Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 8

Yehowa Miisumɔ Ni Ewebii Ahe Atse

Yehowa Miisumɔ Ni Ewebii Ahe Atse

“Mɔ ni he tse lɛ, ojieɔ ohe kpo otsɔɔ lɛ akɛ mɔ ni he tse.”​—LALA 18:26.

1-3. (a) Mɛni hewɔ mamimɛi sumɔɔ ni amɛbii ahe atse lɛ? (b) Mɛni hewɔ Yehowa sumɔɔ ni ewebii ahe atse lɛ?

 FEEMƆ mami ko ni yɔɔ suɔmɔ ni miisaa ebinuu fioo ko he koni eya skul lɛ he mfoniri okwɛ. Ebaakwɛ ni gbekɛ lɛ aju ehe, ni ebaawo lɛ atadei ni he tse. Enɛ baahã gbekɛ lɛ aná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa, ni mɛi baana hu akɛ efɔlɔi miikwɛ lɛ jogbaŋŋ.

2 Wɔ-Tsɛ Yehowa hu sumɔɔ ni wɔhe atse. (Lala 18:26) Ele akɛ kɛ́ wɔhe tse lɛ, wɔbaaná he sɛɛ. Ni kɛ́ wɔhe tse lɛ, ewoɔ ehiɛ nyam.​—Ezekiel 36:22; kanemɔ 1 Petro 2:12.

3 Kɛ́ akɛɛ wɔhe atse lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ? Ni mɛni hewɔ ehi waa akɛ wɔbaahã wɔhe atse lɛ? Wɔbaasusu sanebimɔi nɛɛ ahe, ni ekolɛ obaana hei komɛi ni ebaabi ni ofee tsakemɔi yɛ.

MƐNI HEWƆ ESA AKƐ WƆHE ATSE LƐ?

4, 5. (a) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔhe atse lɛ? (b) Mɛni adebɔɔ nibii tsɔɔ wɔ yɛ bɔ ni Yehowa naa hetsemɔ ehãa lɛ he?

4 Yehowa diɛŋtsɛ lɛ, ehe tse waa, ni enɛ ji nɔ ko ni esa akɛ wɔkase. (3 Mose 11:44, 45) No hewɔ lɛ, yiŋtoo titri hewɔ ni esa akɛ wɔhã wɔhe atse ji akɛ, wɔmiisumɔ ni wɔfee wɔhe “mɛi ni kaseɔ Nyɔŋmɔ.”​—Efesobii 5:1.

5 Adebɔɔ nibii tsɔɔ wɔ bɔ ni Yehowa naa hetsemɔ ehãa. Yehowa to kɔɔyɔŋ tsakemɔ he gbɛjianɔ koni be fɛɛ be lɛ, kɔɔyɔɔ ni wɔmuɔ, kɛ nu ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ mli atse. (Yeremia 10:12) Agbɛnɛ hu, shikpɔŋ lɛ diɛŋtsɛ nyɛɔ ehãa enɔ tseɔ, kɛ́ adesai wo nɔ muji po. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yehowa bɔ kooloi bibiibibii komɛi ni atsɛɔ amɛ microbes, ni ja ohiɛ shwɛde dani obaanyɛ ona amɛ. Kooloi bibiibibii nɛɛ baanyɛ atsake muji nibii ni ebɔɔ yɔɔ mli, ni amɛhã etsɔ nɔ ko ni yeee mɔ awui. Gbɛjianɔtoo nɛɛ yɛ naakpɛɛ waa. Jeŋ shikpálɔi po kɛ kooloi bibiibibii nɛɛ ekomɛi tsuɔ nii kɛsaa nibii komɛi ni efite yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ.​—Romabii 1:20.

6, 7. Mɛɛ gbɛ nɔ Mose Mla lɛ hã ana akɛ, esa akɛ mɛi ni jáa Yehowa lɛ ahe atse?

