Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

FÃ 4

Nɛgbɛ Wɔblematsɛmɛi Ni Egboi Lɛ Yɔɔ?

Nɛgbɛ Wɔblematsɛmɛi Ni Egboi Lɛ Yɔɔ?

1, 2. Mɛni mɛi babaoo heɔ yeɔ yɛ mɛi ni egboi lɛ ahe?

GBƆMƐI akpekpei abɔ yɛ Afrika ni amɛheɔ amɛyeɔ akɛ gbele jeee wala shihilɛ naagbee, shi moŋ eji tsakemɔ ko kɛkɛ, nɔyaa kɛmiiya shihilɛ mli yɛ shihilɛhe kroko. Mɛi pii susuɔ akɛ amɛ blematsɛmɛi ní egboi lɛ tsake kɛjɛ jeŋ ni anaa nɛɛ mli kɛtee jeŋ ni anaaa lɛ mli, kɛjɛ adesai aje lɛ mli kɛtee mumɔi aje lɛ mli.

2 Aheɔ ayeɔ akɛ nɛkɛ blematsɛmɛi, loo blematsɛmɛi amumɔi nɛɛ kwɛɔ ni amɛhaa amɛwekui ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ nyɛɔ amɛhiɔ shi ni amɛnáa nii babaoo hu. Yɛ susumɔ nɛɛ naa lɛ, blematsɛmɛi amumɔi lɛ ji nanemɛi ní he wa waa, ni amɛnyɛɔ amɛhaa akpáa ŋmɔshi nii babaoo, amɛhaa hilɛ-kɛhamɔ yaa hiɛ, ni amɛbuɔ mɔ he kɛjɛɔ amanehulu mli. Akɛɔ akɛ kɛ́ aku hiɛ afɔ̃ amɛnɔ loo atɔ̃ amɛnɔ lɛ, amɛkɛ haomɔ kpele​—ni ji hela, ohia, kɛ amanehulu baa.

3. Te mɛi komɛi jáa blematsɛmɛi ni egboi lɛ amɛhaa tɛŋŋ?

3 Hiɛkalɔi lɛ feɔ nibii kɛ kusumii komɛi ni amɛkɛwoɔ blematsɛmɛi ní egboi lɛ amumɔi lɛ ahiɛ nyam koni amɛkɛhiɛ amɛkɛ amɛ teŋ wekukpãa kpakpa mli. Anaa nɛkɛ nifeemɔi nɛɛ yɛ yarafeemɔi kɛ gbonyo fũu he kusumii amli titri, tamɔ kpeshii kɛ fũu ni ji enyɔ mli nɛkɛ. Ajieɔ jamɔ ní akɛhaa blematsɛmɛi lɛ kpo yɛ gbɛ̀i krokomɛi hu nɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, dani mɛi komɛi kɛ dãa baato amɛnaa ní amɛnu lɛ, amɛtsɔɔ eko amɛshwieɔ shi amɛhaa blematsɛmɛi lɛ dã. Agbɛnɛ hu, kɛ́ ahoo nii agbe naa lɛ, ashĩɔ niyenii lɛ eko yɛ kukwɛi lɛ mli koni kɛ́ blematsɛmɛi lɛ ba lɛ, ní amɛbaná eko amɛye.

