Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 18

“Mimlila Ni Naa Wa Lɛ Baate Shi”

“Mimlila Ni Naa Wa Lɛ Baate Shi”

EZEKIEL 38:18

NƆ NI ABAAWIE HE: Tutuamɔ ni Gog kɛbaaba Yehowa webii lɛ anɔ lɛ baahã Yehowa mli afu; Yehowa baafã ewebii lɛ ahe yɛ Harmagedon

1-3. (a) Mɛni baajɛ Yehowa ‘mlila ni naa wa lɛ’ mli kɛba? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.) (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ yitso nɛɛ mli agbɛnɛ?

HII, yei, kɛ gbekɛbii damɔ shi amɛmiila Maŋtsɛyeli lala. No sɛɛ lɛ, asafoŋ onukpa ko jɛ etsuiŋ esɔle ekpa Yehowa fai koni ebu amɛhe. Asafoŋbii lɛ heɔ amɛyeɔ waa akɛ, Yehowa baakwɛ amɛ, shi loloolo lɛ, ehe miihia ni ashɛje amɛmii ni aye abua amɛ ni amɛkaye amɛtsui. Amɛmiinu ta ni awuɔ yɛ agbo lɛ naa lɛ gbɛɛmɔ lɛ he. Harmagedon eje shishi!​—Kpo. 16:14, 16.

2 Yɛ Harmagedon ta lɛ mli lɛ, eyɛ mli akɛ Yehowa kɛ ‘mlila ni naa wa’ baakpãtã mɛi ahiɛ moŋ, shi ekpãtãŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛkɛ hiɛ. (Kanemɔ Ezekiel 38:18.) Jeee asraafoi akuu kome loo maŋ kome mli bii emli baawo la waa ewo lɛ, shi moŋ lɛ, emli baawo la waa ewo aŋkroaŋkroi babaoo yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ. Nakai gbi lɛ nɔ lɛ, mɛi ni Yehowa baagbe lɛ “baajwere shi kɛjɛ shikpɔŋ lɛ naagbeehe kome aahu kɛyashi shikpɔŋ lɛ naagbeehe kroko.”​—Yer. 25:29, 33.

3 Mɛni baahã Yehowa, ni ji suɔmɔ Nyɔŋmɔ, ni awie ehe hu akɛ “mɔbɔnalɔ kɛ musuŋtsɔlɔ” ni “mli fuuu mra” lɛ ‘mlila ni naa wa lɛ ate shi’ ni efee nɔ ko tamɔ nakai? (2 Mo. 34:6; 1 Yoh. 4:16) Nyɛhãa wɔkwɛa bɔ ni sanebimɔ nɛɛ hetoo lɛ baanyɛ ashɛje wɔmii, ehã wɔná ekãa, ni ekanya wɔ koni wɔya nɔ wɔshiɛ ŋmɛnɛ.

Mɛni Hãa Yehowa ‘Mli Woɔ La Waa’?

4, 5. Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ mlifu tamɔɔɔ adesai amlifu?

4 Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ wɔyɔse akɛ Yehowa mlifu tamɔɔɔ adesai ni yeee emuu lɛ amlifu. Kɛ́ gbɔmɔ ko mli fu fe nine lɛ, bei pii lɛ, enyɛɛɛ eye ehe nɔ, ni nɔ ni jɛɔ emlifu lɛ mli kɛbaa lɛ ehiii. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Kain, ni ji Adam kromɔbi lɛ “mli fu waa” ejaakɛ Yehowa kpoo efɔle lɛ, shi ená Habel afɔle lɛ he miishɛɛ. Mɛni jɛ Kain mlifu lɛ mli kɛba? Egbe enyɛmi nuu jalɔ lɛ. (1 Mo. 4:3-8; Heb. 11:4) Agbɛnɛ hu, susumɔ David, ni awie ehe akɛ Yehowa tsuinaa nuu lɛ he okwɛ. (Bɔf. 13:22) Be ni David, ni ji gbɔmɔ kpakpa lɛ po nu akɛ shikpɔŋtsɛ niiatsɛ ko ni atsɛɔ lɛ Nabal edɔ jɛmɔ eto lɛ kɛ ehii lɛ anɔ lɛ, shwɛ sharao ni efee nɔ ko ni ehiii kwraa. David kɛ esraafoi lɛ amli fu waa, ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ “ŋmɔ eklante” koni amɛyagbe Nabal ni hiɛ esɔɔɔ nii lɛ kɛ hii fɛɛ ni yɔɔ eshĩa lɛ mli lɛ. Shi Nabal ŋa Abigail nyɛ ekɔne David kɛ ehii lɛ ayiŋ koni amɛkatɔ owele. (1 Sam. 25:9-14, 32, 33) Ehi jogbaŋŋ akɛ Yehowa kɛ emumɔ lɛ tsirɛ Yakobo ni eŋma akɛ: “Gbɔmɔ mlifu tsuuu Nyɔŋmɔ jalɛ nii.”​—Yak. 1:20.

