Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 22

“Já Nyɔŋmɔ”

“Já Nyɔŋmɔ”

KPOJIEMƆ 22:9

NƆ NI ABAAWIE HE: Wɔbaasusu Ezekiel wolo lɛ mli saji otii lɛ ahe ekoŋŋ, ni wɔbaakwɛ bɔ ni amɛkɔɔ wɔhe ŋmɛnɛ kɛ wɔsɛɛ hu

1, 2. (a) Mɛɛ yiŋ esa akɛ wɔ fɛɛ wɔkpɛ? (b) Mɛni ŋwɛibɔfo anɔkwafo ko fee be ni aka akɛ abaajá lɛ lɛ?

ESA akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ ahã sanebimɔ ko ni he hiaa waa lɛ hetoo, no ji: Namɔ Majá? Ekolɛ, mɛi babaoo baakɛɛ akɛ sanebimɔ nɛɛ hetoo yɛ mlɛo, ejaakɛ Nyɔŋmɔ ji mɔ pɛ ni esa akɛ wɔjá. Shi jeee wiemɔ kɛkɛ wɔkɛtsɔɔ akɛ wɔmiijá Nyɔŋmɔ. Moŋ lɛ, wɔnifeemɔi ni baatsɔɔ kɛji wɔmiijá Yehowa Nyɔŋmɔ loo wɔmiijá Satan Abonsam.

2 Satan sumɔɔ waa ni ajá lɛ. Anaa enɛ faŋŋ, titri lɛ, be ni eka Yesu lɛ. Tamɔ bɔ ni wɔkase yɛ wolo nɛɛ Yitso 1 lɛ mli lɛ, Satan kɛɛ ebaahã Yesu nɔ ko ni sa kadimɔ waa​—ebaahã eye shikpɔŋ lɛ nɔ maŋtsɛyelii lɛ fɛɛ anɔ. Mɛni no mli lɛ Abonsam taoɔ ni Yesu afee ahã lɛ? Ekɛɛ Yesu akɛ: ‘Kulamɔ shi ojá mi shi kome pɛ.’ (Mat. 4:9) Shi ŋwɛibɔfo ni atsɔ enɔ ajie ninaa lɛ kpo atsɔɔ bɔfo Yohane lɛ efeee enii tamɔ Abonsam, ekpɛlɛɛɛ ni ajá lɛ. (Kanemɔ Kpojiemɔ 22:8, 9.) Be ni Yohane ka akɛ ebaajá ŋwɛibɔfo lɛ, nakai Nyɔŋmɔ bi ni baa ehe shi lɛ kɛɛ akɛ: “Kaafee nakai!” Ŋwɛibɔfo lɛ ekɛɛɛ akɛ, ‘Já mi,’ shi moŋ ekɛɛ akɛ, “Já Nyɔŋmɔ.”

3. (a) Mɛni hewɔ afee wolo nɛɛ? (b) Mɛni he wɔbaasusu amrɔ nɛɛ?

3 Afee wolo nɛɛ koni ewaje wɔfai shi ni wɔtswa akɛ wɔbaajá Yehowa Nyɔŋmɔ kome too pɛ, tamɔ bɔ ni ŋwɛibɔfo lɛ fã Yohane lɛ. (5 Mo. 10:20; Mat. 4:10) Nyɛhãa wɔtĩa nibii ni wɔkase yɛ Ezekiel gbalɛi lɛ kɛ eninai lɛ amli ni kɔɔ jamɔ krɔŋŋ he lɛ mli kuku wɔkwɛa. No sɛɛ lɛ, wɔbaahã Ŋmalɛ lɛ aye abua wɔ koni wɔkwɛ nibii ni baaya nɔ wɔsɛɛ be ni mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ kɛ naagbee kaa ko baakpe​—kaa ni baatsɔɔ mɔ ni baaya nɔ ahi shi ni ena Yehowa jamɔ krɔŋŋ ni ato shishi ekoŋŋ kɛmiiya naanɔi anaanɔ lɛ.

