Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 10

Gbalashihilɛ—Nikeenii ni Jɛ Nyɔŋmɔ ni Yɔɔ Suɔmɔ lɛ Ŋɔɔ

Gbalashihilɛ—Nikeenii ni Jɛ Nyɔŋmɔ ni Yɔɔ Suɔmɔ lɛ Ŋɔɔ

“Kpãa ni akɛbɔ he shii etɛ lɛ, etseee mra.”—JAJELƆ 4:12.

1, 2. (a) Mɛɛ saji ekolɛ wɔbaabi yɛ mɛi ní ebote gbalashihilɛ mli ehee lɛ ahe, ni mɛni hewɔ? (b) Mɛɛ sanebimɔi wɔbaasusu he yɛ yitso nɛɛ mli?

ANI osumɔɔ yookpeemɔ yaa? Mɛi pii sumɔɔ nakai feemɔ, ejaakɛ ebaanyɛ efee be ni anáa miishɛɛ waa. Mɛi ni boteɔ gbalashihilɛ mli lɛ saa amɛhe fɛfɛo. Agbɛnɛ hu, amɛnáa miishɛɛ waa! Nakai gbi lɛ, amɛhiɛ feɔ ŋmɔlɔŋmɔlɔ ni amɛnáa hiɛnɔkamɔ akɛ nibii baahi aha amɛ wɔsɛɛ.

2 Fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔwie akɛ ŋmɛnɛ lɛ mɛi pii agbalashihilɛ yeee omanye. Eyɛ mli akɛ wɔmiisumɔ ní mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli ehee lɛ aye omanye moŋ, shi bei komɛi lɛ wɔbiɔ wɔhe saji tamɔ: ‘Ani amɛbaaná miishɛɛ yɛ amɛgbalashihilɛ lɛ mli? Ani ebaahi shi daa?’ Sanebimɔi nɛɛ ahetoo damɔ hekɛnɔfɔɔ ní wu kɛ ŋa lɛ yɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ ŋaawoo ni kɔɔ gbalashihilɛ he lɛ mli kɛ bɔ ni amɛkɛbaatsu nii amɛha lɛ nɔ. (Kanemɔ Abɛi 3:5, 6) Esa akɛ amɛfee nakai koni amɛya nɔ amɛhi Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli. Amrɔ nɛɛ nyɛhaa wɔsusua hetooi ní Biblia lɛ kɛhaa yɛ sanebimɔi ejwɛ nɛɛ ahe lɛ he: Mɛɛ yiŋtoi ahewɔ aboteɔ gbalashihilɛ mli? Kɛ́ obaabote gbalashihilɛ mli lɛ, namɔ esa akɛ ohala akɛ ogbalashihilɛ mli hefatalɔ? Te obaafee tɛŋŋ osaa ohe oto kɛha gbalashihilɛ mlibotemɔ lɛ? Ni mɛni baanyɛ aye abua gbalashihilɛ mli hefatalɔi koni amɛná miishɛɛ daa?

MƐƐ YIŊTOI AHEWƆ ABOTEƆ GBALASHIHILƐ MLI?

3. Mɛni hewɔ efeŋ nɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ mɔ ko aaabote gbalashihilɛ mli yɛ yiŋtoi ni yɔɔ fɛlɛfɛlɛ ahewɔ lɛ?

3 Mɛi komɛi heɔ amɛyeɔ akɛ ja mɔ ko ebote gbalashihilɛ mli dani ebaaná miishɛɛ, ni tsɔɔ akɛ onyɛŋ oná miishɛɛ loo otsui anyɔ omli yɛ shihilɛ mli kɛ́ oji oshijafonyo. Enɛ bɛ mli kwraa! Yesu ni ji oshijafonyo lɛ wie oshijayeli he akɛ eji nikeenii, ni ewo mɛi ni baanyɛ ahi shi nakai lɛ hewalɛ koni amɛfee nakai. (Mateo 19:11, 12) Bɔfo Paulo hu wie sɛɛnamɔi ni yɔɔ oshijayeli he lɛ he. (1 Korintobii 7:32-38) Yesu kɛ Paulo wooo mla yɛ saji nɛɛ amli akɛ akabote gbalashihilɛ mli; yɛ anɔkwale mli lɛ, ‘yoowɛɛ gbɛ ní atsĩɔ’ lɛ ji “daimonioi atsɔɔmɔi” lɛ ateŋ ekome. (1 Timoteo 4:1-3) Kɛfata he lɛ, oshijayeli he baaba sɛɛnamɔ babaoo kɛha mɛi ni sumɔɔɔ ní nibii pii gbalaa amɛjwɛŋmɔ beni amɛsɔmɔɔ Yehowa lɛ. Belɛ, nilee bɛ mli akɛ mɔ ko aaabote gbalashihilɛ mli yɛ yiŋtoi ni yɔɔ fɛlɛfɛlɛ, tamɔ tipɛŋfoi anɔnyɛɛ ahewɔ.