Yehowa nyɛɔ eyeɔ emlifu lɛ nɔ be fɛɛ be, ni wɔbaanyɛ wɔna nɔ hewɔ ni emli fu lɛ faŋŋ

5 Bei pii lɛ, gbɔmɔ kɛ emlifu tsuɔ nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ, shi Yehowa mlifu tamɔɔɔ nakai ejaakɛ enyɛɔ eyeɔ emlifu lɛ nɔ be fɛɛ be, ni wɔbaanyɛ wɔna nɔ hewɔ ni emli fu lɛ faŋŋ. Kɛ́ Yehowa mli wo la waa po lɛ, efeɔ jalɛ nii. Kɛ́ ekɛ henyɛlɔ miiwu lɛ, ebɛɛɛ “jalɔ kɛ mɔ fɔŋ fɛɛ” eshwieee. (1 Mo. 18:22-25) Agbɛnɛ hu, Yehowa mli fuɔ yɛ yiŋtoi kpakpai pɛ ahewɔ. Hã wɔsusu yiŋtoi enyɔ komɛi ahe wɔkwɛ, ni wɔkwɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ mli hu.

6. Kɛ́ agbe Yehowa gbɛ́i lɛ he guɔ lɛ, te efeɔ enii ehãa tɛŋŋ?

6 Yiŋtoo: Kɛ́ agbe Yehowa gbɛ́i lɛ he guɔ. Mɛi ni kɛɔ akɛ amɛmiijá Yehowa shi amɛfeɔ nibii fɔji lɛ gbeɔ egbɛ́i lɛ he guɔ ni amɛhãa emli fuɔ. (Eze. 36:23) Tamɔ wɔkase yɛ wolo nɛɛ yitsei ni tsɔ hiɛ lɛ amli lɛ, Israel maŋ lɛ gbe Yehowa gbɛ́i lɛ he guɔ waa. Ekã shi faŋŋ akɛ, maŋbii lɛ asu kɛ amɛnifeemɔi hã Yehowa mli fu. Shi eye emlifu lɛ nɔ​—egbala ewebii lɛ atoi bɔ ni sa kɛkɛ, jeee fe nine. (Yer. 30:11) Ni kɛ́ Yehowa tsu emlifu lɛ he nii egbe naa lɛ, eyaaa nɔ ebɛɛɛ mɔ ko ewooo emli.​—Lala 103:9.

7, 8. Mɛni wɔkaseɔ yɛ bɔ ni Yehowa kɛ Israelbii lɛ ye ehã lɛ mli?

