Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 6

“Agbɛnɛ Naagbee Lɛ Eba Onɔ”

“Agbɛnɛ Naagbee Lɛ Eba Onɔ”

EZEKIEL 7:3

NƆ NI ABAAWIE HE: Bɔ ni kojomɔi ni Yehowa hã agba ashi Yerusalem lɛ ba mli ehã

1, 2. (a) Mɛni Ezekiel fee ni hãa mɔ hiɛ feɔ lɛ yaa? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.) (b) Mɛni Ezekiel nifeemɔ lɛ tsɔɔ?

GBALƆ Ezekiel bɔi nibii komɛi ni hãa mɔ hiɛ feɔ lɛ yaa feemɔ, ni enɛ he sane gbɛ eshwã Yudafoi ni aŋɔ amɛ nom yɛ Babilon shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ateŋ oyayaayai. Ehi mɛi ni aŋɔ amɛ nom lɛ ateŋ otsi sɔŋŋ ní ehe ejɔ̃ ehe ni etswaaa esɛŋ hu, shi trukaa lɛ, ete shi ni eyaŋa eyi ewo eshĩa lɛ. Agbɛnɛ, ekutsoŋbii ni amɛhiɛ miifee amɛ yaa lɛ miikwɛ nɔŋŋ kɛkɛ ni gbalɔ lɛ je kpo kɛje eshĩa lɛ mli, ni ekɔ brik ko ni ekɛfɔ̃ ehiɛ, ni etɛŋ maŋ ko yɛ nɔ. No sɛɛ lɛ, Ezekiel ewieee nɔ ko, moŋ lɛ, ebɔi gbogbo fioo ko tswaa.​—Eze. 3:10, 11, 15, 24-26; 4:1, 2.

2 Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, mɛi ni kwɛɔ lɛ lɛ ayi babɔi famɔ, ni ekolɛ amɛbibii amɛhe akɛ: ‘Mɛni enɛ fɛɛ tsɔɔ?’ Sɛɛ mli kwraa lɛ, Yudafoi ni aŋɔ amɛ nom lɛ baanu gbalɔ Ezekiel nifeemɔ ni hãa mɔ hiɛ feɔ lɛ yaa nɛɛ shishi jogbaŋŋ; amɛbaana akɛ eji gbalɛ ni tsɔɔ nifeemɔ ko ni yɔɔ gbeyei ni baaba, ni baahã ana Yehowa Nyɔŋmɔ jalɛ mlifu lɛ. Mɛni ji nakai nifeemɔ lɛ? Mɛɛ gbɛ nɔ esa blema Israel maŋ lɛ he? Mɛni anɔkwa jálɔi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ baanyɛ akase yɛ enɛ mli?

Brik Kɛ Wiiti Kɛ Klante Ni Naa Ba

3, 4. (a) Mɛɛ gbɛi srɔtoi etɛ Ezekiel tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ baatsɔ nɔ etsu ekojomɔi ahe nii? (b) Mɛɛ nibii Ezekiel fee kɛtsɔɔ akɛ abaawo Yerusalem he ka?

3 Aaafee afi 613 D.Ŋ.B. lɛ, Yehowa fã Ezekiel koni efee okadii kɛtsɔɔ gbɛi srɔtoi etɛ ni Yehowa baatsɔ nɔ etsu kojomɔ ni ekɛbaaba Yerusalem nɔ lɛ he nii. Nomɛi ji: abaawo maŋ lɛ he ka, maŋbii lɛ baana nɔ, ni maŋ lɛ kɛ emli bii lɛ, abaakpãtã amɛhiɛ. * Nyɛhãa wɔsusua gbɛi srɔtoi etɛ nɛɛ ahe fitsofitso wɔkwɛa.

