Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 11

Yookpeemɔ Gbi Lɛ Sɛɛ

Yookpeemɔ Gbi Lɛ Sɛɛ

“Suɔmɔ sɛɛ efooo kɔkɔɔkɔ.”​—1 KORINTOBII 13:8.

1, 2. Kɛ́ wɔkɛ naagbai miikpe yɛ wɔgbalashihilɛ mli lɛ, ani no tsɔɔ akɛ miishɛɛ nyɛŋ ahi mli dɔŋŋ? Tsɔɔmɔ mli.

 GBALASHIHILƐ ji nikeenii ni jɛ Yehowa ŋɔɔ. Ebaanyɛ ehã mɔ aná miishɛɛ yɛ shihilɛ mli. Shi naagbai yɛ gbalashihilɛ fɛɛ gbalashihilɛ mli. Bei komɛi po lɛ, efeɔ tamɔ nɔ ni naagbai lɛ asɛɛ efoŋ, ni ekolɛ wu lɛ kɛ ŋa lɛ baanu he akɛ suɔmɔ ni yɔɔ amɛteŋ lɛ tamɔɔɔ be ko ni eho.

2 Kɛ́ wɔkɛ naagbai kpeɔ yɛ wɔgbalashihilɛ mli be kɛ beiaŋ lɛ, esaaa akɛ efeɔ wɔ naakpɛɛ. Shi naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ etsɔɔɔ akɛ miishɛɛ nyɛŋ ahi wɔgbalashihilɛ lɛ mli dɔŋŋ. Mɛi komɛi ni ná naagbai wuji po yɛ amɛgbalashihilɛ mli lɛ enyɛ amɛtsu naagbai nɛɛ ahe nii, ni amrɔ nɛɛ suɔmɔ ni yɔɔ amɛgbalashihilɛ lɛ mli lɛ mli ewa. Mɛni ye ebua amɛ?

NYƐTSIA NYƐBƐŊKƐA NYƆŊMƆ, NI NYƐTSIA NYƐBƐŊKƐA NYƐHE HU

3, 4. Bei komɛi lɛ, mɛni baanyɛ aba wu kɛ ŋa teŋ?

3 Mɛi enyɔ ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ yɛ nɔ ni esumɔɔ kɛ nɔ ni esumɔɔɔ. Esoro bɔ ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ susuɔ nii ahe, kɛ bɔ ni efeɔ enii ehãa. Agbɛnɛ hu, ekolɛ esoro he ni atsɔse amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ yɛ, loo shihilɛ mli ni eda yɛ. Ja amɛmia amɛhiɛ waa dani amɛbaanyɛ amɛle amɛhe jogbaŋŋ ni amɛnu amɛhe shishi, ni enɛ baahe be.

4 Be ni be shwieɔ mli lɛ, amɛshihilɛ mli nibii baanyɛ ahe amɛjwɛŋmɔ fɛɛ aahu akɛ, amɛnáŋ be amɛhãŋ amɛhe dɔŋŋ. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, nuu lɛ baahiɛ ehe, ni yoo lɛ hu baahiɛ ehe. Mɛni baaye abua amɛ ni amɛfee ekome ekoŋŋ?

Biblia mli ŋaawoo hãa miishɛɛ hiɔ gbalashihilɛ mli

5. (a) Mɛni baanyɛ aye abua Kristofonyo ko bɔ ni afee ni ekomefeemɔ ahi ekɛ ehefatalɔ teŋ? (b) Yɛ nɔ ni awie yɛ Hebribii 13:4 lɛ naa lɛ, te esa akɛ wɔna gbalashihilɛ wɔhã tɛŋŋ?

