Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 2

Henilee Kpakpa Yɛ Nyɔŋmɔ Hiɛ

Henilee Kpakpa Yɛ Nyɔŋmɔ Hiɛ

“Nyɛyaa nɔ nyɛhiɛa henilee kpakpa mli.”​—1 PETRO 3:16.

1, 2. Kɛ́ oyaje he ko ni oleee jɛmɛ lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ oná mɔ ko loo nɔ ko ni baatsɔɔ bo gbɛ lɛ? Mɛni Yehowa ehã wɔ koni no aye abua wɔ, loo etsɔɔ wɔ gbɛ?

 ŊƆƆ lɛ akɛ oofã gbɛ kɛmiitsɔ shia ŋa ko ni kã shi shwaŋŋ nɔ. Bɔ ni kɔɔyɔɔ ni naa wa lɛ tswaa shia lɛ kɛyaa kɛbaa lɛ hewɔ lɛ, etsɛɛɛ kɛkɛ lɛ jɛmɛ shikamɔ lɛ etsake, ni ewaaa akɛ obaalaaje. No hewɔ lɛ, te obaafee tɛŋŋ ona he ni esa akɛ otsɔ lɛ? Ja mɔ ko loo nɔ ko etsɔɔ bo gbɛ. Kɔmpase, hulu lɛ kɛ ŋulamii lɛ, map, GPS (Global Positioning System), loo mɔ ko ni le jɛmɛ jogbaŋŋ lɛ baanyɛ aye abua bo. Ehe miihia ni mɔ ko loo nɔ ko aye abua bo, ejaakɛ kɛ́ odu gbɛ lɛ, owala baanyɛ aŋmɛɛ bo.

2 Wɔ fɛɛ wɔkɛ naagbai babaoo kpeɔ yɛ shihilɛ mli, ni bei komɛi lɛ, wɔleee nɔ ni wɔbaafee. Shi Yehowa ehã wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ henilee koni no aye abua wɔ, loo etsɔɔ wɔ gbɛ. (Yakobo 1:17) Hã wɔkwɛ nɔ ni henilee ji, kɛ bɔ ni etsuɔ nii ehãa. No sɛɛ lɛ, wɔbaakwɛ bɔ ni wɔbaafee wɔtsɔse wɔhenilee lɛ, nɔ hewɔ ni esa akɛ wɔsusu mɛi krokomɛi ahenilei ahe, kɛ bɔ ni henilee kpakpa baanyɛ ahã wɔshihilɛ ahi fe bɔ ni eji amrɔ nɛɛ.

MƐNI JI HENILEE, NI TE ETSUƆ NII EHÃA TƐŊŊ?

3. Mɛni ji henilee?

3 Wɔhenilee lɛ ji nikeenii ko ni nɔ bɛ ni Yehowa kɛdro wɔ. Eji nɔ ko ni hãa wɔnuɔ he akɛ nɔ ko ja loo ejaaa. Greek wiemɔ ni atsɔɔ shishi yɛ Biblia lɛ mli akɛ “henilee” lɛ shishi ji, “nilee ni mɔ ko yɔɔ yɛ lɛ diɛŋtsɛ ehe.” Kɛ́ wɔhenilee lɛ tsuɔ nii jogbaŋŋ lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔna bɔ ni wɔji diɛŋtsɛ. Ebaanyɛ eye ebua wɔ ni wɔna kɛji wɔtsuiŋ susumɔi kɛ bɔ ni wɔnuɔ he wɔhãa lɛ hi loo ehiii. Ebaanyɛ etsirɛ wɔ ni wɔfee ekpakpa loo ehã wɔtsi wɔhe kɛje efɔŋ he. Ni ebaanyɛ ehã wɔmii ashɛ wɔhe kɛ́ wɔkpɛ yiŋ ni ja, loo ebu wɔ fɔ kɛ́ wɔkpɛ yiŋ ni ejaaa.​—Kwɛmɔ Wiemɔi Komɛi Amligbalamɔ 5.

