Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 19

“He Fɛɛ He Ni Faa Lɛ Baaya Lɛ, Nɔ Fɛɛ Nɔ Ni Yɔɔ Jɛmɛ Lɛ Baahi Wala Mli”

“He Fɛɛ He Ni Faa Lɛ Baaya Lɛ, Nɔ Fɛɛ Nɔ Ni Yɔɔ Jɛmɛ Lɛ Baahi Wala Mli”

EZEKIEL 47:9

NƆ NI ABAAWIE HE: Bɔ ni ninaa ni kɔɔ faa ko ni miiho kɛmiijɛ sɔlemɔ shĩa lɛ he lɛ ba mli yɛ blema, bɔ ni eba mli ŋmɛnɛ, kɛ bɔ ni ebaaba mli wɔsɛɛ hu

1, 2. Tamɔ bɔ ni Ezekiel 47:1-12 lɛ tsɔɔ lɛ, mɛni Ezekiel na? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

EZEKIEL na nɔ kroko ni yɔɔ naakpɛɛ yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ he ninaa lɛ mli: Faa ko miiho kɛmiijɛ sɔlemɔ shĩa lɛ! Feemɔ ehe mfoniri ni enyiɛ kɛmiikwɛ he ni nu ni mli tse nɛɛ tsɔɔ kɛhoɔ lɛ. (Kanemɔ Ezekiel 47:1-12.) Nu lɛ miitsere kɛmiijɛ jamɔhe lɛ shinaa lɛ shishi; ni ehoɔ kɛjɛɔ sɔlemɔ shĩa lɛ he ni bɛŋkɛ bokãgbɛ agbo lɛ naa lɛ. Ŋwɛibɔfo ni kɛ Ezekiel yaa shisharamɔ lɛ kɛ lɛ je kpo kɛje sɔlemɔ shĩa lɛ, ni be ni amɛmiiya lɛ, belɛ amɛmiisusu gbɛnyiɛmɔ lɛ jekɛmɔ. Ŋwɛibɔfo lɛ hã Ezekiel tsɔ nu lɛ mli shii abɔ, ni he fɛɛ he ni amɛbaashɛ ni Ezekiel baatsɔ nu lɛ mli lɛ, enaa akɛ kwɔ sɔŋŋ nu lɛ mli kwɔɔ, ni etsɛɛɛ ni ebatsɔ faa wulu ni enyɛŋ enyiɛ kɛfo akɛ ja esere!

2 Ezekiel na akɛ faa lɛ hoɔ kɛyaboteɔ Ŋshɔ Ni Egbo lɛ mli, ni ehãa ŋoo nu ni wala bɛ mli nɛɛ náa hewalɛ, ni ewoɔ loi babaoo. Ni ena tsei srɔtoi babaoo mamɔ faa lɛ toi biɛ kɛ biɛ. Daa nyɔɔŋ lɛ, amɛwoɔ yibii hei ni hãa mɔ náa hewalɛ, ni akɛ amɛnɔ bai lɛ tsaa helai. Ekolɛ, enɛɛmɛi fɛɛ ni Ezekiel na lɛ hã etsui nyɔ emli ni ená hiɛnɔkamɔ. Shi te Ezekiel kɛ enyɛmimɛi nomii lɛ nu sɔlemɔ shĩa lɛ he ninaa lɛ fã nɛɛ shishi amɛhã tɛŋŋ? Ni te ninaa nɛɛ kɔɔ wɔ hu wɔhe ehãa tɛŋŋ ŋmɛnɛ?

Te Nomii Lɛ Nu Ninaa Ni Kɔɔ Faa Lɛ He Lɛ Shishi Amɛhã Tɛŋŋ?

3. Mɛni hewɔ Yudafoi ni hi shi yɛ blema lɛ nu shishi akɛ faa ni Ezekiel na yɛ ninaa lɛ mli lɛ jeee faa diɛŋtsɛ lɛ?

3 Ekã shi faŋŋ akɛ, Yudafoi ni hi shi yɛ blema lɛ nu shishi akɛ faa ni Ezekiel na yɛ ninaa lɛ mli lɛ jeee faa diɛŋtsɛ. Moŋ lɛ, ekolɛ Ŋmalɛ nɛɛ hã amɛkai gbalɛ ko hu ni kɔɔ jamɔ krɔŋŋ ni abaato shishi ekoŋŋ lɛ he, no ji nɔ ni gbalɔ Yoel gba nɔ ni fe afii ohai enyɔ ni tsɔ hiɛ lɛ. (Kanemɔ Yoel 3:18.) Be ni Yudafoi nomii lɛ kane Yoel wiemɔi lɛ, no mli lɛ amɛkpaaa gbɛ akɛ ‘wain dɔkɔdɔkɔ diɛŋtsɛ baatsere’ kɛaajɛ gɔji lɛ anɔ loo ‘mliki diɛŋtsɛ baaho’ kɛaajɛ gɔŋkpɔi lɛ anɔ; agbɛnɛ hu, amɛkpaaa gbɛ akɛ nuhiŋmɛi diɛŋtsɛ baatue “kɛaajɛ Yehowa shĩa lɛ.” Nakai nɔŋŋ eeenyɛ efee akɛ Yudafoi nomii lɛ nu shishi akɛ faa ni yɔɔ gbalɔ Ezekiel ninaa lɛ mli lɛ jeee faa diɛŋtsɛ. * Belɛ, mɛni Yehowa taoɔ etsɔɔ lɛ mɔ? Ŋmalɛ lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔnu ninaa nɛɛ fãi komɛi ashishi. Shi yɛ yitso nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu shiwoi etɛ ni yɔɔ gbalɛ nɛɛ mli ni hãa wɔnaa Yehowa suɔmɔ lɛ faŋŋ lɛ ahe.

