Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 9

‘Joo Ajwamaŋbɔɔ Naa Foi!’

‘Joo Ajwamaŋbɔɔ Naa Foi!’

“No hewɔ lɛ, nyɛgbea nyɛgbɔmɔtso lɛ henii ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ni ji ajwamaŋbɔɔ, muji nii, bɔlɛnamɔ he akɔnɔ ni anyɛɛɛ nɔ aye, nɔ fɔŋ ni ashweɔ, kɛ amimyeli, ni yɛ gbɛ ko nɔ lɛ eji amagajamɔ lɛ.”​—KOLOSEBII 3:5.

1, 2. Mɛni Bileam fee koni ekɛye Yehowa webii lɛ awui?

 FEEMƆ wolɛɛnyo ko ni miisha loo he mfoniri okwɛ. Etee he ni ebaaná loo pɔtɛɛ ni etaoɔ esha lɛ yɛ. Etao kpoŋ naa loo ni sa, ni efɔ̃ kpoŋ lɛ ewo nu lɛ mli. Eto etsui shi emɛ kɛyashi loo ko bakɔ kpoŋ lɛ. Amrɔ nɔŋŋ lɛ, esha kpãa lɛ sɛɛ ni kpoŋ lɛ la loo lɛ kadaa, kɛkɛ ni egbala lɛ kɛba.

2 Abaanyɛ atsɔ gbɛ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ nɔ ni nine ashɛ mɛi anɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni eshwɛ fioo ni Israelbii lɛ baashɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, amɛyabɔ nsara yɛ Moab Ŋa lɛ nɔ. Moab maŋtsɛ lɛ wo nuu ko ni atsɛɔ lɛ Bileam lɛ shi akɛ, kɛ́ elomɔ Israelbii lɛ, ebaahã lɛ shika pii. Sɛɛ mli lɛ, Bileam tsɔ gbɛ ko nɔ ehã Israelbii lɛ kɛ loomɔ ba amɛ diɛŋtsɛ amɛnɔ. Etao kpoŋ naa loo ni sa. No ji, ehã Moab oblayei tee Israelbii lɛ ansara lɛ mli koni amɛyalaka hii lɛ ni amɛkɛ amɛ aná bɔlɛ.​—4 Mose 22:1-7; 31:15, 16; Kpojiemɔ 2:14.

3. Mɛɛ gbɛ nɔ ŋaa ni Bileam tsɔ Israelbii lɛ ye omanye?

3 Ani ŋaa ni Bileam tsɔ lɛ ye omanye? Hɛɛ. Israel hii akpei abɔ ‘kɛ Moab yei lɛ bɔ ajwamaŋ.’ Amɛbɔi amale nyɔŋmɔi jamɔ, ni eko ji bɔlɛnamɔ nyɔŋmɔ ko ni he yɔɔ nyaŋemɔ, ni ji Baal ni yɔɔ Peor lɛ. Enɛ hã Israelbii 24,000 gboi yɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ husu lɛ naa kpaakpa.​—4 Mose 25:1-9.

4. Mɛni hewɔ Israelbii akpei abɔ bɔ ajwamaŋ lɛ?

4 Mɛni hewɔ ŋaa ni Bileam tsɔ Israelbii lɛ ye omanye waa nakai lɛ? Ejaakɛ amɛhã nibii ni amɛshweɔ lɛ he amɛjwɛŋmɔ fɛɛ, ni amɛhiɛ kpa nibii fɛɛ ni Yehowa efee ehã amɛ lɛ nɔ. Nyɔŋmɔ efee nibii pii ehã Israelbii lɛ, ni kulɛ esa akɛ no atsirɛ amɛ ni amɛye lɛ anɔkwa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekpɔ̃ amɛ kɛje nyɔŋyeli mli yɛ Ejipt, elɛ amɛ yɛ ŋa lɛ nɔ, ni ekɛ amɛ yashɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ husu lɛ naa shweshweeshwe. (Hebribii 3:12) Fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛhã akɛ ajwamaŋbɔɔ laka amɛ. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: ‘Nyɛkahãa wɔyaa nɔ wɔbɔa ajwamaŋ, tamɔ bɔ ni amɛteŋ mɛi komɛi bɔ ajwamaŋ, ni amɛnyɔnyɔi lɛ.’​—1 Korintobii 10:8.