4, 5. (a) Be ni Adam kɛ Hawa booo amɛhenilee lɛ toi lɛ, mɛni ba? (b) Mɛɛ nɔkwɛmɔnii yɔɔ Biblia lɛ mli ni hãa wɔnaa bɔ ni wɔhenilee lɛ tsuɔ nii ehãa?

4 Wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ ahala akɛ ebaabo ehenilee lɛ toi loo eboŋ lɛ toi. Adam kɛ Hawa hala akɛ amɛboŋ amɛhenilee lɛ toi, ni no hã amɛfee esha. No sɛɛ lɛ, amɛhenilee lɛ bu amɛ fɔ. Shi nɔ ko kwraa bɛ ni amɛbaafee yɛ he, ejaakɛ no mli lɛ, amɛgbo Nyɔŋmɔ nɔ toi momo. (1 Mose 3:7, 8) Eyɛ mli akɛ no mli lɛ amɛ fɛɛ amɛyɛ henilee ni eye emuu, ni amɛle akɛ esaaa akɛ amɛgboɔ Nyɔŋmɔ nɔ toi moŋ, shi amɛhala akɛ amɛboŋ amɛhenilee lɛ toi.

5 Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, adesai ni yeee emuu lɛ ateŋ mɛi babaoo ebo amɛhenilee lɛ toi. Amɛteŋ mɔ kome ji Hiob. Akɛni ekpɛɔ yiŋ ni ja hewɔ lɛ, enyɛ ewie akɛ: “Mitsui ebuŋ mi fɔ, gbii abɔ ni mihiɛ kã nɛɛ.” (Hiob 27:6) Wiemɔ ni ji “tsui” ni Hiob kɛtsu nii lɛ kɔɔ ehenilee, ni ji nɔ ni hãa enaa akɛ nɔ ko ja loo ejaaa lɛ he. Shi susumɔ David hu he okwɛ. Bei komɛi lɛ, ebooo ehenilee lɛ toi, ni no hã etɔ̃ Yehowa nɔ. Be ko be ni eba lɛ nakai lɛ, etsui ‘bu lɛ fɔ.’ (1 Samuel 24:5) No mli lɛ, David henilee lɛ ji nɔ ni kɛɔ lɛ akɛ nɔ ni efee lɛ ehiii lɛ. Kɛ́ ebo ehenilee lɛ toi lɛ, etɔ̃ŋ nakai tɔmɔ lɛ dɔŋŋ.

6. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ wɔhenilee lɛ ji nikeenii ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ?

6 Mɛi ni jáaa Yehowa po le nɔ ni hi kɛ nɔ ni ehiii. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Amɛ diɛŋtsɛ amɛsusumɔi buɔ amɛ fɔ, loo ebuɔ amɛ bem.” (Romabii 2:14, 15) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɛi pii le akɛ gbɔmɔgbee loo juu ehiii. Enɛ ni amɛle lɛ tsɔɔ akɛ amɛmiibo amɛhenilee, ni ji nɔ ni Yehowa kɛwo amɛmli ni hãa amɛleɔ ekpakpa kɛ efɔŋ lɛ toi, eyɛ mli akɛ ekolɛ amɛyɔseee. Agbɛnɛ hu, mɛi nɛɛ kɛ Yehowa shishitoo mlai loo anɔkwa saji ni ekɛhã koni eye ebua wɔ ni wɔkpɛ yiŋ ni ja yɛ shihilɛ mli lɛ miitsu nii.

