Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

SAJI KROKOMƐI NI FATA HE

Aflaŋaa Ŋamɔ, Oshikifɔɔ, kɛ Maŋ Sɔɔmɔ

Aflaŋaa Ŋamɔ, Oshikifɔɔ, kɛ Maŋ Sɔɔmɔ

Aflaŋaa ŋamɔ. Yehowa Odasefoi heɔ yeɔ akɛ amɛyi shi ni amɛaama yɛ aflaŋaa hiɛ loo aflaŋaa ni amɛaaŋa beni aatswa jakumaŋ lala ko lɛ ji jamɔ nifeemɔ ni tsɔɔ akɛ Jakumaŋ lɛ loo ehiɛnyiɛlɔi lɛ ni baahere amɛyiwala shi jeee Nyɔŋmɔ. (Yesaia 43:11; 1 Korintobii 10:14; 1 Yohane 5:21) Maŋ hiɛnyiɛlɔi ni ha mɛi fee nakai lɛ ateŋ mɔ kome ji Maŋtsɛ Nebukadnezar ni ye blema Babilon nɔ lɛ. Maŋtsɛ hewalɔ nɛɛ fee amaga agbo ni efã mɛi ni eyeɔ amɛnɔ lɛ koni amɛkula shi amɛha amaga lɛ beni atswaa lala ko ni tamɔ jakumaŋ lala lɛ, ní ekɛtsɔɔ amɛ akɛ eje agbo ni eyɛ jamɔ he miishɛɛ waa. Shi Hebribii etɛ—Shadrak, Meshak kɛ Abednego—kotooo amaga lɛ, eyɛ mli akɛ nakai feemɔ baaha agbe amɛ po.—Daniel yitso 3.

Yinɔsane he nilelɔ Carlton Hayes ŋma akɛ ŋmɛnɛ lɛ “maŋ aflaŋaa lɛ ji maŋhedɔɔ okadi titri, ni eji nɔ titri ni mɛi ni dɔɔ amɛmaji lɛ ahe lɛ jáa. . . . Mɛi jieɔ amɛfaii yɛ amɛyi kɛ́ akɛ maŋ aflaŋaa miiho, ni afolɔɔ lalawiemɔi kɛjieɔ maŋ aflaŋaa lɛ yi, ni gbekɛbii láa lalai kɛjieɔ maŋ aflaŋaa lɛ yi.” Ekɛfata he akɛ ayeɔ “gbijuji” tamɔ July 4 ni ayeɔ yɛ United States lɛ ni abuɔ maŋ abladei lɛ tamɔ “hetselɔi” kɛ maŋ lɛ hei komɛi tamɔ “sɔlemɔtsui” ni akɛjieɔ maŋhedɔɔ kpo. Brazil maŋsɔɔlɔ ko ni kwɛɔ asraafoi anɔ lɛ wie yɛ maŋ gbijurɔyeli ko shishi akɛ: “Akɛ woo haa maŋ aflaŋaa lɛ ni ajáa lɛ . . . taakɛ ajáa Jakumaŋ lɛ.” Be ko ni eho lɛ aŋma yɛ niiamlitaomɔ wolo ko (The Encyclopedia Americana) mli akɛ, “aflaŋaa lɛ yɛ krɔŋkrɔŋ tamɔ krɔs.”

Nyɛsɛɛ nɛɛ nɔŋŋ lɛ aŋma yɛ niiamlitaomɔ wolo ni wɔtsĩ tã kɛtsɔ hiɛ lɛ mli akɛ jakumaŋ lalai ji “wiemɔi ni akɛtsɔɔ akɛ adɔɔ maŋ lɛ he, ni bei pii lɛ akɛbiɔ Nyɔŋmɔ koni etsɔɔ maŋ lɛ gbɛ ni ebu maŋbii lɛ kɛ amɛnɔyelɔi lɛ ahe.” No hewɔ lɛ, nilee yɛ mli akɛ Yehowa tsuji buɔ maŋ nifeemɔi ni aŋaa aflaŋaa ni aláa jakumaŋ lalai yɛ mli lɛ akɛ jamɔ nifeemɔ. Beni wolo ko ni wieɔ Amerikabii ahe (The American Character) lɛ wieɔ kpoomɔ ni Yehowa Odasefoi abii kpoɔ akɛ amɛaaŋa aflaŋaa loo amɛaakã maŋ kita yɛ U.S. skul srɔtoi amli lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Maŋ Saneyelihe Wulu lɛ ema nɔ mi yɛ saji srɔtoi ni eye lɛ amli akɛ maŋ nifeemɔi nɛɛ ni afeɔ daa gbi yɛ skul srɔtoi amli lɛ ji jamɔ nifeemɔ.”