4. Gbala kpakpa bafeɔ mɛɛ shishitoo nɔ̃ kɛha bii atsɔsemɔ?

4 Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, ani ayɛ yiŋtoi kpakpai ahewɔ ni aboteɔ gbalashihilɛ mli? Hɛɛ. Gbalashihilɛ fata nibii ní Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ kɛduro wɔ lɛ ahe. (Kanemɔ 1 Mose 2:18) No hewɔ lɛ, sɛɛnamɔi yɛ he, ni ebaanyɛ eha aná miishɛɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, gbala kpakpa ji shishitoo nɔ̃ ni hi fe fɛɛ kɛha bii atsɔsemɔ. Ehe miihia ni gbekɛbii aná fɔlɔi ni kɛ suɔmɔ baatsɔse amɛ, ní amɛkɛ gbɛtsɔɔmɔ aha amɛ yɛ toiŋjɔlɛ mli. (Lala 127:3; Efesobii 6:1-4) Shi, jeee bii atsɔsemɔ pɛ ji yiŋtoo hewɔ ni aboteɔ gbalashihilɛ mli.

5, 6. (a) Taakɛ atsɔɔ yɛ Jajelɔ 4:9-12 lɛ, mɛɛ sɛɛnamɔi kpakpai komɛi mɛi ni kɛ amɛhe bɔɔ gbagbalii lɛ anine shɛɔ nɔ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ gbalashihilɛ baanyɛ afee tamɔ kpãa ni akɛbɔ he shii etɛ?

5 Susumɔ ŋmalɛ ni yitso ni wɔshɛ nɔ nɛɛ damɔ nɔ lɛ, kɛ sane ni asusuɔ he dani aŋma emli wiemɔi lɛ ahe okwɛ: “Mɛi enyɔ hi fe mɔ kome; ejaakɛ amɛnáa amɛdeŋmegbomɔ lɛ mli nyɔmɔwoo kpakpa. Ejaakɛ kɛ́ shi amɛgbee lɛ, mɔ kome aaawó enaanyo nɔ; shi mɔ kome too lɛ, kɛ́ egbee shi lɛ, kpóo ha lɛ, ejaakɛ mɔ ni tĩa enyɔ ni aaawó enɔ bɛ! Asaŋ kɛji mɛi enyɔ kãmɔ shi lɛ, no amɛhe dɔɔ la; shi te aaafee tɛŋŋ ni mɔ kome too he aaadɔ laŋ? Kɛ́ mɔ ko batua amɛteŋ mɔ kome lɛ, mɛi enyɔ lɛ aaate shi awo lɛ; ni kpãa ni akɛbɔ he shii etɛ lɛ, etseee mra.”—Jajelɔ 4:9-12.

6 Ŋmalɛ nɛɛ miiwie sɛɛnamɔ ni yɔɔ naanyobɔɔ mli lɛ he. Hɛɛ, gbalashihilɛ ji naanyobɔɔ ni yɔɔ gbagbalii fe fɛɛ. Taakɛ ŋmalɛ nɛɛ tsɔɔ lɛ, naanyobɔɔ ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ eha mɔ aná yelikɛbuamɔ, miishɛjemɔ, kɛ hebuu. Kɛ́ gbalashihilɛ baaye omanye lɛ esaaa akɛ efeɔ naanyobɔɔ ni yɔɔ mɛi enyɔ lɛ pɛ ateŋ. Ŋmalɛ nɛɛ tsɔɔ akɛ abaanyɛ atse kpãa ni akɛbɔ he shii enyɔ lɛ. Shi kpãi etɛ ni alo loo akɛbɔ he shii etɛ lɛ tseee mra. Kɛ́ Yehowa hiɛ ni amɛaasa lɛ ji nɔ ni wu kɛ ŋa lɛ kɛyeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ, amɛgbalashihilɛ lɛ bafeɔ tamɔ kpãa ni akɛbɔ he shii etɛ. Wekukpãa ní kã amɛkɛ Yehowa teŋ lɛ náa amɛgbalashihilɛ lɛ nɔ hewalɛ, ni no tswaa amɛgbalashihilɛ lɛ emaa shi jogbaŋŋ.

