Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 1

“Enɛ ji Nyɔŋmɔ Suɔmɔ Lɛ”

“Enɛ ji Nyɔŋmɔ Suɔmɔ Lɛ”

“Enɛ ji Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ, akɛ wɔye ekitai lɛ anɔ; ni ekitai lɛ waaa [loo jeee jatsu].”—1 YOHANE 5:3.

1, 2. Mɛni kanyaa bo koni osumɔ Yehowa Nyɔŋmɔ?

ANI osumɔɔ Nyɔŋmɔ? Kɛ́ ojɔɔ ohe nɔ oha Yehowa Nyɔŋmɔ momo lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ obaaha hetoo akɛ hɛɛ—ni osane ja! Nilee yɛ mli akɛ wɔɔsumɔ Yehowa. Akɛni Nyɔŋmɔ sumɔɔ wɔ hewɔ lɛ, wɔ hu wɔsumɔɔ lɛ. Biblia lɛ wie he yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ akɛ: “Wɔsumɔɔ lɛ, ejaakɛ lɛ [Yehowa] tsutsu esumɔ wɔ.”—1 Yohane 4:19.

2 Yehowa tsutsu jieɔ suɔmɔ kpo etsɔɔ wɔ. Efee shikpɔŋ fɛfɛo eha wɔ akɛ wɔhi nɔ. Ehaa wɔ gbɔmɔtsoŋ kɛ heloonaa hiamɔ nii. (Mateo 5:43-48) Nɔ ni he hiaa waa hu ji akɛ ehaa wɔ nibii ni baaha wɔkɛ lɛ teŋ wekukpãa lɛ mli awa. Ekɛ e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ eha wɔ. Kɛfata he lɛ, eha wɔ hegbɛ akɛ wɔtsi wɔbɛŋkɛ lɛ yɛ sɔlemɔ mli, ni ewo wɔ shi akɛ ebaabo wɔ toi, ni ekɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baaha wɔ koni eye ebua wɔ. (Lala 65:3; Luka 11:13) Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, etsu e-Bi ni esumɔɔ lɛ naakpa lɛ kɛba akɛ Kpɔmɔnɔ, koni anyɛ ajie wɔ kɛjɛ esha kɛ gbele mli. Mɛɛ suɔmɔ kpele po Yehowa jieɔ lɛ kpo etsɔɔ wɔ nɛkɛ!Kanemɔ Yohane 3:16; Romabii 5:8.

3. (a) Kɛ́ wɔɔya nɔ wɔhi Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli lɛ, mɛni ebiɔ ni wɔfee? (b) Mɛɛ sanebimɔ ni he hiaa esa akɛ wɔsusu he, ni nɛgbɛ wɔbaana hetoo lɛ yɛ?

3 Yehowa miisumɔ ni wɔná esuɔmɔ lɛ he sɛɛ kɛya naanɔ. Shi kɛji wɔbaaná enɛ he sɛɛ jio, wɔnaŋ he sɛɛ jio lɛ, edamɔ wɔnɔ. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ woɔ wɔ ŋaa akɛ: ‘Nyɛhia Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli koni nyɛná naanɔ wala.’ (Yuda 21) Wiemɔ ni ji ‘nyɛhia’ lɛ tsɔɔ akɛ kɛ́ wɔɔya nɔ wɔhi Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli lɛ, esa akɛ wɔfee nɔ ko yɛ he. Ehe miihia ni wɔfee nibii pɔtɛɛ komɛi kɛtsɔɔ akɛ wɔ hu wɔsumɔɔ lɛ. No hewɔ lɛ, sanebimɔ ni he hiaa ni esa akɛ wɔsusu he ji akɛ, ‘Mɛni manyɛ mafee kɛtsɔɔ akɛ misumɔɔ Nyɔŋmɔ?’ Hetoo lɛ jeɔ kpo yɛ wiemɔi ni akɛ mumɔ tsirɛ bɔfo Yohane ni eŋma nɛɛ mli akɛ: “Enɛ ji Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ, akɛ wɔye ekitai lɛ anɔ; ni ekitai lɛ waaa [loo jeee jatsu].” (1 Yohane 5:3) Esa akɛ wɔpɛi nɔ ni wiemɔi nɛɛ tsɔɔ lɛ mli jogbaŋŋ, ejaakɛ wɔmiisumɔ ni wɔha Nyɔŋmɔ ana akɛ wɔsumɔɔ lɛ jogbaŋŋ.

