Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO NYƆŊMA

Ŋwɛibɔfoi Ahe Anɔkwa Saji

Ŋwɛibɔfoi Ahe Anɔkwa Saji

1. Mɛni hewɔ esa akɛ okase ŋwɛibɔfoi lɛ ahe saji?

YEHOWA miisumɔ ni wɔle eweku lɛ he saji. Ŋwɛibɔfoi lɛ fata Nyɔŋmɔ weku lɛ he. Atsɛɔ amɛ “Nyɔŋmɔ bihii” yɛ Biblia lɛ mli. (Hiob 38:7) Mɛni ŋwɛibɔfoi lɛ tsuɔ? Mɛɛ gbɛ nɔ amɛye amɛbua mɛi yɛ blema? Ni ŋmɛnɛ lɛ, ani amɛbaanyɛ amɛye amɛbua wɔ?​—Kwɛmɔ Wiemɔi Komɛi Amligbalamɔ 8.

2. Te fee tɛŋŋ ni ŋwɛibɔfoi lɛ ba shihilɛ mli? Ŋwɛibɔfoi enyiɛ abɔ?

2 Esa akɛ wɔle bɔ ni fee ni ŋwɛibɔfoi lɛ ba shihilɛ mli. Kolosebii 1:16 lɛ tsɔɔ akɛ, be ni Yehowa bɔ Yesu sɛɛ lɛ, “abɔ nibii krokomɛi fɛɛ ni yɔɔ ŋwɛi kɛ nibii ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ.” Ŋwɛibɔfoi lɛ fata nibii krokomɛi fɛɛ ni abɔ lɛ ahe. Ŋwɛibɔfoi enyiɛ abɔ? Biblia lɛ tsɔɔ akɛ ayɛ ŋwɛibɔfoi akpekpei ohai abɔ.​—Lala 103:20; Kpojiemɔ 5:11.

3. Mɛni Hiob 38:4-7 lɛ hãa wɔleɔ yɛ ŋwɛibɔfoi lɛ ahe?

3 Biblia lɛ hãa wɔnaa hu akɛ, Yehowa bɔ ŋwɛibɔfoi lɛ dani ebɔ shikpɔŋ lɛ. Be ni amɛna ni abɔ shikpɔŋ lɛ atã lɛ, te amɛnu he amɛhã tɛŋŋ? Hiob wolo lɛ tsɔɔ akɛ amɛná miishɛɛ. No mli lɛ, amɛfee ekome kɛmiisɔmɔ Yehowa akɛ weku.​—Hiob 38:4-7.

ŊWƐIBƆFOI LƐ YEƆ AMƐBUAA NYƆŊMƆ WEBII

4. Mɛni tsɔɔ akɛ ŋwɛibɔfoi lɛ yɛ gbɔmɛi ahe miishɛɛ?

4 Ŋwɛibɔfoi lɛ yɛ gbɔmɛi ahe miishɛɛ, ni amɛyɛ yiŋtoo hewɔ ni Yehowa bɔ shikpɔŋ lɛ kɛ adesai lɛ he miishɛɛ. (Abɛi 8:30, 31; 1 Petro 1:11, 12) Be ni Adam kɛ Hawa tɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ lɛ, edɔ amɛ waa. Ni kɛ́ amɛna bɔ ni gbɔmɛi babaoo booo Yehowa toi ŋmɛnɛ lɛ, no hu dɔɔ amɛ waa diɛŋtsɛ. Shi kɛ́ mɔ ko tsake etsui ni eku esɛɛ kɛba Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ, ŋwɛibɔfoi lɛ náa miishɛɛ waa. (Luka 15:10) Ŋwɛibɔfoi lɛ yɛ mɛi ni jáa Nyɔŋmɔ lɛ ahe miishɛɛ waa. Yehowa hãa ŋwɛibɔfoi lɛ yeɔ amɛbuaa etsuji yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, ni amɛbuɔ amɛhe hu. (Hebribii 1:7, 14) Hã wɔkwɛ saji komɛi ni tsɔɔ nakai.

