Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Fà6

Ani Nyɔŋmɔ Kpɛlɛɔ Jamɔi Fɛɛ Nɔ?

Ani Nyɔŋmɔ Kpɛlɛɔ Jamɔi Fɛɛ Nɔ?

1. Taakɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsɔɔ lɛ, mɛɛ jamɔi srɔtoi enyɔ pɛ yɔɔ?

YESU kɛɛ akɛ: “Nyɛbotea agbó fintɔ̃ɔ lɛ mli! Ejaakɛ agbó ni lɛɛ kɛ gbɛ tɛtɛrɛɛ ji nɔ ni kɛ mɔ yaa hiɛkpatamɔ mli lɛ, ni mɛi ni boteɔ mli lɛ fa pii. Shi agbó fintɔ̃ɔ kɛ gbɛ ni etsa ji nɔ ni kɛ mɔ yaa wala mli lɛ, ni mɛi fioo ji mɛi ni naa no.” (Mateo 7:13, 14) Taakɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsɔɔ lɛ, jamɔi srɔtoi enyɔ pɛ yɔɔ: ekome anɔkwale, ekome amale; ekome ja, ekome ejaaa; ekome kɛ mɔ yaa wala mli, ekome kɛ mɔ yaa hiɛkpatamɔ mli.

2. Ŋmalɛi lɛ tsɔɔ akɛ jeee jamɔi fɛɛ saa Nyɔŋmɔ hiɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

2 Mɛi komɛi susuɔ akɛ jamɔi fɛɛ saa Nyɔŋmɔ hiɛ. Biblia mli ŋmalɛi kukuji ni nyiɛ sɛɛ lɛ tsɔɔ akɛ enɛ jeee anɔkwale:

  • “Israelbii lɛ fee efɔŋ yɛ Yehowa hiɛ ekoŋŋ, ni amɛyasɔmɔ Baalim kɛ Ashtarot kɛ Aram nyɔŋmɔi lɛ kɛ Zidon nyɔŋmɔi lɛ kɛ Moab nyɔŋmɔi lɛ kɛ Amonbii lɛ anyɔŋmɔi lɛ kɛ Filistibii lɛ anyɔŋmɔi lɛ, ni amɛkwá Yehowa, ni amɛsɔmɔɔɔ lɛ. Ni Yehowa mli wo Israel la.” (Kojolɔi 10:6, 7) Kɛ́ wɔjáa amagai loo nyɔŋmɔ kroko ní jeee anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ, no lɛ wɔnáŋ Yehowa nɔkpɛlɛmɔ.

  • “Maŋ nɛɛ, amɛnaabui amɛkɛwoɔ mi [Nyɔŋmɔ]; shi amɛtsui etsi ehe kɛjɛ mihe kɛtee shɔŋŋ. Shi yakatswaa amɛjáa mi lɛ, ejaakɛ amɛtsɔɔ tsɔɔmɔi ni ji gbɔmɛi akitai.” (Marko 7:6, 7) Kɛ́ gbɔmɛi ni kɛɔ akɛ amɛjáa Nyɔŋmɔ lɛ tsɔɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛsusumɔi, yɛ nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ lɛ najiaŋ lɛ, no lɛ yakatswaa amɛjáa lɛ lɛ. Nyɔŋmɔ ekpɛlɛŋ amɛjamɔ lɛ nɔ.

  • “Nyɔŋmɔ lɛ Mumɔŋ, ni mɛi ni jáa lɛ lɛ, ja amɛjá lɛ yɛ mumɔ kɛ anɔkwale mli.” (Yohane 4:24) Esa akɛ wɔjamɔ lɛ kɛ anɔkwale ní yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ akpã gbee.

Yibii ni Apasa Jamɔ Woɔ

3. Mɛni ji gbɛ kome ní atsɔɔ anɔ anaa anɔkwa jamɔ kɛjɛɔ apasa jamɔ he?

3 Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔle akɛ jamɔ ko saa Nyɔŋmɔ hiɛ aloo esaaa ehiɛ lɛ? Yesu kɛɛ akɛ: “Tso fɛɛ tso ni ji ekpakpa lɛ woɔ yibii kpakpai; shi tso fɔŋ woɔ yibii fɔji . . . No hewɔ lɛ amɛyibii lɛ nyɛkɛ aaale amɛ.” Kɛ́ wɔɔwie yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, kɛ́ jamɔ ko jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ, ebaawo yibii kpakpai; shi kɛ́ jamɔ ko jɛ Satan ŋɔɔ lɛ, no lɛ ebaawo yibii fɔji.​—Mateo 7:15-20.

