Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

SANEBIMƆ 4

Te Mafee Tɛŋŋ Matsu Mitɔmɔi Ahe Nii?

Te Mafee Tɛŋŋ Matsu Mitɔmɔi Ahe Nii?

NƆ HEWƆ NI EHE HIAA

Kɛ́ okpɛlɛɔ otɔmɔi anɔ lɛ, onyɛɔ otsuɔ osɔi ahe nii jogbaŋŋ, ni mɛi nyɛɔ amɛmuɔ amɛfɔ̃ɔ onɔ.

MƐNI OBAAFEE?

Feemɔ shihilɛ nɛɛ he mfoniri okwɛ: Be ko lɛ Tim kɛ enanemɛi miishwɛ, ni etswa bɔɔlu ni eyajwa akutsoŋnyo ko samfɛlɛ naa glase.

Bo ji Tim kulɛ, mɛni obaafee?

SUSUMƆ HE JOGBAŊŊ DÃ!

OBAANYƐ OFEE NIBII ETƐ NƐƐ ATEŊ EKOME:

  1. A. Joo foi.

  2. B. Shwa mɔ kroko.

  3. D. Kɛɛmɔ lɛ nɔ ni eba, ni okɛɛ lɛ akɛ obaasumɔ ni owo nɔ ni ofite lɛ he nyɔmɔ.

Ekolɛ, ebaafee bo akɛ ohala Klɛŋklɛŋ nɔ lɛ (A). Shi yiŋtoi kpakpai komɛi ahewɔ ni esa akɛ be fɛɛ be lɛ okpɛlɛ otɔmɔi anɔ lɛ​—kɛ́ eji glase ni ojwa jio, nɔ kroko jio.

YIŊTOI ETƐ AHEWƆ NI ESA AKƐ OKPƐLƐ OTƆMƆ NƆ

  1. No ji nɔ ni sa akɛ ofee.

    Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Wɔmiisumɔ ni wɔkɛ anɔkwayeli aba wɔjeŋ yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli.”​—Hebribii 13:18.

  2. Kɛ́ mɛi kpɛlɛ amɛtɔmɔi anɔ lɛ, ewaaa akɛ akɛ amɛhe baake amɛ.

    Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ ni tsimɔɔ enɔtɔmɔ nɔ lɛ, eshwereŋ; shi mɔ ni jajeɔ ni efɔ̃ɔ lɛ, aaana lɛ mɔbɔ.”​—Abɛi 28:13.

  3. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, nakai feemɔ saa Nyɔŋmɔ hiɛ.

    Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Yehowa miihi mɔ ni lakaa mɛi, shi mɔ ni ja lɛ, lɛ ekɛbɔɔ naanyo.”​—Abɛi 3:32, NWT.

Be ko lɛ, Karina ni eye afii 20 lɛ tɔ̃ mla, ejaakɛ ewo elɔle foi fe nine, ni no hewɔ lɛ ahã ewo nyɔmɔ ko. Eka akɛ ekɛ wolo ni akɛhã lɛ be ni etɔ̃ nakai mla lɛ baatee epapa, shi sɛɛ mli lɛ epapa na. Karina kɛɛ akɛ: “Aaafee afi sɛɛ lɛ, mipapa na wolo lɛ ni migbɛ́i yɛ nɔ. Enɛ kɛ mi wo sane mli waa diɛŋtsɛ!”

Mɛni ekase? Karina wie akɛ: “Kɛji otɔ̃ ni okɛtee lɛ, no moŋ fiteɔ sane lɛ kwraa. Sɛɛ mli lɛ ebaaje kpo, ni oyeŋ ohe!”

BƆ NI OBAAFEE OKASE NII KƐJƐ OTƆMƆ MLI

Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Wɔ fɛɛ wɔtɔ̃ɔ babaoo.” (Yakobo 3:2) Taakɛ wɔna lɛ, kɛ́ okpɛlɛ otɔmɔ nɔ, ni ofee nakai amrɔ nɔŋŋ lɛ, no tsɔɔ akɛ obaa ohe shi, ni ohiɛ kã shi.