5, 6. Mɛni wɔkaseɔ yɛ nɔ ni tee nɔ yɛ Moab Ŋa lɛ nɔ lɛ mli?

5 Etsɛŋ kwraa, wɔbaaya jeŋ hee lɛ mli. No hewɔ lɛ, yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, wɔtamɔ Israelbii ni yashɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ husu lɛ naa lɛ. (1 Korintobii 10:11) Ŋmɛnɛ lɛ, bɔlɛnamɔ ehe mɛi ni yɔɔ je lɛ mli lɛ ajwɛŋmɔ fɛɛ fe Moabbii lɛ po. Ewaaa kwraa akɛ enɛ baaná Yehowa webii anɔ hewalɛ. Anɔkwa, kpoŋ naa loi ni Abonsam kɛshaa mɛi lɛ ateŋ nɔ ni yeɔ omanye fe fɛɛ ji ajwamaŋbɔɔ.​—4 Mose 25:6, 14; 2 Korintobii 2:11; Yuda 4.

6 Bi ohe akɛ, ‘Nibii enyɔ nɛɛ ateŋ te nɔ ni misumɔɔ: Ní madi nibii ni mishweɔ lɛ asɛɛ ni maná miishɛɛ be kukuoo ko pɛ, aloo ní mikɛ miishɛɛ baahi shi kɛya naanɔ yɛ jeŋ hee lɛ mli?’ Kɛ́ wɔmia wɔhiɛ wɔbo Yehowa famɔ akɛ: “Nyɛjoa ajwamaŋbɔɔ naa foi” lɛ toi lɛ, wɔbaaná he sɛɛ waa.​—1 Korintobii 6:18.

MƐNI JI AJWAMAŊBƆƆ?

7, 8. Mɛni ji ajwamaŋbɔɔ? Mɛni hewɔ eji hiɛdɔɔ sane lɛ?

7 Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi pii kɛ amɛhe woɔ jeŋbai gbohii amli ni efeee amɛ hiɛgbele po, ni amɛbuuu Nyɔŋmɔ mla ni kɔɔ bɔlɛnamɔ he lɛ. Wiemɔ ni ji “ajwamaŋbɔɔ” ni akɛtsu nii yɛ Biblia lɛ mli lɛ kɔɔ bɔlɛnamɔ nifeemɔi ni yaa nɔ yɛ mɛi enyɔ ni boteko gbalashihilɛ mli yɛ Ŋmalɛ naa lɛ ateŋ lɛ ahe. Bɔlɛnamɔ nifeemɔi ni yaa nɔ yɛ nuu kɛ nuu, loo yoo kɛ yoo, loo gbɔmɔ kɛ kooloo teŋ lɛ hu fata he. Bɔlɛnamɔ nifeemɔi ni atsɔɔ lɛ baanyɛ afee bɔlɛnamɔ diɛŋtsɛ, nuutso ni akɛwoɔ daaŋ loo yoohe ni alɛmɔɔ, nuutso ni akɛwoɔ wamɔhe, loo mɔ ko nuutso loo eyoohe ni akɛshwɛɔ koni ehe aba.​—Kwɛmɔ Wiemɔi Komɛi Amligbalamɔ 23.