“Mi-Nyɔŋmɔ lɛ tsu ebɔfo ni ebaŋamɔ jatai lɛ anaabui.”​—Daniel 6:22

5. Mɛɛ gbɛ nɔ ŋwɛibɔfoi ye amɛbua Nyɔŋmɔ tsuji yɛ blema?

5 Yehowa tsu ŋwɛibɔfoi enyɔ koni amɛyaye amɛbua Lot kɛ eweku lɛ koni akakpãtã amɛhiɛ afata Sodom kɛ Gomora maji lɛ ahe. (1 Mose 19:15, 16) Afii ohai komɛi asɛɛ, be ni ashɛ gbalɔ Daniel afɔ̃ jatai abu mli lɛ, jatai lɛ yeee lɛ awui ko, ejaakɛ ‘Nyɔŋmɔ tsu ebɔfo, ni ebaŋamɔ jatai lɛ anaabui.’ (Daniel 6:22) Be ko sɛɛ be ni awo Yesu kaselɔ Petro tsuŋ lɛ, Yehowa tsu ŋwɛibɔfo ko ni ebajie lɛ. (Bɔfoi 12:6-11) Agbɛnɛ hu, be ni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ŋwɛibɔfoi ye amɛbua lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni abaptisi Yesu sɛɛ lɛ, ‘ŋwɛibɔfoi lɛ sɔmɔ lɛ.’ (Marko 1:13) Be ni eshwɛ fioo ni abaagbe Yesu lɛ, ŋwɛibɔfo ko ‘bawo lɛ hewalɛ.’​—Luka 22:43.

6. (a) Mɛni hãa wɔnaa akɛ Nyɔŋmɔ hãa ŋwɛibɔfoi yeɔ amɛbuaa ewebii ŋmɛnɛ? (b) Mɛɛ sanebimɔi wɔbaasusu he?

6 Ŋmɛnɛ lɛ, ŋwɛibɔfoi ejieee amɛhe kpo amɛtsɔɔɔ gbɔmɛi dɔŋŋ. Shi Nyɔŋmɔ hãa amɛyeɔ amɛbuaa etsuji lolo. Biblia lɛ wieɔ akɛ: “Yehowa bɔfo lɛ bɔleɔ mɛi ni sheɔ lɛ gbeyei lɛ ahe kɛkpeɔ, ni ejieɔ amɛ.” (Lala 34:7) Mɛni hewɔ ehe hiaa ni abu wɔhe? Ejaakɛ wɔyɛ henyɛlɔi komɛi ni yɔɔ hewalɛ ni miitao amɛye wɔ awui. Namɛi ni? Te fee tɛŋŋ ni amɛba shihilɛ mli? Mɛɛ gbɛ nɔ amɛbɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaaye wɔ awui yɛ? Bɔ ni afee ni oná sanebimɔi nɛɛ ahetoo lɛ, hã wɔkwɛ nɔ ni ba be ni abɔ Adam kɛ Hawa lɛ sɛɛ.

WƆHENYƐLƆI NI WƆNAAA AMƐ LƐ

7. Mɛni Satan sumɔɔ ni elaka mɛi ni amɛfee?

7 Yitso 3 lɛ mli lɛ, wɔkase akɛ ŋwɛibɔfo ko tse Nyɔŋmɔ hiɛ atua, no mli lɛ, eetao ni eye mɛi anɔ. Atsɛɔ lɛ Satan Abonsam yɛ Biblia lɛ mli. (Kpojiemɔ 12:9) Satan miisumɔ ni mɛi krokomɛi hu agbo Nyɔŋmɔ nɔ toi. Ebɔ mɔdɛŋ elaka Hawa, ni kɛjɛ no sɛɛ nɛɛ, elaka gbɔmɛi babaoo. Shi mɛi tamɔ HabelHenok kɛ Noa tee nɔ amɛfee nɔ ni Yehowa sumɔɔ.​—Hebribii 11:4, 5, 7.

8. (a) Te fee tɛŋŋ ni ŋwɛibɔfoi komɛi batsɔmɔ daimonioi? (b) Mɛni daimonioi lɛ fee koni amɛhiɛ akakpãtã yɛ Nu Afua lɛ mli?