Saji Otii Etɛ Ni Ezekiel Wolo Lɛ Maa Nɔ Mi

4. Mɛɛ otii etɛ Ezekiel wolo lɛ maa nɔ mi?

4 Ezekiel wolo lɛ hãa wɔnaa akɛ jamɔ krɔŋŋ biɔ babaoo fe jamɔŋ nifeemɔi ni wɔkɛ wɔhe baawo mli lɛ kɛkɛ. Ebiɔ ni (1) wɔjá Yehowa kome too pɛ, (2) wɔkɛ Yehowa webii lɛ afee ekome kɛjá lɛ yɛ gbɛ ni esumɔɔ nɔ, kɛ (3) wɔsumɔ mɛi. Hã wɔkwɛ bɔ ni gbalɛi kɛ ninai ni wɔsusu he yɛ wolo nɛɛ mli lɛ wieɔ saji otii etɛ nɛɛ ahe.

Klɛŋklɛŋ oti: Esa akɛ wɔjá Yehowa kome too pɛ

5-9. Mɛni wɔkase yɛ bɔ ni esa akɛ wɔjá Yehowa kome too pɛ lɛ he?

5 Yitso 3: * Ninaa ni yɔɔ naakpɛɛ ni kɔɔ Yehowa ni kwaabuɛtɛ ebɔle ehe, ni eta mumɔŋ bɔɔ nii ni yɔɔ hewalɛ lɛ anɔ lɛ he lɛ maa anɔkwa sane ko ni he hiaa waa lɛ nɔ mi ehãa wɔ​—no ji, Ofe lɛ pɛ ji mɔ ni sa akɛ wɔjá.​—Eze. 1:4, 15-28.

6 Yitso 5: Ninaa ni kɔɔ bɔ ni abule Yehowa shĩa lɛ he lɛ hãa mɔ naa kpɛɔ ehe waa! Ninaa lɛ hãa wɔnaa akɛ, anyɛŋ akɛ nɔ ko atee Yehowa. Enaa nifeemɔi fɛɛ ni tsɔɔ akɛ ayeee lɛ anɔkwa lɛ, tamɔ kɛ́ ewebii lɛ je esɛɛ amɛyajá amagai ni gbɔmɛi enaaa amɛ po. Nakai nifeemɔi lɛ dɔɔ lɛ waa, ni egbalaa mɛi ni yaa nɔ amɛfeɔ nibii nɛɛ lɛ atoi.​—Eze. 8:1-18.

7 Yitso 7: Kojomɔi ni ajaje ashi jeŋmaji ni bɔle Israel he akɛni ‘amɛye Israel he fɛo waa’ hewɔ lɛ hãa wɔnaa akɛ, Yehowa gbalaa mɛi ni feɔ ewebii lɛ niseniianii lɛ atoi. (Eze. 25:6) Shi wɔkaseɔ nɔ ko hu kɛjɛɔ bɔ ni Israel kɛ nakai maji lɛ shãra hã lɛ mli​—no ji, esa akɛ wɔhã anɔkwa ni wɔbaaye Yehowa lɛ he ahia wɔ fe nɔ fɛɛ nɔ. Esaaa akɛ wɔbaa Yehowa taomɔ nii lɛ ashi koni wɔsa wɔwekumɛi ni jáaa Nyɔŋmɔ lɛ ahiɛ; nakai nɔŋŋ esaaa akɛ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ɔ ninámɔ nɔ, loo wɔkɛ wɔhe woɔ pɔlitis mli koni ekaba akɛ wɔkɛ jamɔ ni sa Yehowa pɛ lɛ miihã adesai anɔyelii.

8 Yitso 13 14: Ninaa ni kɔɔ sɔlemɔ shĩa ni ma gɔŋ ko ni kwɔ waa nɔ lɛ he lɛ hãa wɔnaa akɛ, esa akɛ wɔhi shi yɛ Yehowa taomɔ nii ni ja lɛ anaa, ni wɔyɔse hu akɛ enɔ kwɔ fe nyɔŋmɔi krokomɛi fɛɛ.​—Eze. 40:1–48:35.

9 Yitso 15: Bɔ ni akɛ Israel kɛ Yuda to ashawoi ahe yɛ Ezekiel gbalɛ lɛ mli lɛ hãa wɔnaa bɔ ni Yehowa nyaŋeɔ esɛɛ ni ajeɔ kɛyajáa nyɔŋmɔi krokomɛi lɛ.​—Eze., yitso 16 kɛ 23.

Oti ni ji enyɔ: Esa akɛ wɔkɛ Yehowa webii lɛ afee ekome kɛjá lɛ yɛ gbɛ ni esumɔɔ nɔ

10-14. Mɛɛ gbɛ nɔ ama bɔ ni ehe hiaa ni wɔfee ekome kɛjá Yehowa yɛ gbɛ ni esumɔɔ nɔ lɛ nɔ mi?