4. Mɛni mɛi pii heɔ yeɔ yɛ susuma lɛ he?

4 Mɛi krokomɛi heɔ yeɔ akɛ hiɛkalɔi lɛ yɛ susuma ko ni gbooo, ni hiɔ shi yɛ gbɔmɔtso lɛ gbele sɛɛ. Kɛ́ mɔ ko hi shi akɛ gbɔmɔ kpakpa lɛ, akɛɔ akɛ susuma lɛ yaa ŋwɛi, loo paradeiso, shi kɛ́ ehi shi akɛ gbɔmɔ fɔŋ lɛ, no lɛ asusuɔ akɛ abuɔ susuma lɛ fɔ́ ni eyaa hɛl. Bei pii lɛ, gbɔmɛi feɔ susumɔ nɛɛ kɛ blema hemɔkɛyelii lɛ ekome. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, gbele he amaniɛbɔɔ ni akɛwoɔ adafitswaa woji amli ni akɛtswaa yarafeemɔ sɔlemɔi ahe adafi lɛ kɛɔ yɛ bei komɛi amli hu akɛ mɔ lɛ “etee jeŋ kroko mli” loo “eyafata blematsɛmɛi lɛ ahe.” Nɛkɛ hemɔkɛyelii nɛɛ fɛɛ damɔ susumɔ ni ahiɛ akɛ susuma, loo mumɔ lɛ hiɔ shi yɛ gbɔmɔtso lɛ gbele sɛɛ lɛ nɔ. Mɛni Biblia lɛ kɛɔ yɛ enɛ he?

Susuma kɛ Mumɔ

5, 6. Taakɛ Biblia lɛ tsɔɔ lɛ, mɛni ji susuma lɛ?

5 Biblia lɛ tsɔɔ akɛ susuma lɛ jeee nɔ ko ni yɔɔ mɔ mli; susuma lɛ ji gbɔmɔ lɛ diɛŋtsɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni Nyɔŋmɔ bɔ Adam lɛ, “gbɔmɔ [lɛ] tsɔ wala susuma.” (1 Mose 2:7) Ahaaa Adam susuma; lɛ ji susuma lɛ, gbɔmɔ muu lɛ.

6 Enɛ hewɔ lɛ, wɔkaneɔ akɛ afɔ́ɔ susumai. (1 Mose 46:18) Susumai baanyɛ aye nii loo amɛhi ŋmãa. (3 Mose 7:20; Lala 35:13) Amɛfóɔ ni amɛtɔɔ biti. (Yeremia 13:17; Yona 2:7) Anyɛɔ ajuɔ susumai atoɔ, anyiɛɔ amɛsɛɛ, ni akɛ amɛ woɔ gboklɛi amli. (5 Mose 24:7; Lala 7:6; 105:18) Bibliai komɛi tsɔɔ shishijee wiemɔ ní akɛtsu nii lɛ shishi akɛ “susuma” yɛ nakai ŋmalɛ kukuji lɛ amli, ni ekrokomɛi hu kɛ wiemɔi tamɔ “mɔ,” bɔɔ nɔ,” loo “gbɔmɔ” tsuɔ nii. Fɛɛ hiɛ shishinumɔ kome.

7. Mɛɛ Biblia mli ŋmalɛi tsɔɔ akɛ susuma lɛ baanyɛ agbo?

7 Akɛni susuma lɛ ji gbɔmɔ lɛ hewɔ lɛ, kɛ́ mɔ ko gbo lɛ, susuma lɛ egbo. Ezekiel 18:4 kɛɔ akɛ: “Susuma ni feɔ esha lɛ, lɛ nɔŋŋ eeegbo!” Agbɛnɛ hu, Bɔfoi lɛ Asaji 3:23 lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ [loo susuma fɛɛ susuma] ní boŋ nakai gbalɔ lɛ toi lɛ, aaakpata ehiɛ kwraa kɛaajɛ emaŋ lɛ mli.” No hewɔ lɛ susuma lɛ jeee nɔ ko ní hiɔ shi yɛ gbɔmɔtso lɛ gbele sɛɛ.