7. Mɛni hewɔ bei komɛi lɛ, wɔhenilee lɛ baanyɛ akɛɛ wɔ nɔ ko ni ejaaa lɛ?

7 Shi bei komɛi lɛ, wɔhenilee lɛ baanyɛ alaka wɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔ diɛŋtsɛ wɔsusumɔi kɛ henumɔi ni ejaaa lɛ baanyɛ afite wɔhenilee lɛ, ni ebaahã wɔkpɛ yiŋ ni ejaaa. Mɔ ko nyɛŋ aná henilee kpakpa kɛ́ etsuuu he nii. (1 Mose 39:1, 2, 7-12) Ebiɔ ni etsɔse lɛ. Yehowa kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ hãa wɔ, ni ekɛ Biblia mli shishitoo mlai hu edro wɔ koni wɔnyɛ wɔtsɔse wɔhenilee lɛ. (Romabii 9:1) Hã wɔkwɛ bɔ ni wɔbaafee wɔtsɔse lɛ.

TE WƆƆFEE TƐŊŊ WƆTSƆSE WƆHENILEE LƐ?

8. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ bɔ ni wɔnuɔ he wɔhãa lɛ baanyɛ aná wɔhenilee lɛ nɔ hewalɛ? (b) Dani wɔbaakpɛ yiŋ ko lɛ, mɛni esa akɛ wɔbi wɔhe?

8 Mɛi komɛi susuɔ akɛ, kɛ́ amɛfee nɔ ni amɛnuɔ he akɛ amɛfee lɛ, belɛ amɛbo amɛhenilee lɛ toi. Amɛsusuɔ akɛ amɛbaanyɛ amɛfee nɔ fɛɛ nɔ ni amɛsumɔɔ, bei abɔ ni amɛnaaa tɔmɔ ko yɛ he lɛ. Shi jeee be fɛɛ be bɔ ni wɔnuɔ he wɔhãa lɛ ja, ni no baanyɛ ahã wɔfee nɔ ko ni esaaa. Bɔ ni wɔnuɔ he wɔhãa lɛ mli baanyɛ awa aahu akɛ, ebaanyɛ ená wɔhenilee lɛ nɔ hewalɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Tsui lakaa mɔ fe nɔ fɛɛ nɔ, ni ehe yɛ ahuntoo. Namɔ baanyɛ ale lɛ?” (Yeremia 17:9) No hewɔ lɛ, ekolɛ wɔbaasusu akɛ nɔ ko ja, tsɛbelɛ ejaaa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Paulo ebatsɔko Kristofonyo lɛ, ewa Nyɔŋmɔ webii lɛ ayi waa, ni esusu akɛ nɔ ni efeɔ lɛ ja. Ejwɛŋmɔŋ fɛɛ lɛ, eyɛ henilee kpakpa. Shi sɛɛ mli lɛ, ekɛɛ akɛ: “Mɔ ni pɛiɔ mimli ji Yehowa.” (1 Korintobii 4:4; Bɔfoi 23:1; 2 Timoteo 1:3) Be ni Paulo ná ele bɔ ni Yehowa naa nɔ ni efeɔ lɛ ehãa lɛ, ena akɛ esa akɛ efee tsakemɔ. No hewɔ lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ dani wɔbaafee nɔ ko lɛ, esa akɛ wɔbi wɔhe akɛ, ‘Mɛni Yehowa baasumɔ ni mafee?’

9. Kɛ́ akɛɛ mɔ ko sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ?

9 Kɛ́ osumɔɔ mɔ ko lɛ, ofeŋ nɔ ko ni esumɔɔɔ. Akɛni wɔsumɔɔ Yehowa hewɔ lɛ, wɔsumɔŋ ni wɔfee nɔ ko ni esumɔɔɔ. Esa akɛ wɔmia wɔhiɛ waa ni wɔkafee nɔ ko ni Yehowa sumɔɔɔ. Nehemia fee enɛ he nɔkwɛmɔnɔ. Ekɛ hegbɛ ni eyɔɔ akɛ amralo lɛ tsuuu nii koni ekɛná nii. Mɛni hewɔ? Ewie akɛ, “Akɛni misheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei hewɔ.” (Nehemia 5:15) Nehemia sumɔɔɔ ni efee nɔ ko ni baagba Yehowa naa. Tamɔ bɔ ni Nehemia fee lɛ, wɔ hu wɔsumɔŋ ni wɔfee nɔ ko fɔŋ ni baagba Yehowa naa. Kɛ́ wɔkane Biblia lɛ, wɔbaana nibii ni Yehowa sumɔɔ.​—Kwɛmɔ Wiemɔi Komɛi Amligbalamɔ 6.

