Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Daimonioi Lɛ Maleɔ Amɛkɛɔ Akɛ Gbohii Lɛ Ahiɛ Kamɔ

Daimonioi Lɛ Maleɔ Amɛkɛɔ Akɛ Gbohii Lɛ Ahiɛ Kamɔ

Biblia lɛ kɛɔ akɛ Satan “shishiuɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ.” (Kpojiemɔ 12:9) Satan kɛ edaimonioi lɛ sumɔɔɔ ni wɔheɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ, ni ji Biblia lɛ wɔyeɔ. Amɛbɔɔ mɔdɛŋ ni amɛha gbɔmɛi ahe aye akɛ gbohii lɛ ahiɛ kamɔ yɛ he ko yɛ mumɔi ashihilɛ he lɛ. Nyɛhaa wɔkwɛa gbɛ ni amɛtsɔɔ nɔ amɛfeɔ enɛ.

Apasa Jamɔ

Gbɔmɛi adesai, kooloi, looi, kɛ loofɔji—fɛɛ lɛ susumai ni

Jamɔi pii tsɔɔ akɛ gbɔmɔ fɛɛ gbɔmɔ yɛ susuma ni tsaa nɔ kɛyaa mumɔi ashihilɛ he lɛ yɛ heloo gbɔmɔtso lɛ gbele sɛɛ. Amɛkɛɔ akɛ gbɔmɔtso lɛ gboɔ, shi susuma lɛ gbooo. Kɛfata he lɛ, amɛkɛɔ hu akɛ susuma lɛ nyɛŋ agbo, akɛ ehiɔ shi kɛyaa naanɔ.

Shi Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ etsɔɔɔ nakai. Biblia lɛ tsɔɔ akɛ susuma lɛ ji gbɔmɔ lɛ, ni ejeee nɔ ko ni yɔɔ mɔ ko mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, yɛ be mli ni etsɔɔ Adam bɔɔ lɛ mli lɛ, Biblia lɛ wie akɛ: “Ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ shikpɔŋ sũ shɔ̃ gbɔmɔ, ni emu wala mumɔ ewo egugɔ mli, ni gbɔmɔ tsɔ wala susuma.” (1 Mose 2:7) No hewɔ lɛ ahaaa Adam susuma; lɛ ji susuma lɛ.

Atsɛɔ kooloi hu akɛ susumai.—1 Mose 1:20, 21, 24, 30.

Akɛni Biblia mli wiemɔ “susuma” lɛ tsɔɔ gbɔmɔ adesa lɛ diɛŋtsɛ hewɔ lɛ, esaaa akɛ efeɔ wɔ naakpɛɛ akɛ wɔɔle akɛ susumai baanyɛ agboi, ni amɛgboiɔ hu. Ŋmalɛi lɛ kɛɔ akɛ:

  • “Susuma ni feɔ esha lɛ—lɛ nɔŋŋ eeegbo!”Ezekiel 18:4.

  • “Ni Samson kɛɛ: ‘Ha misusuma kɛ Filistibii lɛ agboi.’”Kojolɔi 16:30, New World Translation.

  • “Ani hejɔɔmɔ gbi lɛ nɔ lɛ eja akɛ afeɔ ekpakpa loo afeɔ efɔŋ, akɛ ahereɔ susuma yiwala loo agbeɔ lɛ?”Marko 3:4.

Biblia lɛ tsɔɔ akɛ susuma lɛ gboɔ

Ŋmalɛi krokomɛi tsɔɔ akɛ abaanyɛ akpata susumai ahiɛ (1 Mose 17:14), abaanyɛ akɛ klante agbe amɛ (Yoshua 10:37), abaanyɛ amĩa esɛ̃ ni egbo (Hiob 7:15), ni amii lɛ nu hu ni egbo (Yona 2:6). Enɛ hewɔ lɛ, susuma lɛ gboɔ.

Kɛji okane Biblia muu lɛ fɛɛ kɛjɛ shishijee kɛyashi naagbee lɛ, onaŋ wiemɔ kuku “susuma ni gbooo” lɛ yɛ mli kɔkɔɔkɔ. Adesa susuma lɛ jeee mumɔ. Susuma ni gbooo tsɔɔmɔ lɛ jeee Biblia mli tsɔɔmɔ. Eji Satan kɛ edaimonioi lɛ atsɔɔmɔ. Yehowa nyɛɔ jamɔ mli amalei fɛɛ.—Abɛi 6:16-19; 1 Timoteo 4:1, 2.