Eyɛ mli akɛ Yehowa webii lɛ kɛ amɛhe wooo maŋ nifeemɔi ni amɛbuɔ akɛ eteɔ shi ewoɔ ŋmalɛi lɛ amli moŋ, shi amɛteee shi amɛwooo mɛi ni kɛ amɛhe woɔ nifeemɔi nɛɛ amli lɛ. Agbɛnɛ hu, amɛjieɔ bulɛ kpo amɛtsɔɔ jakumaŋ aflaŋai lɛ akɛ maŋ okadii, ni amɛbaa amɛhe shi amɛhaa nɔyelii ni ato yɛ gbɛ kpakpa nɔ lɛ akɛ “hegbɛi ni yeɔ nɔ” ni sɔmɔɔ akɛ “Nyɔŋmɔ sɔɔlɔ.” (Romabii 13:1-4) No hewɔ lɛ, Yehowa Odasefoi boɔ gbɛtsɔɔmɔ akɛ amɛsɔle “ahã maŋtsɛmɛi kɛ mɛi fɛɛ ni yeɔ onukpai lɛ” toi. Shi yiŋtoo hewɔ ni wɔfeɔ nakai ji “koni wɔhi shi kpoo yɛ hejɔlɛ mli, yɛ Nyɔŋmɔ jamɔ kɛ jeŋba ni hiɛ sɔɔ fɛɛ mli.”—1 Timoteo 2:2.

Maŋkwramɔŋ oshikifɔɔ. Anɔkwa Kristofoi eteee shi ewooo mɛi ni fɔɔ oshiki lɛ. Amɛshiɛɛɛ kɛshiii oshikifɔɔ, ni amɛbaa amɛhe shi amɛhaa nɔyelɔi ni atsɔɔ oshikifɔɔ nɔ aholeɔ amɛ lɛ. Kɛlɛ, amɛkɛ amɛhe wooo maŋkwramɔŋ saji amli kwraa. (Mateo 22:21; 1 Petro 3:16) Mɛni esa akɛ Kristofoi ni yɔɔ maji ni anyɛɔ mɛi anɔ doo akɛ amɛfɔ oshiki loo ateɔ shi awoɔ mɛi ni eyaaa hei ni afɔɔ oshiki yɛ lɛ mli lɛ afee? Akɛni Shadrak, Meshak, kɛ Abednego tee Dura ŋã lɛ nɔ hewɔ lɛ, Kristofonyo ni yɔɔ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ baanyɛ eyabote nɔ ni afɔɔ oshiki yɛ mli lɛ mli, kɛ́ ehenilee baaŋmɛ lɛ gbɛ. Kɛlɛ, ebaakwɛ ehe nɔ jogbaŋŋ koni ekafi mɔ ko sɛɛ. Esa akɛ esusu shishitoo mlai ekpaa ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahe jogbaŋŋ:

  1. Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ ‘jɛɛɛ je lɛŋ.’—Yohane 15:19.

  2. Kristofoi damɔ Kristo kɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ najiaŋ.—Yohane 18:36; 2 Korintobii 5:20.

  3. Kristofoi asafo lɛ yɛ hemɔkɛyeli kome, ni Kristo suɔmɔ lɛ ni amɛyɔɔ lɛ eha amɛfee ekome.—1 Korintobii 1:10; Kolosebii 3:14.