10, 11. Mɛɛ Biblia mli shishitoo mlai baanyɛ aye abua wɔ ni wɔkpɛ yiŋ ni ja yɛ dãa he?

10 Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ ehe baahia ni Kristofonyo ko akpɛ eyiŋ kɛji ebaanu dãa loo enuŋ. Mɛɛ shishitoo mlai baaye abua lɛ ni ekpɛ yiŋ ni ja? Naa fioo komɛi: Biblia lɛ ekɛɛɛ akɛ akanu dãa. Anɔkwa, ekɛɔ akɛ, wain ji nikeenii ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. (Lala 104:14, 15) Shi Yesu kɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ, ‘amɛkanu dãa babaoo.’ (Luka 21:34) Ni Paulo hu kɛɛ Kristofoi akɛ, amɛkɛ amɛhe akawo “henaabuamɔi ni yɔɔ hoo kɛ dãatɔɔ” mli. (Romabii 13:13) Ekɛɛ dãatɔlɔi “anine shɛŋ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ.”​—1 Korintobii 6:9, 10.

11 Kristofonyo ko baanyɛ abi ehe akɛ: ‘Ani minaa dãa akɛ nɔ ko ni he hiaa mi waa? Kɛ́ miitao majɔɔ mihe fioo lɛ, ani ja minu dãa dã? Ani ja minu dãa dani mináa ekãa kɛfeɔ nɔ ko? Ani manyɛ maba dãa falɛ ni minuɔ kɛ shii abɔ ni minuɔ lɛ shi? * Ani manyɛ mikɛ minanemɛi aná wɔhewɔ miishɛɛ ní wɔnuuu dãa?’ Wɔbaanyɛ wɔbi Yehowa ni eye ebua wɔ ni wɔkpɛ yiŋ ni ja. (Kanemɔ Lala 139:23, 24.) Kɛ́ wɔdamɔ saji nɛɛ anɔ wɔkpɛ wɔyiŋ lɛ, belɛ wɔmiitsɔse wɔhenilee lɛ koni ehã wɔnyɛ wɔdamɔ Biblia mli shishitoo mlai anɔ wɔkpɛ yiŋ ni ja. Shi jeee enɛ pɛ baaye abua wɔ ni wɔkpɛ yiŋ ni ja.

NƆ HEWƆ NI WƆSUSUƆ MƐI KROKOMƐI AHENILEI AHE

12, 13. Mɛni ekolɛ no baahã esoro wɔhenilee yɛ mɛi krokomɛi anɔ he? Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee?

12 Esoro mɔ fɛɛ mɔ henilee. Ekolɛ ohenilee baaŋmɛ bo gbɛ ni ofee nɔ ko, shi mɔ kroko henilee eŋmɛŋ lɛ gbɛ ni efee nakai nii lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ ohenilee baaŋmɛ bo gbɛ ni onu dãa, shi mɔ kroko henilee eŋmɛŋ lɛ gbɛ ni enu. Mɛni hewɔ ebaa lɛ nakai?

