Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

FàEJWƐ

Kɛ́ Ohenilee Miibu Bo Fɔ​—‘Tsuumɔ Mihe Kɛjɛ Mihe Esha lɛ Mli’

Kɛ́ Ohenilee Miibu Bo Fɔ​—‘Tsuumɔ Mihe Kɛjɛ Mihe Esha lɛ Mli’

“Minitsumɔ hee lɛ hã wɔweku lɛ shihilɛ bahi fe bɔ ni kulɛ eji lɛ, shi ehã mibɔi nibii gbohii feemɔ. Mibɔi gbii juji komɛi yeli, mikɛ mihe wo maŋkwramɔŋ saji amli, ni mibɔi sɔlemɔ yaa po. Mikpa Yehowa jamɔ afii 40 sɔŋŋ. Misusu akɛ Yehowa nyɛŋ ekɛ mihe eshai ake mi kɔkɔɔkɔ, ni yɛ afii 40 nɛɛ amli lɛ, susumɔ nɛɛ tee nɔ ehao mi. Edɔ mi waa akɛ mifee nibii ni tamɔ nakai, ejaakɛ no mli lɛ, mile waa akɛ nibii ni mifeɔ lɛ ejaaa.”​—Martha.

KƐ́ WƆFEE esha lɛ, wɔhenilee baanyɛ abu wɔ fɔ, ni enɛ bafeɔ tamɔ jatsu ko ni tsii waa ni wɔtere. Maŋtsɛ David ŋma akɛ: “Minishaianii lɛ esu mi; amɛtamɔ jatsu tsiŋmoo ni tsii fe mi.” (Lala 38:5) Kristofoi komɛi ehã awerɛhoyeli tuutu eye amɛnɔ kwraa, ejaakɛ amɛsusuɔ akɛ Yehowa kɛ amɛhe eshai lɛ ekeŋ amɛ kɔkɔɔkɔ. (2 Korintobii 2:7) Shi ani susumɔ nɛɛ ja? Kɛ́ ofee eshai ni yɔɔ hiɛdɔɔ waa po lɛ, ani no tsɔɔ akɛ okɛ Yehowa teŋ efite kwraa bɔ ni enyɛŋ ekɛ ohe afa bo kɔkɔɔkɔ? Dabi!

“Nyɛbaa Koni Wɔbatao Naa”

Yehowa kwaaa eshafeelɔi ni tsakeɔ amɛtsui lɛ. Moŋ lɛ, eyeɔ ebuaa amɛ koni amɛku amɛsɛɛ kɛba eŋɔɔ. Yɛ abɛbua ni kɔɔ bi nyenyeŋtswi lɛ he lɛ mli lɛ, Yesu kɛ Yehowa to tsɛ ko ni yɔɔ suɔmɔ he. No mli lɛ, tsɛ nɛɛ yɛ binuu ko, shi ebi nɛɛ shi shĩa ni eyaba ejeŋ basabasa. Sɛɛ mli lɛ, bi lɛ kpɛ eyiŋ akɛ ebaaku esɛɛ eba shĩa. “Be ni [bi lɛ nyiɛ] shɔŋŋ kɛbaa lɛ, etsɛ hiŋmɛi gba enɔ ni emusuŋ tsɔ lɛ, ni esha foi ni eyafua lɛ atuu ni ekɛ suɔmɔ shɔ enaa.” (Luka 15:11-20) Ekolɛ ootao oku osɛɛ kɛba Yehowa ŋɔɔ, shi onuɔ he akɛ okɛ lɛ teŋ ejekɛ. Yehowa musuŋ tsɔɔ lɛ yɛ ohewɔ, taakɛ tsɛ lɛ musuŋ tsɔ lɛ yɛ ebi lɛ hewɔ lɛ. Eeshwe ni ehere bo atuu kɛba eŋɔɔ ekoŋŋ.

Shi kɛ́ osusuɔ akɛ eshai ni ofee lɛ yɛ hiɛdɔɔ loo amɛfa tsɔ, ni no hewɔ lɛ Yehowa kɛkeŋ bo hu? Ofainɛ susumɔ nɔ ni Yesaia 1:18 lɛ kɛɔ lɛ he okwɛ. Yehowa kɛɔ wɔ yɛ jɛmɛ akɛ: “Nyɛbaa koni wɔbatao naa! Kɛ́ nyɛhe eshai lɛ tsuɔ tamɔ la po, amɛaayɛ tamɔ snoo.” No hewɔ lɛ, kɛ́ ohe eshai lɛ tsuɔ tamɔ la po, Yehowa baanyɛ ekɛke bo.