7 Nɔ ni wɔkaseɔ yɛ mli: Bɔ ni Yehowa kɛ Israelbii lɛ ye ehã lɛ ji kɔkɔbɔɔ ni yɔɔ hiɛdɔɔ kɛhã wɔ. Tamɔ bɔ ni blema Israelbii lɛ ji lɛ, wɔ hu wɔná hegbɛ kpele akɛ Yehowa gbɛ́i lɛ kã wɔnɔ. Wɔji Yehowa Odasefoi. (Yes. 43:10) Wɔwiemɔi kɛ wɔnifeemɔi baanyɛ ahã mɛi aná Yehowa he jwɛŋmɔ kpakpa loo jwɛŋmɔ fɔŋ. No hewɔ lɛ, wɔsumɔŋ ni wɔkɛ kuɛŋtimɔ afee efɔŋ ko kɛgbe Yehowa gbɛ́i lɛ he guɔ. Kɛ́ wɔkɔ gbɛ ko ni tamɔ nɛkɛ lɛ, ebaahã Yehowa mli afu, ni naagbee lɛ, ebaafee nɔ ko kɛtse egbɛ́i lɛ he.​—Heb. 3:13, 15; 2 Pet. 2:1, 2.

8 Ani esa akɛ le ni wɔle akɛ Yehowa ‘mli nyɛɔ ewoɔ la waa lɛ’ atsĩ wɔ gbɛ ni wɔkabɛŋkɛ lɛ? Dabi. Wɔle akɛ Yehowa toɔ etsui shi ni ekɛ eshai keɔ. (Yes. 55:7; Rom. 2:4) Shi wɔle hu akɛ, etsɔseɔ mɔ kɛ́ ehe miihia ni efee nakai. Anɔkwa, wɔyɛ bulɛ ni mli kwɔ kɛhã Yehowa, ejaakɛ wɔle akɛ emli fuɔ mɛi ni yaa nɔ amɛfeɔ efɔŋ lɛ, ni eŋmɛŋ amɛ gbɛ ni amɛya nɔ amɛhi ewebii lɛ ateŋ. (1 Kor. 5:11-13) Yehowa ehã wɔle nɔ ni hãa emli fuɔ lɛ faŋŋ. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔkwa wiemɔi kɛ nifeemɔi ni woɔ emli la.​—Yoh. 3:36; Rom. 1:26-32; Yak. 4:8.

9, 10. Mɛni Yehowa feɔ kɛ́ atutua ewebii lɛ? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnii ahã.

9 Yiŋtoo: Kɛ́ atutua Yehowa webii anɔkwafoi lɛ. Yehowa mli fuɔ kɛ́ ehenyɛlɔi lɛ tutua mɛi ni yeɔ lɛ anɔkwa ni miitao amɛba lɛ abo kɛhã hebuu lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Israelbii lɛ shi Ejipt lɛ, Farao kɛ esraafoi kãkãlɔi lɛ tiu Israelbii ní ebua amɛhe naa yɛ Ŋshɔ Tsuru lɛ naa ni efee tamɔ amɛbɛ yelikɛbualɔ ko lɛ. Shi be ni nakai asraafoi kãkãlɔi lɛ nyiɛ Israelbii lɛ asɛɛ kɛtsɔ shikpɔŋ gbiŋ nɔ yɛ ŋshɔ lɛ mli lɛ, Yehowa famɔ amɛtayaa shwiilii lɛ ataii lɛ ni eshɛrɛ Ejiptbii lɛ eshwie ŋshɔ lɛ mli. “Amɛteŋ mɔ kome folo po yi náaa wala.” (2 Mo. 14:25-28) Akɛni Yehowa yɛ ‘suɔmɔ ni tsakeee’ kɛhã ewebii lɛ hewɔ lɛ, emli wo la ewo Ejiptbii lɛ.​—Kanemɔ 2 Mose 15:9-13.

Bɔ ni ŋwɛibɔfo kome bu Nyɔŋmɔ webii lɛ ahe kɛje Asiriabii lɛ adɛŋ yɛ Hezekia gbii lɛ amli lɛ, nakai nɔŋŋ hu ŋwɛibɔfoi lɛ baabu wɔhe (Kwɛmɔ kuku 10, 23)