10 Yitso 8: Gbalɛi ni tsɔɔ akɛ Yehowa baawó “tookwɛlɔ kome” koni ekwɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ anɔ lɛ hãa wɔnaa bɔ ni ehe hiaa ni wɔfee ekome kɛtsu nii, ni wɔhã toiŋjɔlɛ ahi wɔteŋ yɛ Yesu gbɛtsɔɔmɔ naa.​—Eze. 34:23, 24; 37:24-28.

11 Yitso 9: Ezekiel gbalɛi ni kɔɔ Nyɔŋmɔ webii ni abaajie amɛ kɛje nom ni Babilon ŋɔ amɛ lɛ mli kɛya amɛshikpɔŋ lɛ nɔ ekoŋŋ lɛ he lɛ hiɛ sane ko kɛhã mɛi fɛɛ ni yɔɔ ŋmɛnɛ ni miisumɔ ni amɛsa Yehowa hiɛ lɛ. Esa akɛ mɛi fɛɛ ni yɔɔ Yehowa jamɔ krɔŋŋ lɛ mli lɛ atsi amɛhe kwraa kɛje amale jamɔ he, ni amɛkahã ehe nɔ ko kwraa bule amɛ. Eyɛ mli akɛ wɔjɛ wekui, wiemɔi, jamɔi, maji, kɛ shihilɛi srɔtoi amli moŋ, shi esa akɛ wɔya nɔ wɔhiɛ ekomefeemɔ ni hãa ayɔseɔ wɔ akɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ mli.​—Eze. 11:17, 18; 12:24; Yoh. 17:20-23.

12 Yitso 10: Ezekiel ninaa ni kɔɔ wui ni egbigbii ni ba wala mli lɛ ahe lɛ ma ekomefeemɔ nɔ mi. Kwɛ hegbɛ kpele ni wɔná akɛ wɔfata mɛi ni yɔɔ jámɔ krɔŋŋ ni ato shishi ekoŋŋ lɛ mli lɛ ahe, ni wɔfeɔ ekome kɛtsuɔ nii tamɔ asraafoi!​—Eze. 37:1-14.

13 Yitso 12: Gbalɛ ni kɔɔ tsei enyɔ ni afee amɛ ekome lɛ he lɛ hu maa ekomefeemɔ nɔ mi waa. Kɛ́ wɔkwɛ bɔ ni mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ gwantɛŋi krokomɛi lɛ efee ekome kɛwoɔ gbalɛ nɛɛ obɔ lɛ, ewajeɔ wɔhemɔkɛyeli lɛ waa! Eyɛ mli akɛ jamɔ kɛ pɔlitis ehã mɛi ahe tsɛ̃ɔ mɛi yɛ je nɛɛ mli, ni no kɛ mligbalamɔ eba moŋ, shi wɔ lɛ, suɔmɔ kɛ anɔkwayeli efee wɔ ekome.​—Eze. 37:15-23.

14 Yitso 16: Wɔkase ninaa ni kɔɔ nuu ni woloŋmalɔ iŋki tɔ ŋmɔ ehɛ kɛ hii ni hiɛ dade ni akɛjwaraa nii yɛ amɛdɛŋ lɛ ahe lɛ he nii. Ni kɔkɔbɔɔ ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ yɛ ninaa nɛɛ mli kɛhã wɔ​—no ji, mɛi ni be ni “amanehulu kpeteŋkpele” lɛ baaba lɛ, amɛkã he amɛji anɔkwa jálɔi lɛ pɛ abaakadi amɛ kɛhã yibaamɔ.​—Mat. 24:21; Eze. 9:1-11.

Oti ni ji etɛ: Esa akɛ wɔsumɔ mɛi

15-18. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔya nɔ wɔsumɔ mɛi, ni te wɔbaafee tɛŋŋ wɔfee nakai?

15 Yitso 4: Ninaa ni kɔɔ bɔɔ nii ejwɛ ni hiɛ kamɔ lɛ ahe lɛ tsɔɔ wɔ Yehowa sui lɛ ahe nii, ni sui nɛɛ ateŋ nɔ ni fe fɛɛ ji suɔmɔ. Kɛ́ yɛ wɔwiemɔ kɛ wɔnifeemɔ mli lɛ wɔkɛ mɛi ye yɛ suɔmɔ mli lɛ, wɔtsɔɔ akɛ Yehowa ji wɔ-Nyɔŋmɔ.​—Eze. 1:5-14; 1 Yoh. 4:8.