4 Abaawo Yerusalem he ka. Yehowa kɛɛ Ezekiel akɛ: “Kɔ brik ko ni okɛfɔ̃ ohiɛ . . . Wo he ka.” (Kanemɔ Ezekiel 4:1-3.) Brik lɛ damɔ shi kɛhã Yerusalem maŋ lɛ, ni Ezekiel hu feɔ Babilon asraafoi ni Yehowa kɛbaatsu nii lɛ ahe mfoniri. Agbɛnɛ hu, afã Ezekiel akɛ etswa gbogbo ewo maŋ lɛ he, ni etswa kawoo kpoku ewo he, ni no sɛɛ lɛ, ekɛ tsei ni akɛkumɔɔ gbogboi abɔle he. Nibii nɛɛ damɔ shi kɛhã tawuu nibii ni Yerusalem henyɛlɔi lɛ kɛbaatsu nii kɛ́ amɛmiiba amɛbabɔle maŋ lɛ he ni amɛtutua lɛ lɛ. Bɔ ni afee ni ana bɔ ni henyɛlɔi lɛ ahe wa hã lɛ, akɛɛ Ezekiel akɛ ekɔ “dade tɛtrɛɛ ko” ni ekɛma lɛ kɛ maŋ lɛ teŋ akɛ dade gbogbo. No sɛɛ lɛ, ekɛ ‘ehiɛ ma maŋ lɛ nɔ.’ Nifeemɔi nɛɛ ji “okadi kɛhã Israel shĩa lɛ” akɛ, nɔ ko ni amɛkpaaa gbɛ kwraa baaba. Yehowa baahã asraafoi ni ji henyɛlɔi abawo Yerusalem, ni ji Nyɔŋmɔ webii lɛ amaŋ ni amɛshwɛɛɛ he kwraa lɛ he ka; Yerusalem ji he ni Nyɔŋmɔ sɔlemɔ shĩa lɛ ma!

5. Gbaa nɔ ni Ezekiel tsɔɔ akɛ ebaaba Yerusalembii lɛ anɔ lɛ.

5 Yerusalembii lɛ baana nɔ. Yehowa fã Ezekiel akɛ: Ŋɔɔ “wiiti, kɛ barle, kɛ akpatramɔi, kɛ akwɛ̃ii, kɛ ŋmaa, kɛ wiiti henɔ kroko [ni ji spɛlt] . . . ni okɛfee blodo ohã ohe,” ni “daa gbi lɛ, obaasusu niyenii tsiimɔ shekeli 20 ni oye.” Kɛkɛ ni Yehowa tsɔɔ mli akɛ: “Miifo niyenii sɛɛ.” (Eze. 4:9-16) Yɛ nifeemɔ nɛɛ mli lɛ, Ezekiel feɔ Yerusalembii lɛ ahe mfoniri, shi jeee Babilon asraafoi lɛ dɔŋŋ. Nɔ ni gbalɔ lɛ fee lɛ ji gbalɛ ni tsɔɔ akɛ, maŋ lɛ he ka ni abaawo lɛ baahã niyenii nɔ agbɔ yɛ maŋ lɛ mli. Nakai beiaŋ lɛ, maŋbii lɛ baafutu nibii srɔtoi ni efɔɔɔ kaa akɛ afutuɔ kɛfeɔ blodo, ni tsɔɔ akɛ maŋbii lɛ baaye nɔ fɛɛ nɔ kwraa ni amɛnine baashɛ nɔ. Te hɔmɔ nɛɛ naa baawa ehã tɛŋŋ? Ezekiel wie ookɛɛ nɔ ni ekɛ Yerusalembii lɛ miiwie tɛ̃ɛ ekɛɛ: “Tsɛmɛi ni yɔɔ omli lɛ baaye amɛbihii, ni bihii hu baaye amɛtsɛmɛi.” Naagbee lɛ, mɛi babaoo baaná nɔ yɛ “hɔmɔ gãimlibii ni gbeɔ mɔ” lɛ hewɔ, ni maŋbii lɛ ‘baatãra loo.’​—Eze. 4:17; 5:10, 16.

6. (a) Mɛɛ gbɛnai srɔtoi enyɔ ahe nii Ezekiel tsu yɛ be kome too mli? (b) Mɛni Nyɔŋmɔ famɔ akɛ Ezekiel ‘aŋmɛ tsɔi lɛ tsiimɔ ni ejara mli’ lɛ tsɔɔ?

6 Abaakpãtã Yerusalem kɛ emli bii lɛ ahiɛ. Yɛ gbalɛ nifeemɔ nɛɛ fã nɛɛ mli lɛ, Ezekiel tsu gbɛnai srɔtoi enyɔ ahe nii yɛ be kome too mli. Klɛŋklɛŋ lɛ, Ezekiel fee nɔ ni Yehowa baafee lɛ he nɔkwɛmɔnɔ etsɔɔ. Yehowa kɛɛ lɛ akɛ: “Kɔ klante ni naa ba ohã ohe, ni okɛtsu nii akɛ yikulɔ yishɛɛ kakla.” (Kanemɔ Ezekiel 5:1, 2.) Ezekiel nine ni ekɛhiɛ klante lɛ damɔ shi kɛhã Yehowa nine​—ni ji ekojomɔ​—ni etsɔ Babilon asraafoi lɛ anɔ etsu he nii lɛ. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, Ezekiel fee nɔ ni Yudafoi lɛ baatsɔ mli lɛ he nɔkwɛmɔnɔ etsɔɔ. Yehowa kɛɛ lɛ akɛ: “Shɛɛ oyi kɛ otsɛŋ.” Ezekiel yi ni eshɛ lɛ damɔ shi kɛhã bɔ ni abaatutua Yudafoi lɛ ni akpãtã amɛhiɛ lɛ. Kɛfata he lɛ, afã Ezekiel akɛ ‘ekɔ nsɛnii ni eŋmɛ tsɔi lɛ tsiimɔ ni ejara mli,’ ni no tsɔɔ akɛ abaaje gbɛ atsu Yehowa kojomɔ ni agba ashi Yerusalem lɛ he nii jogbaŋŋ kɛmɔ shi, shi jeee jabejabe ko kɛkɛ.