8 Biblia lɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ, mɛi ni yaa nɔ amɛbɔɔ ajwamaŋ lɛ nyɛŋ ahi asafo lɛ mli. (1 Korintobii 6:9; Kpojiemɔ 22:15) Agbɛnɛ hu, kɛ́ mɔ ko bɔɔ ajwamaŋ lɛ, bulɛ ni eyɔɔ kɛhã ehe, kɛ hekɛnɔfɔɔ ni mɛi yɔɔ yɛ emli lɛ fɛɛ laajeɔ. Ajwamaŋbɔɔ kɛ naagbai baa be fɛɛ be. Bei pii lɛ, mɛi ni bɔɔ ajwamaŋ lɛ ahenilee buɔ amɛ fɔ, amɛwoɔ hɔ loo amɛhiɛɔ hɔ be ni amɛsako amɛhe, amɛnáa naagbai yɛ amɛgbalashihilɛ mli, helai mɔmɔɔ amɛ, ni bei komɛi po lɛ, amɛgboiɔ. (Kanemɔ Galatiabii 6:7, 8.) Kɛ́ mɔ ko susu naagbai ni jɛɔ ajwamaŋbɔɔ mli kɛbaa lɛ he waa lɛ, ekolɛ ekɛ ehe woŋ mli. Shi bei pii lɛ, mɛi yadiɔ amɛkɔnɔ sɛɛ, ni amɛhãa eheɔ amɛjwɛŋmɔ fɛɛ. Enɛ hãa amɛŋmɛɔ amɛhe amɛhãa ponografi. Ni bei pii lɛ, no ji nɔ klɛŋklɛŋ ni hãa mɛi bɔɔ ajwamaŋ.

PONOGRAFI JI NƆ KLƐŊKLƐŊ NI HÃA MƐI PII BƆƆ AJWAMAŊ

9. Mɛni hewɔ ponografi yeɔ awui waa lɛ?

9 Ponografi ji nɔ ko ni teɔ mɛi abɔlɛnamɔ henumɔi ashi. Ŋmɛnɛ lɛ, ponografi yɛ he fɛɛ he​—magazin mli, woji amli, lalai amli, TV nɔ, kɛ Intanɛt lɛ hu nɔ. Mɛi pii susuɔ akɛ ponografi yeee awui ko, shi eyeɔ awui waa diɛŋtsɛ. Ebaanyɛ ehã mɔ ashwe be fɛɛ be akɛ ekɛ mɔ ko aná bɔlɛ, ni ebaanyɛ ehã ená bɔlɛnamɔ akɔnɔi ni esaaa kwraa. Kɛ́ mɔ ko batsɔ nyɔŋ ehã ponografi lɛ, ewaaa akɛ ekɛ enuutso loo eyoohe baashwɛ aahu kɛyashi ehe baaba, naagbai baanyɛ aba egbalashihilɛ mli, ni su gbonyo nɛɛ baanyɛ afite egbalashihilɛ lɛ po.​—Romabii 1:24-27; Efesobii 4:19; kwɛmɔ Wiemɔi Komɛi Amligbalamɔ 24.

Esa akɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ kɛ́ wɔkɛ Intanɛt lɛ miitsu nii

10. Mɛɛ gbɛ nɔ shishitoo mla ni yɔɔ Yakobo 1:14, 15 lɛ baanyɛ awa wɔ ni wɔtsi wɔhe kɛje jeŋba sha he?

10 Ehe miihia waa ni wɔle bɔ ni ajwamaŋbɔɔ baanyɛ aná wɔnɔ hewalɛ ehã. Naa kɔkɔ ni abɔ yɛ Yakobo 1:14, 15 lɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ lɛ, nɔ ni kaa lɛ ji nɔ ni lɛ diɛŋtsɛ eshweɔ ni gbalaa lɛ ni lakaa lɛ lɛ. No sɛɛ lɛ, nɔ ni ashweɔ lɛ, kɛ́ eŋɔ hɔ lɛ, efɔɔ esha; esha lɛ hu, kɛ́ afee agbe naa lɛ, efɔɔ gbele.” No hewɔ lɛ, kɛ́ susumɔi gbohii ba ojwɛŋmɔ mli lɛ, jiemɔ amrɔ nɔŋŋ. Kɛ́ ohiɛ gba mfoniri ko ni teɔ bɔlɛnamɔ henumɔi ashi nɔ lɛ, kwɛmɔ he kroko! Kɛ́ kɔmpiuta nɔ ona yɛ lɛ, gbee, ni kɛ́ TV nɔ hu lɛ, tsakemɔ kɛya he kroko. Kaaŋmɛ akɔnɔi fɔji gbɛ yɛ oshihilɛ mli. Kɛjeee nakai lɛ, akɔnɔi fɔji nɛɛ amli baawa aahu akɛ, onáŋ lɛ mlɛo akɛ obaaye amɛnɔ.​—Kanemɔ Mateo 5:29, 30.