8 Yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ, ŋwɛibɔfoi komɛi tse Nyɔŋmɔ hiɛ atua ni amɛshi ŋwɛi ni ji amɛshihilɛhe lɛ, ni amɛbahi shi akɛ gbɔmɛi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Mɛni hewɔ amɛfee nakai? Biblia lɛ hãa wɔleɔ akɛ, no mli lɛ, amɛmiitao ni amɛkɛ yei abote gbalashihilɛ mli. (Kanemɔ 1 Mose 6:2.) Shi abɔɔɔ ŋwɛibɔfoi ni amɛbote gbalashihilɛ mli. (Yuda 6) Ŋwɛibɔfoi nɛɛ kɛ amɛhe wo jeŋbai gbohii amli, ni amɛfee yiwalɛ nii, ni adesai babaoo ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ nakai be lɛ mli lɛ hu fee nakai nɔŋŋ. No hewɔ lɛ, Yehowa kpɛ eyiŋ akɛ ebaahã nu afua aba shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ koni ekɛkpãtã gbɔmɛi fɔji lɛ ahiɛ. Shi ehere etsuji ni boɔ lɛ toi lɛ ayiwala. (1 Mose 7:17, 23) Ŋwɛibɔfoi fɔji lɛ ku amɛsɛɛ kɛtee ŋwɛi koni amɛhiɛ akakpãtã. Atsɛɔ ŋwɛibɔfoi fɔji nɛɛ daimonioi yɛ Biblia lɛ mli. Amɛyafata Satan Abonsam he, ni ebatsɔ amɛnɔyelɔ.​—Mateo 9:34.

9. (a) Be ni daimonioi lɛ ku amɛsɛɛ kɛtee ŋwɛi lɛ, mɛni ba? (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ kukuji ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli?

9 Akɛni daimonioi lɛ etse Yehowa hiɛ atua hewɔ lɛ, ehãaa amɛbafata eweku lɛ he dɔŋŋ. (2 Petro 2:4) Daimonioi lɛ nyɛɛɛ amɛtsɔmɔ amɛhe gbɔmɛi dɔŋŋ, shi amɛkahe ‘amɛmiilaka shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ’ lolo. (Kpojiemɔ 12:9; 1 Yohane 5:19) Hã wɔsusu bɔ ni amɛfeɔ amɛlakaa mɛi babaoo lɛ he wɔkwɛ.​—Kanemɔ 2 Korintobii 2:11.

BƆ NI DAIMONIOI LƐ FEƆ AMƐLAKAA MƐI

10. Mɛɛ gbɛ nɔ daimonioi lɛ tsɔɔ amɛlakaa mɛi?

10 Daimonioi lɛ tsɔɔ gbɛi babaoo anɔ amɛlakaa mɛi. Mɛi ni kɛ daimonioi lɛ sharaa lɛ kɛ amɛ sharaa tɛ̃ɛ loo amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi tamɔ mumɔi atsɛlɔi anɔ amɛfeɔ nakai. Atsɛɔ nifeemɔ nɛɛ akɛ daimonioi loo mumɔi kɛsharamɔ. Biblia lɛ fãa wɔ koni wɔtsi wɔhe kwraa kɛje nifeemɔi fɛɛ ni baahã wɔkɛ daimonioi lɛ ashara lɛ ahe. (Galatiabii 5:19-21) Mɛni hewɔ? Tamɔ bɔ ni gbɔbilɔi kɛ tsɔne duɔ kooloi lɛ, nakai nɔŋŋ daimonioi lɛ tsɔɔ ŋaa gbɛi anɔ amɛtsɔɔ adesai tsɔne koni amɛdu amɛ ni amɛkudɔ amɛ.​—Kwɛmɔ Wiemɔi Komɛi Amligbalamɔ 26.