8. Mɛni ji mumɔ ni yɔɔ adesai amli lɛ?

8 Mumɔ lɛ kɛ susuma lɛ jeee nɔ kome too lɛ nɔŋŋ. Yɛ adesai agbɛfaŋ lɛ, mumɔ lɛ ji wala hewalɛ ni haa amɛnyɛɔ amɛfeɔ shihilɛ mli nibii ni he hiaa lɛ. Mumɔ lɛ tamɔ sarawa hewalɛ. Sarawa hewalɛ baanyɛ eha fãn loo friji atsu nii, shi sarawa hewalɛ lɛ diɛŋtsɛ nyɛŋ etswa kɔɔyɔɔ loo eha nibii amli ajɔ. Yɛ nakai gbɛ nɔŋŋ nɔ lɛ, wɔmumɔ lɛ haa wɔnyɛɔ wɔnaa nii, wɔnuɔ nii, ni wɔjwɛŋɔ. Shi mumɔ lɛ diɛŋtsɛ nyɛŋ afee nibii nɛɛ eko kwraa kɛji hiŋmɛii, toii, loo aŋsɔ ko bɛ. No hewɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ gbɔmɔ he akɛ: “Kɛ́ emumɔ je emli lɛ, ekuɔ esɛɛ kɛyaa esũ lɛ mli ekoŋŋ; nakai gbi lɛ nɔŋŋ eyiŋtoi lɛ laajeɔ.”​—Lala 146:4.

9. Mɛni susuma lɛ kɛ mumɔ lɛ efeee?

9 No hewɔ lɛ, taakɛ Biblia lɛ tsɔɔ lɛ, susuma lɛ loo mumɔ lɛ shiii gbɔmɔtso lɛ yɛ gbele sɛɛ ni eyatsá shihilɛ nɔ yɛ mumɔi aje lɛ mli.

Shihilɛ ni Gbohii lɛ Yɔɔ Mli

10. Mɛni Biblia lɛ kɛɔ yɛ shihilɛ ni gbohii lɛ yɔɔ mli lɛ he?

10 Belɛ, mɛɛ shihilɛ mli gbohii lɛ yɔɔ? Akɛni Yehowa ji mɔ ni bɔ adesai hewɔ lɛ, ele nɔ ni baa wɔnɔ kɛ́ wɔgboi hu. E-Wiemɔ lɛ tsɔɔ akɛ gbohii lɛ bɛ wala mli, ni amɛnyɛɛɛ amɛnu wiemɔ, amɛnaaa nii, amɛwieee, ni amɛsusuuu nii ahe hu. Biblia lɛ kɛɔ akɛ:

  • “Gbohii lɛ, amɛleee nɔ ko nɔ ko.”​—Jajelɔ 9:5.

  • “Amɛsuɔmɔ jio, amɛnyɛ̃ɛ jio, amɛwuŋayeli jio, fɛɛ eho etee jeeŋmɔ beebe.”​—Jajelɔ 9:6.

  • “Nitsumɔ loo yiŋshwiemɔ loo nilee loo ŋaa ko bɛ gbohiiaje he ni oyaa lɛ.”​—Jajelɔ 9:10.

11. Beni Adam fee esha lɛ sɛɛ lɛ, mɛni Yehowa kɛɛ lɛ?

11 Susumɔ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ wɔ klɛŋklɛŋ blematsɛ, ni ji Adam he lɛ he okwɛ. Yehowa “kɛ shikpɔŋ sũ” shɔ̃ Adam. (1 Mose 2:7) Eji Adam bo Yehowa mla lɛ toi kulɛ, ebaahi shi kɛya naanɔ yɛ miishɛɛ mli yɛ shikpɔŋ nɔ. Shi Adam booo Yehowa mla lɛ toi, ni toigbalamɔ ní ba enɔ ji gbele. Beni Adam gbo lɛ, nɛgbɛ etee? Nyɔŋmɔ kɛɛ lɛ akɛ: “Oooku osɛɛ kɛaatee shikpɔŋ sũ mli, ejaakɛ emli ajieo kɛjɛ. Ejaakɛ sũ jio, ni sũ mli oooku osɛɛ kɛaatee!”​—1 Mose 3:19.

12. Mɛni ba Adam nɔ yɛ gbele mli?

12 Nɛgbɛ Adam yɔɔ dani Yehowa bɔ lɛ kɛjɛ shikpɔŋ sũ lɛ mli? No mli lɛ ebɛ he ko he ko. Ebɛ shihilɛ mli. No hewɔ lɛ, beni Yehowa kɛɛ akɛ Adam ‘baaku esɛɛ kɛya sũ mli’ lɛ, no mli lɛ E-tsɔɔ akɛ Adam baatsɔ nɔ ko ni bɛ wala mli ekoŋŋ, tamɔ sũ. Adam ehiii shi yɛ mumɔi aje lɛ mli. ‘Etsakeee’ kɛyaaa blematsɛmɛi amumɔi lɛ ashihilɛhe lɛ. Eyaaa ŋwɛi loo hɛl. Eku esɛɛ kɛtee shihilɛ ni wala bɛ mli lɛ mli; eje shihilɛ mli kwraa.

