Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 58

Yaa Nɔ Oye Yehowa Anɔkwa

Yaa Nɔ Oye Yehowa Anɔkwa

Anɔkwa Kristofoi etswa amɛfai shi akɛ, amɛŋmɛŋ gbɛ kɔkɔɔkɔ ni nɔ ko loo mɔ ko ahã amɛfite amɛ kɛ Yehowa teŋ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ nakai bo hu onuɔ he. Yehowa hiɛ sɔɔ anɔkwa ni oyeɔ lɛ lɛ waa. (Kanemɔ 1 Kronika 28:9) Mɛɛ shihilɛi baanyɛ ahã ewa kɛhã bo akɛ obaaya nɔ oye lɛ anɔkwa, ni mɛni baanyɛ awa bo?

1. Mɛɛ gbɛ nɔ mɛi krokomɛi baanyɛ ahã ewa kɛhã wɔ akɛ wɔbaaye Yehowa anɔkwa?

Mɛi komɛi baafee nibii komɛi koni no ahã wɔkpa Yehowa sɔɔmɔ. Namɛi baafee nɔ ko gbonyo ni tamɔ nakai? Mɛi komɛi ni eshi anɔkwale lɛ maleɔ Nyɔŋmɔ asafo lɛ he koni amɛkɛfite wɔhemɔkɛyeli lɛ. Atsɛɔ mɛi nɛɛ jamɔkwalɔi. Agbɛnɛ hu, jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi komɛi gbɛɔ wɔhe saji ni bɛ mli amɛshwãa, ejaakɛ amɛmiisumɔ ni mɛi ni hiɛ bɛ amɛhe nɔ lɛ akpa Yehowa sɔɔmɔ. Eyɛ oshãra waa akɛ wɔkɛ mɛi ni teɔ shi amɛwoɔ wɔ lɛ baataa saji anaa, wɔbaakane amɛwoji loo amɛhe saji, loo nibii ni amɛŋmala yɛ Intanɛt lɛ nɔ, loo ni wɔbaakwɛ amɛvidioi. Yesu wie yɛ mɛi ni bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛhã mɛi akpa Yehowa sɔɔmɔ lɛ ahe akɛ: “Nyɛkafoa amɛdaaŋ. Gbɛtsɔɔlɔi shwilafoi ji amɛ. Kɛ́ shwilafo tsɔɔ shwilafo gbɛ lɛ, amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ amɛbaayagbee bu mli.”​—Mateo 15:14.

Ni kɛ́ mɔ ko ni wɔle lɛ lɛ ekpɛ eyiŋ akɛ esumɔŋ ni ale lɛ akɛ Yehowa Odasefonyo dɔŋŋ hu? Kɛ́ mɔ ko ni wɔkɛ lɛ bɔɔ waa lɛ fee nakai lɛ, ebaanyɛ ehã wɔtsui akumɔ waa. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, ebaabi ni wɔkpɛ yiŋ yɛ mɔ ni wɔbaaye lɛ anɔkwa lɛ he; mɔ lɛ loo Yehowa. Esa akɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ, ekɔɔɔ he eko nɔ ni baaba lɛ, wɔbaaya nɔ wɔye Nyɔŋmɔ anɔkwa. (Mateo 10:​37) No hewɔ lɛ, wɔboɔ Yehowa famɔ akɛ wɔkɛ mɛi ni tamɔ nakai akabɔ lɛ toi.​—Kanemɔ 1 Korintobii 5:11.

2. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔyiŋkpɛi baanyɛ atsɔɔ kɛji wɔyeɔ Yehowa anɔkwa loo wɔyeee lɛ anɔkwa?

Suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã Yehowa lɛ baatsirɛ wɔ koni wɔtsi wɔhe kwraa kɛje amale jamɔ he. Agbɛnɛ hu, esaaa akɛ wɔtsuɔ nitsumɔ ko loo wɔkɛ wɔhe dɔmɔɔ kuu ko loo wɔkɛ wɔhe woɔ nifeemɔi ni kɛ amale jamɔ yɔɔ tsakpaa lɛ amli. Yehowa bɔɔ wɔ kɔkɔ akɛ: “Nyɛjea [Babilon Kpeteŋkpele lɛ mli], mimaŋ.”​—Kpojiemɔ 18:​2, 4.