Yehowa sumɔɔɔ ni wɔhenilee yaa nɔ ebuɔ wɔ fɔ. No hewɔ lɛ, mɛni esa akɛ ofee koni Nyɔŋmɔ kɛ ohe ake bo, oná henilee kpakpa, ni ohe ajɔ bo? Susumɔ nibii enyɔ ni Maŋtsɛ David fee lɛ ahe okwɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ, ‘ejaje enɔtɔmɔ etsɔɔ Yehowa.’ (Lala 32:5) Kaimɔ akɛ, Yehowa efɔ̃ bo nine momo ni otsi obɛŋkɛ lɛ yɛ sɔlemɔ mli, koni ona osaji anaa. Kpɛlɛmɔ eninefɔ̃ɔ lɛ nɔ. Jajemɔ ohe eshai lɛ otsɔɔ lɛ, ni ogba lɛ bɔ ni onuɔ he ohãa. David ná enɛ mli niiashikpamɔ, no hewɔ lɛ, enyɛ ekɛ nɔmimaa sɔle ehã Nyɔŋmɔ koni ‘etsuu ehe kɛjɛ ehe esha lɛ mli.’ Ewie akɛ: “Tsui ní werɛ eho ehe ní tswiaa shi kɛ dɔlɛ lɛ, Nyɔŋmɔ, okpooŋ!”​—Lala 51:4, 19.

Nɔ ni ji enyɔ lɛ, David kpɛlɛ ní gbalɔ Natan, ni ji Nyɔŋmɔ najiaŋdamɔlɔ lɛ aye abua lɛ. (2 Samuel 12:13) Ŋmɛnɛ lɛ, Yehowa etsɔse asafoŋ onukpai lɛ ni amɛye amɛbua eshafeelɔi ni etsake amɛtsui lɛ, koni amɛsaa wekukpaa ni yɔɔ amɛ kɛ lɛ teŋ lɛ. Kɛ́ otee asafoŋ onukpai lɛ aŋɔɔ lɛ, amɛkɛ bo baasɔle, ni amɛbaajɛ Biblia lɛ mli amɛye amɛbua bo, koni otsui anyɔ omli, ohenilee akabu bo fɔ tuutu, ni onyɛ odamɔ onaji anɔ ekoŋŋ yɛ Yehowa asafo lɛ mli.​—Yakobo 5:14-16.

Yehowa miitao ni ohenilee akpa bo yii koni ohe ajɔ bo

“Ajɔɔ Mɔ ni Aŋɔ Enɔtɔmɔ Afa Lɛ”

Ekolɛ ebaawa kɛhã bo akɛ obaajaje ohe eshai lɛ otsɔɔ Yehowa Nyɔŋmɔ, ni oyana asafoŋ onukpai lɛ. Eeenyɛ efee akɛ David hu nu he nakai. No hewɔ lɛ, ejajeee ehe eshai lɛ amrɔ nɔŋŋ; ‘eŋɔtee.’ (Lala 32:3) Shi sɛɛ mli be ni ejaje ehe eshai lɛ, ni etsake etsui lɛ, ená he sɛɛ babaoo.

Sɛɛnamɔi lɛ ateŋ ekome ni sa kadimɔ ji akɛ, David ná miishɛɛ ekoŋŋ. Eŋma akɛ: “Ajɔɔ mɔ ni aŋɔ enɔtɔmɔ afa lɛ, ni atsimɔ ehe esha nɔ lɛ!” (Lala 32:1) Esɔle hu akɛ: “Nuŋtsɔ [Yehowa], gbelemɔ minaabu, ní midaa ajaje oyijiemɔ lɛ atsɔɔ!” (Lala 51:17) David hiɛ sɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ ehe eshai ke lɛ, ní ehenilee ebuuu lɛ fɔ dɔŋŋ lɛ. Enɛ tsirɛ lɛ ni egba mɛi krokomɛi Yehowa he sane.

Yehowa miitao ni ohenilee akpa bo yii koni ohe ajɔ bo. Eetao ojɛ henilee kpakpa mli ogba mɛi krokomɛi ehe sane, ni otsɔɔ amɛ nibii ni eto akɛ ebaafee wɔsɛɛ. Eekpa gbɛ akɛ obaajɛ otsui mli ofee nakai, ni ofee nakai kɛ miishɛɛ. (Lala 65:2-5) Kaimɔ akɛ, eefɔ̃ bo nine ni ohã ‘agbe ohe eshai lɛ, koni tsuiwoo bei ajɛ Yehowa diɛŋtsɛ ŋɔɔ aba.’​—Bɔfoi 3:19.

Nakai pɛpɛɛpɛ eba lɛ yɛ Martha gbɛfaŋ. Ewie akɛ: “Mibinuu maje mi Buu-Mɔɔ Awake! lɛ daa. Fiofio lɛ, mibale Yehowa ekoŋŋ. Nɔ ni wa hã mi fe fɛɛ be ni mikuɔ misɛɛ lɛ ji, ni mabi Yehowa ni ekɛ mihe eshai lɛ afa mi. Shi naagbee lɛ, minyɛ mitee Nyɔŋmɔ hiɛ yɛ sɔlemɔ mli, ni mikpa lɛ fai ni ekɛ mihe eshai lɛ afa mi. Eyɛ naakpɛɛ akɛ, ehe mi afii 40 sɔŋŋ dani minyɛ miku misɛɛ kɛba Yehowa ŋɔɔ. Nɔ ni tee nɔ yɛ mishihilɛ mli lɛ hãa anaa akɛ, ekɔɔɔ he eko afii abɔ ni mɔ ko ekpa Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ lɛ, ebaanyɛ eku esɛɛ eba eŋɔɔ, bɔ ni afee ni eya nɔ ehi esuɔmɔ lɛ mli.”