7, 8. (a) Mɛɛ ŋaa Paulo wo Kristofoi oshijafoi ni bɔlɛnamɔ he akɔnɔi miigba amɛnaa lɛ? (b) Mɛɛ anɔkwa sane Biblia lɛ ha efee faŋŋ yɛ gbalashihilɛ he?

7 Gbalashihilɛ mli pɛ abaanyɛ aná bɔlɛ yɛ. Gbalashihilɛ mli pɛ abaanyɛ abu bɔlɛnamɔ yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ nɔ ko ni haa mɔ náa miishɛɛ. (Abɛi 5:18) Ebaanyɛ eba akɛ kɛ́ oshijafonyo ko ‘sale gbala,’ ni tsɔɔ akɛ eho afii amli ni bɔlɛnamɔ he akɔnɔi mli wa lɛ he lɛ, bɔlɛnamɔ he akɔnɔi baagba enaa lolo. Kɛ́ eyeee akɔnɔi nɛɛ anɔ lɛ, ebaanyɛ eha ekɛ ehe awo nifeemɔ ni he tseee loo ejaaa mli. Akɛ mumɔ tsirɛ Paulo ni ewo oshijafoi aŋaa akɛ: “Kɛ́ amɛnyɛɛɛ amɛhe nɔ amɛye lɛ, ha amɛbote gbalashihilɛ mli; ejaakɛ gbalashihilɛ hi fe nɔ ni akɔnɔ aaahaoo.”—1 Korintobii 7:9, 36; Yakobo 1:15.

8 Esa akɛ mɔ ni miitao abote gbalashihilɛ mli lɛ akpɛlɛ nɔ akɛ enaŋ nɔ fɛɛ nɔ mlɛo, ekɔɔɔ he eko oti hewɔ ni etaoɔ ebote mli lɛ. Taakɛ Paulo wie lɛ, mɛi ni boteɔ mli lɛ baaná “heloo gbɛfaŋ amanehulu.” (1 Korintobii 7:28) Mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ kɛ naagbai ni oshijafoi kɛkpeee lɛ kpeɔ. Shi, kɛ́ ohala akɛ obaabote gbalashihilɛ mli lɛ, te ooofee tɛŋŋ oná miishɛɛ ní otsui anyɔ omli pii ní okaná naagbai pii lɛ? Gbɛ kome ji ni okɛ nilee ahala ohefatalɔ lɛ.

TE OOOFEE TƐŊŊ ONA MƆ NI BAAFEE HEFATALƆ KPAKPA KƐHA BO?

9, 10. (a) Mɛni Paulo kɛfee oshara ni yɔɔ mɛi ni jeee Odasefoi ní akɛ amɛ aaabɔ gbagbalii lɛ he nɔkwɛmɔnɔ? (b) Bei pii lɛ, mɛni jɛɔ ŋaa ni Nyɔŋmɔ wo ákɛ akɛ mɔ ni heee yeee lɛ akabote gbalashihilɛ mli lɛ ni akpoɔ lɛ mli baa?

9 Akɛ mumɔ tsirɛ Paulo ni eŋma shishitoo mla ko ni he hiaa ni esa akɛ akɛtsu nii kɛ́ aahala gbalashihilɛ mli hefatalɔ, ekɛɛ akɛ: “Nyɛkɛ mɛi ni heee yeee lɛ akagbalaa kɔŋtso kome ni yeee egbɔ!” (2 Korintobii 6:14) Enɔkwɛmɔnɔ lɛ kɔɔ okwaafoi ashihilɛ he. Kɛ́ kooloo bibioo kɛ kooloo agbo loo kooloo ni he wa kɛ kooloo ni he waaa miigbala kɔŋtso kome lɛ, amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ baana nɔ̃. Nakai nɔŋŋ, kɛ́ Odasefonyo ko kɛ mɔ ni jeee Odasefonyo bote gbalashihilɛ mli, ni tsɔɔ akɛ amɛmiigbala kɔŋtso kome lɛ, amɛkɛ naagbai babaoo baakpe. Kɛ́ hefatalɔ kome miitao eya nɔ ehi Yehowa suɔmɔ lɛ mli, ní ejeee mɔ kroko lɛ he sane ko loo enuuu he nakai kwraa lɛ, ebaasoro nibii ni amɛkɛyeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ amɛshihilɛ mli, ni ewaaa akɛ amɛkɛ naagbai babaoo aaakpe. No hewɔ lɛ, Paulo wo Kristofoi hewalɛ ni amɛbote gbalashihilɛ mli “yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli” pɛ.—1 Korintobii 7:39.

