Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 14

Ye Anɔkwa Yɛ Nɔ Fɛɛ Nɔ Mli

Ye Anɔkwa Yɛ Nɔ Fɛɛ Nɔ Mli

“Wɔmiisumɔ ni wɔye anɔkwa yɛ nibii fɛɛ ni wɔfeɔ lɛ amli.”​—HEBRIBII 13:18.

1, 2. Kɛ́ Yehowa na ni wɔmiimia wɔhiɛ ni wɔye anɔkwa lɛ, te enuɔ he ehãa tɛŋŋ?

 GBI ko be ni gbekɛ nuu ko jɛ skul ni eeya shĩa lɛ, ena walɛt ko kã shikpɔŋ ni shika pii yɛ mli. Mɛni ebaafee? Kulɛ ebaanyɛ ekɛɛ akɛ eto ahu. Shi efeee nakai, ekɛku sɛɛ eyahã nɔtsɛ. Be ni gbekɛ nuu lɛ mami nu nɔ ni ebi lɛ fee lɛ, emii shɛ ehe waa.

2 Fɔlɔi pii náa miishɛɛ kɛ́ amɛbii ye anɔkwa. Yehowa, wɔŋwɛi Tsɛ lɛ, ji “anɔkwale Nyɔŋmɔ” lɛ, ni emii shɛɔ ehe kɛji wɔye anɔkwa. (Lala 31:5) Wɔmiisumɔ ni wɔsa ehiɛ, ni “wɔye anɔkwa yɛ nibii fɛɛ ni wɔfeɔ lɛ amli.” (Hebribii 13:18) Hã wɔkwɛ shihilɛi ejwɛ ni ebaanyɛ ewa kɛhã wɔ akɛ wɔbaaye anɔkwa yɛ mli. No sɛɛ lɛ, wɔbaakwɛ bɔ ni wɔbaaná he sɛɛ kɛji wɔye anɔkwa yɛ shihilɛi nɛɛ amli.

ESA AKƐ WƆYE WƆ DIƐŊTSƐ WƆHE ANƆKWA

3-5. (a) Mɛni baatsɔɔ akɛ, wɔyeee wɔ diɛŋtsɛ wɔhe anɔkwa? (b) Mɛni baawa wɔ ni wɔye wɔ diɛŋtsɛ wɔhe anɔkwa?

3 Ja wɔye wɔ diɛŋtsɛ wɔhe anɔkwa dani wɔbaanyɛ wɔye mɛi krokomɛi anɔkwa. Jeee be fɛɛ be enɛ yɔɔ mlɛo. Nyɛmimɛi ni hi Laodikea asafo lɛ mli yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ yasusu akɛ amɛmiifee nɔ ni Nyɔŋmɔ sumɔɔ, shi asomoaŋ amɛmiilaka amɛhe. (Kpojiemɔ 3:17) Wɔ hu wɔbaanyɛ wɔlaka wɔhe yɛ nɔ gbɔmɛi ni wɔji diɛŋtsɛ lɛ he.

4 Kaselɔ Yakobo ŋma akɛ: “Kɛ́ gbɔmɔ ko susuɔ akɛ eji Nyɔŋmɔ jálɔ, shi ekudɔɔɔ elilɛi jogbaŋŋ lɛ, eelaka lɛ diɛŋtsɛ etsui, ni ejamɔ lɛ, efolo ni.” (Yakobo 1:26) Kɛ́ wɔsusu akɛ kɛji wɔfee nibii kpakpai komɛi, ni wɔkɛ mɛi wie bɔ ni esaaa, wɔjɛ mɛi, loo wɔmale lɛ, Nyɔŋmɔ enaŋ lɛ nɔ ko lɛ, no lɛ, wɔmiilaka wɔhe. Mɛni baawa wɔ koni wɔkalaka wɔhe?