11. Kɛ́ susumɔi gbohii baa wɔjwɛŋmɔ mli lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa baanyɛ aye abua wɔ?

11 Yehowa le wɔ jogbaŋŋ fe bɔ ni wɔle wɔhe. No hewɔ lɛ, ele akɛ wɔyeee emuu. Shi ele hu akɛ wɔbaanyɛ wɔye akɔnɔi fɔji anɔ. Ekɛɔ wɔ akɛ: “Nyɛgbea nyɛgbɔmɔtso lɛ henii ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ni ji ajwamaŋbɔɔ, muji nii, bɔlɛnamɔ he akɔnɔ ni anyɛɛɛ nɔ aye, nɔ fɔŋ ni ashweɔ, kɛ amimyeli, ni yɛ gbɛ ko nɔ lɛ eji amagajamɔ lɛ.” (Kolosebii 3:5) Enɛ feemɔ bɛ mlɛo moŋ, shi Yehowa toɔ etsui shi ehãa wɔ, ni ebaaye ebua wɔ. (Lala 68:19) Be ko ni eho lɛ, nyɛmi nuu oblanyo ko kwɛɔ ponografi, ni ekɛ enuutso shwɛɔ aahu kɛyashiɔ ehe baa, ni enɛ batsɔ esu kwraa. Enanemɛi ni ekɛyaa skul lɛ bu nifeemɔi nɛɛ akɛ nɔ ko ni mɔ fɛɛ mɔ feɔ kɛ́ eeda. Shi ewie akɛ: “Efite mihenilee, ni ehã mibɔi ajwamaŋ bɔɔ.” Ena akɛ, ehe miihia ni eye akɔnɔi fɔji nɛɛ anɔ, ni Yehowa yelikɛbuamɔ naa lɛ, enyɛ efee nakai. Kɛ́ susumɔi gbohii baa ojwɛŋmɔ mli lɛ, bi Yehowa ni ehã bo “hewalɛ ni fa kɛteke nɔ” koni ohã osusumɔi ahe atse.​—2 Korintobii 4:7; 1 Korintobii 9:27.

12. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔhã ‘wɔhiɛ akã wɔtsui he’ lɛ?

12 Solomon ŋma akɛ: “Ohiɛ akã otsui he fe nibii fɛɛ, ejaakɛ no mli wala nuhiŋmɛii lɛ yɔɔ.” (Abɛi 4:23) ‘Wɔtsui’ lɛ ji bɔ ni wɔji yɛ mligbɛ, ni no ji nɔ ni Yehowa kwɛɔ. Nibii ni wɔkwɛɔ lɛ baanyɛ aná wɔnɔ hewalɛ waa diɛŋtsɛ. Nuu anɔkwafo Hiob wie akɛ: “Mikɛ mihiŋmɛii ekpaŋ kpaŋmɔ. No hewɔ lɛ, te aaafee tɛŋŋ ni mikɛ mijwɛŋmɔ aaama oblayoo fro nɔ bɔ ni esaaa lɛ?” (Hiob 31:1) Tamɔ Hiob fee lɛ, esa akɛ wɔ hu wɔkwɛ jogbaŋŋ yɛ nibii ni wɔkwɛɔ kɛ nibii ni wɔsusuɔ he lɛ ahe. Ni esa akɛ wɔkase lalatsɛ lɛ, ni wɔ hu wɔsɔle akɛ: “Jiemɔ mihiŋmɛii yɛ nibii ni sɛɛnamɔ bɛ he lɛ akwɛmɔ nɔ.”​—Lala 119:37.