13. Mɛni baa adesai kɛ kooloi fɛɛ nɔ yɛ gbele mli?

13 Ani nɔ kome too lɛ nɔŋŋ baa adesai fɛɛ nɔ? Hɛɛ, no nɔŋŋ baa amɛnɔ. Biblia lɛ tsɔɔ mli akɛ: “[Adesai kɛ kooloi fɛɛ yaa] he kome: amɛ fɛɛ amɛjɛ sũ mli, ni amɛ fɛɛ amɛtsɔɔ sũ ekoŋŋ.”​—Jajelɔ 3:19, 20.

14. Mɛɛ hiɛnɔkamɔ yɔɔ kɛha mɛi ni egboi lɛ?

14 Biblia lɛ woɔ shi akɛ Nyɔŋmɔ baatsĩɛ mɛi ní egboi lɛ ahiɛ kɛba wala mli yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ. (Yohane 5:28, 29; Bɔfoi lɛ Asaji 24:15) Shi nakai be lɛ yɛ wɔsɛɛ lolo. Amrɔ nɛɛ, amɛwɔ yɛ gbele mli. (Yohane 11:11-14) Esaaa akɛ wɔsheɔ amɛ gbeyei loo wɔjáa amɛ, ejaakɛ amɛnyɛŋ amɛye amɛbua wɔ loo amɛye wɔ awui ko.

15, 16. Satan bɔɔ mɔdɛŋ ní eha gbɔmɛi ahe aye akɛ gbohii lɛ gboiko diɛŋtsɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

15 Susumɔ ni ahiɛ akɛ wɔgboiii diɛŋtsɛ lɛ ji amale ni Satan Abonsam eha egbɛ eshwã. Bɔni afee ni ekɔne mɛi ayiŋ yɛ amale nɛɛ he lɛ, ekɛ edaimonioi lɛ bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛha gbɔmɛi asusu akɛ gbohii lɛ amumɔi lɛ ji mɛi ni kɛ helai kɛ naagbai krokomɛi lɛ baa. Eji anɔkwale akɛ naagbai lɛ ekomɛi yɛ ni daimonioi lɛ diɛŋtsɛ ji mɛi ni kɛbaa. Nakai nɔŋŋ hu eji anɔkwale akɛ naagbai lɛ ekomɛi yɛ ní jeee hewalɛi ni fe adesai anɔ̃ lɛ kɛbaa. Shi ejeee anɔkwale akɛ mɛi ni egboi lɛ baanyɛ afee wɔ efɔŋ ko.

16 Gbɛ kroko hu yɛ ni daimonioi lɛ baanyɛ atsɔ nɔ amɛha gbɔmɛi asusu akɛ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ gbele he lɛ ejaaa. Amɛlakaa gbɔmɛi ni amɛhaa amɛsusuɔ akɛ amɛna mɛi ni egboi lɛ loo amɛkɛ amɛ ewie. Daimonioi lɛ feɔ enɛ kɛtsɔɔ ninaai, lamɔi, mumɔi atsɛlɔi, loo gbɛ̀i krokomɛi anɔ. Ni kɛlɛ, mɛi ni amɛkɛnáa sharamɔ lɛ jeee mɛi ni egboi lɛ shi moŋ daimonioi ní kwaa amɛfeɔ amɛhe mɛi ni egboi lɛ. No hewɔ ni Yehowa buɔ mumɔi atsɛlɔi kɛ mɛi ni biɔ gbohii anii lɛ fɔ́ waa diɛŋtsɛ lɛ.​—5 Mose 18:10-12; Zakaria 10:2.