5 Kɛ́ wɔkwɛ ashwishwɛ mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔna bɔ ni wɔji yɛ kponɔgbɛ. Ni kɛ́ wɔkane Biblia lɛ, wɔnaa bɔ ni wɔji yɛ mligbɛ. Biblia lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔna hei ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ yɛ, kɛ hei ni wɔtɔɔ fã yɛ. Ebaanyɛ ehã wɔna tsakemɔi ni esa akɛ wɔfee yɛ bɔ ni wɔsusuɔ nii ahe, bɔ ni wɔfeɔ wɔnii, kɛ bɔ ni wɔwieɔ wɔhãa lɛ mli. (Kanemɔ Yakobo 1:23-25.) Shi kɛ́ wɔsusu akɛ wɔbɛ fãtɔɔ ko lɛ, no lɛ, wɔnyɛŋ wɔfee tsakemɔi ni ebaabi ni wɔfee lɛ. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔjɛ anɔkwayeli mli wɔkɛ Biblia lɛ apɛi wɔmli. (Yaafo 3:40; Hagai 1:5) Sɔlemɔ hu baanyɛ ahã wɔna bɔ ni wɔji diɛŋtsɛ. Wɔbaanyɛ wɔsɔle wɔbi Yehowa ni etao wɔmli, ni eye ebua wɔ ni wɔna wɔfãtɔi koni wɔnyɛ wɔtsu he nii. (Lala 139:23, 24) Wɔle akɛ “Yehowa miihi mɔ ni lakaa mɛi, shi mɔ ni ja lɛ, lɛ ekɛbɔɔ naanyo.”​—Abɛi 3:32.

YE ANƆKWA YƐ WEKU LƐ MLI

6. Mɛni hewɔ esa akɛ wu kɛ ŋa aye amɛhe anɔkwa lɛ?

6 Ehe miihia ni aye anɔkwa yɛ weku lɛ mli hu. Kɛ́ wu kɛ ŋa kɛ nɔ ko eteee amɛhe lɛ, amɛnuɔ he akɛ amɛyɛ shweshweeshwe, ni amɛbaanyɛ amɛhe amɛhe amɛye. Anɔkwa ni ayeee yɛ gbalashihilɛ mli lɛ baanyɛ aba yɛ gbɛi srɔtoi anɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɔ ko ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ baanyɛ akwɛ ponografi, ekɛ enifeemɔ ahã mɔ ko anu he akɛ eesumɔ lɛ, loo ebaanyɛ eyawó mɔ ko yɛ ehefatalɔ lɛ sɛɛ ní ehefatalɔ lɛ leee. Lalatsɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Mikɛ mɛi ni lakaa mɛi ebɔɔɔ, ni mitsiɔ mihe kɛjeɔ mɛi ni kɛ amɛsubaŋ teɔ lɛ ahe.” (Lala 26:4) Kɛ́ wɔyeee wɔhefatalɔ anɔkwa yɛ wɔsusumɔi amli po lɛ, ekɛ naagbai baaba wɔgbalashihilɛ lɛ mli.

Tsi ohe kɛje nɔ fɛɛ nɔ ni baanyɛ ekɛ naagba aba ogbalashihilɛ mli lɛ he amrɔ nɔŋŋ

7, 8. Mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ okɛ Biblia lɛ atsu nii kɛtsɔɔ gbekɛbii nɔ hewɔ ni esa akɛ amɛye anɔkwa lɛ?

7 Esa akɛ atsɔɔ gbekɛbii hu akɛ, ehe miihia ni amɛye anɔkwa. Fɔlɔi baanyɛ amɛkɛ Biblia lɛ atsu nii kɛtsɔɔ amɛ enɛ. Biblia lɛ tsɔɔ wɔ mɛi komɛi ni yeee anɔkwa: Akan, mɔ ni tsɔ julɔ lɛ; Gehazi, mɔ ni male koni ená shika lɛ; kɛ Yuda, mɔ ni ju shika, ní sɛɛ mli lɛ etsɔɔ Yesu sɛɛ gbɛ ehe jwiɛtɛi kapɛji 30 lɛ.​—Yoshua 6:17-19; 7:11-25; 2 Maŋtsɛmɛi 5:14-16, 20-27; Mateo 26:14, 15; Yohane 12:6.