DAINA KPƐ YIŊ GBONYO

13. Namɛi Daina kɛbɔ naanyo?

13 Wɔnanemɛi baanyɛ aná wɔnɔ hewalɛ waa yɛ gbɛ kpakpa loo gbɛ gbonyo nɔ. Kɛ́ okɛ mɛi ni kɛ Nyɔŋmɔ mlai kɛ eshishitoo mlai tsuɔ nii bɔ naanyo lɛ, amɛbaawa bo ni ofee nakai nɔŋŋ. (Abɛi 13:20; kanemɔ 1 Korintobii 15:33.) Nɔ ni ba Daina nɔ lɛ hãa wɔnaa nɔ hewɔ ni esa akɛ wɔhala nanemɛi kpakpai lɛ. Yakob biyei lɛ ateŋ mɔ kome ji lɛ, no hewɔ lɛ, atsɔse lɛ yɛ Yehowa jálɔi ateŋ. Daina kɛ ehe wooo jeŋba sha mli, shi ekɛ Kanaan oblayei ni jáaa Yehowa yabɔ naanyo gbagbalii. Esoro susumɔ ni Kanaanbii lɛ hiɛ yɛ bɔlɛnamɔ he lɛ kwraa yɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ asusumɔ he, ni ale amɛ akɛ mɛi ni kɛ amɛhe woɔ jeŋba sha mli. (3 Mose 18:6-25) Be ko be ni Daina tee enanemɛi lɛ aŋɔɔ lɛ, ekɛ Kanaan oblanyo ko ni atsɛɔ lɛ Shekem lɛ yakpe, ni oblanyo lɛ tsui mɔ lɛ. Shekem ji “mɔ ni abuɔ lɛ fe fɛɛ” yɛ eweku lɛ mli. Shi esumɔɔɔ Yehowa.​—1 Mose 34:18, 19.

14. Mɛni ba Daina nɔ?

14 Shekem fee nɔ ni esusuɔ akɛ esa akɛ nuu ko afee kɛ́ eesumɔ yoo ko. Akɛni etsui emɔ Daina hewɔ lɛ, “emɔ lɛ,” ni “efite lɛ.” (Kanemɔ 1 Mose 34:1-4.) Efɔŋ nɛɛ kɛ naagbai pii ba Daina kɛ eweku muu lɛ fɛɛ nɔ.​—1 Mose 34:7, 25-31; Galatiabii 6:7, 8.

15, 16. Mɛni baahã wɔtsɔmɔ hiɛshikalɔi?

15 Ehe ehiaaa ni wɔtɔ̃ tɔmɔ ni Daina tɔ̃ lɛ eko dani wɔna akɛ, Yehowa jeŋba he mlai lɛ hi hã wɔ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ ni kɛ hiɛshikalɔi nyiɛɔ lɛ, ebaatsɔ hiɛshikalɔ, shi mɔ ni kɛ kwashiai bɔɔ lɛ, egbeŋ naa ekpakpa.” (Abɛi 13:20) Biblia lɛ kɛɛ wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔnu “nɔ ni ekpakpafeemɔ tsɔɔ diɛŋtsɛ” lɛ shishi. No hewɔ lɛ, tswaa ofai shi akɛ obaafee nakai, koni okɛ piŋmɔi kɛ haomɔi ni he ehiaaa akakpe.​—Abɛi 2:6-9; Lala 1:1-3.

16 Kɛ́ wɔkaseɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, wɔsɔleɔ wɔhãa lɛ dani wɔkpɛɔ yiŋ, ni wɔboɔ ŋaa kpakpa ni nyɔŋ anɔkwafo kɛ hiɛshikalɔ lɛ woɔ wɔ lɛ toi lɛ, wɔbaatsɔmɔ hiɛshikalɔi. (Mateo 24:45; Yakobo 1:5) Ole faŋŋ akɛ, wɔ fɛɛ wɔyeee emuu ni wɔtɔ̃ɔ. (Yeremia 17:9) Shi kɛ́ mɔ ko na akɛ oofee nɔ ko ni baanyɛ ahã obɔ ajwamaŋ, ni etsɛ otoi sɛɛ yɛ he lɛ, te obaafee onii ohã tɛŋŋ? Ani omli baafu, aloo obaaba ohe shi ni okpɛlɛ yelikɛbuamɔ lɛ nɔ?​—2 Maŋtsɛmɛi 22:18, 19.