6 Mla ni Yehowa tsɔ Mose nɔ ekɛhã Israelbii lɛ hu hãa wɔnaa bɔ ni ehe hiaa ni wɔhã wɔhe atse. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ja amɛhe tse yɛ gbɔmɔtsoŋ dani Yehowa baakpɛlɛ amɛjamɔ lɛ nɔ. Yɛ Kpatamɔ Gbi lɛ nɔ lɛ, esa akɛ osɔfonukpa lɛ aju ehe shii enyɔ. (3 Mose 16:4, 23, 24) Ni dani osɔfoi krokomɛi lɛ hu baashã afɔle lɛ, esa akɛ amɛfɔflɔ amɛniji kɛ amɛnaji ahe. (2 Mose 30:17-21; 2 Kronika 4:6) Yɛ shihilɛi komɛi amli lɛ, kɛ́ mɔ ko booo mlai ni kɔɔ hetsemɔ he lɛ toi lɛ, abaagbe lɛ.​—3 Mose 15:31; 4 Mose 19:17-20.

7 Ni ŋmɛnɛ hu? Kɛ́ wɔkwɛ Mla lɛ mli lɛ, wɔnaa nibii ni Yehowa taoɔ yɛ wɔdɛŋ. (Maleaki 3:6) Mla lɛ hã ana faŋŋ akɛ, Yehowa sumɔɔ ni mɛi ni jáa lɛ lɛ ahe atse. Yehowa shishitoo mlai lɛ tsakeko. Ŋmɛnɛ hu lɛ, eekpa gbɛ akɛ ejálɔi ahe atse.​—Yakobo 1:27.

KƐ́ AKƐƐ WƆHE ATSE LƐ, TE ATSƆƆ TƐŊŊ?

8. Kɛ́ akɛɛ wɔhe atse lɛ, mɛni kɛ mɛni he ekɔɔ?

8 Yɛ Yehowa hiɛ lɛ, kɛ́ akɛɛ wɔhe atse lɛ, jeee wɔgbɔmɔtsei, wɔtadei, kɛ wɔshĩai pɛ ahe ekɔɔ. Ekɔɔ wɔshihilɛ mli nɔ fɛɛ nɔ he. Wɔjamɔ, wɔjeŋba, kɛ wɔsusumɔi fɛɛ fata he. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔmiisumɔ ni Yehowa ana wɔ akɛ mɛi ni he tse lɛ, esa akɛ wɔhã wɔshihilɛ mli nɔ fɛɛ nɔ he atse.

9, 10. Kɛ́ akɛɛ wɔhã wɔjamɔ he atse lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ?

9 Anɔkwa jamɔ. Esaaa akɛ wɔkɛ wɔhe woɔ amale jamɔ nifeemɔ ko kwraa mli. Be ni Israelbii lɛ yɔɔ nomŋɔɔ mli yɛ Babilon lɛ, no mli lɛ, mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ kɛ amɛhe woɔ amale jamɔ ni jeŋba sha eyi mli lɛ mli. Yesaia gba akɛ Israelbii lɛ baaku amɛsɛɛ kɛya amɛmaŋ Israel, ní amɛyato anɔkwa jamɔ shishi ekoŋŋ. Yehowa kɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛshia jɛmɛ, nyɛkataa nɔ ko ni he tseee he! . . . Nyɛjea emli, nyɛhiɛa nyɛhe falefale.” Esaaa akɛ amɛkɛ Babilon amale jamɔ lɛ tsɔɔmɔi, nifeemɔi, loo kusumii futuɔ Yehowa jamɔ lɛ.​—Yesaia 52:11.

10 Ŋmɛnɛ lɛ, anɔkwa Kristofoi hu tsiɔ amɛhe kɛjeɔ amale jamɔ he. (Kanemɔ 1 Korintobii 10:21.) Yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ, kusumii, nifeemɔi, kɛ hemɔkɛyelii ni mɛi le waa lɛ pii damɔ amale jamɔ tsɔɔmɔi anɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ hei pii lɛ, mɛi heɔ amɛyeɔ akɛ, nɔ ko yɛ wɔmli ni kɛ́ wɔgbo lɛ eyaa nɔ ehiɔ shi, ni kusumii pii yɛ ni damɔ hemɔkɛyeli nɛɛ nɔ. (Jajelɔ 9:5, 6, 10) Esaaa akɛ Kristofoi kɛ amɛhe woɔ kusumii nɛɛ amli. Ekolɛ wɔwekumɛi baanyɛ wɔnɔ ni wɔkɛ wɔhe awo ekomɛi amli. Shi akɛni wɔmiisumɔ ni Yehowa ana wɔ akɛ mɛi ni he tse hewɔ lɛ, wɔbooo amɛ toi.​—Bɔfoi 5:29.