8 Mɛi pii hu yɛ Biblia lɛ mli ni ye anɔkwa: Yakob, mɔ ni kɛɛ ebihii lɛ akɛ amɛkɛ shika lɛ aku sɛɛ kɛya lɛ; Yefta kɛ ebiyoo lɛ, mɛi ni ye shi ni amɛwo Nyɔŋmɔ lɛ nɔ lɛ; kɛ Yesu, mɔ ni ye anɔkwa yɛ shihilɛi ni mli wala po amli lɛ. (1 Mose 43:12; Kojolɔi 11:30-40; Yohane 18:3-11) Nɔkwɛmɔnii nɛɛ baanyɛ awa gbekɛbii ni amɛna nɔ hewɔ ni esa akɛ amɛye anɔkwa lɛ.

9. Kɛ́ fɔlɔi yeɔ anɔkwa lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ebaawa amɛbii?

9 Biblia mli shishitoo mla nɛɛ baanyɛ awa fɔlɔi waa: “Bo mɔ ni otsɔɔ mɔ kroko nii lɛ, ani otsɔɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe nii? Bo mɔ ni oshiɛɔ akɛ, ‘Kaaju’ lɛ, ani ojuɔ?” (Romabii 2:21) Kɛ́ fɔlɔi wie nɔ ko, ni amɛfee nɔ kroko lɛ, gbekɛbii lɛ naa. Kɛ́ wɔkɛɛ wɔbii lɛ akɛ amɛye anɔkwa, ni wɔ diɛŋtsɛ lɛ wɔyeee anɔkwa lɛ, amɛhiɛ baafee amɛ yaa. Kɛ́ gbekɛbii na akɛ amɛfɔlɔi maleɔ yɛ nibii bibii po ahe lɛ, ekolɛ amɛ hu amɛbaabɔi malemɔ. (Kanemɔ Luka 16:10.) Shi kɛ́ gbekɛbii na akɛ amɛfɔlɔi yeɔ anɔkwa lɛ, amɛ hu kɛ́ amɛdara ni amɛfɔ bii lɛ, amɛbaaye anɔkwa.​—Abɛi 22:6; Efesobii 6:4.

YE ANƆKWA YƐ ASAFO LƐ MLI

10. Kɛ́ wɔkɛ wɔnyɛmimɛi Kristofoi miigba sane lɛ, mɛni kɛ́ wɔfee lɛ ebaatsɔɔ akɛ wɔyeɔ anɔkwa?

10 Esa akɛ wɔye wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ hu anɔkwa. Ewaaa akɛ wɔsanegbaa baahã wɔye mɛi ahe osheku loo wɔwie amɛhe efɔŋ po. Kɛ́ wɔnu sane ko ni wɔleee akɛ eyɛ mli loo ebɛ mli, shi wɔkɛɛ mɛi krokomɛi lɛ, ekolɛ wɔbaagbɛ amale wɔshwã. Ehi waa akɛ ‘wɔbaakudɔ wɔlilɛi.’ (Abɛi 10:19) Kɛ́ akɛɛ wɔye anɔkwa lɛ, no etsɔɔɔ akɛ wɔgba mɛi nɔ fɛɛ nɔ ni wɔsusuɔ, nɔ fɛɛ nɔ ni wɔle, loo nɔ fɛɛ nɔ ni wɔnu. Kɛ́ nɔ ni wɔbaawie lɛ, anɔkwale ni po lɛ, ekolɛ ekɔɔɔ wɔhe eko, loo ehe ehiaŋ ni wɔwie, loo kɛ́ wɔwie lɛ, ebaatsɔɔ akɛ wɔbɛ mlihilɛ. (1 Tesalonikabii 4:11) Mɛi komɛi kɛɔ akɛ, kɛ́ amɛkɛ mɛi wie kpookpoo lɛ, no tsɔɔ akɛ amɛyeɔ anɔkwa. Shi Yehowa webii ji wɔ, ni wɔmiisumɔ ni wɔwiemɔ he aba nyam daa, ní wɔkɛ mlihilɛ awie be fɛɛ be.​—Kanemɔ Kolosebii 4:6.