Okɔmfoi Lɛ

Yɛ anɔkwale mli lɛ daimonioi lɛ kwaa amɛfeɔ amɛhe tamɔ mɛi ni egboi lɛ amumɔi

Gbɛ kroko ni Satan tsɔɔ nɔ elakaa gbɔmɛi ji kɛtsɔ okɔmfoi anɔ. Okɔmfo ji mɔ ko ni nine nyɛɔ eshɛɔ shɛɛ saji anɔ kɛjɛɔ mumɔi aje lɛ mli tɛɛ. Mɛi babaoo, kɛ okɔmfoi lɛ diɛŋtsɛ po heɔ yeɔ akɛ nɛkɛ shɛɛ saji nɛɛ jɛ gbɔmɛi ni egboi lɛ amumɔi lɛ aŋɔɔ. Shi taakɛ wɔna kɛjɛ Biblia lɛ mli lɛ, enɛ nyɛŋ aba mli kɔkɔɔkɔ.—Jajelɔ 9:5, 6, 10.

Belɛ namɛi aŋɔɔ nɛkɛ shɛɛ saji nɛɛ jɛɔ mɔ? Daimonioi lɛ diɛŋtsɛ! Daimonioi lɛ nyɛɔ amɛkwɛɔ bɔ ni mɔ ko ji lɛ jogbaŋŋ yɛ be mli ni eyɔɔ wala mli lɛ; amɛle bɔ ni mɔ lɛ wieɔ ehaa, bɔ ni esu tamɔ, nɔ ni efeɔ, kɛ nɔ ni ele. No hewɔ lɛ eyɛ mlɛo kwraa kɛha amɛ akɛ amɛaafee amɛnii tamɔ gbɔmɛi ni egboi lɛ pɛpɛɛpɛ.—1 Samuel 28:3-19.

Saji ni Jeee Anɔkwale

Gbɛ kroko ni Satan tsɔɔ nɔ ehaa amalei ni kɔɔ gbohii ahe lɛ gbɛɔ shwaa ji kɛtsɔ saji ni jeee anɔkwale lɛ anɔ. Bei pii lɛ, saji ni tamɔ nɛkɛ lɛ gbalaa gbɔmɛi kɛjɛɔ Biblia mli anɔkwale lɛ he.—2 Timoteo 4:4.

Mɛi komɛi susuɔ akɛ amɛna gbɔmɛi ni eku amɛsɛɛ kɛjɛ gbohiiaje

Anuɔ adesai ni jeee anɔkwale lɛ babaoo yɛ Afrika yɛ gbɔmɛi ni egboi ni akɛɛ anaa amɛ ni amɛyɛ wala mli lɛ ahe. Efɔɔ kaa akɛ, anaa nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ yɛ maji ni kɛ hei ni amɛhi lɛ jɛkɛ lɛ amli. Shi bi ohe akɛ: ‘Ani nilee yɛ mli akɛ kɛ gbɔmɔ ko yɛ hewalɛ ni ekɛaajɛ gbohiiaje kɛba ekoŋŋ lɛ, ebaaku esɛɛ ni eyahi he ko ni kɛ eweku lɛ kɛ enanemɛi ateŋ kɛjɛ waa?’

Agbɛnɛ hu, ani enyɛŋ efee akɛ mɔ ni ana lɛ lɛ je mɔ ni egbo lɛ kɛkɛ? Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Kristofoi sɔɔlɔi enyɔ ni miishiɛ yɛ akrowa ko mli lɛ na akɛ nuumo ko nyiɛ amɛsɛɛ yɛ be kplaŋŋ ko mli. Beni amɛwa ni amɛbi lɛ nɔ hewɔ lɛ, amɛna amɛle akɛ nuu lɛ susuɔ akɛ sɔɔlɔi nɛɛ ateŋ mɔ kome ji enyɛminuu ko ni egbo afii babaoo ni eho lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, etɔ̃, shi ekpɛlɛɛɛ ni eheɔ eyeɔ akɛ etɔ̃. Bo diɛŋtsɛ susumɔ sane ni nuumo nɛɛ baaya eyagba enanemɛi kɛ ekuuŋbii yɛ sɛɛ mli lɛ he okwɛ!

Ninaai, Lamɔi, kɛ Gbeei

Daimonioi lɛ lakaa mɛi kɛtsɔɔ lamɔi, ninaai, kɛ gbeei anɔ

Ŋwanejee ko bɛ he akɛ onu naakpɛɛ nibii ni mɛi komɛi kɛɔ akɛ amɛna, loo amɛnu, loo amɛla lɛ he saji. Bei pii lɛ, nɛkɛ niiashikpamɔi ni yɔɔ gbeyei nɛɛ woɔ mɛi ni naa lɛ ahe gbeyei. Marein, ni hi Afrika Anaigbɛ lɛ fɔɔ enaa ni egbo lɛ gbee numɔ ni eetsɛ lɛ daa gbɛkɛ. Enɛ haa gbeyei mɔɔ Marein, ni ebolɔɔ waa, ni ehaa eshiabii lɛ fɛɛ ahiɛ tsɛ̃ɔ. Yɛ naagbee lɛ, eye sɛkɛ.