11. Mɛni ji klamɔ? Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔkɛ wɔhe woɔ mli?

11 Atsɛɔ gbɛi ni daimonioi lɛ tsɔɔ nɔ amɛlakaa mɔ lɛ eko akɛ klamɔ. Klamɔ ji ni mɔ ko baatsɔ hewalɛ ko ni fe adesai anɔ nɔ etao nɔ ni baaba wɔsɛɛ loo etao nɔ ko ni eleee lɛ mli. Mɛi komɛi feɔ enɛ kɛtsɔ ŋulamii ni amɛkwɛɔ koni amɛkɛle nɔ ni baaba amɛnɔ wɔsɛɛ lɛ nɔ. Mɛi komɛi hu feɔ enɛ kɛtsɔ nii ni amɛyabiɔ kɛ́ amɛbɛ hewalɛ, loo amɛsuɔlɔ ko egbo loo aju amɛ nɔ ko lɛ nɔ. Mɛi komɛi feɔ enɛ kɛtsɔ kaadii komɛi anɔ nii ni amɛkaneɔ, loo nɔ ko kokloo tamɔ bɔɔlu mli ni amɛkwɛɔ lɛ nɔ. Ni mɛi komɛi hu feɔ enɛ kɛtsɔ mɛi adɛŋ ni amɛkwɛɔ lɛ nɔ. Mɛi babaoo susuɔ akɛ tɔmɔ ko bɛ nifeemɔi nɛɛ ahe, shi enɛ jeee anɔkwale. Eji nifeemɔi ni yɔɔ oshara waa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Biblia lɛ hãa wɔleɔ akɛ, mɛi ni tsɔɔ nɔ ni baaba wɔsɛɛ lɛ kɛ daimonioi lɛ tsuɔ nii. Awie gbekɛ yoo ko ni kɛɔ mɛi nɔ ni baaba wɔsɛɛ lɛ he sane yɛ Bɔfoi 16:16-18 lɛ akɛ, “daimonio ni klaa” mumɔ ji nɔ ni yeɔ ebuaa lɛ ni efeɔ nakai. Be ni bɔfo Paulo fã daimonio lɛ, gbekɛ yoo lɛ nyɛɛɛ atsɔɔ nɔ ni baaba wɔsɛɛ dɔŋŋ.

12. (a) Mɛni hewɔ esaaa akɛ okaa akɛ okɛ gbohii lɛ baawie lɛ? (b) Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ tsuji kɛ amɛhe wooo kusumii ni baahã amɛkɛ daimonioi ashara lɛ amli lɛ?

12 Daimonioi lɛ tsɔɔ gbɛ kroko hu nɔ amɛlakaa mɛi. Amɛbaanyɛ amɛhã wɔsusu akɛ mɛi ni egboi lɛ yɛ wala mli lolo yɛ he ko, ni wɔbaanyɛ wɔkɛ amɛ awie ni amɛ hu amɛbaanyɛ amɛkɛ wɔ awie loo amɛye wɔ awui. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ mɔ ko wekunyo loo enaanyo gbo lɛ, ekolɛ ebaaya mɔ ko ni tsɛɔ mumɔi, ni susuɔ akɛ ebaanyɛ ekɛ mɛi ni egboi lɛ awie lɛ ŋɔɔ. Kɛkɛ lɛ, ekolɛ mumɔi atsɛlɔ lɛ baakɛɛ mɔ lɛ nɔ ko yɛ enaanyo loo ewekunyo ni egbo lɛ he, ni ebaafee egbee tamɔ mɔ ni egbo lɛ gbee pɛpɛɛpɛ. (1 Samuel 28:3-19) Kusumii srɔtoi ni afeɔ kɛ́ mɔ ko gbo lɛ ateŋ babaoo hu jɛ susumɔ ni ahiɛ akɛ mɛi ni egboi lɛ ahiɛ kãmɔ lolo yɛ he ko lɛ mli. Kusumii nɛɛ ekomɛi ji paati ni afeɔ be ni ayafu mɔ lɛ sɛɛ, gbi jurɔ ni ayeɔ kɛkaiɔ mɔ ni egbo lɛ, afɔlei ni ashãa ahãa mɔ ni egbo lɛ, okulafeemɔ, kɛ kpeshii. Kɛ́ Kristofonyo ko kɛ ehe wooo kusumii nɛɛ amli lɛ, ekolɛ ewekumɛi loo ekutsoŋbii lɛ baawie amɛshi lɛ, loo amɛbaajɛ lɛ, loo amɛkɛ lɛ baakpa bɔɔ. Shi Kristofoi le akɛ mɛi ni egboi lɛ bɛ wala mli yɛ he ko he ko. Ni amɛle hu akɛ anyɛŋ akɛ mɛi ni egboi lɛ awie, ni amɛnyɛŋ amɛye wɔ awui hu. (Lala 115:17) Kwɛmɔ jogbaŋŋ. Kaaka kɔkɔɔkɔ akɛ okɛ mɛi ni egboi lɛ loo daimonioi lɛ baawie, ni okɛ ohe akawo kusumii ni baahã okɛ amɛ ashara lɛ amli.​—Kanemɔ 5 Mose 18:10, 11; Yesaia 8:19.