10 Bei komɛi lɛ, Kristofoi oshijafoi muɔ sane naa akɛ ehi akɛ amɛkɛ mɔ ko aaagbala kɔŋtso ni yeee egbɔ fe nɔ ni amɛhe aaafee shoo. Amɛteŋ mɛi komɛi kpoɔ Biblia mli ŋaawoo, ni amɛkɛ mɔ ko ni sɔmɔɔɔ Yehowa hiɔ shi. Bei pii lɛ, nɔ ni jɛɔ mli baa lɛ yɛ mɔbɔ. Amɛyɔseɔ akɛ amɛkɛ mɛi ni amɛnyɛɛɛ amɛkɛ amɛ agba shihilɛ mli nibii ni he hiaa fe fɛɛ lɛ ahe saji lɛ ebote gbalashihilɛ mli. Amɛhe feɔ shoo fe shoofeemɔ ni amɛyɔɔ mli dani amɛbote gbalashihilɛ mli lɛ. Miishɛɛ sane ji akɛ, Kristofoi oshijafoi akpei abɔ yɛ ni yɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ Biblia lɛ mli ŋaawoo lɛ mli ni amɛkɛtsuɔ nii daa. (Kanemɔ Lala 32:8) Eyɛ mli akɛ amɛbaasumɔ ni amɛbote gbalashihilɛ mli be ko moŋ, shi amɛyeɔ oshija kɛyashiɔ amɛnáa hefatalɔ yɛ mɛi ni jáa Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ ateŋ.

11. Mɛni baanyɛ aye abua bo ni okɛ nilee ahala gbalashihilɛ mli hefatalɔ? (Kwɛmɔ akrabatsa ni yitso ji “ Mɛni Mitaoɔ yɛ Mɔ ni Mikɛbaahi Shi lɛ He?” lɛ hu.)

11 Ekã shi faŋŋ akɛ, jeee mɔ fɛɛ mɔ ni ji Yehowa jálɔ lɛ baafee gbalashihilɛ mli hefatalɔ ni sa kɛha bo. Kɛ́ oosusu gbalashihilɛ mlibotemɔ he lɛ, taomɔ mɔ ni onyaa bɔ ni ebaa ejeŋ ehaa lɛ he, mɔ ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ tamɔ bo, kɛ mɔ ni kɛ mumɔŋ otii ni tamɔ onɔ lɛ emamɔ ehiɛ. Tsulɔ kuu lɛ eŋmala saji babaoo yɛ sane nɛɛ he, ni nilee yɛ mli akɛ ooosɔle kɛsusu Ŋmalɛ mli ŋaawoo ní tamɔ nɛkɛ lɛ he, ni oha etsɔɔ bo gbɛ kɛkpɛ yiŋ ni he hiaa nɛɛ. *Kanemɔ Lala 119:105.

12. Mɛɛ kusumii ni kɔɔ gbalashihilɛ he miiya nɔ yɛ maji babaoo amli, ni mɛɛ Biblia mli nɔkwɛmɔnɔ kɛ gbɛtsɔɔmɔ haa yɛ enɛ he?

12 Maji pii akusum ji akɛ fɔlɔi atao hefatalɔi amɛha amɛbii. Mɛi pii kpɛlɛɔ nɔ yɛ maji nɛɛ amli akɛ, fɔlɔi yɛ nilee kɛ niiashikpamɔ babaoo ni baanyɛ aha amɛnyɛ amɛkpɛ yiŋ ni he hiaa nɛɛ. Bei pii lɛ, gbalashihilɛ ni atoɔ he gbɛjianɔ nɛkɛ lɛ yeɔ omanye, taakɛ eba lɛ yɛ Biblia beaŋ lɛ. Fɔlɔi ni yɔɔ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli ŋmɛnɛ lɛ baanyɛ akase nɔ ko kɛjɛ tsu ni Abraham tsu etsulɔ lɛ koni eyatao ŋa ebaha Isak lɛ mli. Jeee mɔ lɛ shika kɛ ehiɛnyam ji nɔ ni he hiaa Abraham. Yɛ no najiaŋ lɛ, ebɔ mɔdɛŋ waa kɛtao ŋa yɛ mɛi ní jáa Yehowa lɛ ateŋ eha Isak. *1 Mose 24:3, 67.