No sɛɛ lɛ, esa akɛ okase nii kɛjɛ otɔmɔ lɛ mli. Oblayoo ko ni atsɛɔ lɛ Vera lɛ wie akɛ: “Be fɛɛ be ni matɔ̃ lɛ, mibɔɔ mɔdɛŋ akɛ makase nɔ ko kɛjɛ mli, koni no aye abua mi ni mafee gbɔmɔ kpakpa, kɛkɛ lɛ be kroko lɛ manyɛ matsu shihilɛ ni tamɔ nakai lɛ he nii jogbaŋŋ.” Hã wɔkwɛ gbɛ nɔ ni obaatsɔ ofee nakai.

Okɛ opapa baisko je kpo ni efite. Mɛni obaafee?

  • Kaakɛɛ opapa, ejaakɛ enaŋ.

  • Kɛɛmɔ opapa nɔ tuuntu ni ba.

  • Kɛɛmɔ opapa nɔ ni ba, shi shwa mɔ kroko.

Obɔɔɔ mɔdɛŋ yɛ skul kaa ko mli, ejaakɛ okaseee nii. Mɛni obaafee?

  • Kɛɛmɔ akɛ kaa lɛ wa tsɔ.

  • Kpɛlɛmɔ nɔ akɛ okaseee nii hewɔ ni obɔɔɔ mɔdɛŋ lɛ.

  • Kɛɛmɔ akɛ tsɔɔlɔ lɛ sumɔɔɔ osane.

Kɛ́ okɛ ojwɛŋmɔ ma otsutsu tɔmɔi anɔ lɛ, ebafeɔ tamɔ oodraivi lɔle, ni yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ ookwɛ ashwishwɛ ni hãa onaa osɛɛgbɛ nii lɛ mli sɔŋŋ

Kwɛmɔ shihilɛi enyɔ ni tsɔ hiɛ lɛ ekoŋŋ, ni oŋɔ lɛ akɛ yɛ klɛŋklɛŋ nɔ lɛ mli lɛ, bo ji opapa, ni yɛ nɔ ni ji enyɔ lɛ mli lɛ, bo ji otsɔɔlɔ lɛ. Te obaanu he ohã tɛŋŋ kɛ́ obi loo oskulnyo kpɛlɛ etɔmɔi anɔ amrɔ nɔŋŋ? Te obaanu he ohã tɛŋŋ kɛ́ amɛtsimɔ amɛtɔmɔi anɔ?

Amrɔ nɛɛ, susumɔ tɔmɔ ko ni otɔ̃ yɛ afi ni ho lɛ mli lɛ he, koni ohã sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahetoo.

Mɛɛ tɔmɔ otɔ̃? Te otsu he nii ohã tɛŋŋ?

  • Mitsimɔ nɔ.

  • Mishwa mɔ kroko.

  • Mikpɛlɛ tɔmɔ lɛ nɔ amrɔ nɔŋŋ.

Kɛ́ no mli lɛ okpɛlɛɛɛ tɔmɔ lɛ nɔ lɛ, sɛɛ mli lɛ te onu he ohã tɛŋŋ?

  • Minu he akɛ mije mli sɔkee​—nɔ ko baaa!

  • Minu he akɛ kulɛ esa akɛ mawie anɔkwale.

Mɛɛ gbɛ nɔ kulɛ obaanyɛ otsu sane lɛ he nii jogbaŋŋ?

Mɛni okase kɛjɛ otɔmɔ lɛ mli?

TE OSUSUƆ TƐŊŊ?

Mɛni hewɔ ewa kɛhã mɛi komɛi akɛ amɛbaakpɛlɛ amɛtɔmɔi anɔ lɛ?

Kɛ́ be fɛɛ be lɛ, osumɔɔ akɛ otsimɔ otɔmɔi anɔ lɛ, mɛɛ susumɔ mɛi baaná yɛ ohe? Shi kɛ́ okpɛlɛɔ otɔmɔi anɔ amrɔ nɔŋŋ lɛ, mɛɛ susumɔ amɛbaaná yɛ ohe?​—Luka 16:10.