Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 5

Bɔ Ni Ooofee Otsi Ohe Kɛje Je Lɛ He

Bɔ Ni Ooofee Otsi Ohe Kɛje Je Lɛ He

“Nyɛfataaa je lɛ he.”​—YOHANE 15:19.

1. Gbi gbɛkɛ ni enɔ jetsɛremɔ lɛ Yesu baagbo lɛ, mɛni he esusu waa?

 GBI gbɛkɛ ni enɔ jetsɛremɔ lɛ Yesu baagbo lɛ, esusu bɔ ni ekaselɔi lɛ ashihilɛ baaji wɔsɛɛ lɛ he waa, ejaakɛ ele akɛ etsɛŋ ni ebaashi amɛ. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛfataaa je lɛ he.” (Yohane 15:19) Sɛɛ mli be ni esɔleɔ ehãa e-Tsɛ lɛ, ewie yɛ amɛhe akɛ: “Amɛfataaa je lɛ he, tamɔ bɔ ni mi hu mifataaa je lɛ he lɛ.” (Yohane 17:15, 16) No mli lɛ, mɛni Yesu tsɔɔ lɛ?

2. Mɛni ji “je lɛ” ni Yesu wie he lɛ?

2 Wiemɔ ni ji “je lɛ” ni Yesu kɛtsu nii lɛ kɔɔ mɛi ni leee Nyɔŋmɔ, ní Satan yeɔ amɛnɔ lɛ ahe. (Yohane 14:30; Efesobii 2:2; Yakobo 4:4; 1 Yohane 5:19) Mɛni tsɔɔ akɛ ‘wɔfataaa je lɛ he’? Wɔbaasusu nibii komɛi ni tsɔɔ nakai lɛ ahe yɛ yitso nɛɛ mli. Nomɛi ji: Wɔyaa nɔ wɔfiɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ sɛɛ, ni wɔkɛ wɔhe wooo pɔlitis loo maŋ saji amli. Wɔhãaa je lɛ mumɔ lɛ aná wɔnɔ hewalɛ. Wɔkɛ hiɛ ni gboɔ nɔ saa wɔhe, ni wɔhãaa shika afee nɔ titri ni he hiaa wɔ. Agbɛnɛ hu, wɔwoɔ tawuu hewulamɔ nii ni Nyɔŋmɔ kɛhã wɔ lɛ.​—Kwɛmɔ Wiemɔi Komɛi Amligbalamɔ 16.

FI NYƆŊMƆ MAŊTSƐYELI LƐ SƐƐ

3. Te Yesu na pɔlitis loo maŋ saji ehã tɛŋŋ?

3 Be ni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ena akɛ mɛi yɛ naagbai srɔtoi pii, ni nibii eyaaa lɛ jogbaŋŋ yɛ amɛshihilɛ mli. Esusu mɛi nɛɛ ahe waa, ni eshwe akɛ eye ebua amɛ. Shi ani etsɔ maŋ hiɛnyiɛlɔ koni enyɛ eye ebua amɛ? Dabi. Ele akɛ nɔ tuuntu ni he hiaa mɛi ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ. Yesu ji mɔ ni baafee Maŋtsɛyeli nɛɛ nɔ Maŋtsɛ, ni Maŋtsɛyeli lɛ ji sane titri ni eshiɛ. (Daniel 7:13, 14; Luka 4:43; 17:20, 21) Yesu kɛ ehe wooo pɔlitis loo maŋ sane ko kwraa mli. Be ni edamɔ Roma Amralo Pontio Pilato hiɛ lɛ, ewie akɛ: “Mi-Maŋtsɛyeli lɛ jɛɛɛ je nɛɛ mli.” (Yohane 18:36) Ekaselɔi lɛ hu kɛ amɛhe wooo pɔlitis loo maŋ saji amli. Wolo ko ni atsɛɔ lɛ On the Road to Civilization lɛ wie akɛ, Kristofoi ni hi shi yɛ blema lɛ “mɔɔɔ gbɛhei ni anáa yɛ pɔlitis mli lɛ amli, ni amɛtiuuu sɛɛ hu.” Nakai nɔŋŋ anɔkwa Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu feɔ. Wɔfiɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ sɛɛ be fɛɛ be, ni wɔkɛ wɔhe wooo pɔlitis loo maŋ saji amli.​—Mateo 24:14.