ENƐ JI NYƆŊMƆ SUƆMƆ LƐ

4, 5. (a) Mɛni wiemɔ ni ji “Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ” tsɔɔ? (b) Tsɔɔmɔ bɔ ni fee ni obɔi suɔmɔ námɔ kɛha Yehowa.

4 Beni bɔfo Yohane ŋma wiemɔ ni ji “Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ,” no mli lɛ mɛni yɔɔ ejwɛŋmɔ mli? Wiemɔ nɛɛ etsɔɔɔ suɔmɔ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ kɛha wɔ, shi moŋ etsɔɔ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha lɛ. Ani okaiɔ be mli ni obɔi suɔmɔ námɔ kɛha Yehowa lɛ?

Henɔjɔɔmɔ kɛ baptisimɔ tsɔɔ shihilɛ ni haÞa ajɛɔ suɔmɔ mli afeɔ toiboo ahaÞa Yehowa lɛ shishijee

5 Hemɔ be fioo kɛsusu klɛŋklɛŋ be ni okase anɔkwalei ni kɔɔ Yehowa kɛ eyiŋtoi lɛ ahe nii, ni obɔi emli hemɔkɛyeli námɔ lɛ he. Obaná ole akɛ eyɛ mli akɛ afɔ bo akɛ eshafeelɔ kɛ mɔkpɔŋ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ moŋ, shi Yehowa tsɔ Kristo nɔ egbele gbɛ kɛha bo koni onine ashɛ emuuyeli ni ŋmɛɛ Adam lɛ nɔ, koni oná naanɔ wala. (Mateo 20:28; Romabii 5:12, 18) Obɔi suɔmɔ kpele ni Yehowa jie lɛ kpo kɛtsɔ e-Bi ni esumɔɔ lɛ naakpa lɛ ni eha ebagbo kɛha bo lɛ nɔ lɛ shishinumɔ. Enɛ ta otsui mli, ni obɔi suɔmɔ námɔ kɛha Nyɔŋmɔ ní jie suɔmɔ kpele tamɔ nɛkɛ kpo etsɔɔ bo lɛ.—Kanemɔ 1 Yohane 4:9, 10.

6. Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔɔ ajieɔ anɔkwa suɔmɔ kpo, ni mɛni suɔmɔ ni oyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ tsirɛ bo ni ofee?

6 Shi henumɔ ni oná nɛɛ ji anɔkwa suɔmɔ ni anáa kɛhaa Yehowa lɛ shishijee kɛkɛ. Suɔmɔ jeee henumɔ folo ko kɛkɛ ni anáa; ni asaŋ ejeee nɔ ni akɛ naabu kɛkɛ wieɔ. Anɔkwa suɔmɔ ni ayɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ biɔ babaoo fe kɛɛmɔ kɛkɛ ni aaakɛɛ akɛ, “Misumɔɔ Yehowa.” Taakɛ hemɔkɛyeli ji lɛ, nitsumɔi anɔ atsɔɔ anaa akɛ mɔ ko yɛ anɔkwa suɔmɔ. (Yakobo 2:26) Nɔ ni enɛ tsɔɔ diɛŋtsɛ ji akɛ, kɛ́ mɔ ko sumɔɔ mɔ ko lɛ, efeɔ nibii ni baasa mɔ lɛ hiɛ. No hewɔ lɛ, beni suɔmɔ kɛha Yehowa bɔi shihemɔ yɛ otsui mli lɛ, obaná he miishɛɛ akɛ ooohi shi yɛ gbɛ ni baasa oŋwɛi Tsɛ lɛ hiɛ lɛ nɔ. Ani abaptisi bo akɛ Odasefonyo? Kɛ́ nakai ni lɛ, suɔmɔ ni mli kwɔ ni oyɔɔ kɛha Yehowa kɛ anɔkwa ni otaoɔ oye lɛ lɛ hewɔ ni okpɛ yiŋ ni he hiaa fe fɛɛ nɛɛ yɛ oshihilɛ mli lɛ. Ojɔɔ ohe nɔ oha Yehowa akɛ obaafee esuɔmɔnaa nii, ni okɛ baptisimɔ fee ohenɔjɔɔmɔ lɛ he okadi. (Kanemɔ Romabii 14:7, 8) Kɛ́ wɔbaanyɛ wɔhi shi yɛ wɔhe nɔ ni wɔjɔɔ wɔha Yehowa lɛ naa lɛ, no lɛ ebaabi ni wɔfee nɔ ni bɔfo Yohane wie kɛnyiɛ sɛɛ lɛ.