5 Yehowa kɛ ŋaawoo ni nɔ bɛ ehã, ni ŋaawoo nɛɛ baanyɛ aye abua bo kɛ ohefatalɔ lɛ ni nyɛtsi nyɛbɛŋkɛ Yehowa, ní ekomefeemɔ hu ahi nyɛteŋ. (Lala 25:4; Yesaia 48:17, 18) Ekɛɔ wɔ akɛ: “Awo gbalashihilɛ hiɛ nyam yɛ mɛi fɛɛ ateŋ.” (Hebribii 13:4) Kɛ́ owoɔ nɔ ko hiɛ nyam lɛ, no tsɔɔ akɛ nii lɛ jara wa kɛhã bo, ni ehe yɛ sɛɛnamɔ. Obuɔ he, ni okwɛɔ nɔ jogbaŋŋ hu. Nakai Yehowa sumɔɔ ni wɔna gbalashihilɛ.

KƐ́ NYƐSUMƆƆ YEHOWA LƐ, MIISHƐƐ BAAHI NYƐGBALASHIHILƐ LƐ MLI

6. Yɛ nɔ ni awie yɛ Mateo 19:4-6 lɛ naa lɛ, mɛni ji Yehowa susumɔ yɛ gbalashihilɛ he?

6 Yehowa ji mɔ ni to klɛŋklɛŋ gbalashihilɛ lɛ shishi. E-Bi Yesu wie akɛ: “Ani nyɛkaneko akɛ mɔ ni bɔ amɛ yɛ shishijee lɛ, ebɔ amɛ nuu kɛ yoo ni ekɛɛ akɛ: ‘Enɛ hewɔ lɛ, nuu baashi epapa kɛ emami ni ebaakpɛtɛ eŋa he, ni amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ amɛbaatsɔ heloo kome’? No hewɔ lɛ, amɛjeee mɛi enyɔ dɔŋŋ, shi moŋ heloo kome. No hewɔ lɛ, nɔ ni Nyɔŋmɔ kɛtsa lɛ, gbɔmɔ ko akagbála mli.” (Mateo 19:4-6) Yehowa to akɛ gbalashihilɛ ahi shi daa, kɛjɛ shishijee tɔ̃ɔ. Eesumɔ ni miishɛɛ ahi wekui amli, ni amɛfee ekome kɛhi shi.

7. Mɛni wumɛi kɛ ŋamɛi baanyɛ afee koni suɔmɔ ni yɔɔ amɛteŋ lɛ mli aya nɔ awa?

7 Shi naagbai ni gbalashihilɛ mli bii kɛkpeɔ ŋmɛnɛ lɛ fa kwraa fe bei fɛɛ ni eho. Bei komɛi lɛ, naagbai nɛɛ faa aahu akɛ, amɛnuɔ he akɛ nɔ ko bɛ ni amɛbaafee yɛ amɛgbãla lɛ he dɔŋŋ. Shi kɛ́ wɔnu bɔ ni Yehowa naa gbalashihilɛ ehãa lɛ shishi lɛ, no baanyɛ aye abua wɔ.​—1 Yohane 5:3.

8, 9. (a) Mɛɛ be esa akɛ wɔkɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔi ni kɔɔ gbalashihilɛ he lɛ atsu nii? (b) Akɛni wɔgbãla lɛ kã wɔtsui nɔ waa hewɔ lɛ, mɛni esaaa akɛ wɔfeɔ?

8 Yehowa gbɛtsɔɔmɔi ahe yɛ sɛɛnamɔ kɛhã wɔ be fɛɛ be. Tamɔ bɔ ni wɔna lɛ, ewo wɔ ŋaa akɛ, ‘wɔwo gbalashihilɛ hiɛ nyam.’ (Hebribii 13:4; Jajelɔ 5:4) Kɛ́ wɔkɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ tsu nii be ni nakai feemɔ wa po lɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, wɔbaaná he sɛɛ.​—1 Tesalonikabii 1:3; Hebribii 6:10.