Ani obaanyɛ ogbála nɔ hewɔ ni ofiɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ sɛɛ lɛ mli?

4. Mɛɛ gbɛ nɔ anɔkwa Kristofoi fiɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ sɛɛ?

4 Maŋ bɔfoi damɔɔ amɛnɔyeli lɛ najiaŋ yɛ maŋ kroko nɔ, ni no hewɔ lɛ, amɛkɛ amɛhe wooo nakai maŋ lɛ saji loo pɔlitis mli. Mɛi ni afɔ amɛ mu ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛkɛ Kristo baaye nɔ yɛ ŋwɛi lɛ hu tamɔ maŋ bɔfoi nɔŋŋ. Paulo ŋma Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ akɛ: “Wɔji maŋ bɔfoi yɛ Kristo najiaŋ.” (2 Korintobii 5:20) Mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ damɔ Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ najiaŋ. Amɛkɛ amɛhe wooo pɔlitis loo maŋ saji amli. (Filipibii 3:20) Moŋ lɛ, amɛye amɛbua mɛi akpekpei abɔ ni amɛkase Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ he nii. “Gwantɛŋi krokomɛi” lɛ, ni ji mɛi ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaahi shi kɛya naanɔ yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli lɛ, fiɔ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ asɛɛ. Amɛ hu amɛkɛ amɛhe wooo pɔlitis loo maŋ saji amli. (Yohane 10:16; Mateo 25:31-40) No hewɔ lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ, anɔkwa Kristofoi kɛ amɛhe wooo pɔlitis loo maŋ saji amli.​—Kanemɔ Yesaia 2:2-4.

5. Mɛni ji yiŋtoo kome hewɔ ni Kristofoi eyaaa ta lɛ?

5 Anɔkwa Kristofoi naa mɛi fɛɛ ni amɛkɛjáa Nyɔŋmɔ lɛ akɛ amɛwekumɛi, ni amɛkɛ amɛ feɔ ekome, ekɔɔɔ he eko mɛi ni amɛji loo maŋ nɔ ni amɛjɛ. (1 Korintobii 1:10) Enɛ hewɔ lɛ, kɛ́ wɔtee ta lɛ, ani jeee wɔwekumɛi, ni ji mɛi ni wɔkɛjáa Nyɔŋmɔ, ní Yesu fã wɔ akɛ wɔsumɔ amɛ lɛ nɔŋŋ wɔkɛbaayawu lɛ? (Yohane 13:34, 35; 1 Yohane 3:10-12) Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ, amɛsumɔ amɛhenyɛlɔi po.​—Mateo 5:44; 26:52.

6. Te Yehowa tsuji ni ejɔɔ amɛhe nɔ amɛhã lɛ lɛ naa nɔyelii amɛhãa tɛŋŋ?

6 Eyɛ mli akɛ Kristofoi kɛ amɛhe wooo pɔlitis loo maŋ saji amli moŋ, shi amɛbɔɔ mɔdɛŋ ni amɛhi shi akɛ maŋbii kpakpai. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔboɔ mlai ni nɔyeli lɛ woɔ lɛ toi, ni wɔwoɔ too fɛɛ too, ni wɔkɛ no tsɔɔ akɛ wɔbuɔ amɛ. Shi wɔbɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔkɛ ‘Nyɔŋmɔ nibii baahã Nyɔŋmɔ’ be fɛɛ be. (Marko 12:17; Romabii 13:1-7; 1 Korintobii 6:19, 20) Kɛ́ wɔsumɔ Nyɔŋmɔ, wɔbo lɛ toi, ni wɔjá lɛ lɛ, no tsɔɔ akɛ, wɔkɛ “Nyɔŋmɔ nibii” miihã lɛ. Kɛ́ Yehowa toi ni wɔbaabo lɛ baahã wɔgboi po lɛ, egbaaa wɔnaa.​—Luka 4:8; 10:27; kanemɔ Bɔfoi 5:29; Romabii 14:8.