7. Mɛni hewɔ Yehowa kɛɛ Ezekiel akɛ ejara tsɔi ni eshɛ lɛ mli etɛ ni ekɛ mlijai etɛ lɛ mli ekome fɛɛ ekome atsu nɔ kroko he nii lɛ?

 7 Mɛni hewɔ Yehowa kɛɛ Ezekiel akɛ ejara tsɔi ni eshɛ lɛ mli etɛ ni ekɛ mlijai etɛ lɛ mli ekome fɛɛ ekome atsu nɔ kroko he nii lɛ? (Kanemɔ Ezekiel 5:7-12.) Ezekiel shã tsɔi lɛ mlijai etɛ mli ekome “yɛ maŋ lɛ mli” kɛtsɔɔ mɛi ni kwɛɔ lɛ lɛ akɛ, Yerusalembii lɛ ekomɛi baagboi yɛ maŋ lɛ mli. Ezekiel kɛ klante tswia tsɔi lɛ mlijai etɛ mli ekome hu “kɛbɔle maŋ lɛ he fɛɛ” kɛtsɔɔ akɛ, abaagbe maŋ lɛ mli bii krokomɛi hu yɛ maŋ lɛ sɛɛ. Egbɛ mlijai etɛ lɛ mli ekome ni shwɛ lɛ eshwã kɔɔyɔɔ lɛ mli kɛtsɔɔ akɛ, maŋ lɛ mli bii krokomɛi hu baagbɛ ashwã jeŋmaji lɛ ateŋ, shi Yehowa ‘baagbala klante kɛnyiɛ amɛsɛɛ.’ Enɛ tsɔɔ akɛ, he fɛɛ he ni mɛi ni baashwɛ lɛ baayahi lɛ, amɛnáŋ toiŋjɔlɛ kɔkɔɔkɔ.

8. (a) Mɛɛ hiɛnɔkamɔ Ezekiel gbalɛ nifeemɔ lɛ hãa anáa? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ gbalɛ ni kɔɔ “yitsɔi fioo” lɛ he lɛ ba mli?

8 Shi Ezekiel gbalɛ nifeemɔ lɛ hu hãa anáa hiɛnɔkamɔ. Be ni Yehowa wieɔ tsɔi ni ehã gbalɔ Ezekiel shɛ lɛ he lɛ, ekɛɛ Ezekiel akɛ: “Jiemɔ yitsɔi lɛ fioo ko ni okota owo otade lɛ naa.” (Eze. 5:3) Nakai famɔ lɛ tsɔɔ akɛ, abaabaa Yudafoi ni baagbɛ ashwã jeŋmaji lɛ ateŋ lɛ ateŋ mɛi fioo ko yi. Mɛi ni ‘yitsɔi fioo’ lɛ feɔ amɛhe mfoniri lɛ ateŋ mɛi komɛi baafata nomii ni baaku amɛsɛɛ kɛba Yerusalem be ni Babilonbii lɛ eŋɔ Yudafoi lɛ nom afii 70 sɛɛ lɛ ahe. (Eze. 6:8, 9; 11:17) Ani gbalɛ nɛɛ ba mli? Hɛɛ. Be ni nom ni Babilonbii lɛ ŋɔ Yudafoi lɛ ba naagbee lɛ sɛɛ afii babaoo lɛ, gbalɔ Hagai bɔ amaniɛ akɛ, Yudafoi ni gbɛ amɛshwã lɛ ateŋ mɛi komɛi ku amɛsɛɛ kɛba Yerusalem lɛɛlɛŋ. Amɛji “hiimeji ni na klɛŋklɛŋ shĩa lɛ,” ni ji sɔlemɔ shĩa ni Solomon ma lɛ. (Ezr. 3:12; Hag. 2:1-3) Yehowa kwɛ ni abaa jamɔ krɔŋŋ lɛ yi, tamɔ bɔ ni ewo shi lɛ pɛpɛɛpɛ. Wɔbaakase nakai jamɔ krɔŋŋ ni asaa ato shishi ekoŋŋ lɛ he nii babaoo yɛ wolo nɛɛ Yitso 9 lɛ mli.​—Eze. 11:17-20.