Kɛ́ otsɔse ohenilee lɛ, ebaanyɛ eye ebua bo ni okpɛ oyiŋ kɛji obaanu dãa loo onuŋ

13 Bei pii lɛ, bɔ ni mɔ ko nuɔ he ehãa yɛ nɔ ko he lɛ damɔ nibii srɔtoi anɔ, tamɔ he ni eda yɛ, bɔ ni ewekumɛi naa nakai nii lɛ amɛhãa, kɛ niiashikpamɔi ni mɔ lɛ ená. Yɛ dãa gbɛfaŋ lɛ, ekolɛ mɔ ko ni be ko ni eho lɛ enyɛɛɛ eye ehe nɔ yɛ dãanumɔ he lɛ baakpɛ eyiŋ akɛ, enuŋ dãa kwraa. (1 Maŋtsɛmɛi 8:38, 39) No hewɔ lɛ, kɛ́ ohã mɔ ko ni tamɔ nakai lɛ dãa ni ekɛɛ enuuu lɛ, te obaanu he ohã tɛŋŋ? Ani ebaadɔ bo? Ani obaanyɛ enɔ akɛ doo lɛ enu? Ani obaakɛɛ lɛ akɛ etsɔɔ bo nɔ hewɔ ni enuuu lɛ? Dabi ofeŋ nakai, ejaakɛ okpɛlɛɔ nɔ akɛ esoro mɔ fɛɛ mɔ henilee.

14, 15. Mɛɛ shihilɛ tee nɔ yɛ Paulo beiaŋ? Mɛɛ ŋaa kpakpa Paulo wo?

14 Yɛ bɔfo Paulo beiaŋ lɛ, shihilɛ ko tee nɔ ni hãa wɔnaa akɛ esoro mɔ fɛɛ mɔ henilee. No mli lɛ, loi ni ahɔ̃ɔ yɛ jaji anɔ lɛ ekomɛi yɛ ni akɛtsuɔ nii yɛ amale jamɔ mli, ni akɛhãa amagai dani akɛyaa jaji lɛ anɔ. (1 Korintobii 10:25) Paulo enaaa tɔmɔ yɛ he akɛ mɔ ko baahé loo nɛɛ eko ni eye. Lɛ lɛ, enaa niyenii fɛɛ niyenii akɛ ejɛ Yehowa ŋɔɔ. Shi nyɛmimɛi komɛi ni já amagai dani amɛbale anɔkwale lɛ enaaa lɛ nakai. Amɛnu he akɛ eji tɔmɔ akɛ mɔ ko baaye loo ni tamɔ nakai. Ani Paulo kɛɛ ehe akɛ: ‘Mi lɛ, egbaaa mihenilee naa. Miyɛ hegbɛ ni miyeɔ nɔ fɛɛ nɔ ni misumɔɔ’?

15 Dabi, Paulo susuuu nii ahe nakai. Bɔ ni enyɛmimɛi lɛ nuɔ he amɛhãa lɛ kã etsui nɔ aahu akɛ, eesumɔ ni ekɛ nibii komɛi ni eyɔɔ hegbɛ akɛ efeɔ lɛ po ashã afɔle yɛ amɛhewɔ. Paulo kɛɛ “esaaa akɛ wɔfeɔ nibii ni sa wɔ pɛ wɔhiɛ.” Ekɛɛ kɛfata he akɛ: “Ejaakɛ Kristo lɛ po efeee nibii ni sa lɛ pɛ ehiɛ.” (Romabii 15:1, 3) Paulo kase Yesu, ni esusu mɛi krokomɛi ahe fe lɛ diɛŋtsɛ ehe.​—Kanemɔ 1 Korintobii 8:13; 10:23, 24, 31-33.

16. Kɛ́ nyɛmi ko henilee ŋmɛɔ lɛ gbɛ akɛ efee nɔ ko lɛ, mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔkojoɔ lɛ lɛ?

16 Shi kɛ́ mɔ ko henilee hã efee nɔ ko ní wɔsusuɔ akɛ ehiii hu? Esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔkawie wɔshi lɛ akɛ nɔ ni efee lɛ ehiii. (Kanemɔ Romabii 14:10.) Yehowa hãaa wɔ henilee ni wɔkɛkojo mɛi krokomɛi; ekɛhã wɔ koni wɔkɛkojo wɔ diɛŋtsɛ wɔhe. (Mateo 7:1) Wɔsumɔŋ kɔkɔɔkɔ ni nibii ni wɔsumɔɔ lɛ kɛ mligbalamɔi aba asafo lɛ mli. Moŋ lɛ, wɔbɔɔ mɔdɛŋ ni wɔfee nibii ni baahã suɔmɔ kɛ ekomefeemɔ aya nɔ ahi asafo lɛ mli.​—Romabii 14:19.