TE OOOFEE TƐŊŊ OSAA OHE OTO GBALASHIHILƐ NÍ YEƆ OMANYE LƐ?

13-15. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ shishitoo mla ni yɔɔ Abɛi 24:27 lɛ baanyɛ aye abua oblanyo ni miitao ebote gbalashihilɛ mli lɛ? (b) Mɛni oblayoo baanyɛ afee kɛsaa ehe eto gbalashihilɛ?

13 Kɛ́ oosusu gbalashihilɛ mlibotemɔ he waa lɛ, esa akɛ obi ohe akɛ, ‘Ani mishɛ gbala?’ Jeee susumɔi ni oyɔɔ yɛ suɔmɔ, bɔlɛnamɔ, naanyobɔɔ, loo bii atsɔsemɔ he lɛ pɛ kɛkɛ baatsɔɔ akɛ oshɛ gbala. Yɛ no najiaŋ lɛ, esa akɛ mɔ ni miitao abote gbalashihilɛ mli lɛ asusu otii pɔtɛi komɛi ahe.

14 Esa akɛ oblanyo ni miitao ŋa lɛ asusu shishitoo mla ni ji, “saamɔ onitsumɔ yɛ agbó naa, ni ofee lɛ klalo oha ohe yɛ ŋmɔshi; no sɛɛ dani oma otsu” lɛ he jogbaŋŋ. (Abɛi 24:27) Mɛni sane nɛɛ tsɔɔ? Yɛ nakai beaŋ lɛ, kɛ́ nuu ko miitao ‘ema tsu,’ loo eetao ebote gbalashihilɛ mli keto weku shishi lɛ, esa akɛ ebi ehe akɛ, ‘Ani mishɛ mɔ ni baanyɛ akwɛ ŋa ni eye ebua lɛ kɛ bii ni baanyɛ ajɛ mli aba lɛ?’ Esa akɛ etsu nii klɛŋklɛŋ, ni tsɔɔ akɛ ekwɛ eŋmɔ, loo eŋmɔshi nii anɔ. Akɛ shishitoo mla nɛɛ nɔŋŋ tsuɔ nii ŋmɛnɛ. Esa akɛ nuu ni miitao abote gbalashihilɛ mli lɛ asaa ehe eto sɔ̃ nɛɛ. Kɛ́ eyɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ lɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni ji lɛ esa akɛ etsu nii. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ haa efeɔ faŋŋ akɛ, nuu ni haaa eweku lɛ mli bii lɛ aná amɛgbɔmɔtsoŋ, henumɔŋ, kɛ mumɔŋ hiamɔ nii lɛ faŋ mɔ ni heee yeee!—Kanemɔ 1 Timoteo 5:8.

15 Nakai nɔŋŋ yoo ni kpɛɔ eyiŋ akɛ ebaabote gbalashihilɛ mli lɛ miitsɔɔ akɛ ebaasumɔ ni etsu sɔ̃i komɛi ni he hiaa ahe nii. Biblia lɛ tsɔɔ hesai kɛ sui komɛi ni esa akɛ ŋa aná koni ekɛye ebua ewu, ní ŋa lɛ kɛkwɛ ewe nɔ. (Abɛi 31:10-31) Hii kɛ yei ni yeɔ oyai kɛboteɔ gbalashihilɛ mli beni amɛsako amɛhe kɛtoko akɛ amɛbaatsu sɔ̃i ni enɛ kɛfɔɔ amɛnɔ lɛ ahe nii lɛ ji ŋkomeŋfatsɛmɛi, ni tsɔɔ akɛ amɛsusuuu nɔ ni amɛbaanyɛ amɛfee amɛha mɔ ni amɛkɛbaabote gbalashihilɛ mli lɛ he. Shi nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, esa akɛ mɛi ni miitao abote gbalashihilɛ mli lɛ asaa amɛhe amɛto yɛ mumɔŋ.

16, 17. Mɛɛ Ŋmalɛ mli shishitoo mlai esa akɛ mɛi ni miisaa amɛhe amɛmiito gbalashihilɛ lɛ asusu he?