Mɛni Gbalɛ Nɛɛ Tsɔɔ Wɔ Yɛ Nibii Ni Baaba Lɛ Ahe?

9, 10. Mɛɛ nibii ni sa kadimɔ ni kɔɔ be ni kã wɔhiɛ lɛ he Ezekiel gbalɛ nifeemɔi lɛ gbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛyaa nɔ?

9 Nibii ni Ezekiel fee lɛ hãa wɔkaiɔ nibii ni sa kadimɔ waa ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ egba akɛ amɛbaaba mli yɛ be ni kã wɔhiɛ lɛ mli lɛ. Mɛni ji nibii ni sa kadimɔ waa nɛɛ ekomɛi? Taakɛ eba lɛ yɛ blema Yerusalem maŋ lɛ nɔ lɛ, Yehowa kɛ je lɛŋ maŋkwramɔŋ gbɛjianɔtoi baatsu nii kɛfee nɔ ko ni akpaaa gbɛ kwraa; no ji akɛ, ebaahã amɛtutua amale jamɔi fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. (Kpo. 17:16-18) Bɔ ni Yerusalem hiɛkpatamɔ lɛ fee “sane fɔŋ ko ni yɔɔ srɔto” lɛ, nakai nɔŋŋ hu “amanehulu kpeteŋkpele” lɛ ni baayagbe naa kɛ Harmagedon ta lɛ baafee nɔ ko ni “anako enɔ dã.”​—Eze. 5:9; 7:5; Mat. 24:21.

10 Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsɔɔ akɛ amale jamɔ mli bii komɛi baaje hiɛkpatamɔ ni akɛbaaba amale jamɔ nɔ lɛ mli. Akɛni mɛi ni baaje amale jamɔ hiɛkpatamɔ nɛɛ mli lɛ baashe gbeyei waa hewɔ lɛ, amɛbaayafata aŋkroaŋkroi krokomɛi ahe kɛtao teemɔhe. (Zak. 13:4-6; Kpo. 6:15-17) Amɛshihilɛ lɛ baafee tamɔ blema Yerusalembii ni je Yerusalem hiɛkpatamɔ lɛ mli ni agbɛ amɛ ashwã “kɔɔyɔɔ lɛ mli” lɛ ashihilɛ lɛ nɔŋŋ. Tamɔ bɔ ni wɔna yɛ  kuku 7 lɛ mli lɛ, eyɛ mli akɛ amɛyi ná wala yɛ nakai be lɛ mli moŋ, shi Yehowa gbala “klante kɛnyiɛ amɛsɛɛ.” (Eze. 5:2) Nakai nɔŋŋ kɛ́ atutua amale jamɔ lɛ, teemɔhe ko teemɔhe ko nyɛŋ abu mɛi ni baaje mli lɛ ahe kɛje Yehowa klante lɛ naa. Yɛ Harmagedon lɛ, abaagbe amɛ kɛ mɛi krokomɛi fɛɛ ni feɔ amɛnii tamɔ abotiai lɛ.​—Eze. 7:4; Mat. 25:33, 41, 46; Kpo. 19:15, 18.

Kɛ́ eba lɛ sane kpakpa lɛ shiɛmɔ lɛ, be ko baashɛ ni ‘wɔbaatɔ mu’

11, 12. (a) Amrɔ nɛɛ ni wɔnu Yerusalem he kawoo lɛ he gbalɛ lɛ shishi nɛɛ, te esa akɛ esa bɔ ni wɔtsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ wɔhãa ŋmɛnɛ lɛ he ehã tɛŋŋ? (b) Mɛɛ tsakemɔ ekolɛ abaafee yɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛ sane ni wɔshiɛɔ lɛ mli?