16 Yitso 6 11: Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ tsirɛ lɛ ni ehole bulɔi, tamɔ Ezekiel nɛkɛ. Akɛni Nyɔŋmɔ lɛ suɔmɔ ni hewɔ lɛ, esumɔɔɔ akɛ mɔ ko mɔ ko hiɛ kpãtãa be ni ebaafo Satan nɔyeli lɛ sɛɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. (2 Pet. 3:9) Eji hegbɛ kpele ni wɔná akɛ, wɔbaajie Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ kpo. Ni gbɛ kome ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔfee enɛ ji ni wɔye wɔbua ŋmɛnɛŋmɛnɛ beiaŋ bulɔ lɛ kɛtsu nitsumɔ ni atu awo edɛŋ lɛ.​—Eze. 33:1-9.

17 Yitso 17 18: Yehowa le akɛ, mɛi pii baakpoo kɔkɔbɔɔ ni ekɛhãa lɛ ni amɛbaaka akɛ amɛbaabule enɔkwa jálɔi lɛ ashishi. Kɛ́ “Gog ni jɛ Magog shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ” tutua mɛi ni yeɔ Yehowa anɔkwa lɛ, suɔmɔ ni Yehowa yɔɔ lɛ baatsirɛ lɛ ni efã ewebii lɛ ahe. Suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã mɛi krokomɛi lɛ tsirɛɔ wɔ koni wɔbɔ mɛi babaoo kɔkɔ akɛ Yehowa baakpãtã mɛi ni waa ewebii lɛ ayi lɛ ahiɛ.​—Eze. 38:1–39:20; 2 Tes. 1:6, 7.

18 Yitso 19, 20, kɛ 21: Ninai ni kɔɔ nu ni hãa wala lɛ kɛ shikpɔŋ ni aja lɛ ahe lɛ hãa wɔnaa bɔ ni Yehowa sumɔɔ adesai waa. Ninai lɛ hãa wɔnaa nɔ ni ejɛ nɔ ko ni fe fɛɛ ni Yehowa fee kɛtsɔɔ akɛ esumɔɔ adesai lɛ mli kɛba, no ji, ekɛ e-Bi lɛ wala hã bɔ ni afee ni akɛ wɔhe eshai lɛ ake wɔ, ní wɔfata Nyɔŋmɔ weku lɛ he akɛ mɛi ni eye emuu. Gbɛ kome ni hi jogbaŋŋ ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔtsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ mɛi ji ní wɔbaagba amɛ wɔsɛɛ be ni yɔɔ miishɛɛ ni Yehowa esaa eto mɛi ni heɔ e-Bi lɛ nɔ amɛyeɔ lɛ he sane.​—Eze. 45:1-7; 47:1–48:35; Kpo. 21:1-4; 22:17.

Yɛ Afii Akpe Nɔyeli Lɛ Sɛɛ Lɛ, Nifeemɔ Ko Ni Tsɔɔ Heshibaa Kpele Baaya Nɔ

19. Mɛni Yesu baafee yɛ Afii Akpe Nɔyeli lɛ mli? (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “Naagbee Kaa Ni Adesai Kɛbaakpe Lɛ” hu.)

19 Yɛ Afii Akpe Nɔyeli lɛ mli lɛ, Yesu baatee mɛi akpekpe toi akpei abɔ shi kɛba wala mli, ni ebaajie piŋmɔ ni ‘wɔhenyɛlɔ ni ji gbele’ kɛbaa lɛ kɛya. (1 Kor. 15:26; Mar. 5:38-42; Bɔf. 24:15) Kɛjɛ be ni Adam kɛ Hawa fee esha lɛ, adesai etsɔmɔ piŋmɔ shihilɛ mli diɛŋtsɛ. Shi Yesu baahã adesai aye amɛhe kɛje piŋmɔ shihilɛ nɛɛ mli, ebaatee mɛi ni egboi lɛ ashi, ni ebaahã amɛná hegbɛ koni amɛhi shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ miishɛɛ mli tamɔ bɔ ni eji dani Adam kɛ Hawa fee esha lɛ. Yɛ kpɔmɔ afɔleshãa hewɔ lɛ, ebaajie hela, ta, hɔmɔ kɛ nibii gbohii fɛɛ ni ejɛ nibii nɛɛ amli kɛba lɛ kɛya. Nɔ ni fe nakai lɛ, ebaaye ebua wɔ koni wɔfã nɔ ni ehã wɔyaje mɔbɔ shihilɛ nɛɛ mli lɛ shishi​—no ji, esha ni wɔná kɛjɛ Adam mli lɛ. (Rom. 5:18, 19) Yesu ‘baafite Abonsam nitsumɔi lɛ’ kwraa. (1 Yoh. 3:8) Mɛni baaba yɛ no sɛɛ?