KAAHÃ “JE LƐ MUMƆ LƐ” NÁ ONƆ HEWALƐ

7, 8. Mɛni ji “je lɛ mumɔ lɛ,” ni mɛɛ gbɛ nɔ enáa mɛi anɔ hewalɛ?

7 Kɛ́ akɛɛ wɔtsi wɔhe kɛje Satan je lɛ he lɛ, etsɔɔ akɛ, esaaa akɛ wɔhãa “je lɛ mumɔ lɛ” kudɔɔ wɔ. Je lɛ mumɔ lɛ ji susumɔi kɛ nifeemɔi fɛɛ ni jɛ Satan ŋɔɔ lɛ, ni mumɔ nɛɛ kudɔɔ mɛi ni sɔmɔɔɔ Yehowa lɛ. Shi Kristofoi hãaa mumɔ nɛɛ aná amɛnɔ hewalɛ. Paulo wie akɛ: “Jeee je lɛ mumɔ lɛ akɛhã wɔ lɛ, shi moŋ mumɔ ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ.”​—1 Korintobii 2:12, shishigbɛ niŋmaa; Efesobii 2:2, 3; kwɛmɔ Wiemɔi Komɛi Amligbalamɔ 17.

8 Je lɛ mumɔ lɛ hãa mɛi fóɔ amɛ pɛ amɛnɔ mli, amɛwóɔ amɛhe nɔ, ni amɛtseɔ atua. Ehãa amɛnuɔ he akɛ, ehe ehiaaa ni amɛbo Nyɔŋmɔ toi. Satan miisumɔ ni mɛi afee nɔ ni amɛsumɔɔ ní amɛsusuuu nɔ ni baajɛ mli aba lɛ he. Eesumɔ ni mɛi ahe aye akɛ, “nɔ ni heloo lɛ shweɔ lɛ kɛ nɔ ni hiŋmɛii lɛ shweɔ lɛ” ji nibii ni he hiaa fe fɛɛ yɛ shihilɛ mli. (1 Yohane 2:16; 1 Timoteo 6:9, 10) Abonsam etswa efai shi akɛ ebaalaka Yehowa tsuji, ní ehã wɔsusu nii ahe tamɔ lɛ.​—Yohane 8:44; Bɔfoi 13:10; 1 Yohane 3:8.

9. Mɛɛ gbɛ nɔ je lɛ mumɔ lɛ baanyɛ aná wɔnɔ hewalɛ?

9 Je lɛ mumɔ lɛ yɛ he fɛɛ he, tamɔ kɔɔyɔɔ ni wɔmuɔ lɛ. Kɛ́ wɔmiaaa wɔhiɛ waa lɛ, nakai mumɔ lɛ baaná wɔnɔ hewalɛ. (Kanemɔ Abɛi 4:23.) Enɛ baanyɛ aba yɛ gbɛi nigii anɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ wɔbaahã mɛi ni jáaa Yehowa lɛ asusumɔi kɛ amɛnifeemɔi aná wɔnɔ hewalɛ. (Abɛi 13:20; 1 Korintobii 15:33) Nibii tamɔ ponografi, jamɔkwamɔ, loo kpɔiaŋgbɔlemɔ nifeemɔi ni akaŋshii eyi mli obɔ lɛ hu baanyɛ aná wɔnɔ hewalɛ.​—Kwɛmɔ Wiemɔi Komɛi Amligbalamɔ 18.

10. Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔwu wɔshi je lɛ mumɔ lɛ?