11 Te esa akɛ gbalɛ nɛɛ shishi ni wɔnu lɛ asa bɔ ni wɔnaa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛ bɔ ni ehe hiaa ni wɔkɛ oyaiyeli atsu lɛ he wɔhã tɛŋŋ? Ehãa wɔnaa akɛ ehe miihia ni wɔbɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni wɔbaanyɛ kɛye wɔbua mɛi ni amɛbatsɔmɔ Yehowa tsuji. Mɛni hewɔ? Bei ni eshwɛ ni esa akɛ wɔkɛfee “mɛi ni jɛ jeŋmaji lɛ fɛɛ amli lɛ kaselɔi” lɛ faaa. (Mat. 28:19, 20; Eze. 33:14-16) Kɛ́ tutuamɔ ni “tso lɛ” (ni ji je lɛŋ maŋkwramɔŋ gbɛjianɔtoi lɛ) baatutua amale jamɔ lɛ je shishi lɛ, wɔshiɛŋ yiwalaheremɔ he sane dɔŋŋ. (Eze. 7:10) Kɛ́ eba lɛ sane kpakpa lɛ shiɛmɔ lɛ, ‘wɔbaatɔ mu’ tamɔ bɔ ni Ezekiel tɔ mu loo ekpa sane ni eshiɛɔ lɛ shiɛmɔ be ko yɛ enitsumɔ lɛ mli lɛ. (Eze. 3:26, 27; 33:21, 22) Anɔkwa, kɛ́ akpãtã amale jamɔ hiɛ agbe naa lɛ, mɛi baabɔ mɔdɛŋ waa amɛtao “ninaa yɛ gbalɔ ŋɔɔ,” shi amɛnáŋ gbɛtsɔɔmɔ ko kwraa ni baahã amɛyi aná wala. (Eze. 7:26) Nakai beiaŋ lɛ, akɛ yiwalaheremɔ he gbɛtsɔɔmɔi hãŋ, ni mɔ ko hu nyɛŋ ebatsɔ Kristo kaselɔ, ejaakɛ nakai be lɛ eho.

12 Shi no etsɔɔɔ akɛ wɔnitsumɔ akɛ shiɛlɔi lɛ baaba naagbee yɛ nakai be lɛ mli. Mɛni hewɔ? Yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli lɛ, ekolɛ wɔbaabɔi kojomɔ saji shiɛmɔ, ni saji ni wɔbaashiɛ lɛ baafee tamɔ nyɔŋmɔŋtɛi ni haoɔ mɔ. Ni nakai sane lɛ baahã mɛi ana faŋŋ akɛ, jeŋ fɔŋ lɛ naagbee lɛ eba adesai anɔ.​—Kpo. 16:21.

“Naa, Eeba!”

13. Mɛni hewɔ Yehowa kɛɛ Ezekiel akɛ ekã ebɛku nɔ ni no sɛɛ lɛ ekã eninejurɔ nɔ lɛ?

13 Jeee bɔ ni abaakpãtã Yerusalem hiɛ ahã lɛ kɛkɛ Ezekiel gba, shi ahã efee nɔ ko hu kɛtsɔɔ be ni gbalɛ lɛ baaba mli. Yehowa kɛɛ Ezekiel akɛ ekã ebɛku nɔ gbii 390 kɛ eninejurɔ hu nɔ gbii 40. Gbi kome fɛɛ gbi kome damɔ shi kɛhã afi. (Kanemɔ Ezekiel 4:4-6; 4 Mo. 14:34) Nifeemɔ nɛɛ ni eeenyɛ efee akɛ, daa gbi lɛ, Ezekiel kɛ be fioo ko tsu he nii lɛ hãa anaa afi tuuntu ni abaakpãtã Yerusalem hiɛ. Eeenyɛ efee akɛ, Israel esha ni amɛkɛ afii 390 fee lɛ je shishi yɛ afi 997 D.Ŋ.B., ni ji afi nɔ ni wekui 12 maŋtsɛyeli lɛ mli ja enyɔ lɛ. (1 Maŋ. 12:12-20) Ekolɛ Yuda esha ni amɛkɛ afii 40 fee lɛ hu je shishi yɛ afi 647 D.Ŋ.B., ni ji afi nɔ ni awó Yeremia gbalɔ koni etsɔ gbɛ ni yɔɔ faŋŋ nɔ ebɔ Yuda maŋtsɛyeli lɛ kɔkɔ yɛ ehiɛ ni abaakpãtã lɛ he lɛ. (Yer. 1:1, 2, 17-19; 19:3, 4) No hewɔ lɛ, bei srɔtoi enyɔ lɛ fɛɛ baayagbe naa yɛ afi 607 D.Ŋ.B., ni ji afi tuuntu ni akpãtã Yerusalem hiɛ, tamɔ bɔ ni Yehowa gba lɛ pɛpɛɛpɛ. *

Mɛɛ gbɛ nɔ Ezekiel tsɔɔ be tuuntu ni abaakpãtã Yerusalem hiɛ lɛ? (Kwɛmɔ kuku 13)

14. (a) Mɛni hãa wɔnaa akɛ Ezekiel heɔ eyeɔ waa akɛ Yehowa yeɔ ebe nɔ pɛpɛɛpɛ? (b) Mɛni baatsɔ Yerusalem hiɛkpatamɔ lɛ hiɛ?