Abaatee mɛi ni egboi lɛ ashi, ni abaahã amɛná hegbɛ koni amɛhi shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ miishɛɛ mli

20. Mɛni Yesu kɛ mɛi 144,000 ni baafata ehe kɛye nɔ lɛ baafee kɛtsɔɔ akɛ amɛbaa amɛhe shi? Tsɔɔmɔ mli. (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

20 Kanemɔ 1 Korintobii 15:24-28. Kɛ́ ahã adesai fɛɛ ye emuu, ni shikpɔŋ lɛ tsɔ Paradeiso tamɔ bɔ ni Yehowa to eyiŋ kɛjɛ shishijee lɛ, Yesu kɛ mɛi 144,000 ni baafata ehe kɛye nɔ lɛ baafee nɔ ko ni tsɔɔ akɛ amɛbaa amɛhe shi waa diɛŋtsɛ; amɛkɛ Maŋtsɛyeli lɛ baahã Yehowa. Amɛbaajɛ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ hegbɛ ni amɛkɛtsu nii afii akpe lɛ ahã Nyɔŋmɔ yɛ toiŋjɔlɛ mli. Nibii fɛɛ ni Maŋtsɛyeli lɛ etsu lɛ baahi shi kɛya naanɔ.

Naagbee Kaa Lɛ

21, 22. (a) Te shikpɔŋ lɛ nɔ baatamɔ tɛŋŋ yɛ afii akpe lɛ naagbee? (b) Mɛni hewɔ Yehowa baajie Satan kɛ daimonioi lɛ?

21 No sɛɛ lɛ, Yehowa baafee nɔ ko ni tsɔɔ akɛ eheɔ eshishibii ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ eyeɔ waa. Ebaafã ni ajie Satan kɛ edaimonioi lɛ kɛje bu kwɔŋkwɔŋ lɛ mli, he ni atsĩ amɛnaa yɛ afii akpe lɛ. (Kanemɔ Kpojiemɔ 20:1-3.) Gbɔmɛi kɛ shikpɔŋ ni amɛbaabana lɛ baafee srɔto kwraa yɛ nɔ ni amɛle momo lɛ he. Dani Harmagedon lɛ ba lɛ, no mli lɛ, Satan elaka adesai babaoo, ni hetsɛ̃ kɛ mɛi ahe jwɛŋmɔ fɔŋ efite ekomefeemɔ ni yɔɔ amɛteŋ lɛ. (Kpo. 12:9) Shi yɛ afii akpe lɛ naagbee lɛ, adesai fɛɛ baafee mɛi ni miijá Yehowa akɛ weku kome ni ekomefeemɔ kɛ suɔmɔ yɔɔ amɛteŋ. Shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ baatsɔ Paradeiso ni toiŋjɔlɛ yɔɔ mli.