10 No hewɔ lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni je lɛ mumɔ lɛ akakudɔ wɔ? Esa akɛ wɔhi Yehowa masɛi daa, ni wɔkɛ nilee ni jɛ eŋɔɔ lɛ atsu nii. Esa akɛ be fɛɛ be lɛ, wɔbi lɛ ni ehã wɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, ni wɔkɛ wɔbe kɛ wɔnyɛmɔ fɛɛ asɔmɔ lɛ. Yehowa yɛ hewalɛ fe mɔ fɛɛ mɔ yɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ. No hewɔ lɛ, wɔle akɛ ebaanyɛ eye ebua wɔ ni wɔwu wɔshi je lɛ mumɔ lɛ.​—1 Yohane 4:4.

SAAMƆ OHE YƐ GBƐ NI BAAWO NYƆŊMƆ HIƐ NYAM NƆ

11. Mɛɛ gbɛ nɔ je lɛ mumɔ lɛ ená mɛi ahesaamɔ nɔ hewalɛ?

11 Atadei ni wɔwoɔ kɛ bɔ ni wɔsaa wɔhe wɔhãa lɛ hu baanyɛ ahã ana akɛ wɔfataaa je lɛ he. Mɛi ni yɔɔ je lɛ mli lɛ ateŋ mɛi pii saa amɛhe koni amɛkɛgbala mɛi ajwɛŋmɔ kɛba amɛnɔ, amɛkɛtee mɛi akɔnɔ shi, amɛkɛtsɔɔ akɛ amɛbuuu mɔ ko mɔ ko, loo amɛkɛhã mɛi ana akɛ amɛyɛ shika. Mɛi krokomɛi hu lɛ, kɛ́ amɛhesaamɔ lɛ yɛ basabasa jio, amɛhe ewo muji jio lɛ, ejeee amɛhe sane ko. Wɔsumɔŋ ni wɔsaa wɔhe yɛ gbɛi nɛɛ ateŋ eko kwraa nɔ.

Ani bɔ ni misaa mihe mihãa lɛ woɔ Yehowa hiɛ nyam?

12, 13. Mɛɛ shishitoo mlai baawa wɔ ni wɔna bɔ ni esa akɛ wɔsaa wɔhe wɔhã?

12 Yehowa tsuji ji wɔ, no hewɔ lɛ, wɔsumɔɔ ni be fɛɛ be lɛ wɔhesaamɔ afee nɔ ni he tse ni yɔɔ hiŋmɛi nɔ, ni agbɛnɛ hu, efee nɔ ni sa kɛhã he ni wɔyɔɔ lɛ. Wɔkɛ “hiɛ ni gboɔ nɔ kɛ hiɛshikamɔ” saa wɔhe koni ana akɛ, “Nyɔŋmɔ jálɔi” ji wɔ.​—1 Timoteo 2:9, 10; Yuda 21.

13 Bɔ ni wɔsaa wɔhe wɔhãa lɛ baanyɛ asa bɔ ni mɛi naa Yehowa kɛ ewebii lɛ amɛhãa lɛ he. Wɔmiisumɔ ni wɔfee ‘nibii fɛɛ kɛwo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam.’ (1 Korintobii 10:31) Kɛ́ wɔbaa wɔhe shi lɛ, wɔbaasusu bɔ ni mɛi krokomɛi baana wɔhesaamɔ amɛhã lɛ he. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔbaawo atade ko loo wɔbaasaa wɔhe lɛ, esa akɛ wɔkai akɛ wɔhesaamɔ lɛ baanyɛ asa mɛi krokomɛi ahe.​—1 Korintobii 4:9; 2 Korintobii 6:3, 4; 7:1.