11. Kɛ́ akɛɛ wɔjeŋba he atse lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ?

11 Jeŋba ni he tse. Kɛ́ wɔmiisumɔ ni Yehowa ana akɛ wɔhe tse lɛ, esa akɛ wɔtsi wɔhe kɛje ajwamaŋbɔɔ henɔi srɔtoi fɛɛ ahe. (Kanemɔ Efesobii 5:5.) Yehowa kɛɔ wɔ yɛ Biblia lɛ mli akɛ, “nyɛjoa ajwamaŋbɔɔ naa foi.” Ekɛɔ wɔ faŋŋ akɛ, mɛi ni kɛ amɛhe woɔ jeŋba sha mli ni amɛtsakeee amɛtsui lɛ “anine shɛŋ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ.”​—1 Korintobii 6:9, 10, 18; kwɛmɔ Wiemɔi Komɛi Amligbalamɔ 22.

12, 13. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔhã wɔsusumɔi ahe atse lɛ?

12 Susumɔi ni he tse. Bei pii lɛ, nibii ni wɔsusuɔ he lɛ, nomɛi wɔfeɔ. (Mateo 5:28; 15:18, 19) Kɛ́ wɔsusu nibii ni he tse ahe lɛ, wɔbaaba wɔjeŋ jogbaŋŋ. Wɔyeee emuu, ni no hewɔ lɛ, bei komɛi lɛ, susumɔi gbohii baanyɛ aba wɔjwɛŋmɔ mli. Shi kɛ́ amɛba wɔjwɛŋmɔ mli lɛ, esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔjie amrɔ nɔŋŋ. Kɛjeee nakai lɛ, be baashɛ ni wɔtsui mli tseŋ dɔŋŋ, ni ekolɛ wɔbaasumɔ ni wɔfee nibii ni wɔsusuɔ he daa lɛ. Kɛ́ wɔsumɔɔɔ ni ebaa lɛ nakai lɛ, esa akɛ wɔsusu nibii ni he tse ahe. (Kanemɔ Filipibii 4:8.) No hewɔ lɛ, wɔkɛ nibii ni jeŋba sha kɛ yiwalɛ nifeemɔi yɔɔ mli ejieee wɔhiɛtserɛ. Wɔkwɛɔ wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ nibii ni wɔkaneɔ, nibii ni wɔkwɛɔ, kɛ saji ni wɔgbaa lɛ ahe.​—Lala 19:8, 9.

13 Kɛ́ wɔmiisumɔ ni wɔya nɔ wɔhi Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli lɛ, esa akɛ wɔhã wɔjamɔ, wɔjeŋba, kɛ wɔsusumɔi fɛɛ ahe atse. Shi Yehowa miisumɔ ni wɔhe atse yɛ gbɔmɔtsoŋ hu.

TE WƆƆFEE TƐŊŊ WƆHÃ WƆHE ATSE YƐ GBƆMƆTSOŊ?

14. Mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔhe atse yɛ gbɔmɔtsoŋ lɛ?

14 Kɛ́ wɔhã wɔgbɔmɔtsei ahe tse ni wɔkura hei ni wɔyɔɔ lɛ, wɔ kɛ mɛi ni bɛŋkɛ wɔ lɛ fɛɛ baaná he sɛɛ. Wɔbaaná miishɛɛ, ni mɛi baasumɔ wɔsane. Shi wɔyɛ yiŋtoo titri hewɔ ni wɔsumɔɔ ni wɔhe atse yɛ gbɔmɔtsoŋ lɛ. No ji akɛ, ehãa awoɔ Yehowa hiɛ nyam. Susumɔ enɛ he okwɛ: Kɛ́ ona gbekɛ ko ni daa nɛɛ ehe ewo muji lɛ, mɛni ekolɛ obaakɛɛ yɛ efɔlɔi ahe? Nakai nɔŋŋ kɛ́ wɔhiɛɛɛ wɔhe falefale, ni wɔhãaa wɔhe atse lɛ, ekolɛ mɛi ewieŋ Yehowa he ekpakpa. Paulo wie akɛ: “Wɔtɔ̃tɔɔɔ mɔ ko mɔ ko nane yɛ gbɛ ko kwraa nɔ, koni wɔsɔɔmɔ lɛ he akaba shwamɔ; shi moŋ, yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ nɔ lɛ, wɔjieɔ wɔhe yi akɛ Nyɔŋmɔ sɔɔlɔi.”​—2 Korintobii 6:3, 4.