17. Okɛ nɔkwɛmɔnɔ ko ahã kɛtsɔɔ bɔ ni ŋaa ni wɔnyɛmi Kristofonyo ko baawo wɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ.

17 Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ŋɔɔ lɛ akɛ, nuu ko ni kɛ nyɛmi yoo ko tsuɔ nii lɛ kɛ enifeemɔ tsɔɔ akɛ eesumɔ nyɛmi yoo lɛ, ni ekɛɛ lɛ po akɛ ekɛ lɛ baaje kpo. Nuu lɛ sɔmɔɔɔ Yehowa, shi etamɔ nɔ ni esumɔɔ gbɔmɔ ni emli hi hu. Nyɛmi yoo kroko na klɛŋklɛŋ nyɛmi yoo lɛ kɛ nuu lɛ, ni sɛɛ mli lɛ ebɔ lɛ kɔkɔ yɛ he. Te klɛŋklɛŋ nyɛmi yoo lɛ baafee enii ehã tɛŋŋ? Ani ebaajie enaa, aloo ebaana nilee ni yɔɔ ŋaawoo lɛ mli lɛ? Ekolɛ nyɛmi yoo lɛ sumɔɔ Yehowa, ni eesumɔ ni efee nɔ ni ja. Shi kɛ́ etee nɔ ekɛ nuu nɛɛ nyiɛ lɛ, ani ebaanyɛ ekɛɛ akɛ ‘eejo ajwamaŋbɔɔ naa foi,’ aloo ‘ekɛ ehiɛ miifɔ̃ lɛ diɛŋtsɛ etsui nɔ’?​—Abɛi 22:3; 28:26; Mateo 6:13; 26:41.

KASEMƆ YOSEF

18, 19. Tsɔɔmɔ bɔ ni fee ni Yosef jo ajwamaŋbɔɔ naa foi.

18 Be ni Yosef ji oblanyo lɛ, no mli lɛ, nyɔŋ ji lɛ yɛ Ejipt. Daa gbi lɛ, enuŋtsɔ lɛ ŋa lɛ kɛɔ lɛ akɛ ekɛ lɛ abaná bɔlɛ, shi Yosef le akɛ enɛ ehiii. Yosef sumɔɔ Yehowa, ni eesumɔ ni esa ehiɛ. No hewɔ lɛ, be fɛɛ be ni yoo lɛ baalaka lɛ koni ekɛ lɛ abawɔ lɛ, ekpɛlɛɛɛ. Shi akɛni nyɔŋ ji lɛ hewɔ lɛ, enyɛŋ eshi enuŋtsɔ lɛ shĩa lɛ nakai. Gbi ko be ni enuŋtsɔ lɛ ŋa lɛ nyɛ enɔ koni ekɛ lɛ aná bɔlɛ lɛ, “ejo foi kɛje kpo.”​—Kanemɔ 1 Mose 39:7-12.

19 Eji Yosef susuɔ nibii gbohii ahe, loo efeɔ ekɛ yoo lɛ he mfonirii yɛ gbɛ ni esaaa nɔ kulɛ, enyɛŋ eye kaa nɛɛ nɔ. Shi Yosef hã wekukpãa ni yɔɔ ekɛ Yehowa teŋ lɛ he hia lɛ fe nɔ fɛɛ nɔ. Ekɛɛ yoo lɛ akɛ: “Minuŋtsɔ lɛ . . . etsĩii mi gbɛ yɛ nɔ ko nɔ ko he akɛ ja bo kɛkɛ, ejaakɛ bo lɛ eŋa ji bo. No hewɔ lɛ, te aaafee tɛŋŋ ní mafee efɔŋ kpele nɛɛ, ní mafee esha mashi Nyɔŋmɔ lɛ?”​—1 Mose 39:8, 9.

20. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ Yehowa ná Yosef he miishɛɛ lɛ?

20 Eyɛ mli akɛ Yosef kɛ shĩa teŋ jekɛ, ni ebɛ ewekumɛi lɛ amasɛi kwraa moŋ, shi eye Nyɔŋmɔ anɔkwa be fɛɛ be, ni Yehowa hu jɔɔ lɛ. (1 Mose 41:39-49) Yehowa ná Yosef he miishɛɛ yɛ enɔkwayeli lɛ hewɔ. (Abɛi 27:11) Ekolɛ onáŋ lɛ mlɛo akɛ obaajo ajwamaŋbɔɔ naa foi. Shi kaimɔ wiemɔi nɛɛ: “Nyɛ mɛi ni nyɛsumɔɔ Yehowa, nyɛnyɛa efɔŋ. Ebuɔ enɔkwafoi lɛ awala he; ejieɔ amɛ kɛjeɔ mɛi fɔji adɛŋ.”​—Lala 97:10.

21. Mɛɛ gbɛ nɔ nyɛmi nuu oblanyo ko kase Yosef?

21 Daa gbi lɛ, Yehowa webii feɔ ekãa, ni amɛhãa anaa akɛ, ‘amɛnyɛɔ nɔ fɔŋ’ ni ‘amɛsumɔɔ ekpakpa.’ (Amos 5:15) Obaanyɛ oye Yehowa anɔkwa, ekɔɔɔ he eko afii abɔ ni oye. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, aka nyɛmi nuu oblanyo ko hemɔkɛyeli yɛ skul. Oblayoo ko kɛɛ lɛ akɛ, kɛ́ eye ebua lɛ yɛ akɔntaabuu he kaa ko ni abaafee lɛ mli lɛ, ebaahã ekɛ lɛ aná bɔlɛ. Mɛni nyɛmi nuu nɛɛ fee? Efee enii tamɔ Yosef. Ewie akɛ: “Mikpoo enibimɔ lɛ amrɔ nɔŋŋ. Akɛni miŋmɛɛɛ minɔkwayeli lɛ he hewɔ lɛ, bulɛ ni mɛi yɔɔ kɛhã mi, kɛ bulɛ ni miyɔɔ kɛhã mihe lɛ elajeee.” Ajwamaŋbɔɔ mli “ŋɔɔmɔ” yeɔ “be fioo ko” kɛkɛ, ni bei pii lɛ, ekɛ piŋmɔi kɛ naagbai baa. (Hebribii 11:25) Shi kɛ́ wɔbo Yehowa toi lɛ, be fɛɛ be lɛ, ekɛ miishɛɛ ni sɛɛ tsɛɔ baa.​—Abɛi 10:22.

HÃ YEHOWA AYE ABUA BO

22, 23. Kɛ́ wɔfee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ po lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa baanyɛ awa wɔ?

22 Satan baabɔ mɔdɛŋ ni ekɛ ajwamaŋbɔɔ aka wɔ, ni ekolɛ wɔnáŋ lɛ mlɛo akɛ wɔbaaye kaa nɛɛ nɔ. Susumɔi gbohii baanyɛ aba wɔ fɛɛ wɔjwɛŋmɔ mli yɛ be kɛ beiaŋ. (Romabii 7:21-25) Yehowa le enɛ, ni ekaiɔ akɛ “sũ ji wɔ.” (Lala 103:14) Shi kɛ́ Kristofonyo ko yabɔ ajwamaŋ lɛ, ani no tsɔɔ akɛ egbe ejeŋ naa? Dabi. Esha ni efee lɛ yɛ hiɛdɔɔ moŋ, shi kɛ́ etsake etsui lɛɛlɛŋ lɛ, Yehowa baawa lɛ. Nyɔŋmɔ ‘sumɔɔ waa akɛ ekɛ esha ake.’​—Lala 86:5; Yakobo 5:16; kanemɔ Abɛi 28:13.