14. Kɛ́ wɔbaawo atade ko kɛya Kristofoi akpeei loo shiɛmɔ lɛ, mɛni he esa akɛ wɔsusu?

14 Kɛ́ wɔmiiya Kristofoi akpeei loo shiɛmɔ lɛ, te wɔsaa wɔhe wɔhãa tɛŋŋ? Ani wɔwoɔ atadei ni baagbala mɛi ajwɛŋmɔ kɛba wɔnɔ? Ani wɔhesaamɔ lɛ woɔ mɛi krokomɛi hiɛgbele? Ani wɔnuɔ he akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni wɔbaasaa wɔhe wɔhã lɛ, ejeee mɔ ko he sane? (Filipibii 4:5; 1 Petro 5:6) Eyɛ mli akɛ wɔmiisumɔ ni wɔhe afee fɛo moŋ, shi nibii diɛŋtsɛ ni hãa wɔhe feɔ fɛo ji wɔ-Kristofoi asui lɛ. Nomɛi ji nɔ ni Yehowa naa kɛji ekwɛ wɔ. Amɛhãa anaa bɔ ni wɔji yɛ mligbɛ, ni ji “tsuiŋ gbɔmɔ ni akɛtee . . . , ni jara wa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ.”​—1 Petro 3:3, 4.

15. Mɛni hewɔ Yehowa ekɛɛɛ wɔ akɛ wɔsaa wɔhe yɛ gbɛ pɔtɛɛ ko nɔ lɛ?

15 Yehowa woko wɔ mlai yɛ atadei ni esa akɛ wɔwo kɛ nɔ ni esaaa akɛ wɔwoɔ lɛ ahe. Moŋ lɛ, ehã wɔ Biblia mli shishitoo mlai ni baaye abua wɔ ni wɔkpɛ wɔyiŋ yɛ nilee mli. (Hebribii 5:14) Eesumɔ ni wɔdamɔ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã lɛ kɛ mɛi krokomɛi lɛ nɔ wɔkpɛ wɔyiŋ, kɛ́ eji yiŋkpɛɛ bibioo jio, yiŋkpɛɛ wulu jio. (Kanemɔ Marko 12:30, 31.) Esoro bɔ ni Yehowa webii ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ saa amɛhe amɛhãa, ejaakɛ amɛjɛ maji srɔtoi anɔ, ni esoro nɔ ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ sumɔɔ. Shi srɔto nɛɛ yɛ fɛo, ni ehãa wɔnáa miishɛɛ.

KAAHÃ SHIKA FEE NƆ TITRI NI HE HIAA BO

16. Mɛɛ gbɛ nɔ esoro susumɔ ni je lɛ hiɛ yɛ shika he lɛ yɛ nɔ ni Yesu tsɔɔ wɔ lɛ he? Mɛɛ saji esa akɛ wɔbi wɔhe?

16 Satan miisumɔ ni mɛi asusu akɛ, kɛ́ amɛná shika kɛ heloonaa nibii lɛ, no baahã amɛná miishɛɛ yɛ shihilɛ mli. Shi Yehowa tsuji le akɛ, enɛ bɛ mli. Wɔheɔ nɔ ni Yesu wie lɛ wɔyeɔ. Ekɛɛ akɛ: “Kɛji gbɔmɔ ená nii babaoo ni eteke nɔ po lɛ, jeee nibii ni eyɔɔ lɛ hãa lɛ wala.” (Luka 12:15) Shika nyɛŋ ahã wɔná anɔkwa miishɛɛ. Enyɛŋ ehã wɔná nanemɛi kpakpai, toiŋjɔlɛ, loo naanɔ wala. Eji anɔkwale akɛ, heloonaa nibii komɛi ahe miihia wɔ, ni wɔmiisumɔ ni wɔná miishɛɛ yɛ shihilɛ mli hu. Shi Yesu kɛɛ ja wɔhã wekukpaa kpakpa ehi wɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ, ní wɔhã wɔjamɔ lɛ he ehia wɔ fe nɔ fɛɛ nɔ dani wɔbaaná miishɛɛ yɛ shihilɛ mli. (Mateo 5:3; 6:22, shishigbɛ niŋmaa) Bi ohe akɛ: ‘Ani mihã susumɔ ni je lɛ hiɛ yɛ shika he lɛ ená minɔ hewalɛ? Ani nɔ ni misusuɔ he, ní miwieɔ he be fɛɛ be ji shika?’​—Luka 6:45; 21:34-36; 2 Yohane 6.

17. Kɛ́ wɔhãaa susumɔ ni je lɛ hiɛ yɛ shika he lɛ aná wɔnɔ hewalɛ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaaná he sɛɛ?

