hu eteee kɛjɛɛɛ hiɛgbele kɛ lajɔ̃ he.”​—Yesaia 50:6.