Agbɛnɛ, kɛji gbohii lɛ ahiɛ kamɔ lɛlɛŋ lɛ, ani nilee yɛ mli akɛ amɛbaawo amɛsuɔlɔi lɛ ahe gbeyei? Eka shi faŋŋ akɛ dabi. Daimonioi lɛ aŋɔɔ ji he ni nɛkɛ shɛɛ saji ni yeɔ mɛi awui nɛɛ jɛɔ.

Shi shɛɛ saji ni tamɔ nɔ ni yeɔ ebuaa ni eshɛjeɔ mɛi amii lɛ hu? Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, hela mɔ Gbassay, ni jɛ Sierra Leone lɛ waa. Yoo nɛɛ la lamɔ ko, ni etsɛ ni egbo lɛ jie ehe kpo etsɔɔ lɛ. Efa lɛ akɛ eya tso ko shishi, ni eyakɔ baa yɛ shishi, ni ekɛwo nu mli, ni enu ehe nu lɛ. Beni efeko nakai lɛ, no mli lɛ enyɛɛɛ ekɛ mɔ ko awie. Shi eyafee nakai ni ehe wa lɛ.

Yoo kroko ko hu kɛɛ akɛ ewu jie ehe kpo etsɔɔ lɛ gbi gbɛkɛ ko yɛ be mli ni egbo lɛ sɛɛ. Ekɛɛ ena ewu lɛ ni ehe efee fɛo ni ewo atade fɛfɛo hu.

Nɛkɛ shɛɛ saji kɛ ninaai nɛɛ tamɔ nɔ ni amɛhi ni amɛyeɔ amɛbuaa hu. Ani amɛjɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ? Dabi, amɛjɛɛɛ eŋɔɔ. Yehowa ji “Nyɔŋmɔ anɔkwafo!” (Lala 31:6) Ekpɛlɛŋ akɛ eeeshishiu wɔ loo eeelaka wɔ kɔkɔɔkɔ. Daimonioi lɛ pɛ feɔ nakai.

Shi ani daimonioi kpakpai yɛ? Dabi. Eyɛ mli akɛ bei komɛi lɛ amɛfeɔ tamɔ nɔ ni amɛyeɔ amɛbuaa moŋ, shi mɛi fɔji ji amɛ fɛɛ. Beni Abonsam kɛ Hawa wie lɛ, efee tamɔ mɔ ko ni miisumɔ esane waa. (1 Mose 3:1) Shi mɛni ba yoo lɛ nɔ beni ebo lɛ toi ni efee nɔ ni ekɛɛ lɛ lɛ sɛɛ? Egbo.

Satan kɛɛ Hawa gboŋ kɔkɔɔkɔ. Hawa he lɛ eye, shi yɛ naagbee lɛ, egbo

Ole akɛ ejeee nɔ ko ni efɔɔɔ kaa akɛ aaana gbɔmɔ fɔŋ ko ni ekɛ mɛi ni etaoɔ elaka amɛ ni eshishiu amɛ lɛ miibɔ naanyo. Afrika abɛbua ko kɛɔ akɛ: “Nyanyɔŋ yɛŋ, kɛ tsui diŋ.” Ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ hu kɛɔ akɛ: “Satan diɛŋtsɛ tsakeɔ ehe etsɔɔ la bɔfo.”—2 Korintobii 11:14.

Nyɔŋmɔ tsɔɔɔ lamɔi, ninaai, aloo gbeei ni jɛ mumɔi aje lɛ mli lɛ nɔ ekɛ gbɔmɛi ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ ewieee dɔŋŋ. Ekudɔɔ amɛ ni etsɔɔ amɛ gbɛ kɛtsɔɔ Biblia lɛ, ni baanyɛ aha mɔ “aye emuu, ni asaa lɛ pɛpɛɛpɛ aha nitsumɔ kpakpa fɛɛ nitsumɔ kpakpa” lɛ nɔ.—2 Timoteo 3:17.

No hewɔ lɛ, kɛ Yehowa miibɔ wɔ kɔkɔ yɛ Abonsam ŋaa gbɛi ni yɔɔ nigii lɛ ahe lɛ, efeɔ nakai ejaakɛ esumɔɔ wɔ. Ele akɛ daimonioi lɛ ji henyɛlɔi ni he yɔɔ oshara waa.