13. Mɛni mɛi komɛi ni tsutsu ko lɛ amɛsheɔ daimonioi agbeyei lɛ enyɛ amɛfee?

13 Daimonioi lɛ lakaaa mɛi kɛkɛ, amɛhãa mɛi sheɔ amɛ gbeyei hu. Ŋmɛnɛ lɛ, Satan kɛ edaimonioi lɛ le akɛ eshwɛ “be fioo” ni Nyɔŋmɔ baajie amɛ kɛje shikpɔŋ lɛ nɔ, no hewɔ lɛ, amɛmli efu waa ni amɛmiifee yiwalɛ nii waa fe bei fɛɛ ni eho. (Kpojiemɔ 12:12, 17) Shi amrɔ nɛɛ, mɛi akpei abɔ ni tsutsu ko lɛ amɛsheɔ daimonioi agbeyei lɛ sheee amɛ gbeyei dɔŋŋ. Te fee tɛŋŋ ni amrɔ nɛɛ mɛi nɛɛ sheee daimonioi agbeyei dɔŋŋ lɛ?

TEE SHI OWO DAIMONIOI LƐ NI OTSI OHE KƐJE AMƐHE

14. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsi wɔhe kɛje daimonioi lɛ ahe tamɔ bɔ ni blema Kristofoi lɛ fee lɛ?

14 Biblia lɛ hãa wɔnaa bɔ ni wɔɔfee wɔte shi wɔwo daimonioi lɛ kɛ agbɛnɛ hu bɔ ni wɔɔfee wɔtsi wɔhe kɛje amɛhe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, no mli lɛ, mɛi komɛi ni hi shi yɛ blema Efeso lɛ kɛ daimonioi shara dani amɛbakase anɔkwale lɛ. Te amɛfee tɛŋŋ amɛtsi amɛhe kɛje daimonioi lɛ ahe? Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Mɛi ni tsutsu lɛ amɛfeɔ majik lɛ ateŋ mɛi saŋŋ kɛ amɛwoji lɛ bashwie shi ni amɛshã yɛ mɛi fɛɛ ahiɛ.” (Bɔfoi 19:19) Akɛni amɛmiisumɔ ni amɛbatsɔmɔ Kristofoi hewɔ lɛ, amɛshã amɛwoji fɛɛ ni amɛkɛfeɔ majik lɛ. Ŋmɛnɛ hu lɛ, nakai nɔŋŋ esa akɛ afee. Esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni miisumɔ ni esɔmɔ Yehowa lɛ, afite nibii fɛɛ ni hãa ekɛ daimonioi sharaa lɛ loo eshɛrɛ nibii nɛɛ eshwie. Nibii nɛɛ baanyɛ afee woji, magazin srɔtoi, ŋulamiiaŋkwɛmɔ woji, sinii, lalai, gemisii, kɛ mfonirii loo nibii po ni atɛŋ ni hãa efeɔ tamɔ nɔ ni majik, daimonioi loo mumɔi fɔji ni akɛsharaa lɛ jeee nɔ ko gbonyo loo eji nɔ ko ni hãa mɔ náa miishɛɛ po. Ekomɛi hu ji sɛbɛi loo nibii ni mɛi woɔ kɛbuɔ amɛhe koni sane fɔŋ ko akaba amɛnɔ.​—1 Korintobii 10:21.

15. Yɛ nibii ni kɛ daimonioi yɔɔ tsakpaa ni wɔbaafite loo wɔbaashɛrɛ wɔshwie lɛ sɛɛ lɛ, mɛni ekoŋŋ esa akɛ wɔfee kɛte shi wɔwo amɛ?

15 Afii komɛi asɛɛ be ni Kristofoi ni hi shi yɛ blema Efeso lɛ shã amɛwoji ni amɛkɛfeɔ majik lɛ, bɔfo Paulo ŋma akɛ loloolo lɛ, esa akɛ amɛkɛ “mumɔi fɔji” lɛ ‘anɔ’ loo amɛte shi amɛwo amɛ. (Efesobii 6:12) Anɔkwa, eyɛ mli akɛ amɛshã amɛwoji lɛ moŋ, shi loloolo lɛ, daimonioi lɛ bɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaagba amɛnaa. No hewɔ lɛ, mɛni esa akɛ amɛfee kɛfata amɛwoji lɛ ni amɛshã lɛ he? Paulo kɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛhiɛa hemɔkɛyeli mli akɛ tsɛŋ agbo, ni ji nɔ ni nyɛbaanyɛ nyɛkɛgbe mɔ fɔŋ lɛ gãimlibii ni tsoɔ lɛ fɛɛ lɛ.” (Efesobii 6:16) Tamɔ bɔ ni tsɛŋ buɔ asraafonyo he yɛ ta mli lɛ, nakai nɔŋŋ wɔhemɔkɛyeli lɛ hu baanyɛ abu wɔhe. Kɛ́ wɔheɔ wɔyeɔ kɛ wɔtsui fɛɛ akɛ Yehowa baanyɛ abu wɔhe lɛ, no lɛ, wɔbaanyɛ wɔte shi wɔwo Satan kɛ daimonioi lɛ.​—Mateo 17:20.

16. Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔhã hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ yɛ Yehowa mli lɛ mli awa lɛ?

16 Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔhã hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ yɛ Yehowa mli lɛ mli awa lɛ? Esa akɛ wɔkane Biblia lɛ daa gbi, ni wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ enɔ be fɛɛ be kɛhã yelikɛbuamɔ. Kɛ́ wɔheɔ wɔyeɔ kɛ wɔtsui fɛɛ akɛ Yehowa baanyɛ abu wɔhe lɛ, Satan kɛ daimonioi lɛ nyɛŋ aye wɔ awui ko.​—1 Yohane 5:5.

17. Mɛni hu kɛ́ wɔfee lɛ ebaabu wɔhe kɛje daimonioi lɛ ahe?

17 Mɛni hu esa akɛ Kristofoi ni hi shi yɛ blema Efeso lɛ afee? Blema Efesobii lɛ ateŋ mɛi babaoo kɛ amɛhe wo nifeemɔi ni hãa amɛkɛ daimonioi lɛ sharaa lɛ amli. No hewɔ lɛ, Paulo kɛɛ Kristofoi ni yɔɔ jɛmɛ akɛ: ‘Nyɛsɔlea yɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ mli.’ (Efesobii 6:18) Esa akɛ amɛbi Yehowa be fɛɛ be ni ebu amɛhe. Ni wɔ hu? Mɛi ni wɔkɛyɔɔ je lɛ mli lɛ ateŋ mɛi babaoo kɛ amɛhe woɔ nifeemɔi ni hãa amɛkɛ daimonioi lɛ sharaa lɛ amli. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔ hu wɔbi Yehowa ni ebu wɔhe, ni kɛ́ wɔmiisɔle lɛ, esa akɛ wɔkɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ atsu nii. (Kanemɔ Abɛi 18:10.) Kɛ́ wɔtee nɔ wɔbi Yehowa koni ejie wɔ kɛje Satan dɛŋ lɛ, Yehowa baahã wɔsɔlemɔi lɛ ahetoo.​—Lala 145:19; Mateo 6:13.

18, 19. (a) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔye Satan kɛ daimonioi lɛ anɔ kunim lɛ? (b) Mɛɛ sanebimɔ abaahã hetoo yɛ yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

18 Kɛ́ wɔfite nɔ fɛɛ nɔ ni wɔyɔɔ ni hãa wɔkɛ daimonioi lɛ sharaa loo wɔshɛrɛ wɔshwie, ni wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ koni ebu wɔhe lɛ, no lɛ, wɔbaanyɛ wɔte shi wɔwo Satan kɛ daimonioi lɛ. Esaaa akɛ wɔsheɔ amɛ gbeyei. (Kanemɔ Yakobo 4:7, 8.) Yehowa he wa kwraa fe daimonioi lɛ. Egbala amɛtoi yɛ Noa gbii lɛ amli, ni wɔsɛɛ lɛ, ebaakpãtã amɛhiɛ. (Yuda 6) Kaimɔ akɛ, jeee wɔ pɛ wɔkɛ daimonioi lɛ nɔɔ lɛ. Yehowa hãa ebɔfoi lɛ buɔ wɔhe. (2 Maŋtsɛmɛi 6:15-17) Esa akɛ wɔhe wɔye akɛ Yehowa baaye abua wɔ koni wɔye Satan kɛ daimonioi lɛ anɔ kunim.​—1 Petro 5:6, 7; 2 Petro 2:9.

19 Shi kɛ́ Satan kɛ daimonioi lɛ miihã mɛi babaoo miina nɔ lɛ, mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ kpãtãko amɛhiɛ lɛ? Abaahã sanebimɔ nɛɛ hetoo yɛ yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.