“WƆYE EKITAI LƐ ANƆ”

7. Mɛni ji Nyɔŋmɔ kitai lɛ ekomɛi, ni mɛni baatsɔɔ akɛ wɔyeɔ enɛɛmɛi anɔ?

7 Yohane tsɔɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ suɔmɔ ji lɛ mli akɛ: “Wɔye ekitai lɛ anɔ.” Mɛni ji Nyɔŋmɔ kitai lɛ? Yehowa ewo wɔ nifeemɔi pɔtɛɛ komɛi ahe kitai yɛ e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, eguɔ nifeemɔi tamɔ dãatɔɔ, ajwamaŋbɔɔ, wɔŋjamɔ, juu, kɛ malemɔ. (1 Korintobii 5:11; 6:18; 10:14; Efesobii 4:28; Kolosebii 3:9) Kɛ́ wɔhiɔ shi yɛ gbɛ ni kɛ Biblia mli jeŋba he mlai ni mli kã shi faŋŋ lɛ kpãa gbee nɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔyeɔ Nyɔŋmɔ kitai lɛ anɔ.

8, 9. Kɛ́ wɔkɛ shihilɛ ko ni awoko mla pɔtɛɛ ko yɛ he yɛ Biblia lɛ mli kpe po lɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔle nɔ ni kɛ́ wɔfee lɛ ebaasa Yehowa hiɛ lɛ? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ aha.

8 Shi kɛ́ wɔbaasa Yehowa hiɛ lɛ, ebiɔ ni wɔfee babaoo fe nifeemɔi pɔtɛɛ komɛi ahe kitai ni ewo lɛ anɔ ni wɔɔye kɛkɛ. Yehowa woko mlai yɛ wɔdaa gbi shihilɛ mli nifeemɔi fɛɛ ahe. No hewɔ lɛ, ekolɛ wɔkɛ shihilɛi babaoo baakpe yɛ wɔdaa gbi shihilɛi amli ni awoko kitai pɔtɛi yɛ he yɛ Biblia lɛ mli. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔle nɔ ni kɛ́ wɔfee lɛ ebaasa Yehowa hiɛ yɛ shihilɛi nɛɛ amli? Saji ni mli kã shi faŋŋ ni tsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ susuɔ nii ahe ehaa lɛ yɛ Biblia lɛ mli. Beni wɔkaseɔ Biblia lɛ, wɔbaleɔ nibii ni Yehowa sumɔɔ kɛ nibii ni enyɛ̃ɔ. (Lala 97:10; Abɛi 6:16-19) Wɔyɔseɔ sui kɛ nifeemɔi ni esumɔɔ. Kɛ́ wɔkase Yehowa sui kɛ egbɛ̀i lɛ ahe nii babaoo lɛ, no baaha esusumɔ akudɔ wɔyiŋkpɛi kɛ wɔnifeemɔi jogbaŋŋ. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔkɛ shihilɛ ko ni awoko mla pɔtɛɛ ko yɛ he yɛ Biblia lɛ mli kpe po lɛ, wɔbaanyɛ wɔyoo ‘nii ni ji Yehowa suɔmɔnaa nii.’—Efesobii 5:17.