11, 12. (a) Kɛ́ mɔ ko fee esha ni ewieee anɔkwale lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ no baahã esane lɛ afite kwraa? (b) Mɛɛ saji komɛi wɔbaanyɛ wɔbi? (d) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔye Yehowa asafo lɛ anɔkwa?

11 Yehowa kɛ nitsumɔ ewo asafoŋ onukpai lɛ adɛŋ akɛ amɛye amɛbua asafo lɛ. Kɛ́ wɔye amɛ anɔkwa lɛ, ewaŋ kɛhãŋ amɛ akɛ amɛbaawa wɔ. Mɛni hewɔ? Kɛ́ obɛ hewalɛ ni otee oyana datrɛfonyo lɛ, ani okɛ nibii ni gbaa onaa lɛ ekomɛi baatee lɛ? Kɛ́ ofee nakai lɛ, te ebaafee tɛŋŋ eye ebua bo lɛ? Nakai nɔŋŋ kɛ́ wɔtɔ̃ tɔmɔ ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ, esaaa akɛ wɔmaleɔ. Moŋ lɛ, esa akɛ wɔya asafoŋ onukpai lɛ aŋɔɔ, ni wɔyagba amɛ anɔkwale lɛ fɛɛ. (Lala 12:2; Bɔfoi 5:1-11) Naa shihilɛ kroko hu: Ŋɔɔ lɛ akɛ, oná ole akɛ onaanyo ko efee esha ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ. (3 Mose 5:1) Ani obaakɛɛ akɛ: “Minaanyo waa ni, no hewɔ lɛ, miyawieŋ”? Aloo obaakai akɛ, asafoŋ onukpai lɛ efee klalo akɛ amɛbaawa lɛ koni esaa ekɛ Yehowa teŋ, ni edamɔ enaji anɔ ekoŋŋ?​—Hebribii 13:17; Yakobo 5:14, 15.

12 Agbɛnɛ hu, esa akɛ wɔye Yehowa asafo lɛ anɔkwa kɛ́ wɔmiiŋmala woji anɔ nii, tamɔ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ he amaniɛbɔɔ nɛkɛ. Esa akɛ wɔfee nakai nɔŋŋ kɛ́ wɔmiiŋmala woji anɔ nii kɛhã gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ loo sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ fã kroko.​—Kanemɔ Abɛi 6:16-19.

13. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔye anɔkwa kɛ́ wɔkɛ wɔnyɛmi Odasefonyo miitsu nii?

13 Esaaa akɛ Kristofoi kɛ nitsumɔ saji futuɔ amɛjamɔ lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔyeee nitsumɔ sane yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ loo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Ni kɛ́ wɔkɛ wɔnyɛmimɛi miitsu nii lɛ, wɔshishiuuu amɛ. Kɛ́ ohe Odasefoi yɛ onitsumɔ mli lɛ, wo amɛ nyɔmɔ yɛ be naa, hã amɛ bɔ ni nyɛba gbeekpamɔ lɛ, ní owo nyɔji krokomɛi ni mla biɔ ni owo ohã amɛ, tamɔ nyɔji ni amɛbɔɔ yɛ helatsamɔ mli, kɛ nyɔji ni esa akɛ owo amɛ be ni amɛtsuuu nii lɛ nɛkɛ. (1 Timoteo 5:18; Yakobo 5:1-4) Ni kɛ́ onyɛmi Odasefonyo ehe bo yɛ enitsumɔ mli lɛ, kaakpa gbɛ akɛ ebaakwɛ bo jogbaŋŋ fe mɛi krokomɛi lɛ. (Efesobii 6:5-8) Bɔɔ mɔdɛŋ ni okɛ be falɛ ni esa akɛ okɛtsu nii lɛ atsu nii, ní otsu nitsumɔ ni awoɔ bo he nyɔmɔ lɛ.​—2 Tesalonikabii 3:10.