4. Mɛɛ su Yehowa jálɔi jieɔ lɛ kpo?

4 Anɔkwa jamɔ woɔ yibii ni ji gbɔmɛi ni yɔɔ suɔmɔ yɛ amɛteŋ, ni amɛjieɔ suɔmɔ kpo amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi hu. Nɔ̃ hewɔ ji akɛ, Yehowa diɛŋtsɛ lɛ, eji Nyɔŋmɔ ní yɔɔ suɔmɔ. Yesu kɛɛ akɛ: “Kɛji nyɛsumɔɔ nyɛhe lɛ, no mɛi fɛɛ kɛaale akɛ mikaselɔi ji nyɛ.” Te jamɔi lɛ shɛɔ anɔkwa jamɔ he tɛ ní afo afɔ̃ shi nɛɛ he amɛhaa tɛŋŋ?​—Yohane 13:35; Luka 10:27; 1 Yohane 4:8.

5. Te ensaiklopedia ko tsɔɔ Afrikabii nyɔji ahɔ̃ɔmɔ lɛ mli eha tɛŋŋ?

5 Susumɔ Afrikabii nyɔji ahɔ̃ɔmɔ lɛ he okwɛ. The New Encyclopædia Britannica lɛ kɛɔ akɛ: “Amɔmɔ Afrikabii aaashɛ 18,000,000 kɛtee Islām nyɔji ahɔ̃ɔmɔ he gbɛfaa ní tsɔ Sahara shia-ŋã lɛ nɔ kɛ Indian Ocean lɛ mli, yɛ afi 650 kɛyashi afi 1905 mli. Yɛ afii ohai 15 lɛ fã ni ji enyɔ lɛ mli gbɛ lɛ, Europabii bɔi jarayeli yɛ Afrika anaigbɛ ŋshɔ lɛ naa, ni beni shɛɔ afi 1867 lɛ, no mli lɛ amɛloo Afrikabii ní naa shɛɔ kɛjɛ 7,000,000 kɛyashi 10,000,000 amɛwo lɛji amli kɛtee Jeŋ Hee lɛ mli ákɛ nyɔji.”

6. Te jamɔ kɛ ehe wo nyɔji ahɔ̃ɔmɔ lɛ mli hã tɛŋŋ?

6 Mɛɛ shidaamɔ jamɔ kɔ́ yɛ basabasafeemɔ be ní tee nɔ yɛ Afrika nɛɛ mli, beni amɔmɔ hii, yei, kɛ gbekɛbii ekãa naa kɛjɛ amɛshiai kɛ amɛwekui amli, ní akɛ gboklɛi wo amɛ, ní akɛ dadei ni akɛwo la mli ni edɔ kadi amɛ, ni akɛ amɛ ba ni ahɔ̃ɔ amɛ tamɔ ahɔ̃ɔ tsinai lɛ? Bethwell Ogot ŋma yɛ wolo ni atsɛɔ lɛ Daily Nation ni afeɔ yɛ Nairobi, yɛ Kenya lɛ mli akɛ: “Kristojamɔ kɛ Islam fɛɛ kɛ amɛhe kpɛtɛɔ hemɔkɛyeli ni amɛyɔɔ akɛ adesai fɛɛ ji gbɔmɛi kome lɛ he, ni kɛlɛ amɛ fɛɛ amɛtse kui ní heɔ nyɔji ní amɛkɛ amɛ toɔ, ní hewolo nɔ su mli hetsɛ̃ ehe shi waa yɛ mli. . . . Esa akɛ wɔkpɛlɛ bɔ ni Muslimbii kɛ Kristofoi fɛɛ yeɔ fɔ́, bɔ ni Anaigbɛbii kɛ Boka Teŋgbɛbii hu yeɔ fɔ́, kɛ bɔ ni aku hiɛ ashwie jeŋba kpakpa nɔ, ní ha Afrikabii na amanehulu babaoo aahu afii ohai abɔ lɛ nɔ.”