9 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Biblia lɛ woko mla pɔtɛɛ ko akɛ wɔkakwɛ sinii loo TV nɔ nifeemɔi ni yiwalɛ loo bɔlɛnamɔŋ jeŋba shara yɔɔ mli lɛ. Shi ani ehe miihia ni awo mla pɔtɛɛ ko kɛgu nibii nɛɛ akwɛmɔ dani wɔna akɛ esaaa akɛ wɔkwɛɔ? Wɔle Yehowa susumɔ yɛ nibii nɛɛ ahe. E-Wiemɔ lɛ gbaa mli kpoo ekɛɔ wɔ akɛ: ‘Mɔ ni sumɔɔ yiwalɛ lɛ, Yehowa susuma nyɛ̃ɔ lɛ.’ (Lala 11:5) Ekɛɔ hu akɛ: “Ajwamaŋbɔlɔi kɛ gbalaŋkulɔi lɛ, Nyɔŋmɔ baakojo amɛ.” (Hebribii 13:4) Kɛ́ wɔjwɛŋ wiemɔi ni ajɛ mumɔŋ aŋma nɛɛ anɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔyoo nii ni ji Yehowa suɔmɔnaa nii lɛ faŋŋ. Ni enɛ baaha wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔkwɛŋ nifeemɔi ni wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ nyɛ̃ɔ lɛ kɛjieŋ wɔhiɛtserɛ. Wɔle akɛ kɛ́ wɔkwa jeŋba shara ni je nɛɛ kɛlakaa mɛi akɛ eji hiɛtserɛjiemɔ ni yeee awui lɛ, esaa Yehowa hiɛ. *

10, 11. Mɛni hewɔ wɔfeɔ toiboo wɔhaa Yehowa lɛ, ni mɛɛ toiboo nɛkɛ esa akɛ wɔfee wɔha lɛ?

10 Mɛni ji nɔ tuuntu hewɔ ni wɔyeɔ Nyɔŋmɔ kitai anɔ lɛ? Mɛni hewɔ wɔsumɔɔ ni daa gbi lɛ wɔhi shi yɛ gbɛ ni kɛ Nyɔŋmɔ susumɔ kpãa gbee nɔ lɛ? Jeee toigbalamɔ naa foi ni wɔtaoɔ akɛ wɔjo loo haomɔi ni baa mɛi ni efeee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ anɔ lɛ ni wɔsumɔɔɔ akɛ eko baa wɔnɔ lɛ kɛkɛ hewɔ wɔkɔɔ gbɛ ni tamɔ nakai lɛ. (Galatabii 6:7) Yɛ no najiaŋ lɛ, wɔbuɔ toiboo ni wɔfeɔ wɔhaa Yehowa lɛ akɛ eji hegbɛ kpele ni wɔnáa kɛjieɔ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha lɛ lɛ kpo. Taakɛ gbekɛbii sumɔɔ ni amɛtsɛmɛi asumɔ amɛsane lɛ, nakai nɔŋŋ wɔ hu wɔsumɔɔ ni Yehowa asumɔ wɔsane. (Lala 5:13) Lɛ ji wɔ-Tsɛ, ni wɔsumɔɔ lɛ. Kɛ́ wɔná wɔle akɛ wɔmiihi shi yɛ gbɛ ni haa ‘wɔhiɛ baa nyam yɛ Yehowa hiɛ’ nɔ lɛ, ehaa wɔnáa miishɛɛ waa diɛŋtsɛ ni wɔtsui nyɔɔ wɔmli jogbaŋŋ, ni nɔ ko bɛ ni haa wɔnáa miishɛɛ fe enɛ.—Abɛi 12:2.