4. (a) Mɛɛ jɔɔmɔi ekolɛ Yudafoi lɛ kpa gbɛ kɛjɛ Yehowa ŋɔɔ yɛ faa ni yɔɔ Ezekiel ninaa lɛ mli lɛ hewɔ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ bɔ ni Biblia lɛ kɛ wiemɔi ni ji “faa” kɛ “nu” tsuɔ nii lɛ hãa wɔnáa nɔmimaa akɛ Yehowa baajɔɔ ewebii lɛ? (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “Fai Ni Kɛ Jɔɔmɔi Ni Jɛɔ Yehowa Ŋɔɔ Baa” lɛ.)

4 Faa ni kɛ jɔɔmɔi baa. Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, bei pii lɛ, akɛ faa kɛ nu tsuɔ nii kɛfeɔ jɔɔmɔi ni jɛɔ Yehowa ŋɔɔ lɛ ahe mfoniri. Ezekiel na faa ko ni tamɔ nakai miiho kɛmiijɛ sɔlemɔ shĩa lɛ, no hewɔ lɛ, ekolɛ ninaa lɛ hã Nyɔŋmɔ webii lɛ kpa gbɛ akɛ jɔɔmɔi baajɛ Yehowa ŋɔɔ aho tamɔ faa ahã amɛ gbii abɔ ni amɛfiɔ jamɔ krɔŋŋ sɛɛ lɛ. Mɛɛ jɔɔmɔi? Amɛbaaná jamɔ krɔŋŋ he gbɛtsɔɔmɔi kɛjɛ osɔfoi lɛ adɛŋ ekoŋŋ. Ni akɛni abaashã afɔlei yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ hewɔ lɛ, amɛbaanyɛ amɛná nɔmimaa ekoŋŋ akɛ, abaakpãtã ahã amɛ yɛ amɛhe eshai lɛ ahewɔ. (Eze. 44:15, 23; 45:17) Enɛ hewɔ lɛ, amɛhe baatse ekoŋŋ, oookɛɛ nɔ ni akɛ nu krɔŋŋ ni jɛɔ sɔlemɔ shĩa lɛ eju amɛhe.

5. Mɛɛ gbɛ nɔ faa ni yɔɔ ninaa lɛ mli lɛ hãaa wɔye wɔtsui kɛji jɔɔmɔi lɛ baafa bɔ ni mɔ fɛɛ mɔ baaná eko be fɛɛ be?

5 Ani jɔɔmɔi nɛɛ baafa bɔ ni mɔ fɛɛ mɔ baaná eko be fɛɛ be? Ninaa lɛ hãaa wɔye wɔtsui yɛ sanebimɔ ni tamɔ nɛkɛ he, ejaakɛ etsɔɔ akɛ, nu lɛ yaa nɔ efaa yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ​—yɛ maili kome kɛ fioo pɛ sɛɛ lɛ, nu ni tsereɔ lɛ batsɔ faa wulu! (Eze. 47:3-5) Kɛ́ Yudafoi ni eku amɛsɛɛ kɛtee amɛshikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ayi fa waa po lɛ, Yehowa baahã ejɔɔmɔi lɛ afa babaoo koni eshɛ mɔ fɛɛ mɔ. Faa lɛ fee jɔɔmɔi ni fa babaoo lɛ he mfoniri!

6. (a) Mɛɛ shiwoo ni shɛjeɔ mɔ mii gbalɛ lɛ kɛhã? (b) Mɛɛ kɔkɔbɔɔ hu gbalɛ lɛ kɛhã? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ hu.)