10 Nakai nɔŋŋ hu suɔmɔ ni Yehowa yɔɔ kɛhã ewebii lɛ hã etsu saji ahe nii yɛ Maŋtsɛ Hezekia gbii lɛ amli. No mli lɛ, Asiria asraafoi lɛ, ni ji asraafoi ni he wa ni yitseiaŋ wala fe fɛɛ yɛ nakai beiaŋ lɛ ebashɛ Yerusalem maŋ lɛ he ni amɛfee klalo akɛ amɛbaatutua maŋ lɛ. Amɛwo maŋ lɛ he ka, ni no baahã fiofio lɛ, Yehowa tsuji anɔkwafoi ni yɔɔ mli lɛ agboi. (2 Maŋ. 18:27) Enɛ wo Yehowa mli la, ni etsu bɔfo kome pɛ ni ebagbe Asiria asraafoi 185,000 yɛ gbɛkɛ kome pɛ mli! (2 Maŋ. 19:34, 35) Feemɔ bɔ ni Asiria nsara lɛ mli shihilɛ baatamɔ ahã enɔ jetsɛremɔ leebi lɛ he mfoniri okwɛ. Akpɔlɔi, tsɛŋi, kɛ klantei jwerejwerei shi kɛkɛ. Akpãaa tɛtɛrɛmantɛrɛ ko kɛtsɛɛɛ hii lɛ ni amɛte shi. Mɔ ko mɔ ko tsɛɛɛ asraafoi lɛ ni amɛbua amɛhe naa kɛhã ta. Nsara lɛ mli fɛɛ ejɔ tiŋkoŋŋ, ni gbohii jwere he fɛɛ he.

11. Mɛɛ gbɛ nɔ nɔkwɛmɔnii ni tsɔɔ bɔ ni Yehowa kɛ mɛi ni tutuaa ewebii lɛ yeɔ ehãa lɛ shɛjeɔ wɔmii, ni ehãa wɔfeɔ ekãa?

11 Nɔ ni wɔkaseɔ yɛ mli: Nɔkwɛmɔnii nɛɛ hãa wɔnaa bɔ ni Yehowa feɔ enii ehãa kɛ́ atutua ewebii lɛ, ni eji kɔkɔbɔɔ ni yɔɔ hiɛdɔɔ kɛhã wɔhenyɛlɔi lɛ. Ŋmalɛ wieɔ yɛ mɛi ni woɔ Nyɔŋmɔ mli la lɛ he akɛ: “Eyɛ gbeyei waa akɛ mɔ aaagbee Nyɔŋmɔ hiɛkãalɔ lɛ dɛŋ.” (Heb. 10:31) Shi wɔ lɛ, nɔkwɛmɔnii nɛɛ shɛjeɔ wɔmii ni amɛhãa wɔfeɔ ekãa. Le ni wɔle akɛ Satan, ni ji wɔhenyɛlɔ fe fɛɛ lɛ yeŋ omanye lɛ shɛjeɔ wɔmii. Etsɛŋ, “be fioo” ni eyɔɔ ni ekɛyeɔ nɔ lɛ baaba naagbee! (Kpo. 12:12) Shi kɛyashi nakai be lɛ baashɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ ekãa asɔmɔ Yehowa, ejaakɛ wɔyɛ nɔmimaa akɛ mɔ ko loo gbɛjianɔtoo ko loo nɔyeli ko nyɛŋ ahã wɔkpa Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii feemɔ. (Kanemɔ Lala 118:6-9.) Wɔheɔ wiemɔi ni akɛ mumɔ tsirɛ bɔfo Paulo ni ewie nɛɛ wɔyeɔ akɛ: “Kɛ́ Nyɔŋmɔ yɛ wɔgbɛfaŋ lɛ, namɔ baate shi awo wɔ?”​—Rom. 8:31.

12. Yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli lɛ, mɛni baahã Yehowa mli afu waa?

12 Yɛ amanehulu kpeteŋkpele ni baa lɛ mli lɛ, Yehowa baabu wɔhe, tamɔ bɔ ni efee ehã Israelbii lɛ be ni Ejiptbii lɛ tiu amɛ lɛ kɛ be ni Asiriabii lɛ wo Yudafoi ni yɔɔ Yerusalem lɛ he ka lɛ. Akɛni Yehowa sumɔɔ wɔ waa hewɔ lɛ, kɛ́ wɔhenyɛlɔi lɛ ka akɛ amɛbaakpãtã wɔhiɛ lɛ, emli baafu amɛ waa. Mɛi ni amɛbuulu baagbe amɛ ni amɛbaatutua wɔ lɛ, ebaafee tamɔ nɔ ni amɛmiita Yehowa hiŋmɛi mli ajaŋmalaatɛ lɛ he. Ebaatsu saji ahe nii oya ni ebaakpãtã amɛhiɛ. (Zak. 2:8, 9) Kɛ́ hiɛkpatamɔ lɛ ba lɛ, mɛi ni baagboi lɛ ayi baafa bɔ ni anako enɔ dã. Shi kɛ́ Yehowa ŋmɛɛ emlifu lɛ he eshwie ehenyɛlɔi lɛ anɔ lɛ, esaaa akɛ efeɔ amɛ naakpɛɛ. Mɛni hewɔ?

Mɛɛ Kɔkɔbɔi Yehowa Kɛhãa?

13. Mɛɛ kɔkɔbɔi Yehowa kɛhã?

13 Yehowa “mli fuuu mra” ni ebɔɔ kɔkɔ shii abɔ akɛ ebaakpãtã mɛi ni teɔ shi woɔ lɛ ni amɛtutuaa ewebii lɛ ahiɛ. (2 Mo. 34:6, 7) Yehowa kɛ gbalɔi tamɔ Yeremia, Ezekiel, Daniel, Yesu Kristo, bɔfo Petro, bɔfo Paulo, kɛ bɔfo Yohane tsu nii kɛbɔ mɛi kɔkɔ yɛ naagbee ta wulu ko he.​—Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “Yehowa Bɔɔ Wɔ Kɔkɔ Yɛ Ta Wulu Ni Baa Lɛ He.

14, 15. Mɛɛ nitsumɔ Yehowa etsu, ni mɛni hewɔ?

14 Yehowa hã aŋmala kɔkɔbɔi nɛɛ awo Biblia lɛ mli. Agbɛnɛ hu, ehã atsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛtee wiemɔi srɔtoi amli fe woji krokomɛi fɛɛ, ni eji wolo hu ni aja fe fɛɛ. Yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ, Yehowa ená mɛi babaoo ni kɛ amɛhe ehã koni amɛye amɛbua mɛi krokomɛi ni amɛná amɛkɛ lɛ teŋ wekukpaa kpakpa ni amɛbɔ mɛi kɔkɔ yɛ “Yehowa gbi wulu” ni baa lɛ he. (Zef. 1:14; Lala 2:10-12; 110:3) Eye ebua ewebii lɛ ni amɛtsɔɔ woji ni akɛkaseɔ Biblia lɛ ashishi kɛtee wiemɔi ohai abɔ mli, ni daa afi lɛ, amɛkɛ ŋmɛlɛtswai akpekpei ohai abɔ wieɔ eshiwoi kɛ kɔkɔbɔi ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ ahe amɛtsɔɔ mɛi.

15 Yehowa ehã afee enɛɛmɛi fɛɛ “ejaakɛ esumɔɔɔ akɛ akpãtã mɔ ko mɔ ko hiɛ, shi moŋ eesumɔ ni mɛi fɛɛ atsake amɛtsui.” (2 Pet. 3:9) Kwɛ hegbɛ kpele ni wɔná akɛ wɔbaadamɔ wɔ-Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ ni toɔ etsui shi lɛ najiaŋ ni wɔtsu gbɛfaŋnɔ fioo ko yɛ esane lɛ jajemɔ mli! Shi etsɛŋ, mɛi ni booo kɔkɔbɔi nɛɛ atoi lɛ náŋ hegbɛ ko dɔŋŋ kɛfee tsakemɔi.

Mɛɛ Be Yehowa Mlila Lɛ “Baate Shi”?

16, 17. Ani Yehowa eto gbi kɛhã naagbee ta lɛ? Tsɔɔmɔ mli.

16 Yehowa eto gbi kɛhã naagbee ta lɛ. Ele be ni abaatutua ewebii lɛ momo. (Mat. 24:36) Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa le be ni ehenyɛlɔi lɛ baatutua ewebii lɛ?