9 Akɛni wɔgbãla lɛ kã wɔtsui nɔ waa hewɔ lɛ, wɔsumɔŋ ni wɔfee nɔ ko loo wɔwie nɔ ko ni baafite lɛ. Moŋ lɛ, wɔmiisumɔ ni wɔhã suɔmɔ kɛ ekomefeemɔ ni yɔɔ wɔ kɛ wɔhefatalɔ lɛ teŋ lɛ mli aya nɔ awa. Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔfee nakai?

OKƐ OWIEMƆI KƐ ONIFEEMƆI AWO OGBALASHIHILƐ LƐ HIƐ NYAM

10, 11. (a) Mɛɛ naagba ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ yɔɔ gbalashihilɛi komɛi amli? (b) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ wɔhefatalɔi awie jogbaŋŋ be fɛɛ be lɛ?

10 Mɛi baanyɛ atsɔ gbɛi srɔtoi anɔ amɛye amɛhefatalɔi awui. Wɔle akɛ esaaa akɛ Kristofoi yiɔ amɛhefatalɔi loo amɛfeɔ amɛ nɔ ko ni baanyɛ apila amɛ. Shi wɔwiemɔi hu baanyɛ aye wɔhefatalɔi awui, tamɔ bɔ ni akɛ tawuu nibii yeɔ mɛi awui lɛ nɔŋŋ. Yoo ko wie akɛ: “Miwu lɛ kɛ ewiemɔi yeɔ mi awui. Ekolɛ onaŋ pilamɔi yɛ mihe, shi nibii ni dɔɔ mɔ ni efɔɔ wiemɔ, tamɔ ‘Oji jatsu hã mi!’ kɛ ‘Ohe bɛ sɛɛnamɔ!’ lɛ, ekumɔ mitsui.” Nuu ko wie akɛ, eŋa lɛ jɛɔ lɛ waa, ni ewieɔ nibii ni hãa enuɔ he akɛ ehe bɛ sɛɛnamɔ. Ewie akɛ: “Minyɛŋ mawie nibii ni ekɛɔ mi lɛ yɛ mɛi ateŋ. No hewɔ lɛ, mikɛ lɛ egbaaa sane, ni kɛ́ mitee nitsumɔ lɛ, mibaaa shĩa mra. Kɛ́ miyɛ maŋ lɛ mli moŋ lɛ, mihe jɔɔ mi.” Ŋmɛnɛ lɛ, jɛmɔ wiemɔi, ni ji wiemɔi ni ehiii kwraa ni dɔɔ mɔ waa lɛ etsɔ mɛi pii adaaŋ kotsa.

11 Kɛ́ mɔ ko kɛ ehefatalɔ ewieee yɛ bulɛ mli lɛ, edɔɔ ehefatalɔ lɛ, ni be kplaŋŋ baashwie mli dani dɔlɛ lɛ baaje emli. Eyɛ faŋŋ akɛ, jeee nakai Yehowa sumɔɔ ni wumɛi kɛ ŋamɛi kɛ amɛhe aye. Shi bei komɛi lɛ, obaanyɛ oye ohefatalɔ lɛ awui ni oyɔseee po. Ekolɛ obaanu he akɛ okɛ ohefatalɔ lɛ yeɔ jogbaŋŋ, shi ani nakai lɛ hu enuɔ he? Kɛ́ owie nɔ ko ni egba ohefatalɔ lɛ naa lɛ, ani obaafee tsakemɔi amrɔ nɔŋŋ?​—Galatiabii 5:15; kanemɔ Efesobii 4:31.

12. Mɛni baanyɛ ahã wekukpaa ni yɔɔ mɔ ko ni ebote gbalashihilɛ mli kɛ Yehowa teŋ lɛ afite?

12 Kɛ́ wɔkɛ wɔhefatalɔi yɛ mɛi ateŋ jio, wɔkɛ amɛ pɛ yɔɔ he ko jio lɛ, Yehowa kwɛɔ bɔ ni wɔkɛ amɛ wieɔ wɔhãa lɛ. (Kanemɔ 1 Petro 3:7.) Yakobo 1:26 lɛ kɛɔ akɛ: “Kɛ́ gbɔmɔ ko susuɔ akɛ eji Nyɔŋmɔ jálɔ, shi ekudɔɔɔ elilɛi jogbaŋŋ lɛ, eelaka lɛ diɛŋtsɛ etsui, ni ejamɔ lɛ, efolo ni.”