6 Nu ni hãa wala. Yɛ Ezekiel ninaa lɛ mli lɛ, faa lɛ ho kɛyabote Ŋshɔ Ni Egbo lɛ mli, ni ehã emli nibii lɛ pii ba wala mli. Kadimɔ akɛ, nui lɛ wo loi srɔtoi babaoo aahu akɛ, akɛto loi ni yɔɔ Ŋshɔ Wulu lɛ, loo Mediterenia Ŋshɔ lɛ mli lɛ he. No mli lɛ, atsuɔ wuoyaa nitsumɔ po yɛ Ŋshɔ Ni Egbo lɛ naa, yɛ maji enyɔ ni kamɔ ŋshɔ lɛ naa ní eeenyɛ efee akɛ amɛteŋ jekɛ waa lɛ ateŋ. Bɔfo lɛ kɛɛ akɛ: “He fɛɛ he ni faa lɛ baaya lɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ baahi wala mli.” Shi ani no tsɔɔ akɛ, nu ni jɛ Yehowa shĩa lɛ shɛ he fɛɛ he ni Ŋshɔ Ni Egbo lɛ yɔɔ lɛ? Dabi. Bɔfo lɛ tsɔɔ mli akɛ nu ni hãa wala lɛ shɛŋ Ŋshɔ Ni Egbo lɛ hei ni ŋmɔtɔ yɔɔ lɛ. Ashi nakai hei lɛ koni “amɛtsɔmɔ ŋoo sɔŋŋ.” * (Eze. 47:8-11) No hewɔ lɛ, gbalɛ nɛɛ kɛ shiwoo ni shɛjeɔ mɔ mii hãa akɛ maŋbii lɛ baabɔi Yehowa jamɔ ekoŋŋ, ni no baahã amɛshwere. Shi akɛ kɔkɔbɔɔ ko hu hã: Jeee mɔ fɛɛ mɔ baakpɛlɛ ni Yehowa ajɔɔ lɛ; ni jeee mɔ fɛɛ mɔ abaatsa.

7. Mɛɛ nɔmimaa tsei ni yɔɔ faa lɛ toi biɛ kɛ biɛ lɛ hã Yudafoi nomii lɛ ná?

7 Tsei ni ayeɔ amɛnɔ yibii, ni akɛ amɛnɔ bai lɛ tsaa hela. Ni tsei ni yɔɔ faa lɛ toi biɛ kɛ biɛ lɛ hu? Amɛhãa faa ni Ezekiel na yɛ ninaa lɛ mli lɛ naa feɔ fɛo, aloo jeee nakai? Amɛhãa wɔnuɔ ninaa lɛ shishi jogbaŋŋ hu. Ekã shi faŋŋ akɛ, Ezekiel kɛ emaŋbii lɛ susu bɔ ni tsei nɛɛ anɔ yibii lɛ baaŋɔɔ waa, kɛ bɔ ni amɛwoɔ yibii hei daa nyɔɔŋ lɛ he! Enɛ waje nɔmimaa ni amɛyɔɔ akɛ Yehowa baalɛ amɛ kɛ mumɔŋ niyenii be fɛɛ be lɛ waa. Mɛni hu fata he? Kadimɔ akɛ, awie akɛ akɛ tsei lɛ anɔ bai lɛ “baatsa hela.” (Eze. 47:12) Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, Yehowa le akɛ, ehe baahia ni atsa nomii ni eku amɛsɛɛ kɛba amɛmaŋ lɛ yɛ mumɔŋ, ni ewo shi akɛ ebaafee nakai pɛpɛɛpɛ. Awie gbɛ nɔ ni etsɔ efee nakai lɛ he yɛ jamɔ krɔŋŋ ni abaato shishi ekoŋŋ lɛ he gbalɛi krokomɛi amli, taakɛ wɔna yɛ wolo nɛɛ Yitso 9 lɛ mli lɛ.

8. Mɛni tsɔɔ akɛ gbi ko baaba kɛ̃ ni Ezekiel ninaa lɛ baaba mli yɛ gbɛ ni da nɔ?

8 Shi taakɛ wɔkase hu yɛ Yitso 9 lɛ mli lɛ, gbalɛi nɛɛ ba mli yɛ gbɛ bibioo pɛ nɔ yɛ nomii ni ku amɛsɛɛ lɛ agbɛfaŋ. Gbɔmɛi lɛ diɛŋtsɛ anifeemɔ hã eba lɛ nakai. Te aaafee tɛŋŋ ni Yehowa ajɔɔ amɛ be mli ni amɛku amɛsɛɛ kɛtee amɛgbɛi gbohii lɛ anɔ ekoŋŋ, amɛgbo enɔ toi, ni amɛkpoo jamɔ krɔŋŋ lɛ? Nibii ni Yudafoi nɛɛ fee lɛ dɔ anɔkwafoi ni yɔɔ amɛteŋ lɛ ni egba amɛnaa waa. Shi Yehowa anɔkwa jálɔi lɛ le akɛ, eshiwoi fɛɛ baa mli be fɛɛ be. (Kanemɔ Yoshua 23:14.) No hewɔ lɛ, gbi ko baaba kɛ̃ ni Ezekiel ninaa lɛ baaba mli yɛ gbɛ ni da nɔ. Shi mɛɛ be?

Faa Lɛ Miiho Ŋmɛnɛ!