17 Tamɔ bɔ ni wɔna yɛ wolo nɛɛ yitso ni tsɔ hiɛ mli lɛ, Yehowa kɛɛ Gog akɛ: “Mikɛ kpoji baawo okadai amli.” Yehowa baakudɔ saji bɔ ni baahã jeŋmaji lɛ kɛ amɛhe awo ta mli, ni abaaye amɛnɔ kunim butuu. (Eze. 38:4) Enɛ etsɔɔɔ akɛ Yehowa ji mɔ ni baaje ta lɛ shishi; ni etsɔɔɔ hu akɛ ebaashɔ̃ heyeli ni ehenyɛlɔi lɛ yɔɔ lɛ yɛ amɛdɛŋ ni amɛfee nɔ ko ni amɛsumɔɔɔ. Moŋ lɛ, etsɔɔ akɛ, Yehowa nyɛɔ eleɔ nɔ ni yɔɔ mɛi atsui mli, ni ele bɔ ni ehenyɛlɔi lɛ baafee amɛnii amɛhã yɛ shihilɛi pɔtɛi komɛi amli.​—Lala 94:11; Yes. 46:9, 10; Yer. 17:10.

18. Mɛni hewɔ adesai kɛ Ofe lɛ baawu?

18 Kɛ́ jeee Yehowa ji mɔ ni baaje ta lɛ shishi loo ebaanyɛ ehenyɛlɔi lɛ anɔ ni amɛya ta lɛ, mɛni hewɔ adesai kɛ amɛhe baawo shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli ni amɛkɛ Ofe lɛ diɛŋtsɛ awu mɔ? Yiŋtoo kome ji akɛ, be ni baashɛ nɛkɛ be nɛɛ, ekolɛ amɛmu sane naa akɛ Nyɔŋmɔ bɛ, loo akɛ ekɛ ehe woŋ adesai asaji amli. Ekolɛ, amɛbaasusu nɛkɛ akɛni nakai beiaŋ lɛ amɛbule jamɔi fɛɛ ashishi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ hewɔ. No hewɔ lɛ, ekolɛ amɛbaasusu akɛ eji Nyɔŋmɔ yɛ kulɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ ebaafã gbɛjianɔtoi ni kɛɔ akɛ amɛmiijá lɛ lɛ ahe. Amɛkɔŋ sɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ ji mɔ ni kɛ susumɔ nɛɛ wo amɛtsuii amli koni amɛkpãtã jamɔi ni egbe ehe guɔ waa lɛ ahiɛ lɛ.​—Kpo. 17:16, 17.

19. Mɛni ekolɛ ebaaba kɛ́ akpãtã amale jamɔ hiɛ?

19 Kɛ́ akpãtã amale jamɔ hiɛ agbe naa lɛ, ekolɛ Yehowa baahã ewebii lɛ ashiɛ sane ko ni naa wa waa, ni yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli lɛ akɛ enɛ to nyɔŋmɔŋtɛi ni eko fɛɛ eko tsiimɔ aaafee kilogram 20 lɛ he. (Kpo. 16:21, shn.) Sane nɛɛ, ni eeenyɛ efee akɛ abaashiɛ akɛ etsɛŋ, maŋkwramɔŋ kɛ jarayeli gbɛjianɔtoi lɛ baaba naagbee lɛ baahao mɛi ni baanu lɛ aahu akɛ, amɛbaawie wiemɔi fɔji amɛshi Nyɔŋmɔ. Ekolɛ sane nɛɛ ji nɔ ni baawo jeŋmaji lɛ amlila ni amɛkɛ amɛnyɛmɔ fɛɛ baatutua Nyɔŋmɔ webii lɛ koni amɛkɛhã wɔmu shi kɔ̃i shi kome nyɔŋlo. Amɛbaasusu akɛ wɔbɛ mɔ ko ni baabu wɔhe, no hewɔ lɛ amɛbaanyɛ amɛkpãtã wɔhiɛ yɛ gbɛ ni waaa nɔ. Shi amɛmiimale kwraa!