13. Mɛɛ nɔ kroko kɛ́ wu loo ŋa ko fee lɛ, ebaanyɛ egba ehefatalɔ naa?

13 Nibii krokomɛi hu yɛ ni kɛ́ wu loo ŋa ko fee lɛ, ebaanyɛ egba ehefatalɔ naa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ ohefatalɔ lɛ na akɛ, bianɛ lɛ, onáa be babaoo ohãa mɔ kroko lɛ, te ebaanu he ehã tɛŋŋ? Ekolɛ yiŋtoo kpakpa ko hewɔ okɛ mɔ lɛ shãraa lɛ; ekolɛ okɛ mɔ lɛ yaa shiɛmɔ loo ootsu naagba ko he nii oohã lɛ. Shi ani eegba ohefatalɔ lɛ naa? Ŋa ko ni ji Kristofonyo lɛ wie akɛ: “Kɛ́ mina akɛ miwu náa bei pii ehãa nyɛmi yoo kroko yɛ asafo lɛ mli lɛ, edɔɔ mi waa. Ehãa minuɔ he akɛ mihe bɛ sɛɛnamɔ.”

14. (a) Mɛɛ anɔkwa sane ko ni he hiaa waa wɔnaa yɛ 1 Mose 2:24 lɛ? (b) Mɛni esa akɛ wɔbi wɔhe?

14 Wɔle akɛ esa akɛ Kristofoi akwɛ amɛfɔlɔi ni amɛná dekã amɛhã nyɛmimɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ. Shi kɛ́ wɔbote gbalashihilɛ mli lɛ, mɔ titri ni esa akɛ wɔná deka wɔhã, ní wɔkwɛ lɛ ji wɔhefatalɔ lɛ. Yehowa kɛɛ wu lɛ ‘baakpɛtɛ eŋa he.’ (1 Mose 2:24) Esa akɛ bɔ ni wɔhefatalɔ lɛ nuɔ he ehãa lɛ he ahia wɔ waa. Bi ohe akɛ: ‘Be falɛ kɛ dekã ni esa akɛ maná mahã mihefatalɔ lɛ, nakai mináa mihãa lɛ lɛ? Ani mijieɔ suɔmɔ kpo mitsɔɔ lɛ?’

15. Mɛni hewɔ esaaa akɛ Kristofonyo ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ kɛ mɔ kroko bɔɔ gbagbalii fe ehefatalɔ lɛ?

15 Kɛ́ okɛ mɔ kroko bɔ gbagbalii fe ohefatalɔ lɛ, ekɛ naagbai baaba ogbalashihilɛ lɛ mli. Ebaanyɛ ehã osumɔ mɔ lɛ sane fe nine, ní oná nuu kɛ yoo teŋ suɔmɔ po ohã lɛ. (Mateo 5:28) Henumɔi ni esaaa nɛɛ amli baanyɛ awa aahu akɛ, ebaahã ofee nɔ ko ni baabule ogbalashihilɛ lɛ loo ewo he muji.

“AKABULE GBALASHIHILƐ SAA LƐ”

16. Mɛɛ famɔ Biblia lɛ kɛhã yɛ gbalashihilɛ he?

16 Be ni Biblia lɛ wie akɛ, “Awo gbalashihilɛ hiɛ nyam yɛ mɛi fɛɛ ateŋ” lɛ sɛɛ lɛ, ewie akɛ: “Akabule gbalashihilɛ saa lɛ, ejaakɛ ajwamaŋbɔlɔi kɛ gbalafitelɔi lɛ, Nyɔŋmɔ baakojo amɛ.” (Hebribii 13:4) Wiemɔ ni ji “gbalashihilɛ saa” ni akɛtsu nii yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ kɔɔ bɔlɛnamɔ nifeemɔi ni yaa nɔ yɛ wu kɛ ŋa teŋ lɛ he. (Abɛi 5:18) Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔbuɔ “gbalashihilɛ saa lɛ,” ni wɔsumɔɔɔ ni wɔbuleɔ lɛ?