9. Mɛɛ be Ezekiel ninaa ni kɔɔ sɔlemɔ shĩa lɛ he lɛ baaba mli yɛ gbɛ ni da nɔ?

9 Taakɛ wɔna yɛ wolo nɛɛ Yitso 14 lɛ mli lɛ, Ezekiel ninaa ni kɔɔ sɔlemɔ shĩa lɛ he lɛ baaba mli yɛ gbɛ ni da nɔ “yɛ gbii lɛ anaagbee lɛ mli,” be ni awó jamɔ krɔŋŋ nɔ gojoo fe bei fɛɛ ni eho lɛ. (Yes. 2:2) Mɛɛ gbɛ nɔ Ezekiel ninaa lɛ fã nɛɛ baa mli bianɛ?

10, 11. (a) Mɛɛ jɔɔmɔi hoɔ tamɔ faa kɛhãa wɔ ŋmɛnɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ jɔɔmɔi jɛɔ Yehowa ŋɔɔ ehoɔ tamɔ faa koni akɛye abua mɛi yɛ naagbee gbii lɛ amli?

10 Faa ni kɛ jɔɔmɔi baa. Mɛɛ jɔɔmɔi nu ni hoɔ kɛjɛɔ Yehowa shĩa lɛ kaiɔ wɔ ŋmɛnɛ? Ekaiɔ wɔ nibii babaoo ni Yehowa kɛhãa wɔ koni wɔhe awa yɛ mumɔŋ lɛ. Nibii nɛɛ ateŋ nɔ ni fe fɛɛ ji Kristo kpɔmɔ afɔleshãa ni tsuɔ wɔhe ni no hãa akɛ wɔhe eshai keɔ wɔ lɛ. Akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwalei krɔŋŋ lɛ hu toɔ wala nu ni akɛtsuɔ mɔ he lɛ he. (Efe. 5:25-27) Mɛɛ gbɛ nɔ jɔɔmɔi nɛɛ hoɔ tamɔ faa yɛ wɔbei nɛɛ amli?

11 Yɛ afi 1919 lɛ, no mli lɛ Yehowa tsuji akpei fio komɛi pɛ yɔɔ, ni amɛmii shɛ amɛhe akɛ amɛná mumɔŋ niyenii ni he hiaa amɛ lɛ. Yɛ afii ni nyiɛ sɛɛ kɛba lɛ amli lɛ, amɛyibɔ lɛ tee nɔ efa. Ŋmɛnɛ lɛ, Nyɔŋmɔ webii lɛ ayi fa fe akpekpei kpaanyɔ. Ani anɔkwalei ni tamɔ nu krɔŋŋ lɛ miiho yɛ be naa? Hɛɛ! Agbala Biblia mli anɔkwalei babaoo amli atsɔɔ wɔ. Yɛ afii oha ni eho lɛ amli lɛ, afee Bibliai, woji, magazin, broshuɔi, kɛ tratii akpekpe toi akpei abɔ ahã Nyɔŋmɔ webii lɛ. Taakɛ faa ni Ezekiel na yɛ ninaa lɛ mli lɛ ji lɛ, Biblia mli anɔkwalei lɛ miiho oyayaayai tamɔ faa koni akɛye abua mɛi ni miitao amɛle Nyɔŋmɔ lɛ yɛ jeŋ fɛɛ. Kɛjɛ jeeŋmɔ lɛ, ayɛ Biblia kasemɔ woji pii ni akala. Ni amrɔ nɛɛ lɛ, kɛtsɔ jw.org wɛbsaiti lɛ nɔ lɛ, ayɛ woji nɛɛ kɛ nibii krokomɛi yɛ wiemɔi ni fa fe 900 amli, ni abaanyɛ akane yɛ foŋ kɛ ehenɔi lɛ anɔ! Mɛɛ gbɛ nɔ mɛi ni yɔɔ tsui kpakpa lɛ náa anɔkwalei nɛɛ ahe sɛɛ?

12. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Biblia mli anɔkwalei lɛ eye ebua mɛi? (b) Mɛɛ kɔkɔbɔɔ ni yɔɔ ebe naa yɔɔ ninaa lɛ mli kɛhã wɔ ŋmɛnɛ? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ hu.)