Nyɔŋmɔ Jamɔ kɛ Ta

7. Mɛɛ gbɛfaŋnɔ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ená yɛ tai amli?

7 Apasa jamɔ ejie yibii fɔji ni ewo lɛ kpo yɛ gbɛ̀i krokomɛi hu nɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, eyɛ mli akɛ Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ “suɔmɔ onaanyo” moŋ, shi jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ kɛ ekãa efĩ tai asɛɛ ni amɛwo he hewalɛ.​—Mateo 22:39.

Apasa jamɔ kɛ ehe wo tai ni awuu kɛ nyɔji ahɔ̃ɔmɔ ní tee nɔ lɛ mli

8. (a) Jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi wo gbɔmɔgbee he hewalɛ yɛ Afrikabii ateŋ tai amli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛni osɔfo ko kɛɛ yɛ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ahe beni awuɔ Nigeria maŋ ta lɛ?

8 Eji nɔ ko ni ale jogbaŋŋ akɛ yɛ afi 1994 mli lɛ, osɔfoi yei mɔ-kome shihilɔi kɛ osɔfoi komɛi kɛ amɛhe wo gbɔmɔgbee babaoo ní tee nɔ yɛ Rwanda lɛ mli. Nyɔŋmɔ jamɔ ená gbɛfaŋnɔ titri yɛ tai krokomɛi ni awuu yɛ Afrika lɛ amli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni awuɔ ta ní agbe mɛi babaoo yɛ mli yɛ Nigeria lɛ, jamɔi ni yɔɔ fãi enyɔ ni kɛ amɛhe wuɔ ta lɛ fɛɛ wo gbɔmɛi lɛ hewalɛ ní amɛnɔ waa. Beni nakai ta lɛ yaa nɔ lolo lɛ, osɔfo ko wie akɛ sɔlemɔ lɛ hiɛnyiɛlɔi “kɛ nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ kɛha amɛ ni amɛtsu lɛ ekpasa shi dã.” Ekɛɛ kɛfata he akɛ: “Wɔ mɛi ni wɔtsɛɔ wɔhe Nyɔŋmɔ sɔɔlɔi lɛ etsɔmɔ Satan sɔɔlɔi.”

9. Mɛni Biblia lɛ kɛɔ yɛ Satan sɔɔlɔi ahe?

9 Biblia lɛ wie nɔ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ pɛpɛɛpɛ, akɛ: “Satan diɛŋtsɛ tsakeɔ ehe etsɔɔ la bɔfo; no hewɔ lɛ kɛ́ esɔɔlɔi lɛ hu tsakeɔ amɛhe feɔ tamɔ jalɛ sɔɔlɔi lɛ, ejeee nɔ ko wulu ko.” (2 Korintobii 11:14, 15) Taakɛ bɔ ni gbɔmɛi fɔji babaoo kwaa amɛfeɔ amɛhe gbɔmɛi kpakpai lɛ, nakai nɔŋŋ Satan hu lakaa gbɔmɛi kɛ osɔfoi ní kwaa amɛfeɔ amɛhe tamɔ jalɔi, shi amɛtsuɔ nitsumɔi gbohii ni amɛwoɔ yibii fɔji lɛ.

10. Jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ekwa Nyɔŋmɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

10 Jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ eshiɛ suɔmɔ, toiŋjɔlɛ, kɛ ejurɔfeemɔ amɛtsɔɔ, shi amɛjie hetsɛ̃, ta, kɛ nifeemɔi ní Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ bɛ mli kpo. Biblia lɛ wieɔ amɛhe jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Ekɛɔ akɛ: “Amɛkɛɛ akɛ amɛle Nyɔŋmɔ, shi amɛkɛ amɛnitsumɔi kwaa lɛ.”​—Tito 1:16.