16 Kɛ́ mɔ ko miisaa ehe eeto gbalashihilɛ lɛ, ebiɔ ni esusu sɔ̃i ni Nyɔŋmɔ kɛfɔ wumɛi kɛ ŋamɛi anɔ lɛ he. Ehe miihia ni nuu lɛ ale nɔ ni Kristofoi aweku yitso ni eeeji lɛ tsɔɔ. Eyitsoyeli lɛ etsɔɔɔ akɛ esa akɛ efee enii tamɔ yiwalɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, esa akɛ ekase bɔ ni Yesu kɛ eyitsoyeli lɛ tsuɔ nii ehaa lɛ. (Efesobii 5:23) Nakai nɔŋŋ hu esa akɛ Kristofonyo yoo anu gbɛfaŋnɔ ni yɔɔ nyam ni ŋamɛi tsuɔ he nii lɛ shishi. Ani ebaajɛ esuɔmɔ mli eba ehe shi eha “ewu mla lɛ”? (Romabii 7:2) Eyɛ Yehowa kɛ Kristo mla lɛ shishi momo. (Galatabii 6:2) Ebaaya eyaje mla kroko ni ji hegbɛ ni ewu yɔɔ yɛ weku lɛ mli lɛ shishi. Kɛ́ eyaje nuu ni yeee emuu hegbɛ shishi lɛ, ani ebaanyɛ efi esɛɛ ni eba ehe shi eha lɛ? Kɛ́ enyɛɛɛ efee nakai lɛ, esaaa akɛ eboteɔ gbalashihilɛ mli.

17 Kɛfata he lɛ, esa akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ afee klalo kɛtsu amɛhefatalɔi lɛ ahiamɔ nii krɛdɛi lɛ ahe nii. (Kanemɔ Filipibii 2:4) Paulo ŋma akɛ: “Nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ asumɔ lɛ diɛŋtsɛ eŋa nakai, tamɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe; koni ŋa lɛ hu ashé ewu.” Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ lɛ tsirɛ Paulo ni eyoo akɛ hii ahiamɔ nii krɛdɛɛ ji ni amɛŋamɛi ashé amɛ loo amɛjie bulɛ ni mli kwɔ kpo amɛtsɔɔ amɛ. Ni yei ahiamɔ nii krɛdɛɛ ji ni amɛwumɛi asumɔ amɛ.—Efesobii 5:21-33.

Mɛi babaoo ni nyiɛɔ kɛtsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ jɛɔ nilee mli amɛhaa mɔ ko hiɔ amɛmasɛi

18. Mɛni hewɔ esa akɛ mɛi ni miinyiɛ kɛha gbalashihilɛ lɛ aye amɛhe nɔ lɛ?

18 No hewɔ lɛ, nyiɛmɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ jeee be ni akɛnáa miishɛɛ kɛkɛ. Eji be ni nuu kɛ yoo kɛkaseɔ bɔ ni amɛkɛ amɛhe baaye yɛ gbɛ kpakpa nɔ, ni amɛkwɛ akɛ ebaafee nɔ ni hi akɛ amɛbote gbalashihilɛ mli lo. Eji be hu ni esa akɛ aye he nɔ! Henumɔ ni baanyɛ eha akɛ he awo suɔmɔ nifeemɔi ni esa akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi pɛ kɛ amɛhe awo mli lɛ amli lɛ mli baanyɛ awa, ejaakɛ eji adebɔɔ su. Shi mɛi ni yɔɔ anɔkwa suɔmɔ lɛ efeŋ nɔ ko ni baafite wekukpãa ni kã amɛsuɔlɔ lɛ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ. (1 Tesalonikabii 4:6) No hewɔ lɛ, kɛ́ okɛ mɔ ko miinyiɛ kɛha gbalashihilɛ lɛ, ye ohe nɔ; su nɛɛ baanyɛ aye abua bo yɛ owala shihilɛ mli fɛɛ, kɛ́ nyɛbote gbalashihilɛ mli loo nyɛboteee mli.

TE OOOFEE TƐŊŊ OHA OGBALASHIHILƐ AYE OMANYE LƐ?

19, 20. Te esa akɛ esoro bɔ ni Kristofonyo naa gbalashihilɛ ehaa lɛ yɛ bɔ ni mɛi pii naa gbalashihilɛ yɛ je lɛŋ ŋmɛnɛ amɛhaa lɛ he eha tɛŋŋ? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ aha.