14. Mɛni esa akɛ Kristofoi afee dani amɛfee ekome kɛtsu nitsumɔ ko?

14 Ni kɛ́ okɛ nyɛmi ko fee ekome koni nyɛtsu nitsumɔ ko hu? Ekolɛ nyɛkɛ nyɛshika wo nitsumɔ ko mli loo nyɛyafa shika kɛhã nitsumɔ ko. Biblia mli shishitoo mla ko yɛ ni yeɔ ebuaa waa yɛ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ amli, no ji: Nyɛkɛ nɔ fɛɛ nɔ awoa wolo nɔ! Be ni gbalɔ Yeremia hé shikpɔŋ ko lɛ, efee woji enyɔ yɛ gbeekpamɔ ni amɛba lɛ he, ehã odasefoi kɛ amɛnine wo ekome shishi, ni ekɛ enyɔ lɛ fɛɛ to kɛhã wɔsɛɛ. (Yeremia 32:9-12; kwɛmɔ 1 Mose 23:16-20 lɛ hu.) Mɛi komɛi nuɔ he akɛ kɛ́ aŋma gbeekpamɔ lɛ afɔ̃ shi lɛ, ebaafee tamɔ nɔ ni amɛheee amɛnyɛmi lɛ amɛyeee. Shi yɛ anɔkwale mli lɛ, no moŋ hãŋ naataamɔi, nijiaŋwujei, kɛ béi aba. Yɛ nitsumɔ saji po amli lɛ, esa akɛ wɔkai akɛ, toiŋjɔlɛ ni baahi asafo lɛ mli lɛ he miihia kwraa fe nitsumɔ lɛ.​—1 Korintobii 6:1-8; kwɛmɔ Wiemɔi Komɛi Amligbalamɔ 30.

YE MƐI NI JÁAA YEHOWA LƐ ANƆKWA

15. Te Yehowa naa anɔkwa ni ayeee yɛ nitsumɔi amli lɛ ehãa tɛŋŋ?

15 Esa akɛ wɔye mɔ fɛɛ mɔ anɔkwa​—Odasefoi kɛ mɛi ni jeee Odasefoi fɛɛ. Yehowa miikpa gbɛ akɛ wɔye anɔkwa daa. Biblia lɛ kɛɛ akɛ: “Yehowa miihi nsɛnii ni ejaaa, shi enáa nsɛni tɛ ni ja he miishɛɛ.” (Abɛi 11:1; 20:10, 23) Yɛ blema lɛ, akɛ nsɛnii fɔɔ nitsumɔ yɛ jarayeli mli. Shi jarayelɔi komɛi shishiuɔ nihelɔi lɛ; amɛhãaa amɛ nɔ ni amɛhé lɛ falɛ ni sa akɛ amɛhã amɛ, loo amɛhãa amɛwoɔ nyɔmɔ fe bɔ ni sa akɛ amɛwo. Ŋmɛnɛ lɛ, shishiumɔ eyi nitsumɔi amli obɔ, tamɔ bɔ ni eji yɛ blema lɛ nɔŋŋ. Ni bɔ ni Yehowa nyɛ shishiumɔ yɛ blema lɛ, nakai nɔŋŋ enyɛɔ ŋmɛnɛ hu.

16, 17. Mɛɛ nibii komɛi ni mɛi fɔɔ feemɔ kɛ́ wɔfee lɛ ebaatsɔɔ akɛ wɔyeee anɔkwa?