12 Nu ni hãa wala. Akɛɛ Ezekiel akɛ: “He fɛɛ he ni faa lɛ baaya lɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ baahi wala mli.” Susumɔ bɔ ni Biblia mli anɔkwalei lɛ hoɔ tamɔ faa kɛhãa mɛi fɛɛ ni eba jamɔ krɔŋŋ ni ato shishi ekoŋŋ lɛ mli lɛ he okwɛ. Biblia mli anɔkwalei lɛ eshɛ mɛi akpekpei abɔ atsuii ahe, ni eye ebua amɛ ni amɛná hemɔkɛyeli yɛ Yehowa mli. Shi kɔkɔbɔɔ ko hu ni yɔɔ ebe naa yɛ ninaa lɛ mli, no ji: Jeee mɛi fɛɛ baaya nɔ amɔ anɔkwalei nɛɛ amli. Tamɔ bɔ ni Ŋshɔ Ni Egbo ni yɔɔ Ezekiel ninaa lɛ mli lɛ ná hei ni nui taraa, ni ŋmɔtɔ yɔɔ lɛ, nakai nɔŋŋ hu mɛi komɛi kpiliŋɔ amɛtsui, amɛmɔɔɔ anɔkwale lɛ mli, ni amɛkɛtsuuu nii. * Ekaba lɛ nakai kɔkɔɔkɔ yɛ wɔgbɛfaŋ!​—Kanemɔ 5 Mose 10:16-18.

13. Ŋmɛnɛ lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ tsei ni yɔɔ Ezekiel ninaa lɛ mli lɛ ahe?

13 Tsei ni ayeɔ amɛnɔ yibii, ni akɛ amɛnɔ bai lɛ tsaa hela. Ani wɔbaanyɛ wɔkase nɔ ko ni woɔ mɔ hewalɛ yɛ tsei ni mamɔ faa lɛ toi biɛ kɛ biɛ ni yɔɔ ninaa lɛ mli lɛ he ŋmɛnɛ? Hɛɛ! Kaimɔ akɛ, daa nyɔɔŋ lɛ, tsei nɛɛ woɔ yibii hei ni ŋɔɔŋɔi, ni akɛ amɛnɔ bai lɛ hu tsaa hela. (Eze. 47:12) No hewɔ lɛ, amɛkaiɔ wɔ akɛ, wɔsɔmɔɔ Nyɔŋmɔ ni lɛɔ wɔ kɛ Biblia mli anɔkwalei babaoo lɛ, ni etsaa wɔ yɛ gbɛ ni hi fe fɛɛ nɔ, no ji akɛ ehãa wɔnáa wɔkɛ lɛ teŋ wekukpaa kpakpa. Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi babaoo nuuu Biblia mli anɔkwalei lɛ ashishi. Shi susumɔ nibii ni Yehowa kɛhãa wɔ lɛ ahe okwɛ. Ani okane wɔwoji lɛ eko, olá naagbee lala yɛ kpokpaa nɔ kpee loo kpokpaa wulu nɔ kpee ko shishi, loo okwɛ vidio loo JW Broadcasting nifeemɔ ko pɛŋ, ni omii shɛ ohe waa akɛ onine shɛ mumɔŋ niyenii ni tamɔ nɛkɛ nɔ? Anɔkwa, aaalɛ wɔ jogbaŋŋ. (Yes. 65:13, 14) Ani wɔnáa mumɔŋ niyenii ni wɔyeɔ lɛ ahe sɛɛ ni ehãa wɔhiɔ shi bɔ ni sa Yehowa hiɛ? Ŋaawoi kpakpai ni ajɛɔ Biblia lɛ mli akɛhãa wɔ lɛ hãa wɔtsiɔ wɔhe kɛjeɔ eshai tamɔ jeŋba sha, amimyeli, kɛ hemɔkɛyeli ni abɛ lɛ ahe. Agbɛnɛ hu, Yehowa eto gbɛjianɔ koni aye abua Kristofoi ni eshai ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni amɛfee lɛ ehã wekukpaa ni yɔɔ amɛkɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ efite lɛ. (Kanemɔ Yakobo 5:14.) Anɔkwa, ajɔɔ wɔ waa, taakɛ Ezekiel ninaa ni kɔɔ tsei lɛ ahe lɛ tsɔɔ lɛ.

14, 15. (a) Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Ezekiel ninaa ni kɔɔ ŋshɔ lɛ hei ni ŋmɔtɔ yɔɔ ni faa lɛ tsaaa amɛ lɛ he lɛ mli? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔnáa faa ni Ezekiel na yɛ eninaa lɛ mli lɛ he sɛɛ ŋmɛnɛ?

14 Nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkase nɔ ko kɛjɛ ŋshɔ lɛ hei ni ŋmɔtɔ yɔɔ ni faa lɛ tsaaa amɛ lɛ mli. Wɔsumɔŋ ni wɔfee nɔ ko ni hãŋ wɔnine ashɛ Yehowa jɔɔmɔi lɛ anɔ. Kɛ́ wɔhãaa Biblia mli anɔkwalei lɛ aná wɔshihilɛ nɔ hewalɛ, tamɔ bɔ ni mɛi pii ni yɔɔ je nɛɛ mli lɛ feɔ lɛ, wɔnii baafee mɔbɔ diɛŋtsɛ. (Mat. 13:15) No najiaŋ lɛ, eŋɔɔ wɔnaa akɛ wɔmiiná faa ni kɛ jɔɔmɔi baa lɛ he sɛɛ. Kɛ́ wɔkɛ miishɛɛ nu anɔkwalei ni tamɔ nu krɔŋŋ ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli, wɔtsɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ wɔhã mɛi le anɔkwalei nɛɛ, loo asafoŋ onukpai ni nyɔŋ anɔkwafo lɛ etsɔse amɛ lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔi ni tsɔɔ akɛ amɛsumɔɔ wɔ lɛ hã wɔ, amɛshɛje wɔmii, ni amɛye amɛbua wɔ lɛ, ehãa wɔkaiɔ faa ni Ezekiel na yɛ eninaa lɛ mli lɛ. Nakai nu lɛ hãa nɔ fɛɛ nɔ ni yɔɔ he fɛɛ he ni ebaaho kɛya lɛ hiɔ wala mli, ni enáa hewalɛ!