Yehowa webii ji wɔ, no hewɔ lɛ, esa akɛ wɔhã wɔhe atse, ni he ni wɔyɔɔ lɛ hu afee falefale

15, 16. Mɛni esa akɛ wɔfee koni wɔhe atse?

15 Wɔgbɔmɔtsei kɛ wɔtadei. Esa akɛ wɔkɛfee wɔsu akɛ, daa gbi lɛ, wɔbaahã wɔhe atse. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, esa akɛ wɔfɔ wɔhe juu, kɛ́ ebaahi lɛ, gbi fɛɛ gbi. Esa akɛ wɔkɛ samala kɛ nu afɔ wɔdɛ̃, titri lɛ, kɛ́ wɔyaahoo nii loo wɔyaaye nii, ni kɛ́ wɔtee niiasɛɛ loo wɔta nɔ ko ni he ewo muji he lɛ, no lɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, esa akɛ wɔkɛ samala kɛ nu afɔ wɔdɛ̃. Ekolɛ wɔbuŋ dɛ̃fɔmɔ akɛ nɔ ko ni he hiaa, shi kɛ́ wɔfɔɔ wɔdɛ̃ be fɛɛ be lɛ, ehãŋ muawai kɛ helai agbɛ ashwã. Ebaanyɛ ebaa wala yi po. Kɛ́ wɔbɛ niiasɛɛyaahe po lɛ, gbɛi pii yɛ ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔto wamɔ he gbɛjianɔ. Blema Israelbii lɛ bɛ niiasɛɛyaahei ni wɔyɔɔ ŋmɛnɛ lɛ eko, no hewɔ lɛ, amɛfũ wamɔ yɛ shikpɔŋ, yɛ hei ni kɛ mɛi ashĩai kɛ hei ni anáa nu yɛ teŋ jekɛ.​—5 Mose 23:12, 13.

16 Ehe ehiaaa ni wɔwo atadei ni yɔɔ haŋtsii, loo nɔ ni jara wa, loo nɔ ni eba nɔ ehee. Shi esa akɛ wɔtadei lɛ ahe atse. (Kanemɔ 1 Timoteo 2:9, 10.) Esa akɛ wɔhã wɔhesaamɔ awo Yehowa hiɛ nyam be fɛɛ be.​—Tito 2:10.

17. Mɛni hewɔ wɔsumɔɔ ni wɔhã wɔshĩa kɛ ehewɔ atse lɛ?

17 Wɔshĩa kɛ ehewɔ. Ekɔɔɔ he eko he ni wɔyɔɔ lɛ, esa akɛ wɔhã wɔshĩa lɛ afee falefale. Wɔbɔɔ mɔdɛŋ ni wɔhã wɔkar, wɔmoto, wɔbaisiko, loo tsɔne fɛɛ tsɔne ni wɔkɛyaa maŋ lɛ mli lɛ he atse, titri lɛ, kɛ́ wɔkɛyaa asafoŋ kpeei loo shiɛmɔ. Enɛ he miihia, ejaakɛ kɛ́ wɔtee shiɛmɔ lɛ wɔkɛɔ mɛi akɛ, wɔbaahi shikpɔŋ nɔ paradeiso ni mli tse mli. (Luka 23:43; Kpojiemɔ 11:18) Bɔ ni wɔkuraa wɔshĩa kɛ ehewɔ wɔhãa lɛ baanyɛ ahã ana akɛ, wɔmiisaa wɔhe kɛhã shihilɛ yɛ nakai jeŋ hee ni mli tse lɛ mli.

18. Mɛni hewɔ wɔsumɔɔ ni wɔjamɔhei lɛ atse lɛ?

18 Wɔjamɔhei. Kɛ́ wɔhã hei ni wɔfeɔ kpeei yɛ, tamɔ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ, kɛ hei ni wɔfeɔ kpeei wuji yɛ lɛ fee falefale lɛ, ebaahã ana akɛ wɔsumɔɔ ni wɔhe atse. Kɛ́ mɛi ba Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, amɛnaa akɛ jɛmɛ tse waa. Enɛ woɔ Yehowa hiɛ nyam. Eji hegbɛ ni wɔ fɛɛ wɔná akɛ wɔbaaye wɔbua kɛsaa Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ, ni wɔkura lɛ jogbaŋŋ.​—2 Kronika 34:10.