Mɛɛ Gbɛ Nɔ Yehowa Baajie Emlifu Lɛ Kpo?

20, 21. Namɔ ji Gog, ni mɛni baaba enɔ?

20 Tamɔ bɔ ni wɔna yɛ wolo nɛɛ Yitso 17 lɛ mli lɛ, Ezekiel kɛ gbɛ́i ni ji “Gog ni jɛ Magog shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ” tsu nii kɛdamɔ shi ehã majimaji ni baafee ekome akɛ kuu kɛtutua wɔ lɛ. (Eze. 38:2) Shi ekome ni majimaji nɛɛ baafee lɛ mli waŋ kwraa. Eyɛ mli akɛ amɛbaafee tamɔ nɔ ni amɛfee ekome moŋ, shi amɛkɛ amɛhe baatswa, ni henɔwomɔ kɛ maŋhedɔɔ kɛ hiɛnyam taomɔ baaya nɔ ahi amɛteŋ. No hewɔ lɛ, ewaŋ kɛhãŋ Yehowa kwraa akɛ ebaahã amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ awó klante nɔ “yɛ lɛ diɛŋtsɛ enyɛmi nɔ.” (Eze. 38:21) Shi jeee adesa ko kɛ majimaji lɛ ahiɛkpatamɔ lɛ baaba.

21 Dani abaakpãtã wɔhenyɛlɔi lɛ ahiɛ lɛ, amɛbaana gbɔmɔ Bi lɛ okadi lɛ, ekolɛ okadi nɛɛ baafee Yehowa kɛ Yesu hewalɛ ni adesai enaaa lɛ kpojiemɔ. Wɔhenyɛlɔi lɛ baana nibii ni baahã amɛhao waa. Tamɔ bɔ ni Yesu gba lɛ, “nɔ baanyɔnyɔɔ mɛi anɔ yɛ gbeyeishemɔ kɛ nibii ni baaba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ agbɛkwɛmɔ hewɔ.” (Luka 21:25-27) Amɛnaa baakpɛ amɛhe waa, ejaakɛ amɛbaayɔse akɛ amɛyasusuuu nii ahe jogbaŋŋ be ni amɛtutua Yehowa webii lɛ. Abaanyɛ amɛnɔ ni amɛle akɛ Yehowa, taiatsɛ lɛ, ji Bɔlɔ lɛ, ni eyɛ ŋwɛi asraafoi babaoo yɛ eshishi. (Lala 46:6-11; Eze. 38:23) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Yehowa kɛ ŋwɛi asraafoi kɛ adebɔɔ hewalɛi baatsu nii bɔ ni baabu enɔkwa tsuji lɛ ahe, shi ekɛbaakpãtã ehenyɛlɔi lɛ ahiɛ.​—Kanemɔ 2 Petro 2:9.

Kɛ́ Yehowa henyɛlɔi lɛ tutua ewebii lɛ, ekɛ ŋwɛi asraafoi baatsu nii kɛkpãtã ehenyɛlɔi lɛ ahiɛ (Kwɛmɔ kuku 21)

22, 23. Namɛi baabu Nyɔŋmɔ webii lɛ ahe, ni te amɛbaana amɛnitsumɔ nɛɛ amɛhã tɛŋŋ?

Mɛni esa akɛ nɔ ni wɔle yɛ Yehowa gbi lɛ he lɛ atsirɛ wɔ ni wɔfee?