11 Belɛ, jeee mligbigbilimɔ mli wɔjɛɔ wɔfeɔ toiboo; wɔfeee toiboo yɛ nibii komɛi amli ní wɔgbo ekrokomɛi anɔ toi, ni asaŋ jeee sɛɛnamɔ ko hewɔ wɔfeɔ toiboo. * Wɔhalaaa akɛ wɔbaabo Nyɔŋmɔ kitai ni amɛnɔyeli waaa kɛha wɔ lɛ pɛ atoi. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, ‘wɔjɛɔ wɔtsuii fiaa mli wɔboɔ’ ekitai lɛ ‘atoi.’ (Romabii 6:17) Wɔnuɔ he taakɛ Biblia mli lalatsɛ lɛ nu he, beni eŋma akɛ: “Okitai lɛ ahe mimii shɛɔ, ejaakɛ nomɛi misumɔɔ” lɛ. (Lala 119:47) Hɛɛ, wɔsumɔɔ ni wɔbo Yehowa toi. Wɔkpɛlɛɔ nɔ akɛ lɛ ji mɔ ni sa akɛ wɔjɛ wɔtsui muu fɛɛ mli wɔbo lɛ toi, ni wɔkpaaa nɔ ko gbɛ kɛjɛɛɛ toiboo ni tamɔ nɛkɛ ni wɔfeɔ wɔhaa lɛ lɛ mli, ni nakai etaoɔ ni wɔfee. (5 Mose 13:1) Wɔmiisumɔ ni Yehowa awie wɔhe taakɛ awie Noa he yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ. Biblia lɛ wie blematsɛ anɔkwafo nɛɛ ni jie suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ kpo kɛtsɔ toiboo ni efee afii nyɔŋmai abɔ lɛ nɔ lɛ he akɛ: “Noa fee nakai; bɔ ni Nyɔŋmɔ fã lɛ lɛ, nakai pɛpɛɛpɛ efee.”—1 Mose 6:22.

12. Mɛɛ toiboo kɛ́ wɔfee lɛ ehaa Yehowa tsui nyɔɔ emli?

12 Kɛ́ wɔjɛ wɔsuɔmɔ mli wɔfee toiboo wɔha Yehowa lɛ, te enuɔ he ehaa tɛŋŋ? E-Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ enɛ haa ‘etsui nyɔɔ emli.’ (Abɛi 27:11) Ani eji anɔkwale akɛ toiboo ni wɔfeɔ lɛ haa jeŋ muu fɛɛ Maŋtsɛ lɛ tsui nyɔɔ emli? Hɛɛ, ehaa etsui nyɔɔ emli—ni yɛ yiŋtoo kpakpa hewɔ! Yehowa bɔ wɔ akɛ mɛi ni anyɛŋ amɛnɔ kɛha nɔ ko feemɔ. Enɛ tsɔɔ akɛ wɔyɛ hegbɛ ni wɔkɛbaahala nibii ni wɔsumɔɔ; wɔbaanyɛ wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaabo Nyɔŋmɔ toi, loo wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔboŋ lɛ toi. (5 Mose 30:15, 16, 19, 20) Kɛ́ wɔjɛ wɔsuɔmɔ mli wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaafee toiboo wɔha Yehowa, ni suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha lɛ lɛ hewɔ ni wɔkpɛ wɔyiŋ nakai lɛ, ehaa wɔŋwɛi Tsɛ lɛ tsui nyɔɔ emli ni enáa miishɛɛ babaoo. (Abɛi 11:20) Etsɔɔ hu akɛ wɔkɔ shihilɛ gbɛ ni hi fe fɛɛ lɛ.

‘EKITAI LƐ JEEE JATSU’

13, 14. Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ ‘kitai lɛ jeee jatsu’ lɛ, ni abaanyɛ afee enɛ he nɔkwɛmɔnɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

13 Bɔfo Yohane kɛɔ wɔ nɔ ko yɛ Yehowa taomɔ nii lɛ ahe ni haa wɔtsui nyɔɔ wɔmli jogbaŋŋ: “Ekitai lɛ waaa [loo jeee jatsu].” Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ ‘jatsu’ yɛ 1 Yohane 5:3 lɛ shishi diɛŋtsɛ ji “etsii.” * Biblia shishitsɔɔmɔ kroko tsɔɔ ŋmalɛ nɛɛ shishi akɛ: “Ekitai lɛ haaa etɔ wɔ.” (New English Translation) Yehowa taomɔ nii lɛ jeee jatsu. Adesai ni yeee emuu baanyɛ aye emlai lɛ anɔ.