22 Mɛni hewɔ Yehowa baajie Satan kɛ daimonioi lɛ ni ji awuiyelɔi nɛɛ kɛba shikpɔŋ ni nɔ tse ni efɔŋ ko kwraa bɛ nɔ nɛɛ nɔ? Ejaakɛ mɛi ni baahi shikpɔŋ lɛ nɔ be ni afii akpe lɛ eba naagbee lɛ ateŋ mɛi babaoo lɛ, akako anɔkwa ni amɛyeɔ Yehowa lɛ akwɛko pɛŋ. Amɛteŋ mɛi babaoo gboi be ni amɛleee Yehowa he nɔ ko, ni atee amɛ shi kɛba Paradeiso lɛ mli. Jeee wala kɛkɛ Yehowa hã amɛ, shi ehã amɛ amɛheloonaa hiamɔ nii fɛɛ kɛ nibii fɛɛ ni baahã amɛle lɛ jogbaŋŋ. Yɛ afii akpe lɛ mli fɛɛ lɛ, mɔ ko mɔ ko náaa amɛnɔ hewalɛ gbonyo, shi moŋ, gbɔmɛi kpakpai sɔŋŋ amɛkɛbɔ. Amɛhi gbɔmɛi ni sumɔɔ Yehowa ni sɔmɔɔ lɛ lɛ ateŋ. Ekolɛ, sane ni Satan kɛfɔ̃ Hiob nɔ lɛ, no nɔŋŋ ekɛbaafɔ̃ mɛi ni atee amɛ shi nɛɛ anɔ​—no ji akɛ, amɛsɔmɔɔ Nyɔŋmɔ akɛni ebuɔ amɛhe ni ejɔɔ amɛ lɛ hewɔ. (Hiob 1:9, 10) No hewɔ lɛ, dani Yehowa baaŋma wɔgbɛ́i yɛ wala wolo lɛ mli kɛya naanɔ lɛ, ebaahã wɔ hegbɛ ni wɔkɛtsɔɔ lɛɛlɛŋ akɛ wɔyeɔ lɛ anɔkwa akɛ wɔ-Tsɛ kɛ wɔ-Nɔyelɔ.​—Kpo. 20:12, 15.

23. Mɛɛ sane eeenyɛ efee akɛ mɔ fɛɛ mɔ kɛbaakpe?

23 Abaahã Satan be kukuoo ko ni ekɛlaka adesai koni amɛkpa Nyɔŋmɔ jamɔ. Mɛni ji kaa nɛɛ? Eeenyɛ efee akɛ, mɔ fɛɛ mɔ kɛ sane ko ni tamɔ nɔ ni Adam kɛ Hawa kɛkpe lɛ nɔŋŋ baakpe​—no ji, ani mɛi ni yɔɔ nakai beiaŋ lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ baakpɛlɛ Yehowa taomɔ nii lɛ anɔ, efi enɔyeli lɛ sɛɛ ni ejá lɛ, aloo ebaatse ehiɛ atua ni efi Satan sɛɛ?

24. Mɛni hewɔ atsɛɔ mɛi ni baatse atua yɛ afii akpe lɛ naagbee lɛ akɛ Gog kɛ Magog lɛ?

24 Kanemɔ Kpojiemɔ 20:7-10. Esa kadimɔ waa akɛ atsɛ mɛi ni baatse atua yɛ afii akpe lɛ naagbee lɛ akɛ Gog kɛ Magog. Sui ni amɛbaajie lɛ kpo lɛ tamɔ nɔ ni atuatselɔi ni Ezekiel gba akɛ amɛbaatutua Nyɔŋmɔ webii lɛ yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli lɛ jie lɛ kpo lɛ nɔŋŋ. Kuu nɛɛ ni Ezekiel gba amɛhe sane, ni ji, “Gog ni jɛ Magog” lɛ ji jeŋmaji ni te shi amɛwo Yehowa nɔyeli lɛ. (Eze. 38:2) Nakai nɔŋŋ awie mɛi ni baatse atua yɛ Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ naagbee lɛ ahe akɛ “jeŋmaji.” Wiemɔ ni ji “jeŋmaji” ni akɛtsu nii lɛ sa kadimɔ waa. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ yɛ Afii Akpe Nɔyeli lɛ mli lɛ, no mli lɛ, abɛ jeŋmaji srɔtoi dɔŋŋ; adesai fɛɛ baahi nɔyeli kome, ni ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishi. Wɔ fɛɛ wɔbaafee jeŋmaŋ kome mli bii. Bɔ ni atsɛ atuatselɔi nɛɛ akɛ Gog kɛ Magog, ni awie amɛhe hu akɛ “jeŋmaji” yɛ gbalɛ lɛ mli lɛ tsɔɔ akɛ Satan kɛ mligbalamɔ baaba Nyɔŋmɔ webii lɛ ekomɛi ateŋ. Anyɛŋ mɔ ko nɔ koni eyafi Satan sɛɛ. Adesai ni eye emuu lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ baakpɛ eyiŋ yɛ sane nɛɛ he.

Atsɛɔ mɛi ni baatse atua yɛ afii akpe lɛ naagbee lɛ akɛ Gog kɛ Magog (Kwɛmɔ kuku 24)

25, 26. Mɛi enyiɛ baayafata Satan he, ni mɛni baaba amɛnɔ?