19 Kɛ́ gbalashihilɛ mli hefatalɔi agbala aaaye omanye lɛ, esa akɛ amɛná jwɛŋmɔ ni ja yɛ hetuukɛhamɔ he. Bei pii lɛ, woji kɛ sinii haa anaa gbalashihilɛ mlibotemɔ akɛ naagbee nifeemɔ ko ni haa mɛi náa miishɛɛ ní amɛshweɔ lɛ. Shi yɛ anɔkwale mli lɛ gbalashihilɛ mlibotemɔ jeee naagbee nifeemɔ; eji shishijee nifeemɔ—gbɛjianɔ ni Yehowa to koni nuu kɛ yoo ahi shi daa lɛ shishijee. (1 Mose 2:24) Dɔlɛ sane ji akɛ, ŋmɛnɛ lɛ mɛi pii enaaa lɛ nakai yɛ je lɛ mli. Yɛ maji komɛi amli lɛ, mɛi wieɔ gbalashihilɛ mlibotemɔ he akɛ “kpãi enyɔ ni akɛŋmɔɔ kpɔ.” Ekolɛ amɛleee akɛ wiemɔ nɛɛ gbálaa bɔ ni mɛi babaoo naa gbalashihilɛ amɛhaa lɛ mli jogbaŋŋ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Eyɛ mli akɛ kɛ́ aŋmɔ kpɔ ko jogbaŋŋ lɛ efɛneŋ yɛ be ni akɛtsuɔ yiŋtoo hewɔ ni aŋmɔ lɛ he nii lɛ mli moŋ, shi akpaa gbɛ akɛ efee nɔ ni efɛnemɔ waaa.

20 Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi pii naa gbalashihilɛ akɛ gbɛjianɔtoo ko ni hiɔ shi be kukuoo ko. Amɛyeɔ oyai kɛboteɔ mli ejaakɛ amɛsusuɔ akɛ ebaatsu amɛhiamɔ nii ko he nii eha amɛ, shi amɛfeɔ enɛ kɛ gbɛkpamɔ akɛ kɛ́ nibii eyaaa nɔ jogbaŋŋ nɔŋŋ lɛ amɛbaaje mli. Shi ha kpãa ni Biblia lɛ kɛfee gbalashihilɛ wekukpãa he mfoniri lɛ ahi ojwɛŋmɔ mli. Afeɔ kpãi loo taŋkpei ni akɛshiɔ lɛji abalai lɛ bɔ ni kɛ́ ahum ni naa wa po miitswa lɛ etseŋ. Nakai nɔŋŋ ato gbalashihilɛ he gbɛjianɔ koni ehi shi daa. Kaimɔ akɛ Yesu kɛɛ akɛ: “Nɔ ni Nyɔŋmɔ eŋɔtsa lɛ, akaha gbɔmɔ miigbala mli.” (Mateo 19:6) Kɛ́ obote gbalashihilɛ mli wɔsɛɛ lɛ, esa akɛ ona gbalashihilɛ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔŋŋ nɔ. Ani hetuukɛhamɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ haa gbalashihilɛ batsɔɔ jatsu? Dabi.

21. Mɛɛ jwɛŋmɔ esa akɛ wumɛi kɛ ŋamɛi aná yɛ amɛhe daa, ni mɛni baanyɛ aye abua amɛ ni amɛfee nakai?

21 Esa akɛ wumɛi kɛ ŋamɛi aná jwɛŋmɔ ni ja yɛ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ he daa. Kɛ́ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ bɔ mɔdɛŋ ekɛ ejwɛŋmɔ ma ehefatalɔ lɛ sui kpakpai kɛ mɔdɛŋ ni ebɔɔ lɛ nɔ lɛ, miishɛɛ kɛ toiŋjɔlɛ baahi gbalashihilɛ lɛ mli. Ani eji henaagbamɔ akɛ mɔ aaagbala ejwɛŋmɔ kɛya ehefatalɔ ni yeee emuu lɛ sui kpakpai anɔ? Yehowa naa nɔ fɛɛ nɔ ni wɔfeɔ lɛ, kɛlɛ wɔmiikpa gbɛ akɛ ebaaya nɔ ená wɔhe jwɛŋmɔ kpakpa. Lalatsɛ lɛ bi akɛ: “Kɛji bo, Yehowa, okɛɛ ooodi nishaianii asɛɛ lɛ, kulɛ, Nuŋtsɔ, namɔ po aaanyɛ shi adamɔ?” (Lala 130:3) Nakai nɔŋŋ esa akɛ wumɛi kɛ ŋamɛi aná amɛhe jwɛŋmɔ kpakpa ni amɛkɛfafaa amɛhe.—Kanemɔ Kolosebii 3:13.

22, 23. Mɛɛ gbɛ nɔ Abraham kɛ Sara fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa kɛha mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli ŋmɛnɛ lɛ?