17 Kɛ́ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ma Yehowa sɔɔmɔ lɛ nɔ, ni wɔhãaa susumɔ ni je lɛ hiɛ yɛ shika he lɛ aná wɔnɔ hewalɛ lɛ, wɔbaaná miishɛɛ yɛ shihilɛ mli. (Mateo 11:29, 30) Wɔmii baashɛ nibii ni wɔyɔɔ lɛ ahe, wɔtoiŋ baajɔ wɔ, ni wɔtsui baanyɔ wɔmli hu. (Mateo 6:31, 32; Romabii 15:13) Wɔyeŋ wɔtsui tsɔ yɛ heloonaa nibii ahe. (Kanemɔ 1 Timoteo 6:9, 10.) Wɔbaaná miishɛɛ ni jɛɔ nɔhãmɔ mli kɛbaa lɛ eko. (Bɔfoi 20:35) Ni wɔbaaná be babaoo wɔhã wɔnanemɛi kɛ wɔwekumɛi. Ebaanyɛ ehã wɔwɔ jogbaŋŋ po.​—Jajelɔ 5:12.

‘WO TAWUU HEWULAMƆ NII LƐ FƐƐ’

18. Mɛni Satan bɔɔ mɔdɛŋ ni efee?

18 Satan miibɔ mɔdɛŋ ni efite wɔ kɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ, no hewɔ lɛ, esa akɛ wɔfee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔɔnyɛ ni wɔbu wekukpaa nɛɛ he. Wɔkɛ “mumɔi fɔji” miinɔ. (Efesobii 6:12) Satan kɛ edaimonioi lɛ sumɔɔɔ ni wɔnáa miishɛɛ loo wɔhiɔ shi kɛyaa naanɔ. (1 Petro 5:8) Henyɛlɔi ni he wala nɛɛ kɛ wɔ miiwu, shi Yehowa baaye abua wɔ ni wɔye kunim!

19. Mɛni Efesobii 6:14-18 lɛ wieɔ yɛ Kristofoi ‘atawuu hewulamɔ nii’ lɛ he?

19 Blema lɛ, asraafoi woɔ tawuu hewulamɔ nii kɛbuɔ amɛhe kɛ́ amɛmiiya ta. Wɔ hu esa akɛ wɔwo “tawuu hewulamɔ nii” ni Yehowa kɛhã wɔ lɛ. (Efesobii 6:13) No baabu wɔhe. Efesobii 6:14-18 lɛ wieɔ tawuu hewulamɔ nii nɛɛ he akɛ: “No hewɔ lɛ, nyɛdamɔa shi shiŋŋ, be mli ni nyɛkɛ anɔkwale efi nyɛhɛ akɛ bɛlti, ni nyɛwo jalɛ akɛ dama, ni nyɛkɛ nyɛhe ni nyɛsaa nyɛto be fɛɛ be akɛ nyɛbaajaje toiŋjɔlɛ he sane kpakpa lɛ ewo nyɛnaji akɛ tokotai. Enɛɛmɛi fɛɛ sɛɛ lɛ, nyɛhiɛa hemɔkɛyeli mli akɛ tsɛŋ agbo, ni ji nɔ ni nyɛbaanyɛ nyɛkɛgbe mɔ fɔŋ lɛ gãimlibii ni tsoɔ lɛ fɛɛ lɛ. Agbɛnɛ hu, yiwalaheremɔ ni ji dade fai lɛ, nyɛbua, ni nyɛkɔa mumɔ lɛ klante lɛ, ni ji Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ, ni yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, nyɛyaa nɔ nyɛtsɔa mumɔ lɛ nɔ nyɛkɛ sɔlemɔi srɔtoi fɛɛ kɛ faikpamɔi ni yɔɔ hiɛdɔɔ srɔtoi fɛɛ asɔlea yɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ mli.”