14 Wɔbaanyɛ wɔfee enɛ he nɔkwɛmɔnɔ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ. Onaanyo ko ni osumɔɔ esane waa lɛ kɛɛ bo akɛ obaye obua lɛ koni efã kɛyahi he kroko. Eyɛ adekai babaoo ni esa akɛ ato kɛya. Ekomɛi amli etsiii, ni mɔ kome baanyɛ atere, shi ekomɛi amli tsii, ni ebaabi ni mɛi enyɔ ahole. Onaanyo lɛ tsɔɔ bo adekai ni eesumɔ ni ohole. Ani ebaakɛɛ bo akɛ ohole adekai ni ele akɛ okome onyɛŋ owo lɛ? Dabi. Ehaŋ okome too ohole adekai nɛɛ ní okɛye ohe awui. Nakai nɔŋŋ hu Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ kɛ mlihilɛ lɛ woko mlai ni amɛnɔyeli wa waa koni wɔye nɔ. (5 Mose 30:11-14) Ebiŋ wɔ kɔkɔɔkɔ ni wɔtere jatsu ni tsii tamɔ nɛkɛ. Yehowa le wɔnyɛmɔi, ejaakɛ “ele wɔsu kɛ wɔbaŋ, ekaiɔ akɛ sũ kɛkɛ ji wɔ.”—Lala 103:14.

15. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔná hekɛnɔfɔɔ akɛ wɔhilɛkɛhamɔ hewɔ Yehowa kɛ emlai lɛ ha wɔ lɛ?

15 Yehowa mlai lɛ jeee jatsu kwraa; sɛɛnamɔ babaoo yɛ he kɛha wɔ. (Kanemɔ Yesaia 48:17) No hewɔ ni Mose nyɛ ekɛɛ blema Israelbii lɛ akɛ: ‘Yehowa wo wɔ kitã, akɛ wɔye nɛkɛ akpɔi nɛɛ fɛɛ nɔ, koni wɔshe Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ, gbeyei, ní ahi aha wɔ daa nɛɛ, ni wɔyi aná wala, taakɛ bɔ ni eyɔɔ ŋmɛnɛ nɛɛ.’ (5 Mose 6:24) Wɔ hu wɔbaanyɛ wɔná hekɛnɔfɔɔ akɛ wɔhilɛkɛhamɔ hewɔ Yehowa kɛ emlai lɛ ha wɔ lɛ, eesumɔ ni ahi aha wɔ daa kɛya naanɔ. Ani Yehowa baawo mla ko ni baaha wɔna nɔ̃? Yehowa ji Nyɔŋmɔ ni anyɛŋ aja enilee lɛ sɛɛ mo. (Romabii 11:33) No hewɔ lɛ, ele nɔ ni hi kɛha wɔ. Kɛfata he lɛ, Yehowa yɛ suɔmɔ fe mɔ fɛɛ mɔ. (1 Yohane 4:8) Suɔmɔ ni ji esu titri lɛ náa ewiemɔi kɛ enifeemɔi fɛɛ anɔ hewalɛ. Suɔmɔ mli ejɛ ewo mlai fɛɛ ni ekɛha etsuji lɛ.

16. Yɛ hewalɛ ni jeŋ ní efɔŋfeemɔ eyi mli kɛ wɔgbɔmɔtso ni yeee emuu lɛ baanyɛ aná yɛ wɔnɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔfee toiboo lɛ?

16 Enɛ etsɔɔɔ akɛ ehe ehiaaa ni wɔmia wɔhiɛ kɛfee toiboo wɔha Nyɔŋmɔ. Nɔ hewɔ ji akɛ esa akɛ wɔwu wɔshi hewalɛ ni jeŋ ni “kã mɔ fɔŋ lɛ mli,” ní efɔŋfeemɔ eyi mli lɛ baanyɛ aná yɛ wɔnɔ lɛ. (1 Yohane 5:19) Agbɛnɛ hu esa akɛ wɔwu wɔshi wɔgbɔmɔtso ni yeee emuu, ní tsirɛɔ wɔ koni wɔtɔ̃ Nyɔŋmɔ mlai lɛ anɔ lɛ. (Romabii 7:21-25) Shi suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ baanyɛ aha wɔye omanye. Yehowa jɔɔ mɛi ni feɔ toiboo amɛhaa lɛ ní amɛkɛtsɔɔ akɛ amɛsumɔɔ lɛ lɛ. Ekɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ haa “mɛi ni boɔ lɛ toi lɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 5:32) Mumɔ nɛɛ haa wɔwoɔ yibii kpakpai—sui kpakpai ni baanyɛ aha wɔya nɔ wɔfee toiboo lɛ.—Galatabii 5:22, 23.