17. (a) Ŋmɛnɛ lɛ, te mɛi pii naa gbalafitemɔ amɛhãa tɛŋŋ? (b) Te esa akɛ Kristofoi ana gbalafitemɔ amɛhã tɛŋŋ?

17 Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi komɛi enaaa naagba ko kwraa yɛ amɛhefatalɔi asɛɛ ni amɛbaaje lɛ he. Esaaa akɛ wɔhãa su gbonyo nɛɛ náa wɔnɔ hewalɛ. Yehowa ehã wɔle faŋŋ akɛ, enyɛɔ ajwamaŋbɔɔ kɛ gbalafitemɔ. (Kanemɔ Romabii 12:9; Hebribii 10:31; 12:29) Kɛ́ wɔkɛ mɔ ko ni jeee wɔwu loo wɔŋa ná bɔlɛ lɛ, wɔbaawo wɔgbãla lɛ he muji. No baatsɔɔ akɛ wɔbuuu Yehowa mlai kɛ eshishitoo mlai lɛ, ni wɔbaafite wekukpaa ni yɔɔ wɔ kɛ lɛ teŋ lɛ. No hewɔ lɛ, esaaa akɛ wɔfeɔ nɔ ko kwraa ni baanyɛ ahã wɔfite gbãla. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, esaaa akɛ wɔnáa mɔ kroko he akɔnɔ ni esaaa.​—Hiob 31:1.

18. (a) Mɛni hewɔ abuɔ gbalafitemɔ akɛ etamɔ nɔ ni aajá amale nyɔŋmɔi nɔŋŋ lɛ? (b) Te Yehowa naa gbalafitemɔ ehãa tɛŋŋ?

18 Yɛ Mose Mla ni akɛtsu nii yɛ blema Israel lɛ mli lɛ, abu gbalafitemɔ akɛ esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ waa, etamɔ nɔ ni aajá amale nyɔŋmɔi nɔŋŋ. Toigbalamɔ ni yɔɔ kɛhã eshai enyɔ nɛɛ ateŋ eko fɛɛ eko ji gbele. (3 Mose 20:2, 10) Mɛni hewɔ abuɔ gbalafitemɔ akɛ etamɔ nɔ ni aajá amale nyɔŋmɔi nɔŋŋ lɛ? Kɛ́ Israelnyo ko já amale nyɔŋmɔi lɛ, eku shi ni ewo akɛ ebaaye Yehowa anɔkwa lɛ mli. Nakai nɔŋŋ kɛ́ efite gbãla lɛ, eku shi ni ewo akɛ ebaaye ehefatalɔ lɛ anɔkwa lɛ mli. (2 Mose 19:5, 6; 5 Mose 5:9; kanemɔ Maleaki 2:14.) Eyɛ faŋŋ akɛ, yɛ blema lɛ, Yehowa na gbalafitemɔ akɛ esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ.

19. Mɛni baawa wɔ ni wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔjeŋ wɔhefatalɔ sɛɛ kɔkɔɔkɔ?

19 Ni ŋmɛnɛ hu? Eyɛ mli akɛ wɔbɛ Mose Mla lɛ shishi dɔŋŋ moŋ, shi Yehowa susumɔ yɛ gbalafitemɔ he lɛ tsakeko. Wɔjáŋ amale nyɔŋmɔ ko kɔkɔɔkɔ, ni nakai nɔŋŋ esaaa akɛ wɔjeɔ wɔhefatalɔ sɛɛ. (Lala 51:1, 4; Kolosebii 3:5) Kɛ́ wɔje wɔhefatalɔ sɛɛ lɛ, wɔbaawo wɔgbalashihilɛ lɛ he muji, ni wɔwoŋ Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ, hiɛ nyam.​—Kwɛmɔ Wiemɔi Komɛi Amligbalamɔ 26.