14 Be ni Ezekiel nine shɛ gbalɛ ni kɔɔ gbii 390 lɛ kɛ gbii 40 lɛ he lɛ nɔ lɛ, no mli lɛ, ekolɛ eyɔseee afi tuuntu ni Yerusalem naagbee lɛ baaba. Fɛɛ sɛɛ lɛ, yɛ afii ni tsɔ Yerusalem hiɛkpatamɔ lɛ hiɛ lɛ amli fɛɛ lɛ, etee nɔ ebɔ Yudafoi lɛ kɔkɔ shii abɔ akɛ Yehowa kojomɔ miiba. Eshiɛ akɛ: “Agbɛnɛ naagbee lɛ eba onɔ.” (Kanemɔ Ezekiel 7:3, 5-10.) Ezekiel yiŋ efeee lɛ enyɔɔnyɔ kɔkɔɔkɔ, ele akɛ Yehowa baaye be ni eto lɛ nɔ pɛpɛɛpɛ. (Yes. 46:10) Agbɛnɛ hu, gbalɔ lɛ gba nibii komɛi ni baatsɔ Yerusalem hiɛkpatamɔ lɛ hiɛ, ekɛɛ akɛ: “Amanehulu baanyiɛ amanehulu sɛɛ.” Nibii nɛɛ hu baahã maŋbii lɛ ashihilɛ, amɛjamɔ, kɛ amɛmaŋkwramɔŋ gbɛjianɔtoi lɛ afite kwraa.​—Eze. 7:11-13, 25-27.

Yerusalem ni awo he ka lɛ tsɔ tamɔ “dadesɛŋ” ni akɛma “la nɔ” (Kwɛmɔ kuku 15)

15. Mɛɛ Ezekiel gbalɛ lɛ fã bɔi mlibaa kɛjɛ afi 609 D.Ŋ.B. nɔ kɛbaa?

15 Be ni Ezekiel gba akɛ abaakpãtã Yerusalem hiɛ lɛ sɛɛ afii fioo komɛi lɛ, gbalɛ lɛ bɔi mlibaa. Yɛ afi 609 D.Ŋ.B. lɛ, Ezekiel ná ele akɛ Yerusalem tutuamɔ lɛ eje shishi. Nakai beiaŋ lɛ, akpã tɛtɛrɛmantɛrɛ kɛtsɛ maŋbii lɛ koni amɛbafã amɛmaŋ lɛ he, shi tamɔ bɔ ni Ezekiel tsɔ hiɛ egba lɛ, “mɔ ko mɔ ko eyaaa ta lɛ.” (Eze. 7:14) Yerusalembii lɛ efeee ekome koni amɛya ni amɛkɛ Babilon asraafoi lɛ ayawu kɛfã amɛmaŋ lɛ he. Yudafoi lɛ ekomɛi susu akɛ Yehowa baakpɔ̃ amɛ, tamɔ bɔ ni efee be ko ni eho lɛ. Be ko be ni Asiriabii lɛ ka akɛ amɛbaaŋɔ Yerusalem lɛ, Yehowa hã ebɔfo kome kpãtã amɛsraafoi lɛ babaoo ahiɛ. (2 Maŋ. 19:32) Shi yɛ be nɛɛ mli lɛ, ŋwɛibɔfo ko yeee ebuaaa amɛ. Oona kɛ onaaa nɛɛ nɔŋŋ lɛ, maŋ ni awo he ka lɛ tsɔ tamɔ “dadesɛŋ” ni akɛma “la nɔ,” ni emli bii lɛ hu tsɔmɔ tamɔ “loo ni asaa” yɛ dadesɛŋ lɛ mli. (Eze. 24:1-10) Be ni awo Yerusalem he ka nyɔji 18 sɔŋŋ ni amɛpiŋ waa lɛ, akpãtã ehiɛ.

“Nyɛbuaa Jwetrii Anaa Nyɛhãa Nyɛhe Yɛ Ŋwɛi”

16. Ŋmɛnɛ lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔheɔ wɔyeɔ waa akɛ Yehowa yeɔ ebe nɔ pɛpɛɛpɛ?