17, 18. (a) Mɛni he wɔbaasusu yɛ wolo nɛɛ mli, ni beni wɔsusuɔ he lɛ mɛni esa akɛ wɔha ehi wɔjwɛŋmɔ mli? (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

17 Wɔbaasusu Yehowa shishitoo mlai kɛ jeŋba he mlai kɛ saji babaoo ni haa anaa esuɔmɔnaa nii lɛ he yɛ wolo nɛɛ mli. Beni wɔfeɔ enɛ lɛ, ebaabi ni wɔha otii komɛi ni he hiaa ahi wɔjwɛŋmɔ mli. Nyɛhaa wɔhaa ehia wɔjwɛŋmɔ mli akɛ Yehowa enyɛɛɛ wɔnɔ ní wɔye emlai kɛ eshishitoo mlai lɛ anɔ; eesumɔ ni wɔjɛ wɔsuɔmɔ kɛ wɔtsui fɛɛ mli wɔfee toiboo wɔha lɛ. Nyɛkahaa wɔhiɛ kpaa nɔ akɛ Yehowa miibi wɔ ni wɔkɔ gbɛ ko ni baaha wɔná jɔɔmɔi babaoo amrɔ nɛɛ, ní agbɛnɛ hu wɔná naanɔ wala wɔsɛɛ. Ni nyɛhaa wɔyɔsea hu akɛ toiboo ni wɔjɛɔ wɔtsui mli wɔfeɔ wɔhaa Yehowa lɛ ji hegbɛ kpele ni wɔkɛtsɔɔ lɛ akɛ wɔsumɔɔ lɛ jogbaŋŋ.

18 Bɔni afee ni wɔnyɛ wɔle ekpakpa kɛ efɔŋ mlikpamɔ lɛ, Yehowa ejɛ suɔmɔ mli eha wɔ henilee. Shi kɛ́ wɔhenilee lɛ baafee nɔ ni kɛ gbɛtsɔɔmɔ kpakpa baaha wɔ lɛ, esa akɛ wɔtsɔse lɛ, taakɛ wɔbaasusu he yɛ yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ.

^ kk. 11 Mumɔi fɔji po baanyɛ ajɛ mligbigbilimɔ mli amɛfee toiboo. Beni Yesu fã daimonioi lɛ akɛ amɛje mɛi ni amɛyɔɔ amɛmli lɛ amli lɛ, enɛ nyɛ amɛnɔ ni amɛkpɛlɛ hegbɛ ni eyɔɔ lɛ nɔ ni amɛjɛ mligbigbilimɔ mli amɛbo lɛ toi.—Marko 1:27; 5:7-13.

^ kk. 13Mateo 23:4 lɛ, akɛ wiemɔ nɛɛ tsu nii kɛtsɔɔ ‘jatsui kɛ tsiimɔ,’ ni ji mlai babaoo kɛ adesai akusumii ni woloŋmalɔi lɛ kɛ Farisifoi lɛ kɛshwie maŋbii lɛ anɔ lɛ mli. Atsɔɔ nakai wiemɔ lɛ nɔŋŋ shishi yɛ Bɔfoi lɛ Asaji 20:29, 30 lɛ akɛ “fulɔi” loo yitsoŋwalɔi, ni enɛ kɔɔ hemɔkɛyeli kwalɔi ni yitsoŋ wa, ní “wieɔ nii ni ejaaa,” ni amɛsumɔɔ akɛ amɛlaka mɛi lɛ ahe.