22 Gbalashihilɛ baanyɛ aha mɔ aná miishɛɛ ni etsui anyɔ emli beni esɛɛ tsɛɔ lɛ. Biblia lɛ gbaa wɔ Abraham kɛ Sara gbalashihilɛ yɛ amɛgbɔlɛ beaŋ lɛ he sane. Amɛkɛ naagbai kɛ jaramɔ shihilɛi babaoo kpe yɛ amɛwala beaŋ. Feemɔ bɔ ni Sara, yoo ni no mli lɛ eye aaafee afii 60 kɛ sɛɛ lɛ nu he eha beni eshi shĩa kpakpa ni eyɔɔ mli yɛ Ur ni ji maŋ ni emli bii lɛ yɔɔ nii babaoo lɛ mli, koni eyahi bui amli ewala gbii ni eshwɛ lɛ fɛɛ lɛ he mfoniri okwɛ. Ni kɛlɛ, eba ehe shi eha ewu yitsoyeli lɛ. Ejɛ bulɛ mli eye ebua Abraham koni etsu eyiŋkpɛi lɛ ahe nii, ni ekɛtsɔɔ akɛ eji Abraham hefatalɔ kɛ yelikɛbualɔ diɛŋtsɛ. Ni eheshibaa lɛ jeee hiɛaŋhiɛaŋ nifeemɔ. Etsɛ́ ewu lɛ akɛ enuŋtsɔ yɛ “etsui mli” po. (1 Mose 18:12; 1 Petro 3:6) Bulɛ ni eyɔɔ kɛha Abraham lɛ jɛ etsui mli.

23 Shi enɛ etsɔɔɔ akɛ Abraham kɛ Sara kpãa gbee be fɛɛ be. Be ko lɛ Sara tsɔɔ ejwɛŋmɔ yɛ sane ko he ni ebafee “dɔlɛ sane kpele” yɛ Abraham hiɛ. Shi yɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ naa lɛ Abraham jɛ heshibaa mli ebo eŋa lɛ toi, ni ebafee jɔɔmɔ kɛha amɛweku lɛ. (1 Mose 21:9-13) Wumɛi kɛ ŋamɛi ni yɔɔ ŋmɛnɛ, ní mɛi po ni bote gbalashihilɛ mli afii nyɔŋmai abɔ nɛ lɛ fata he lɛ baanyɛ akase nɔ ko kɛjɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei nɛɛ aŋɔɔ.

24. Mɛɛ gbalashihilɛi woɔ Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ nyam, ni mɛni hewɔ?

24 Ayɛ gbalashihilɛi akpei abɔ ni miishɛɛ yɔɔ mli yɛ Kristofoi asafo lɛ mli—gbalashihilɛi ni ŋamɛi jieɔ bulɛ ni mli kwɔ kpo amɛtsɔɔ amɛwumɛi, ni wumɛi hu sumɔɔ amɛŋamɛi ni amɛkɛ woo haa amɛ, ni amɛfeɔ ekome koni amɛkɛ Yehowa suɔmɔnaa nifeemɔ aye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli. Kɛ́ okpɛ oyiŋ akɛ obaabote gbalashihilɛ mli lɛ, eba akɛ okɛ nilee baahala ohefatalɔ lɛ, obaasaa ohe jogbaŋŋ oto gbalashihilɛ, ni obaabɔ mɔdɛŋ koni ogbalashihilɛ lɛ afee nɔ ni toiŋjɔlɛ kɛ suɔmɔ yɔɔ mli ni woɔ Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ nyam. Kɛ́ ofee nakai lɛ, ogbalashihilɛ lɛ baaye abua bo koni oya nɔ ohi Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli.

^ kk. 11 Kwɛmɔ Nɔ Diɛŋtsɛ ni Kɛ Weku Miishɛɛ Baa wolo lɛ ni Yehowa Odasefoi fee lɛ yitso 2 lɛ.

^ kk. 12 Blematsɛmɛi anɔkwafoi komɛi kɛ yei pii hi shi. Beni Yehowa kɛ blematsɛmɛi lɛ kɛ heloonaa Israelbii lɛ yeɔ lɛ, eŋmɛ gbɛ ni amɛkɛ yei pii hi shi. Jeee lɛ eto enɛ shishi, shi ewo mlai yɛ he koni akɛtsu nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ. Shi Kristofoi haa ehiɔ amɛjwɛŋmɔ mli akɛ, Yehowa eŋmɛɛɛ gbɛ dɔŋŋ koni ejálɔi kɛ yei pii ahi shi.—Mateo 19:9; 1 Timoteo 3:2.