BƆ NI OOOFEE OHÃ SUƆMƆ NI YƆƆ OGBALASHIHILƐ MLI LƐ MLI AYA NƆ AWA

20. Mɛɛ gbɛ nɔ hiɛshikamɔ baanyɛ aye abua gbalashihilɛ mli bii?

20 Te obaafee tɛŋŋ ohã suɔmɔ ni yɔɔ ogbalashihilɛ lɛ mli lɛ mli aya nɔ awa lɛ? Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Hiɛshikamɔ akɛtswaa shĩa amaa shi, ni sanesɛɛkɔmɔ akɛhãa emaa shi shiŋŋ.” (Abɛi 24:3) Shĩai komɛi amli hilɛ eŋɔɔɔ kwraa, shi ekomɛi hu amli hilɛ ŋɔɔ, ni jɛmɛ yɛ shweshweeshwe. Nakai nɔŋŋ eji yɛ gbalashihilɛ gbɛfaŋ. Mɔ ni hiɛ kã shi lɛ baabɔ mɔdɛŋ ni ehã suɔmɔ, toiŋjɔlɛ, kɛ miishɛɛ ahi egbalashihilɛ lɛ mli.

21. Mɛɛ gbɛ nɔ nilee baanyɛ ahã suɔmɔ ni yɔɔ gbalashihilɛ mli lɛ mli aya nɔ awa?

21 Biblia lɛ tsa shĩa lɛ he sane lɛ nɔ akɛ: “Nilee akɛhãa emli tsũi lɛ yimɔɔ obɔbɔ kɛ jwetrii srɔtoi ni jara wa ni yɔɔ fɛo fɛɛ.” (Abɛi 24:4) Nibii ni okaseɔ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ baanyɛ ahã miishɛɛ ahi ogbalashihilɛ lɛ mli. (Romabii 12:2; Filipibii 1:9) Kɛ́ okɛ ohefatalɔ lɛ fee ekome kɛkane Biblia lɛ kɛ asafo lɛ woji lɛ, nyɛsusua bɔ ni nyɛbaafee nyɛkɛ nɔ ni nyɛkaseɔ lɛ atsu nii lɛ he. Nyɛkwɛa nibii srɔtoi ni nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ afee kɛtsɔɔ akɛ esumɔɔ ehefatalɔ lɛ ni ebuɔ lɛ, ni agbɛnɛ hu, emli hi hã lɛ ni esusuɔ ehe. Bi Yehowa ni eye ebua bo koni oná sui ni baanyɛ ahã miishɛɛ aya nɔ ahi ogbalashihilɛ lɛ mli, ni ehã ohefatalɔ lɛ asumɔ bo waa.​—Abɛi 15:16, 17; 1 Petro 1:7.

Kɛ́ nyɛmiifee weku jamɔ lɛ, nyɛhãa Yehowa atsɔa nyɛ gbɛ

22. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔjie suɔmɔ kpo wɔtsɔɔ wɔhefatalɔ lɛ, wɔbu lɛ, ni wɔkɛ woo ahã lɛ lɛ?

22 Esa akɛ wɔfee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔɔnyɛ ni wɔjie suɔmɔ kpo wɔtsɔɔ wɔhefatalɔ lɛ, wɔbu lɛ, ni wɔkɛ woo ahã lɛ. Enɛ baahã suɔmɔ kɛ ekomefeemɔ ni yɔɔ wɔgbalashihilɛ lɛ mli lɛ mli aya nɔ awa. Ni nɔ ni fe fɛɛ lɛ, ebaahã Yehowa aná miishɛɛ.​—Lala 147:11; Romabii 12:10.