KWA SUI GBOHII

19. Mɛni esa akɛ wɔkwa?

19 Eyɛ mli akɛ Biblia lɛ etsɔɔɔ sui gbohii ni esa akɛ wɔkwa lɛ fɛɛ moŋ, shi shishitoo mlai komɛi yɛ mli ni hãa wɔnaa bɔ ni Yehowa naa sui nɛɛ ehãa. Esumɔɔɔ ni wɔshɛreɔ zigaret kɛ wii, loo wɔnuɔ dãa fe nine, loo wɔkɛ tsofai tsuɔ nii bɔ ni esaaa. Nyɔŋmɔ nanemɛi efeee nibii nɛɛ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ wɔbuɔ wala waa. Kɛ́ wɔfee nibii nɛɛ, ebaanyɛ ehã wɔgboi mra, ebaanyɛ ehã helai amɔmɔ wɔ, ni ebaanyɛ eye mɛi ni bɛŋkɛ wɔ lɛ hu awui. Mɛi pii bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaakpa sui gbohii nɛɛ, ejaakɛ amɛsumɔɔɔ ni hela mɔɔ amɛ. Shi wɔ lɛ, akɛni Yehowa nanemɛi ji wɔ hewɔ lɛ, suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã lɛ lɛ ji yiŋtoo titri hewɔ ni wɔtsiɔ wɔhe kɛjeɔ sui gbohii nɛɛ ahe lɛ. Oblayoo ko wie akɛ: “Yehowa ye ebua mi ni mitsi mihe kɛje sui gbohii ni eka mihe lɛ ahe. . . . Kɛ́ ka mikome too kulɛ, minyɛŋ mafee tsakemɔi nɛɛ.” Hã wɔkwɛ Biblia mli shishitoo mlai enumɔ ni baaye abua mɔ ko koni ekpa sui ni yeɔ mɔ awui lɛ.

20, 21. Mɛɛ sui Yehowa sumɔɔ ni wɔtsi wɔhe kwraa kɛje he?

20 “Nyɛ mɛi ni asumɔɔ, akɛni wɔná shiwoi nɛɛ hewɔ lɛ, nyɛhãa wɔjiea nɔ fɛɛ nɔ ni woɔ mɔ he muji yɛ heloŋ kɛ jwɛŋmɔ mli lɛ kɛjea wɔhe, ni wɔhã wɔkrɔŋkrɔŋfeemɔ lɛ aye emuu yɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ mli.” (2 Korintobii 7:1) Yehowa miisumɔ ni wɔtsi wɔhe kwraa kɛje sui gbohii ni baanyɛ afite wɔjwɛŋmɔ loo wɔgbɔmɔtso lɛ ahe.

21 Yiŋtoo kome ko ni he hiaa waa yɛ 2 Korintobii 6:17, 18 lɛ ni hãa wɔnaa nɔ hewɔ ni esa akɛ wɔjie “nɔ fɛɛ nɔ ni woɔ mɔ he muji” lɛ kɛje wɔhe lɛ. Yehowa wie akɛ: “Nyɛkpaa nɔ ni he tseee lɛ hetaa.” Kɛkɛ ni ewo shi akɛ: “Mahere nyɛ atuu. Ni matsɔ nyɛtsɛ, ni nyɛbaatsɔmɔ mibihii kɛ mibiyei.” Kɛ́ wɔtsi wɔhe kɛje nɔ fɛɛ nɔ ni baawo wɔhe muji yɛ Yehowa hiɛ lɛ he lɛ, ebaasumɔ wɔ tamɔ bɔ ni tsɛ sumɔɔ ebii lɛ.

22-25. Mɛɛ Biblia mli shishitoo mlai baanyɛ aye abua wɔ ni wɔtsi wɔhe kɛje sui gbohii ahe?