  4. Mɛi ni afɔɔ oshiki kɛhalaa amɛ lɛ anifeemɔi ahe sɔ̃i bakamɔɔ mɛi ni fɔɔ oshiki kɛhalaa amɛ lɛ anɔ.—Kadimɔ shishitoo mlai ni yɔɔ wiemɔi ni aŋma yɛ 1 Samuel 8:5, 10-18 kɛ 1 Timoteo 5:22 lɛ amli lɛ.

  5. Yehowa bu shwelɛ ni Israelbii lɛ ná akɛ amɛná nɔyelɔ ni ji adesa lɛ akɛ nifeemɔ ni tsɔɔ akɛ amɛkwa lɛ.—1 Samuel 8:7.

  6. Esa akɛ Kristofoi kɛ henilee ni ebuuu mɔ fɔ́ awie kɛ́ amɛmiishiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli ni ji nɔyeli lɛ he sane amɛmiitsɔɔ mɛi ni fiɔ maŋkwramɔŋ kui srɔtoi lɛ asɛɛ lɛ.—Mateo 24:14; 28:19, 20; Hebribii 10:35.

Maŋ sɔɔmɔ. Yɛ maji komɛi amli lɛ, Mla biɔ ni mɛi ni egbe skul naa ni kpoɔ akɛ amɛkɛ amɛhe aaawo asraafoi anitsumɔ mli nyɔji abɔ ko lɛ atsu maŋ sɔɔmɔ nitsumɔ yɛ no najiaŋ. Kɛ́ ehe bahia ni wɔkpɛ wɔyiŋ yɛ enɛ he lɛ, esa akɛ wɔsɔle yɛ he, kɛ́ ebaahi lɛ wɔkɛ naanyo Kristofonyo ko ni eda yɛ mumɔŋ asusu he, ni no sɛɛ lɛ wɔdamɔ wɔhenilee ni wɔtsɔse lɛ yɛ sane nɛɛ he lɛ nɔ wɔkpɛ wɔyiŋ.—Abɛi 2:1-5; Filipibii 4:5.

Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ wɔ akɛ ‘wɔbo onukpai kɛ nɔyelɔi lɛ atoi, wɔsaa wɔhe kɛha nitsumɔ kpakpa fɛɛ nitsumɔ kpakpa, ni wɔfee kpoo.’ (Tito 3:1, 2) Akɛni enɛ yɔɔ wɔjwɛŋmɔ mli hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe saji ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ akɛ: ‘Ákɛ Kristofonyo lɛ, kɛ́ mikpɛlɛ maŋ sɔɔmɔ ni akɛfɔ mihiɛ lɛ nɔ lɛ, ani ebaaha mikɛ mihe awo maŋkwramɔŋ saji loo apasa jamɔ mli?’ (Mika 4:3, 5; 2 Korintobii 6:16, 17) ‘Ani nitsumɔ nɛɛ tsumɔ baaha ewa kɛha mi akɛ matsu sɔ̃i ni kã minɔ akɛ Kristofonyo lɛ he nii loo ehaŋ matsu sɔ̃i nɛɛ ahe nii?’ (Mateo 28:19, 20; Efesobii 6:4; Hebribii 10:24, 25) ‘Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, ani nitsumɔ nɛɛ tsumɔ baaha maná hegbɛ kɛlɛɛ misɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni ekolɛ mikɛ mihe awo be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli?’—Hebribii 6:11, 12.

Kɛ́ Kristofonyo ko jɛ ehenilee mli ekpɛlɛ nɔ akɛ ebaatsu maŋ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ koni akawo lɛ tsuŋ lɛ, esaaa akɛ nanemɛi Kristofoi wieɔ shiɔ eyiŋkpɛɛ nɛɛ. (Romabii 14:10) Ni kɛ́ ekpɛ eyiŋ akɛ etsuŋ maŋ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ, no hu esaaa akɛ awieɔ ashiɔ.—1 Korintobii 10:29; 2 Korintobii 1:24.