25 Mɛi enyiɛ baayafata Satan he? Mɛi ni baatse atua lɛ ayi baafa “tamɔ ŋshɔnaa shia.” Wiemɔ nɛɛ etsɔɔɔ akɛ mɛi ni baahi shi yɛ nakai beiaŋ lɛ ateŋ mɛi babaoo diɛŋtsɛ baatse atua. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ enɛ? Susumɔ shi ni Yehowa wo Abraham lɛ he okwɛ. Yehowa kɛɛ ebaahã Abraham seshi lɛ afa tamɔ “ŋshɔnaa shia.” (1 Mo. 22:17, 18) Kɛ̃lɛ, naagbee aahu lɛ, aŋkroaŋkroi 144,001 ji mɛi ni fee Abraham seshi lɛ. (Gal. 3:16, 29) Eyɛ mli akɛ yibɔ nɛɛ fa moŋ, shi kɛ́ akɛto adesai fɛɛ ni yɔɔ lɛ ahe lɛ, amɛyi faaa kwraa. Nakai nɔŋŋ ekolɛ mɛi ni baayafata Satan he lɛ ayi baafa moŋ, shi amɛyi faŋ babaoo tsɔ. Atuatselɔi lɛ nyɛŋ amɛkpãtã Yehowa anɔkwa tsuji lɛ ahiɛ.

26 Abaakpãtã mɛi fɛɛ ni baatse atua lɛ ahiɛ oya nɔŋŋ. Abaajie amɛ kɛ Satan kɛ daimonioi lɛ fɛɛ kɛje shihilɛ mli kwraa​—amɛbaŋ wala mli dɔŋŋ. Yiŋ gbohii ni amɛkpɛ lɛ kɛ nibii ni jɛ mli kɛba lɛ pɛ abaakai kɛya naanɔ.​—Kpo. 20:10.

27-29. Mɛni mɛɔ mɛi ni baaye kunim yɛ naagbee kaa lɛ mli lɛ?

27 Shi abaaŋmala mɛi ni baaye kunim yɛ naagbee kaa lɛ mli lɛ agbɛ́ii yɛ “wala wolo lɛ” mli kɛya naanɔ. (Kpo. 20:15) Kɛkɛ lɛ, Yehowa anɔkwa tsuji lɛ fɛɛ ni efee ekome akɛ weku lɛ kɛ jamɔ ni sa lɛ lɛ baahã lɛ.

28 Susumɔ wɔsɛɛ be nɛɛ he okwɛ. Obaatsu nitsumɔ ni baahã otsui anyɔ omli ni obaaná nanemɛi kpakpai. Bo loo osuɔlɔi lɛ ateŋ mɔ ko enaŋ nɔ dɔŋŋ. Obaanyɛ oya Yehowa hiɛ be fɛɛ be ní Yesu kpɔmɔ afɔleshaa lɛ he ehiaaa bo dɔŋŋ. Mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ ekɛ Nyɔŋmɔ abɔ naanyo ni mɔ ko mɔ ko etsĩii lɛ gbɛ. Ni nɔ ni fe fɛɛ lɛ, akɛ jamɔ krɔŋŋ baahã Nyɔŋmɔ yɛ gbɛ ni eye emuu nɔ yɛ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ. No baatsɔɔ akɛ ato jamɔ krɔŋŋ shishi kwraa agbɛnɛ!

Kɛ́ oye emuu lɛ, obaanyɛ oya Yehowa hiɛ be fɛɛ be ní Yesu kpɔmɔ afɔleshaa lɛ he ehiaaa bo dɔŋŋ, ejaakɛ esha ko kwraa bɛ ohe (Kwɛmɔ kuku 28)

29 Ani obaahi jɛmɛ koni ona gbi wulu nɛɛ? Obaanyɛ ohi jɛmɛ kɛ́ otee nɔ okɛ nibii etɛ ni wɔkase yɛ Ezekiel wolo nɛɛ mli lɛ tsu nii​—nomɛi ji, esa akɛ ojá Yehowa kome too pɛ, okɛ Yehowa webii lɛ afee ekome kɛjá lɛ yɛ gbɛ ni esumɔɔ nɔ, ni osumɔ mɛi. Eshwɛ nɔ kome ko ni he hiaa waa ni wɔkaseɔ yɛ Ezekiel gbalɛi lɛ amli. Mɛni ji no?