23 Kɛfata he lɛ, Yehowa kɛ ‘hii ehã akɛ nikeenii’​—amɛji asafoŋ onukpai ni kwɛɔ wɔ jogbaŋŋ lɛ. (Efesobii 4:8, 12; Yakobo 5:14, 15) Ekɛ asafoŋ onukpai nɛɛ edro wɔ koni amɛwa wɔ ni wɔsaa wɔ kɛ lɛ teŋ wekukpaa lɛ.​—Abɛi 15:32.

‘NÁ JWƐŊMƆ’

24, 25. Kɛ́ wɔná “jwɛŋmɔ” lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ebaanyɛ eye ebua wɔ ni wɔjo ajwamaŋbɔɔ naa foi?

24 Ehe miihia ni wɔna sɛɛnamɔi ni yɔɔ Yehowa mlai lɛ ahe, bɔ ni afee ni wɔnyɛ wɔkpɛ yiŋ ni ja. Wɔsumɔŋ ni wɔfee wɔnii tamɔ oblanyo ni awie ehe yɛ Abɛi 7:6-23 lɛ. Oblanyo nɛɛ bɛ “jwɛŋmɔ,” no hewɔ lɛ, akɛ ajwamaŋbɔɔ du lɛ. Kɛ́ akɛɛ mɔ ko yɛ jwɛŋmɔ lɛ, etsɔɔɔ kɛkɛ akɛ ele nii. Mɔ ni yɔɔ jwɛŋmɔ lɛ bɔɔ mɔdɛŋ akɛ ebaanu Nyɔŋmɔ susumɔi ashishi ni ekɛtsu nii yɛ lɛ diɛŋtsɛ eshihilɛ mli. Kaimɔ wiemɔi ni nilee yɔɔ mli nɛɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni náa jwɛŋmɔ lɛ, eesumɔ ehe. Ni mɔ fɛɛ mɔ ni kɛ sanesɛɛkɔmɔ toɔ tamɔ jwetri lɛ, ebaaye omanye.”​—Abɛi 19:8.

25 Ani oheɔ oyeɔ kɛ otsui fɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ mlai kɛ eshishitoo mlai lɛ ja? Ani oyɛ nɔmimaa diɛŋtsɛ akɛ, kɛ́ okɛtsu nii lɛ obaaná miishɛɛ? (Lala 19:7-10; Yesaia 48:17, 18) Kɛ́ oyiŋ etɛ̃ɛɛ bo lolo lɛ, kaimɔ nibii kpakpai fɛɛ ni Yehowa efee ehã bo lɛ. Biblia lɛ kɛɛ: “Nyɛsaa nyɛnaa nyɛkwɛa, ni nyɛbaana akɛ Yehowa hi.” (Lala 34:8) Obaana akɛ, kɛ́ otee nɔ ofee nakai lɛ, suɔmɔ ni oyɔɔ kɛhã Nyɔŋmɔ lɛ mli baaya nɔ awa. Ná suɔmɔ ohã nibii ni esumɔɔ, ni onyɛ nibii ni enyɛɔ. Okɛ nibii kpakpai awo ojwɛŋmɔ mli​—nibii ni ji anɔkwale, nibii ni ja, nibii ni he tse, nibii ni hãa ajieɔ suɔmɔ kpo, kɛ nibii ni hi jogbaŋŋ. (Filipibii 4:8, 9) Wɔ hu wɔbaanyɛ wɔná Yehowa nilee lɛ he sɛɛ tamɔ bɔ ni Yosef ná he sɛɛ lɛ.​—Yesaia 64:8.

26. Mɛni he wɔbaasusu yɛ yitsei enyɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli?

26 Yehowa miisumɔ ni omii ashɛ ohe yɛ shihilɛ mli, ekɔɔɔ he eko kɛji obote gbalashihilɛ mli loo oboteko mli. Yitsei enyɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ baawa wɔ ni wɔgbalashihilɛ aye omanye.