16 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ Ezekiel gbalɛ nɛɛ mli? Ani gbalɛ nɛɛ kɔɔ sane ni wɔshiɛɔ lɛ kɛ bɔ ni mɛi ni wɔshiɛɔ wɔhãa lɛ feɔ amɛnii yɛ he lɛ he? Yehowa ekpɛ eyiŋ yɛ be ni abaakpãtã amale jamɔ hiɛ lɛ he​—ni shi kome ekoŋŋ lɛ, ebaatsu he nii yɛ be naa pɛpɛɛpɛ. (2 Pet. 3:9, 10; Kpo. 7:1-3) Wɔleee be tuuntu ni enɛ baaba. Shi taakɛ Ezekiel fee lɛ, wɔyaa nɔ wɔtsuɔ Yehowa famɔ akɛ wɔbɔ mɛi kɔkɔ shii abɔ lɛ he nii, wɔkɛɔ akɛ: “Agbɛnɛ naagbee lɛ eba onɔ.” Mɛni hewɔ esa akɛ wɔshiɛ nakai sane lɛ shii abɔ lɛ? Yiŋtoo hewɔ ni Ezekiel fee nakai lɛ nɔŋŋ hewɔ esa akɛ wɔ hu wɔfee nakai lɛ. * Mɛi ni eshiɛ Yerusalem hiɛkpatamɔ lɛ he sane lɛ etsɔɔ lɛ ateŋ mɛi babaoo heee nɔ ni ekɛɛ lɛ amɛyeee. (Eze. 12:27, 28) Shi sɛɛ mli lɛ, Yudafoi ni aŋɔ amɛ nom kɛtee Babilon lɛ ateŋ mɛi komɛi tsake amɛtsui, ni amɛku amɛsɛɛ kɛba amɛmaŋ. (Yes. 49:8) Nakai nɔŋŋ hu ŋmɛnɛ lɛ, mɛi komɛi heee amɛyeee akɛ je nɛɛ naagbee baaba. (2 Pet. 3:3, 4) Fɛɛ sɛɛ lɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔye wɔbua mɛi ni hiɛ tsui kpakpa lɛ koni amɛna gbɛ ni kɛ mɔ yaa wala mli lɛ dani be ni adesai yɔɔ ni amɛkɛbaakpɛlɛ Nyɔŋmɔ he sane lɛ nɔ lɛ aho.​—Mat. 7:13, 14; 2 Kor. 6:2.

Eyɛ mli akɛ mɛi babaoo booo wɔ toi moŋ, shi wɔyaa nɔ wɔtaoɔ mɛi ni hiɛ tsui kpakpa lɛ (Kwɛmɔ kuku 16)

Mɛni hewɔ blema Yerusalembii lɛ ‘shɛrɛ amɛjwiɛtɛi lɛ amɛshwie gbɛjegbɛi lɛ anɔ’ lɛ? (Kwɛmɔ kuku 17)

17. Mɛɛ shihilɛi kɛ nibii wɔbaana be ni amanehulu kpeteŋkpele lɛ yaa nɔ lɛ?

17 Ezekiel gbalɛ lɛ hãa wɔkaiɔ hu akɛ, kɛ́ atutua amale jamɔi lɛ, jamɔi lɛ amli bii lɛ ‘eyaŋ ta’ koni amɛyafã amɛjamɔ lɛ he. No najiaŋ lɛ, kɛ́ amɛbɔi yɔsemɔ akɛ abooo bolɔmɔ ni amɛbolɔɔ kɛhã yelikɛbuamɔ akɛ “Nuŋtsɔ, Nuŋtsɔ” lɛ toi lɛ, “amɛnijiaŋ baajɔ” ni ‘gbeyei baamɔmɔ amɛ waa ni amɛbaakpokpo.’ (Eze. 7:3, 14, 17, 18; Mat. 7:21-23) Mɛni ekoŋŋ amɛbaafee? (Kanemɔ Ezekiel 7:19-21.) Yehowa kɛɛ: “Amɛbaashɛrɛ amɛjwiɛtɛi lɛ amɛshwie gbɛjegbɛi lɛ anɔ.” Sane nɛɛ ni awie yɛ blema Yerusalembii lɛ ahe lɛ hãa wɔnaa nɔ ni baaya nɔ yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli lɛ jogbaŋŋ. Nakai beiaŋ lɛ, mɛi baana akɛ shika nyɛŋ ahere amɛ yɛ amanehulu ni baa lɛ mli.

18. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ Ezekiel gbalɛ lɛ mli yɛ nibii ni wɔkɛyeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ amli?