Nyɛjea “Babilon Kpeteŋkpele lɛ” Mli

11. Te Biblia lɛ wieɔ apasa jamɔ he ehaa tɛŋŋ?

11 Wɔbaanyɛ wɔna bɔ ni Yehowa susuɔ apasa jamɔ he ehaa kɛji wɔkane Biblia mli wolo ni ji Kpojiemɔ lɛ. Awieɔ apasa jamɔ he yɛ jɛmɛ akɛ mfonirifeemɔŋ yoo ko, ni ji “Babilon kpeteŋkpele lɛ.” (Kpojiemɔ 17:5) Kadimɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ wie ehe eha:

  • “Ajwamaŋ kpeteŋkpele lɛ . . . mɔ ni shikpɔŋ lɛ nɔ maŋtsɛmɛi lɛ kɛbɔ ajwamaŋ [lɛ].” (Kpojiemɔ 17:1, 2) Yɛ nɔ̃ najiaŋ ni apasa jamɔ aaaye Nyɔŋmɔ anɔkwa lɛ, ekɛ ehe ewo maŋkwramɔ saji amli, ni bei pii lɛ etsɔɔ nɔyelii lɛ nɔ ni esa akɛ amɛfee.

  • “Emli ana gbalɔi kɛ krɔŋkrɔŋbii kɛ mɛi fɛɛ ni agbe yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ alá lɛ yɛ.” (Kpojiemɔ 18:24) Apasa jamɔ ewa Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi lɛ ayi ni egbe amɛ, ni gbɔmɛi akpekpei abɔ ní agbe amɛ yɛ tai amli lɛ ahe sɔ̃ kã enɔ.

  • “Ewo lɛ diɛŋtsɛ ehiɛ nyam ni ehiɔ shi yɛ ogbɔjɔ shihilɛ ni yɔɔ hiɛgbele mli.” (Kpojiemɔ 18:7, NW) Apasa jamɔ yɛ nii babaoo diɛŋtsɛ, ni ehiɛnyiɛlɔi lɛ tsɔɔ no nɔ amɛhiɔ shi yɛ ogbɔjɔ shihilɛ mli.

  • “[E]kunyaayeli lɛ akɛshishiu jeŋmaji lɛ fɛɛ.” (Kpojiemɔ 18:23) Yɛ apasa tsɔɔmɔ ni apasa jamɔ tsɔɔ akɛ susuma lɛ gbooo lɛ hewɔ lɛ, egbele gbɛ kɛha mumɔi atsɛmɔi kɛ ŋkunyaayelii srɔtoi fɛɛ, ni ewo gbohii lɛ agbeyeishemɔ kɛ blematsɛmɛi ní egboi lɛ ajamɔ he hewalɛ waa.

12. Mɛɛ kɔkɔbɔɔ Biblia lɛ kɛhaa yɛ apasa jamɔ he?

12 Biblia lɛ kɛ kɔkɔbɔɔ ni mli wa waa haa gbɔmɛi ni amɛtsi amɛhe kwraa kɛjɛ apasa jamɔ he, ni ekɛɔ akɛ: “Nyɛjea emli, mimaŋ, koni nyɛkɛ lɛ akafee ekome yɛ ehe eshai lɛ amli, ni nyɛkaná ehaomɔi lɛ eko.”​—Kpojiemɔ 18:4, 5.

13. Mɛni baaba apasa jamɔ kɛ mɛi ni kɛ amɛhe woɔ mli lɛ anɔ?

13 Abaakpata Babilon Kpeteŋkpele lɛ, ni ji jeŋ apasa jamɔ maŋtsɛyeli lɛ hiɛ kwraa, yɛ wɔsɛɛ be ní ebɛŋkɛ kpaakpa nɛɛ mli. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Gbi kome nɔ ehaomɔi lɛ aaaba, gbele kɛ awerɛho kɛ hɔmɔ, ni akɛ la aaashã lɛ, ejaakɛ [Yehowa, NW] Nyɔŋmɔ . . . ni kojoɔ lɛ he wa.” (Kpojiemɔ 18:8) Kɛ́ wɔsumɔɔɔ ni wɔná ehaomɔi lɛ eko lɛ, no lɛ esa akɛ wɔkɛ apasa jamɔ afo tako mli kwraa, ni wɔkɛ wɔhe akawo enifeemɔi, gbijurɔyelii, kɛ hemɔkɛyelii ni esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ eko kwraa mli. Sane lɛ he miihia waa diɛŋtsɛ. Wɔwala diɛŋtsɛ he eba oshara!​—2 Korintobii 6:14-18.