16 Wɔ fɛɛ wɔkɛ shihilɛi ni baanyɛ aka anɔkwa ni wɔyeɔ lɛ kpeɔ​—tamɔ be ni wɔmiiŋma wolo kɛmiibi nitsumɔ, wɔmiiŋmala amralo lɛ woji anɔ nii, loo wɔmiiŋma kaa yɛ skul. Mɛi pii susuɔ akɛ tɔmɔ ko bɛ he akɛ amɛbaamale, amɛbaawo sane he, loo amɛbaalaka mɛi. Enɛ efeee wɔ naakpɛɛ, ejaakɛ Biblia lɛ egba akɛ, naagbee gbii lɛ amli lɛ, mɛi baatsɔmɔ “hesuɔlɔi, shikasuɔlɔi, . . . mɛi ni sumɔɔɔ ekpakpa.”​—2 Timoteo 3:1-5.

17 Bei komɛi lɛ, efeɔ tamɔ nɔ ni nibii miiya lɛ jogbaŋŋ kɛmiihã mɛi ni yeee anɔkwa lɛ moŋ. (Lala 73:1-8) Ekolɛ Kristofonyo ko nitsumɔ baaje edɛŋ, abaatswa lɛ ojo, loo akɛ lɛ baaye bɔ ni esaaa yɛ enitsumɔhe, yɛ anɔkwa ni eyeɔ lɛ hewɔ. Shi anɔkwa ni wɔbaaye lɛ he miihia fe nɔ fɛɛ nɔ ni baaŋmɛɛ wɔ. Mɛni hewɔ?

JƆƆMƆI NI JƐƆ ANƆKWAYELI MLI KƐBAA

18. Mɛni hewɔ ehi waa akɛ wɔbaafee gbɛ́i kpakpa wɔhã wɔhe lɛ?

18 Mɛi sumɔɔ mɛi ni yeɔ anɔkwa, ní aheɔ amɛ ayeɔ, ní anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ amɛnɔ lɛ asane waa, shi ewa akɛ abaaná mɛi ni tamɔ nakai ŋmɛnɛ. Wɔ fɛɛ wɔbaanyɛ wɔfee gbɛ́i ni tamɔ nakai wɔhã wɔhe. (Mika 7:2) Ekolɛ mɛi komɛi baaye wɔhe fɛo yɛ anɔkwa ni wɔyeɔ lɛ hewɔ, ni amɛbaakɛɛ akɛ wɔlu. Shi mɛi komɛi hu baasumɔ wɔsane yɛ wɔnɔkwayeli lɛ hewɔ, ni amɛbaahe wɔ amɛye. Ale Yehowa Odasefoi yɛ jeŋ fɛɛ akɛ amɛyeɔ anɔkwa. Nitsumɔtsɛmɛi komɛi sumɔɔ ni amɛhe Odasefoi, ejaakɛ amɛle akɛ amɛbaaye anɔkwa. Ni bei komɛi kɛ́ nitsulɔi eyayeee anɔkwa ni aashwie amɛ lɛ, ashwieee Odasefoi lɛ.

Kɛ́ wɔtsuɔ nii waa lɛ, ebaawo Yehowa hiɛ nyam

19. Kɛ́ wɔyeɔ anɔkwa lɛ, te ebaasa wɔ kɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ he ehã tɛŋŋ?

19 Kɛ́ wɔyeɔ anɔkwa yɛ nibii fɛɛ amli lɛ, wɔbaaná henilee kpakpa, ni wɔtoiŋ hu baajɔ wɔ. Wɔ hu wɔbaanyɛ wɔwie tamɔ Paulo wie lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Wɔyɛ nɔmimaa akɛ wɔyɛ henilee kpakpa.” (Hebribii 13:18) Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, Yehowa, wɔ-Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ, baana mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ koni wɔye anɔkwa lɛ, ni ehiɛ baasɔ.​—Kanemɔ Lala 15:1, 2; Abɛi 22:1.