22 Kwɛ bɔ ni ebaaŋɔɔ Yesu naa waa akɛ ebaanyiɛ ŋwɛi asraafoi lɛ ahiɛ koni amɛkpãtã Nyɔŋmɔ henyɛlɔi lɛ ahiɛ, ni amɛbu mɛi ni sumɔɔ e-Tsɛ lɛ ni amɛsɔmɔɔ lɛ lɛ ahe. Susumɔ bɔ ni mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ hu baanu he amɛhã yɛ nakai beiaŋ lɛ he okwɛ. Abaaŋɔ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɛi fɛɛ ni eshwɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ kɛya ŋwɛi dani Harmagedon ta lɛ baaje shishi, koni mɛi 144,000 lɛ fɛɛ anyɛ afata Yesu he kɛwu ta lɛ. (Kpo. 17:12-14) Akɛni mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɛi babaoo kɛ gwaŋtɛŋi krokomɛi lɛ fee ekome kɛtsu nii yɛ naagbee gbii lɛ amli hewɔ lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ, naanyobɔɔ gbagbalii ko yɛ amɛteŋ. Agbɛnɛ, mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ baaná hegbɛ kɛ hewalɛ hu kɛfã gwaŋtɛŋi krokomɛi ni kɛ anɔkwayeli fi amɛ sɛɛ yɛ amɛjaramɔ shihilɛi lɛ amli lɛ ahe.​—Mat. 25:31-40.

23 Ŋwɛibɔfoi hu baafata Yesu ŋwɛi asraafoi lɛ ahe. (2 Tes. 1:7; Kpo. 19:14) Ŋwɛibɔfoi nɛɛ ye amɛbua lɛ be ko ni eho ni ejie Satan kɛ daimonioi lɛ kɛje ŋwɛi. (Kpo. 12:7-9) Agbɛnɛ hu, amɛmiiye amɛmiibua ni aabua mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ ni miisumɔ ni amɛjá Yehowa lɛ anaa. (Kpo. 14:6, 7) Belɛ, esa jogbaŋŋ akɛ Yehowa baahã eŋwɛibɔfoi lɛ abu anɔkwafoi nɛɛ ahe! Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, Yehowa asraafoi lɛ fɛɛ baanu he akɛ eji hegbɛ kpele ni amɛná akɛ amɛbaawa ni akpãtã Yehowa henyɛlɔi lɛ ahiɛ kɛtse egbɛ́i lɛ he.​—Mat. 6:9, 10.

24. Te asafo kuu babaoo ni jɛ gwaŋtɛŋi krokomɛi lɛ ateŋ lɛ baafee amɛnii amɛhã tɛŋŋ?

24 Akɛni asraafoi ni yɔɔ hewalɛ waa, ni Yehowa diɛŋtsɛ fiɔ amɛsɛɛ lɛ baabu asafo kuu babaoo ni jɛ gwaŋtɛŋi krokomɛi lɛ ateŋ lɛ ahe hewɔ lɛ, ehe ebahiaŋ ni amɛshe gbeyei. Anɔkwa, ‘amɛbaadamɔ shi ni amɛhole amɛyitsei anɔ, ejaakɛ amɛkpɔmɔ lɛ miibɛŋkɛ.’ (Luka 21:28) No hewɔ lɛ, dani Yehowa gbi lɛ baaba lɛ, ehe miihia waa ni wɔfee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔbaanyɛ kɛye wɔbua mɛi babaoo koni amɛbale wɔ-Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ ni naa mɔbɔ, ni buɔ wɔhe lɛ!​—Kanemɔ Zefania 2:2, 3.

Yɛ Harmagedon ta lɛ mli lɛ, Yehowa webii lɛ wuŋ ta. Ŋwɛibɔfoi lɛ baabu amɛhe be ni henyɛlɔi lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ tutuaa enyɛmi lɛ.​—Eze. 38:21 (Kwɛmɔ kuku 22-24)

25. Mɛni he wɔbaasusu yɛ yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

25 Kɛ́ adesai wu ta amɛgbe naa lɛ, mɛi ashihilɛ feɔ basaa ni amɛnii feɔ mɔbɔ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, kɛ́ agbe Harmagedon ta lɛ naa lɛ, nɔ fɛɛ nɔ baaya nɔ jogbaŋŋ, ni mɛi amii baashɛ amɛhe waa. Kɛ́ Yehowa mlifu lɛ ba naagbee, ni esraafoi lɛ kɛ amɛtawuu klantei wo amɛheboi lɛ amli, ni ta wulu lɛ naagbee gbɛɛmɔi lɛ asɛɛ fo lɛ, te nibii baatamɔ tɛŋŋ? Yɛ yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔbaasusu nakai wɔsɛɛ be ni baafee miishɛɛ waa lɛ he.