20. Kɛ́ wɔmiitao ni “tawuu hewulamɔ nii” lɛ abu wɔhe lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?

20 Kɛ́ asraafonyo ko hiɛ kpa nibii ni ekɛwulaa ehe lɛ eko nɔ, ni eshi egbɔmɔtso lɛ he ko ni ebuuu he lɛ, jɛmɛ henyɛlɔ lɛ kɛ ejwɛŋmɔ baaya. Kɛ́ wɔmiitao ni ‘wɔtawuu hewulamɔ nii’ lɛ abu wɔhe lɛ, no lɛ, esa akɛ wɔwo fɛɛ. Esa akɛ wɔwo be fɛɛ be, ni wɔkura lɛ jogbaŋŋ. Wɔbaaya nɔ wɔwu ta lɛ kɛyashi abaakpãtã Satan je lɛ hiɛ, ni ajie Satan kɛ edaimonioi lɛ fɛɛ kɛje shikpɔŋ lɛ nɔ. (Kpojiemɔ 12:17; 20:1-3) No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔmiiwu wɔmiishi akɔnɔ fɔŋ ko loo wɔmiibɔ mɔdɛŋ ni wɔye gbɔjɔmɔ ko nɔ lɛ, esaaa akɛ wɔnijiaŋ jeɔ wui!​—1 Korintobii 9:27.

21. Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔye kunim yɛ ta ni wɔwuɔ lɛ mli lɛ?

21 Abonsam he wa fe wɔ. Shi yɛ Yehowa yelikɛbuamɔ naa lɛ, wɔbaanyɛ wɔye enɔ kunim! Kɛ́ wɔsɔle wɔhã Yehowa, wɔkase e-Wiemɔ lɛ, ni wɔkɛ wɔnyɛmimɛi lɛ bɔ lɛ, no baawa wɔ ni wɔye lɛ anɔkwa daa. (Hebribii 10:24, 25) Nibii nɛɛ baahã wɔya nɔ wɔsɔmɔ Nyɔŋmɔ, ni wɔsaa wɔhe wɔto koni wɔnyɛ wɔfã wɔhemɔkɛyeli lɛ he.

SAAMƆ OHE OTO KONI ONYƐ OFÃ OHEMƆKƐYELI LƐ HE

22, 23. (a) Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔsaa wɔhe wɔto koni wɔnyɛ wɔfã wɔhemɔkɛyeli lɛ he lɛ? (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

22 Esa akɛ wɔsaa wɔhe wɔto koni wɔnyɛ wɔfã wɔhemɔkɛyeli lɛ he be fɛɛ be. (Yohane 15:19) Bɔ ni Yehowa Odasefoi kpɛɔ amɛyiŋ yɛ saji komɛi amli lɛ yɛ srɔto kwraa yɛ mɛi krokomɛi anɔ he. Bi ohe akɛ: ‘Ani mile nɔ tuuntu hewɔ ni wɔkpɛɔ wɔyiŋ nakai lɛ? Ani miheɔ miyeɔ akɛ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ, kɛ nɔ ni nyɔŋ anɔkwafo kɛ hiɛshikalɔ lɛ kɛɔ lɛ ja? Ani eŋɔɔ minaa akɛ Yehowa Odasefonyo ji mi? (Lala 34:2; Mateo 10:32, 33) Ani manyɛ magbála nibii ni miheɔ miyeɔ lɛ amli matsɔɔ mɛi krokomɛi?’​—Mateo 24:45; Yohane 17:17; kanemɔ 1 Petro 3:15.

23 Yɛ shihilɛi pii amli lɛ, ewaaa kwraa akɛ wɔbaana nɔ ni wɔbaafee koni wɔtsi wɔhe kɛje je lɛ he. Shi yɛ shihilɛi krokomɛi amli lɛ, ewa akɛ wɔbaana nɔ ni esa akɛ wɔfee. Satan tsɔɔ gbɛi srɔtoi anɔ koni enine ashɛ wɔnɔ. Gbɛi nɛɛ ateŋ ekome ji hiɛtserɛjiemɔ. Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔhala hiɛtserɛjiemɔ ni sa lɛ? Wɔbaasusu enɛ he yɛ yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.