15 Shi ani Ezekiel ninaa ni kɔɔ faa lɛ he lɛ baaná emlibaa wɔsɛɛ hu? Taakɛ wɔbaana lɛ, faa lɛ baaho waa yɛ Paradeiso ni baaba lɛ mli bɔ ni ehoko nakai dã.

Bɔ Ni Ninaa Lɛ Baaba Mli Yɛ Paradeiso Lɛ Mli

16, 17. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ jɔɔmɔi ni wala nu lɛ kɛbaaba lɛ baafa waa yɛ Paradeiso lɛ mli bɔ ni anako enɔ dã? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaaná faa ni kɛ jɔɔmɔi baa lɛ he sɛɛ yɛ Paradeiso lɛ mli?

16 Ani kɛ́ fee lɛ, ofeɔ ohe mfoniri akɛ oyɛ Paradeiso lɛ mli, ni onanemɛi kɛ owekumɛi ebɔle bo ni nyɛ mii eshɛ nyɛhe jogbaŋŋ? Kɛ́ okase faa ni Ezekiel na yɛ eninaa lɛ mli lɛ he nii lɛ, ebaanyɛ eye ebua bo ni onyɛ ofee shihilɛ nɛɛ he mfoniri jogbaŋŋ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Hã wɔsusu ninaa lɛ mli nibii etɛ ni hãa wɔnaa Yehowa suɔmɔ lɛ faŋŋ lɛ ahe shi kome ekoŋŋ wɔkwɛ.

17 Faa ni kɛ jɔɔmɔi baa. Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, mfonirifeemɔŋ faa lɛ baaho waa yɛ Paradeiso lɛ mli bɔ ni anako enɔ dã, ejaakɛ jeee akɛ ebaahã wɔbɛŋkɛ Yehowa jogbaŋŋ kɛkɛ, shi moŋ ebaahã wɔná shihilɛ kpakpa diɛŋtsɛ hu. Yɛ Yesu Afii Akpe Nɔyeli lɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baaye abua anɔkwafoi fɛɛ ni amɛná kpɔmɔnɔ lɛ he sɛɛ yɛ gbɛ ni da nɔ. Fiofio lɛ, abaaye abua amɛ koni amɛye emuu! Hela mɔŋ mɔ ko dɔŋŋ, ni datrɛfoi, nɛɛsifoi, helatsamɔhei, kɛ helatsamɔ inshuɔrans ahe ebahiaŋ dɔŋŋ! Nakai wala nu lɛ baaho ehã mɛi akpekpei abɔ ni baafo Harmagedon lɛ, ni ji “asafoku babaoo ko” ni baaje “amanehulu kpeteŋkpele lɛ” mli lɛ. (Kpo. 7:9, 14) Eyɛ mli akɛ, jɔɔmɔi ni faa ni hoɔ lɛ kɛbaaba yɛ Paradeiso lɛ shishijee mli lɛ baafa waa moŋ, shi jɔɔmɔi nɛɛ baafee tamɔ nu ni miitsere kɛkɛ kɛ́ akɛto jɔɔmɔi ni baaba sɛɛ mli lɛ ahe. Taakɛ Ezekiel ninaa lɛ tsɔɔ lɛ, faa lɛ baatsɔ faa wulu ni ebaatsu wɔhiamɔ nii fɛɛ ahe nii.

Yɛ Paradeiso lɛ mli lɛ, faa ni kɛ jɔɔmɔi baa lɛ baahã mɛi fɛɛ atsɔmɔ oblahii kɛ oblayei ni yɔɔ hewalɛ (Kwɛmɔ kuku 17)

18. Mɛɛ shishinumɔ naa “wala nu faa” lɛ baatsɔ faa wulu diɛŋtsɛ yɛ Afii Akpe Nɔyeli lɛ mli?

18 Nu ni hãa wala. Yɛ Afii Akpe Nɔyeli lɛ mli lɛ, “wala nu faa” lɛ baatsɔ faa wulu diɛŋtsɛ. (Kpo. 22:1) Abaatee mɛi akpekpe toi akpei abɔ ni egboi lɛ ashi, ni abaahã amɛ hegbɛ koni amɛkɛtsɔɔ kɛji amɛbaahi shi kɛya naanɔ yɛ Paradeiso lɛ mli! Jɔɔmɔi ni Yehowa baatsɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ ekɛba lɛ eko ji, abaatee adesai babaoo ni egboi jeeŋmɔ ni yɔɔ shikpɔŋ sũ mli, ni bɛ hewalɛ dɔŋŋ lɛ ashi kɛba wala mli. (Yes. 26:19) Shi, ani mɛi fɛɛ ni abaatee amɛ shi lɛ baaya nɔ ahi shi kɛya naanɔ?