KƐ́ WƆYƐ HENILEE KPAKPA LƐ, WƆBAANÁ HE SƐƐ

17. Mɛni eba mɛi komɛi ahenilee nɔ?

17 Bɔfo Petro ŋma akɛ: “Nyɛyaa nɔ nyɛhiɛa henilee kpakpa mli.” (1 Petro 3:16) Dɔlɛ sane ji akɛ, kɛ́ mɔ ko tee nɔ eku ehiɛ eshwie Yehowa shishitoo mlai lɛ anɔ lɛ, be baashɛ ni ehenilee lɛ ebɔŋ lɛ kɔkɔ dɔŋŋ. Paulo wie akɛ, henilee ni tamɔ nakai lɛ “he eshã tamɔ akɛ dade ni edɔ kadiɔ nii ahe lɛ.” (1 Timoteo 4:2) Ani nɔ ko ni edɔ waa eshã bo pɛŋ? Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, he ni nii lɛ shã lɛ gboɔ bɔ ni kɛ́ nɔ ko sa jɛmɛ po lɛ, onuuu he. Nakai pɛpɛɛpɛ ebaa lɛ yɛ mɔ ko ni yaa nɔ efeɔ nibii gbohii lɛ henilee gbɛfaŋ. Ehenilee lɛ ‘he shãa,’ ni sɛɛ mli lɛ, ekpaa nitsumɔ kwraa.

Henilee kpakpa baanyɛ atsɔɔ wɔ gbɛ yɛ shihilɛ mli, ehã wɔná miishɛɛ, ni wɔtsui anyɔ wɔmli hu

18, 19. (a) Kɛ́ wɔnu fɔyeli he loo wɔhiɛ gbo yɛ esha ko ni wɔfee he lɛ, mɛni no tsɔɔ? (b) Kɛ́ wɔtsake wɔtsui yɛ eshai komɛi ni wɔfee lɛ ahe, shi loloolo lɛ wɔhenilee miibu wɔ fɔ lɛ, mɛni esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔŋ?

18 Kɛ́ wɔnu fɔyeli he lɛ, belɛ wɔhenilee lɛ miikɛɛ wɔ akɛ wɔfee nɔ ko ni ehiii. Enɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔna nɔ ni wɔfee lɛ, ni wɔkafee nakai dɔŋŋ. Esa akɛ wɔkase nii kɛjɛ wɔtɔmɔi amli koni wɔkatɔ̃ nakai tɔmɔi lɛ dɔŋŋ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, eyɛ mli akɛ Maŋtsɛ David fee esha moŋ, shi ehenilee tsirɛ lɛ ni etsake etsui. Nɔ ni efee lɛ dɔ lɛ waa, ni etswa efai shi akɛ, kɛ́ ekɛ nakai shihilɛ lɛ kpe ekoŋŋ lɛ, ebaafee nɔ ni Yehowa sumɔɔ. Niiashikpamɔ ni David ná lɛ hã ena akɛ, Yehowa ‘hi ni esumɔɔ waa akɛ ekɛ esha ake.’​—Lala 51:1-19; 86:5; kwɛmɔ Wiemɔi Komɛi Amligbalamɔ 7.