18 Ani oyɔse nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ Ezekiel gbalɛ nɛɛ mli? No ji akɛ, esa akɛ wɔkɛ nibii ni he hiaa aye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛ mli. Susumɔ enɛ he okwɛ: Be ni Yerusalembii lɛ na faŋŋ akɛ amɛmaŋ lɛ, kɛ agbɛnɛ hu amɛwala naagbee eba amɛnɔ, ni akɛ amɛheloonaa nibii lɛ nyɛŋ ahere amɛ lɛ, no dani amɛkpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaafee tsakemɔi wuji yɛ nibii ni amɛkɛyeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ amli. Amɛshɛrɛ amɛnibii lɛ amɛshwie, ni amɛbɔi ‘ninaa taomɔ yɛ gbalɔ ŋɔɔ’​—shi be ni kulɛ esa akɛ amɛkɛfee nakai tsakemɔ lɛ eho momo. (Eze. 7:26) Shi wɔ lɛ, wɔle jogbaŋŋ akɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ naagbee lɛ eshɛ etã. Ni akɛni wɔheɔ Nyɔŋmɔ shiwoi lɛ anɔ wɔyeɔ hewɔ lɛ, wɔkɛ nibii ni he hiaa lɛ yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛ mli. Enɛ hewɔ lɛ, wɔtiuɔ mumɔŋ jwetrii ni hiɔ shi daa ni ashɛrɛŋ ashwieŋ “gbɛjegbɛi lɛ anɔ” lɛ asɛɛ.​—Kanemɔ Mateo 6:19-21, 24.

19. Mɛɛ gbɛ nɔ Ezekiel gbalɛ lɛ kɔɔ wɔhe ŋmɛnɛ?

19 Mɛɛ otii komɛi wɔkase yɛ yitso nɛɛ mli ni tsɔɔ akɛ, Ezekiel gbalɛi ni kɔɔ Yerusalem hiɛkpatamɔ lɛ he lɛ kɔɔ wɔ hu wɔhe ŋmɛnɛ? Wɔna akɛ be ni wɔyɔɔ ni esa akɛ wɔkɛye wɔbua mɛi ni amɛbajá Nyɔŋmɔ lɛ faaa dɔŋŋ. No hewɔ lɛ, wɔkɛ oyaiyeli tsuɔ kaselɔfeemɔ nitsumɔ lɛ. Kɛ́ mɛi ni hiɛ tsui kpakpa lɛ bɔi Yehowa, wɔ-Tsɛ lɛ, jamɔ lɛ, wɔmii shɛɔ wɔhe waa. Shi mɛi po ni ehiɛɛɛ tsui kpakpa lɛ, wɔyaa nɔ wɔbɔɔ amɛ kɔkɔ taakɛ Ezekiel bɔ mɛi ni hi shi yɛ egbii lɛ amli lɛ kɔkɔ lɛ, akɛ: ‘Agbɛnɛ naagbee lɛ eba nyɛnɔ.’ (Eze. 3:19, 21; 7:3) Nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaaya nɔ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ ni wɔkɛ ejamɔ krɔŋŋ lɛ aye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛ mli.​—Lala 52:7, 8; Abɛi 11:28; Mat. 6:33.

^ kk. 3 Nilee yɛ mli akɛ wɔbaamu sane naa akɛ Ezekiel fee okadii nɛɛ fɛɛ yɛ mɛi ahiɛ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ yɛ nifeemɔi lɛ ekomɛi amli lɛ, tamɔ blodo ni Ezekiel shã kɛ ejatsu ni ewó efɔ̃ ekɔɔŋ lɛ nɛkɛ lɛ, Yehowa je gbɛ efã lɛ akɛ efee nibii nɛɛ “yɛ amɛhiɛ.”​Eze. 4:12; 12:7.

^ kk. 13 Gbɛ ni Yehowa ŋmɛ ni akpãtã Yerusalem hiɛ lɛ tsɔɔ akɛ, jeee Yuda wekui enyɔ maŋtsɛyeli lɛ pɛ ekojo, shi Israel wekui nyɔŋma maŋtsɛyeli lɛ hu fata he. (Yer. 11:17; Eze. 9:9, 10) Kwɛmɔ Insight on the Scriptures, Kpo. 1, bf. 462, saneyitso ni ji “Chronology​—From 997 B.C.E. to Desolation of Jerusalem.”

^ kk. 16 Kadimɔ akɛ yɛ sane kuku ni yɔɔ Ezekiel 7:5-7 lɛ, Yehowa kɛ wiemɔi ni ji “miiba, baaba,” kɛ “eeba” lɛ tsu nii shii abɔ kɛma sane lɛ nɔ mi.