19. (a) Mɛni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ baahã wɔ anɔkwalei ni tamɔ nu yɛ Paradeiso lɛ mli? (b) Mɛɛ shishinumɔ naa wɔsɛɛ lɛ “abaashi” mɛi komɛi koni “amɛtsɔmɔ ŋoo sɔŋŋ”?

19 Ebaadamɔ nɔ ni mɔ fɛɛ mɔ baahala nɔ. Ole nɔ ko, abaagbele wolokpoi hei anaa yɛ nakai beiaŋ. No hewɔ lɛ, nui ni hãa wala ni jɛɔ Yehowa ŋɔɔ lɛ ekomɛi baafee anɔkwalei hei loo gbɛtsɔɔmɔi hei ni abaajie amɛ kpo. Kɛ́ ojwɛŋ gbɛkpamɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ he lɛ, ani omii shɛɛɛ ohe? Shi mɛi komɛi kɛ gbɛtsɔɔmɔi hei lɛ tsuŋ nii, ni amɛbaasumɔ moŋ ni amɛgbo Yehowa nɔ toi. Mɛi komɛi baatse atua be ni Afii Akpe Nɔyeli lɛ yaa nɔ lɛ, shi aŋmɛŋ amɛ gbɛ ni amɛfite toiŋjɔlɛ ni yɔɔ Paradeiso lɛ mli. (Yes. 65:20) Ekolɛ enɛ baahã wɔkai Ezekiel ninaa lɛ, ni wɔsusu ŋshɔ lɛ hei ni ŋmɔtɔ yɔɔ ni ‘ashi koni amɛtsɔmɔ ŋoo sɔŋŋ lɛ’ he. Mɛi ni kɛ kuɛŋtimɔ baakpoo akɛ amɛbaanu wala nu krɔŋŋ lɛ baana akɛ amɛye kwashiaiasane diɛŋtsɛ! Kɛ́ Afii Akpe Nɔyeli lɛ ba naagbee lɛ, mɛi komɛi baatse atua ni amɛbaafi Satan sɛɛ. Mɛi fɛɛ ni baakpoo Yehowa nɔyeli ni ja lɛ, nɔ kome too baaba amɛnɔ, no ji: amɛbaagboi kɛya naanɔ.​—Kpo. 20:7-12.

20. Mɛɛ gbɛjianɔtoo ni wɔbaaná he sɛɛ yɛ Afii Akpe Nɔyeli lɛ mli lɛ hãa wɔkaiɔ tsei ni Ezekiel na lɛ?

20 Tsei ni ayeɔ amɛnɔ yibii, ni akɛ amɛnɔ bai lɛ tsaa hela. Yehowa sumɔɔɔ ni naanɔ wala aŋmɛɛ wɔteŋ mɔ ko mɔ ko. Bɔ ni afee ni eye ebua wɔ ni wɔmɔ hegbɛ ni nɔ bɛ ni ekɛhãa nɛɛ mli lɛ, shi kome ekoŋŋ lɛ ebaakwɛ ni ato gbɛjianɔ ko, ní tamɔ tsei ni Ezekiel na lɛ. Shi yɛ Paradeiso lɛ mli lɛ, wɔbaaná heloonaa kɛ mumɔŋ jɔɔmɔi fɛɛ kɛjɛ Yehowa ŋɔɔ. Yesu Kristo kɛ mɛi 144,000 ni baafata ehe kɛye nɔ akɛ maŋtsɛmɛi lɛ baaye nɔ yɛ ŋwɛi afii akpe. Akɛ osɔfoi lɛ, Yesu kɛ mɛi 144,000 lɛ baahã aná kpɔmɔ afɔleshaa lɛ he sɛɛ, amɛbaaye amɛbua adesai anɔkwafoi koni amɛye emuu. (Kpo. 20:6) Gbɛjianɔtoo nɛɛ ni abaatsɔ nɔ ahã adesai aná heloonaa kɛ mumɔŋ jɔɔmɔi fɛɛ lɛ hãa wɔkaiɔ nakai tsei ni Ezekiel na yɛ faa lɛ toi biɛ kɛ biɛ, ni woɔ yibii ni hãa mɔ náa hewalɛ ni akɛ amɛnɔ bai lɛ tsaa helai lɛ. Ezekiel ninaa lɛ kɛ ninaa fɛfɛo ko ni bɔfo Yohane ŋma efɔ̃ shi lɛ kpãa gbee. (Kanemɔ Kpojiemɔ 22:1, 2.) Akɛ tsei ni Yohane na lɛ ayibai lɛ ‘tsaa jeŋmaji lɛ.’ Anɔkwafoi akpekpei abɔ baaná nitsumɔi ni Yesu kɛ mɛi 144,000 lɛ baatsu lɛ ahe sɛɛ.