19 Kɛ́ mɔ ko fee esha ni etsake etsui po lɛ, ekolɛ ehenilee baaya nɔ abu lɛ fɔ, eyɛ mli akɛ ekolɛ be eshwie mli. Ehenilee lɛ baanyɛ abu lɛ fɔ aahu akɛ, ebaanu he akɛ ehe bɛ sɛɛnamɔ ko kwraa. Ani nakai ji bɔ ni onuɔ he bei komɛi? Kɛ́ nakai ni lɛ, kaimɔ akɛ onyɛŋ otsake nɔ ni eho lɛ. Ekolɛ be ni ofee esha lɛ, oleee akɛ nɔ ni ofee lɛ ehiii, aloo ekolɛ ole po. Bɔ fɛɛ bɔ ni sane lɛ ji lɛ, Yehowa kɛke bo kwraa, ni etsumɔ ohe esha lɛ. Ohe etse yɛ Yehowa hiɛ, ni ole akɛ amrɔ nɛɛ oofee nɔ ni ja. Ekolɛ loloolo lɛ, otsui miibu bo fɔ, shi Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɔŋmɔ da fe wɔtsuii.” (Kanemɔ 1 Yohane 3:19, 20.) Enɛ tsɔɔ akɛ, bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ eshai keɔ, kɛ suɔmɔ ni eyɔɔ kɛhã wɔ lɛ mli wa kwraa fe wɔhenilee ni baabu wɔ fɔ loo wɔhiɛ ni baagbo yɛ nɔ ni wɔfee lɛ he. Ná nɔmimaa akɛ, Yehowa kɛke bo kwraa. Kɛ́ mɔ ko he eye akɛ Yehowa kɛ ehe eshai eke lɛ lɛ, ehenilee ebuŋ lɛ fɔ dɔŋŋ, ni ekɛ miishɛɛ baasɔmɔ Nyɔŋmɔ.​—1 Korintobii 6:11; Hebribii 10:22.

20, 21. (a) Mɛni hewɔ afee wolo nɛɛ? (b) Mɛɛ hegbɛ Yehowa ehã wɔ? Ni te esa akɛ wɔkɛtsu nii wɔhã tɛŋŋ?

20 Afee wolo nɛɛ ni eye ebua bo ni otsɔse ohenilee lɛ, koni enyɛ ebɔ bo kɔkɔ ni ebu ohe yɛ naagbee gbii ni jaraa nɛɛ amli. Agbɛnɛ hu, wolo nɛɛ baaye abua bo koni okɛ Biblia mli shishitoo mlai atsu nii yɛ shihilɛi srɔtoi amli. Anɔkwa, ewoŋ bo mla yɛ nɔ ni esa akɛ ofee yɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ mli lɛ he. Wɔhiɔ shi yɛ “Kristo lɛ mla lɛ” naa, ni mla nɛɛ damɔ Nyɔŋmɔ shishitoo mlai anɔ. (Galatiabii 6:2) Kɛ́ wɔkɛ shihilɛ ko kpe ni awoko mla pɔtɛɛ ko yɛ he lɛ, wɔkɛ no ejieee wɔnaa ni wɔfee efɔŋ. (2 Korintobii 4:1, 2; Hebribii 4:13; 1 Petro 2:16) Moŋ lɛ, wɔkɛ hegbɛ ni wɔyɔɔ akɛ wɔfeɔ nɔ ni wɔsumɔɔ lɛ tsuɔ nii bɔ ni baahã ana akɛ wɔsumɔɔ Yehowa.

21 Kɛ́ wɔjwɛŋ Biblia mli shishitoo mlai anɔ ni wɔkɛtsu nii lɛ, etsɔseɔ ‘wɔjwɛŋmɔ,’ ni ehãa wɔsusuɔ nii ahe tamɔ Yehowa. (Hebribii 5:14) Enɛ baahã wɔhenilee lɛ atsu nii jogbaŋŋ, ní etsɔɔ wɔ gbɛ yɛ shihilɛ mli koni wɔya nɔ wɔhi Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli.

^ Datrɛfoi pii kɛɔ akɛ, ewa kɛhã mɛi ni sumɔɔ dãa waa lɛ akɛ amɛbaaba dãa falɛ ni amɛnuɔ lɛ shi. No hewɔ lɛ, datrɛfoi woɔ amɛ ŋaa akɛ, amɛkanu dãa kwraa.