22 “Suɔmɔ Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, kɛ otsui muu fɛɛ kɛ osusuma muu fɛɛ kɛ ojwɛŋmɔ muu fɛɛ.” (Mateo 22:37) Enɛ ji kitã ni he hiaa fe fɛɛ. (Mateo 22:38) Esa akɛ wɔsumɔ Yehowa kɛ wɔnɔ fɛɛ nɔ. Kɛ́ wɔfeɔ nɔ ko ni baanyɛ ahã wɔgbo mra loo wɔjwɛŋmɔ afite lɛ, ani wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ wɔsumɔɔ Yehowa kɛ wɔnɔ fɛɛ nɔ? Yɛ nɔ najiaŋ ni wɔbaafee nakai lɛ, esa akɛ wɔfee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔɔnyɛ kɛtsɔɔ akɛ wɔbuɔ wala ni Yehowa kɛke wɔ lɛ.

23 “[Yehowa hãa] mɛi fɛɛ wala kɛ mumɔ kɛ nibii fɛɛ.” (Bɔfoi 17:24, 25) Kɛ́ onaanyo ko ke bo nɔ ko krɛdɛɛ ko lɛ, ani obaashɛ ofɔ̃ loo obaafite lɛ? Wala ji Yehowa dɛŋ nikeenii ko ni nɔ bɛ. Wɔhiɛ sɔɔ nikeenii nɛɛ waa diɛŋtsɛ. No hewɔ lɛ, wɔmiisumɔ ni wɔhi shi yɛ gbɛ ni baawo ehiɛ nyam nɔ.​—Lala 36:9.

24 “Suɔmɔ onyɛmi gbɔmɔ tamɔ bo diɛŋtsɛ ohe.” (Mateo 22:39) Kɛ́ wɔkɛ wɔhe wo su gbonyo ko mli lɛ, jeee wɔ pɛ awui ebaaye. Ebaanyɛ eye mɛi ni bɛŋkɛ wɔ lɛ hu awui, ni bei pii lɛ, mɛi nɛɛ ji mɛi ni wɔsumɔɔ amɛsane waa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ wɔshɛreɔ zigaret loo wii lɛ, lasu lɛ baanyɛ awo mɛi ni wɔkɛyɔɔ shĩa lɛ hela waa. Shi kɛ́ wɔkpa sui gbohii lɛ, wɔkɛ no tsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ mɛi ni bɛŋkɛ wɔ lɛ asane.​—1 Yohane 4:20, 21.

25 “Yaa nɔ okai amɛ ni amɛba amɛhe shi amɛwo nɔyelii kɛ hegbɛi ashishi, ni amɛbo amɛ toi hu.” (Tito 3:1) Yɛ maji pii anɔ lɛ, mla eŋmɛɛɛ gbɛ akɛ mɔ ko ahiɛ tsofai komɛi loo ekɛtsu nii. Akɛni Yehowa kɛɛ wɔbu nɔyelii hewɔ lɛ, wɔboɔ mlai nɛɛ toi.​—Romabii 13:1.

Kɛ́ wɔhã wɔhe tse lɛ, wɔwoɔ Yehowa hiɛ nyam

26. (a) Mɛni esa akɛ wɔfee koni Yehowa akpɛlɛ wɔjamɔ nɔ? (b) Mɛni hewɔ kɛ́ wɔhã wɔhe tse yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, no ji shihilɛ ni hi fe fɛɛ lɛ?

26 Kɛ́ wɔmiisumɔ ni wɔkɛ Yehowa abɔ naanyo lɛ, ekolɛ ehe baahia ni wɔfee tsakemɔi komɛi. Kɛ́ nakai eji yɛ ogbɛfaŋ lɛ, no lɛ, jee shishi amrɔ nɔŋŋ. Jeee be fɛɛ be eyɔɔ mlɛo akɛ wɔbaakpa su gbonyo ko, shi wɔbaanyɛ wɔkpa! Yehowa ewo shi akɛ ebaawa wɔ. Ewie akɛ: “Mi Yehowa, miji o-Nyɔŋmɔ lɛ, mɔ ni tsɔɔ bo nii koni oná he sɛɛ lɛ, mɔ ni tsɔɔ bo gbɛ yɛ gbɛ ni esa akɛ onyiɛ nɔ lɛ nɔ lɛ.” (Yesaia 48:17) Kɛ́ wɔbɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni wɔɔnyɛ koni wɔhe atse lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ, wɔmiiwo wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ hiɛ nyam.