21. Kɛ́ osusu faa ni Ezekiel na yɛ eninaa lɛ mli lɛ he lɛ, te onuɔ he ohãa tɛŋŋ? Ni mɛni he wɔbaasusu yɛ yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli? (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “Nu Ni Miitsere Batsɔ Faa Wulu!”)

21 Be ni osusuɔ faa ni Ezekiel na yɛ eninaa lɛ mli lɛ he lɛ, ani otsui enyɔɔɔ omli ni ehãaa ohiɛnɔkamɔ lɛ mli awa? Mɛɛ miishɛɛ be po kã wɔhiɛ nɛkɛ! Bo lɛ susumɔ he okwɛ​—afii akpei abɔ ni eho nɛɛ lɛ, Yehowa ehã wɔ gbalɛi pii ni hãa wɔfeɔ bɔ ni Paradeiso lɛ baaji ahã lɛ he mfoniri, ni yɛ bei nɛɛ amli fɛɛ lɛ, efɔ̃ɔ wɔ nine koni wɔhi jɛmɛ ni wɔna bɔ ni gbalɛi nɛɛ baaba mli ahã diɛŋtsɛ. Ani obaahi jɛmɛ? Ekolɛ, obaabi ohe akɛ, ani maná hegbɛ mahi Paradeiso lɛ mli lɛɛlɛŋ? Hã wɔsusu bɔ ni Ezekiel gbalɛ lɛ mli naagbee saji lɛ shɛjeɔ wɔmii waa lɛ he yɛ yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

^ kk. 3 Kɛfata he lɛ, eeenyɛ efee akɛ Yudafoi nomii ni kaiɔ bɔ ni amɛshikpɔŋ lɛ shikãmɔ ji lɛ le akɛ faa nɛɛ nyɛŋ afee faa diɛŋtsɛ, ejaakɛ eje shishi kɛjɛ sɔlemɔ shĩa lɛ ni ma gɔŋ ni nɔ kwɔ waa ko ni bɛ he ni atsɔɔ lɛ po nɔ lɛ mli. Agbɛnɛ hu, ninaa lɛ baanyɛ atsɔɔ akɛ faa lɛ ho tɛ̃ɛ ni nɔ ko saaa naa yɛ gbɛ ko kwraa nɔ kɛyashi ebote Ŋshɔ Ni Egbo lɛ mli, ni enɛ ji nɔ ko ni nyɛŋ aba lɛ nakai.

^ kk. 6 Biblia he nilelɔi komɛi naa wiemɔ nɛɛ akɛ etsɔɔ nɔ ko kpakpa, ejaakɛ kɛjɛ blema tɔ̃ɔ lɛ, atsaa ŋoo yɛ Ŋshɔ Ni Egbo lɛ niiaŋ kɛbaa nibii ayi, ni mɛi náa shika yɛ mli waa. Shi kadimɔ akɛ, Ŋmalɛ lɛ fee lɛ faŋŋ akɛ, ŋshɔ lɛ hei ni ŋmɔtɔ yɔɔ lɛ, ‘ahãŋ amɛná hewalɛ.’ Amɛbaakã he amɛhi shi ni wala bɛ amɛmli, amɛnáŋ hewalɛ, ejaakɛ wala nu ni jɛɔ Yehowa shĩa lɛ shɛɛɛ he ni amɛyɔɔ lɛ. No hewɔ lɛ, etamɔ nɔ ni yɛ sane nɛɛ mli lɛ, ŋoo ni atsɔɔ akɛ ŋshɔ lɛ hei ni ŋmɔtɔ yɔɔ lɛ tsɔmɔ lɛ damɔ shi kɛhã nɔ ko gbonyo.​—Lala 107:33, 34; Yer. 17:6.

^ kk. 12 Yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ nɔ lɛ, susumɔ Yesu nɔkwɛmɔnɔ ni kɔɔ yaa lɛ he lɛ he okwɛ. Yaa lɛ du loi pii, shi jeee loi lɛ fɛɛ fee loi ‘kpakpai.’ Esa akɛ ashɛrɛ nɔ ni ehiii lɛ ashwie. No hewɔ lɛ, Yesu bɔ kɔkɔ akɛ, mɛi ni baa Yehowa asafo lɛ mli lɛ, ekolɛ be ko baashɛ ni amɛteŋ mɛi komɛi yeŋ anɔkwa.​—Mat. 13:47-50; 2 Tim. 2:20, 21.