Kwɛ miishɛɛ ni wɔbaaná be ni bɔɔ nii fɛɛ ni yɔɔ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ efee ekome ni amɛkɛ jamɔ krɔŋŋ miihã Nyɔŋmɔ lɛ (Kwɛmɔ kuku 27-29)

“Amɛbaaná Amɛle Akɛ Miji Yehowa”

30, 31. Mɛni wiemɔ ni ji “amɛbaaná amɛle akɛ miji Yehowa” lɛ tsɔɔ kɛhã (a) Nyɔŋmɔ henyɛlɔi lɛ? (b) Nyɔŋmɔ webii lɛ?

30 Wiemɔ ni ji “amɛbaaná amɛle akɛ miji Yehowa” lɛ je kpo shii abɔ yɛ Ezekiel wolo lɛ mli fɛɛ. (Eze. 6:10; 39:28) Kɛ́ akɛ wiemɔ nɛɛ tsu nii kɛkɔ Nyɔŋmɔ henyɛlɔi lɛ ahe lɛ, etsɔɔ ta kɛ gbele kɛhã amɛ. Abaanyɛ amɛnɔ ni amɛkpɛlɛ nɔ akɛ Yehowa yɛ, shi jeee no pɛ kɛkɛ. Amɛbaana nɔ waa dani amɛbaaná amɛle nɔ ni Nyɔŋmɔ gbɛ́i kpele ni shishi ji “Ehãa Etsɔɔ” lɛ tsɔɔ diɛŋtsɛ. “Yehowa, taiatsɛ lɛ” baatsɔ “tawulɔ ni he wa waa,” ni ekɛ amɛ baawu. (1 Sam. 17:45; 2 Mo. 15:3) Be ni amɛbaaná amɛle anɔkwale ni eji akɛ nɔ ko nɔ ko nyɛŋ atsi Yehowa naa koni ekatsu eyiŋtoo he nii lɛ, no mli lɛ, ekpe sɛɛ kwraa tsɔ.

31 Kɛ́ akɛ wiemɔ ni ji “amɛbaaná amɛle akɛ miji Yehowa” lɛ tsu nii kɛkɔ Nyɔŋmɔ webii lɛ ahe lɛ, etsɔɔ akɛ amɛbaaná toiŋjɔlɛ kɛ wala. Yehowa baahã wɔtsɔmɔ ebihii kɛ ebiyei ni jieɔ esui lɛ akpo yɛ gbɛ ni eye emuu nɔ tamɔ bɔ ni eto eyiŋ kɛjɛ shishijee lɛ. (1 Mo. 1:26) Amrɔ nɛɛ po lɛ, Yehowa etsɔ wɔ-Tsɛ ni sumɔɔ wɔ kɛ Tookwɛlɔ ni buɔ wɔhe. Etsɛŋ ebaatsɔ wɔ-Maŋtsɛ ni yeɔ kunim. Dani nakai be lɛ baaba lɛ, nyɛhãa wɔhãa Ezekiel wiemɔi lɛ akãa wɔtsui nɔ be fɛɛ be. Nyɛhãa wɔkɛ wɔwiemɔi kɛ nifeemɔi atsɔa be fɛɛ be akɛ wɔle Yehowa, ni wɔle nɔ ni esumɔɔ kɛ nɔ ni esumɔɔɔ. Kɛkɛ lɛ, kɛ́ amanehulu kpeteŋkpele lɛ je shishi lɛ, wɔsheŋ gbeyei. Moŋ lɛ, wɔbaahole wɔyitsei anɔ, ejaakɛ wɔle akɛ wɔkpɔmɔ lɛ ebɛŋkɛ. (Luka 21:28) Shi dani nakai be lɛ baashɛ lɛ, nyɛhãa wɔyea wɔbua mɛi yɛ he fɛɛ he koni amɛle Nyɔŋmɔ, mɔ ni sa jamɔ lɛ, ni amɛsumɔ lɛ. Egbɛ́i ji Yehowa, no ji gbɛ́i ni ta gbɛ́ii fɛɛ anɔ.​—Eze. 28:26.

^ kk. 5 Yitsei ni atsɛ yɛ kukuji lɛ ashishijee lɛ ji wolo nɛɛ mli yitsei.