KASEMƆ PII OFATA HE

Obaana nɔ ni obaanyɛ ofee koni mɔ ko akahã okpa Yehowa sɔɔmɔ. Agbɛnɛ hu, obaana bɔ ni obaafee oje Babilon Kpeteŋkpele lɛ mli kɛtsɔɔ akɛ oyeɔ Yehowa anɔkwa.

3. Kwɛmɔ jogbaŋŋ yɛ amale tsɔɔlɔi ahe

Kɛ́ mɛi wie Yehowa asafo lɛ he saji gbohii lɛ, te esa akɛ wɔfee wɔnii wɔhã tɛŋŋ? Nyɛkanea Abɛi 14:​15 lɛ, ni nyɛsusua sanebimɔ nɛɛ he:

  • Mɛni hewɔ jeee nɔ fɛɛ nɔ kɛkɛ ni wɔnuɔ lɛ wɔheɔ wɔyeɔ lɛ?

Nyɛkanea 2 Yohane 10 lɛ, ni nyɛsusua sanebimɔi nɛɛ ahe:

  • Mɛni esa akɛ wɔfee yɛ jamɔkwalɔi ahe?

  • Kɛ́ wɔkɛ jamɔkwalɔi ewieee hiɛ kɛ hiɛ po lɛ, mɛɛ gbɛi anɔ wɔbaanyɛ wɔnu loo wɔna amɛtsɔɔmɔi lɛ?

  • Kɛ́ wɔbo saji gbohii ni awieɔ yɛ Yehowa loo esafo lɛ he lɛ toi lɛ, kɛ́ okwɛ lɛ, te ebaanu he ehã tɛŋŋ?

4. Kɛ́ nyɛmi ko tɔ̃ lɛ, yaa nɔ oye Nyɔŋmɔ anɔkwa

Kɛ́ wɔná wɔle akɛ mɔ ko ni yɔɔ asafo lɛ mli efee esha ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ, mɛɛ sɔ̃ no kɛbafɔ̃ɔ wɔnɔ? Yiŋtoo ni yɔɔ mla ko ni Nyɔŋmɔ kɛhã blema Israelbii lɛ sɛɛ lɛ baahã wɔna nɔ ni esa akɛ wɔfee. Nyɛkanea 3 Mose 5:1 lɛ.

Nakai ŋmalɛ lɛ hãa wɔnaa akɛ, kɛ́ wɔná wɔle akɛ mɔ ko efee esha ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ, esa akɛ wɔhã asafoŋ onukpai lɛ ale nɔ ni wɔle yɛ sane lɛ he. Shi dani wɔbaafee nakai lɛ, ebaahi jogbaŋŋ akɛ wɔbaawo efɔŋfeelɔ lɛ hewalɛ ni lɛ diɛŋtsɛ eya asafoŋ onukpai lɛ aŋɔɔ eyajaje esha ni efee lɛ etsɔɔ amɛ. Shi kɛ́ efeee nakai lɛ, akɛni wɔyeɔ Yehowa anɔkwa hewɔ lɛ, wɔbaayakɛɛ asafoŋ onukpai lɛ nɔ ni wɔle yɛ sane lɛ he. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ no baahã ana akɛ wɔjieɔ suɔmɔ ni tsakeee kpo wɔtsɔɔ . . .

  • Yehowa Nyɔŋmɔ?

  • mɔ ni efee esha lɛ?

  • mɛi krokomɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ?

Kɛ́ onyɛmi Odasefonyo ko tɔ̃ lɛ, wa lɛ!

5. Okɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ akaná nɔ ko nɔ ko feemɔ

Nyɛkanea Luka 4:8 Kpojiemɔ 18:​4, 5 lɛ, ni ohã sanebimɔi nɛɛ hetoo:

  • Ani migbɛ́i yɛ amale jamɔ kuu ni kulɛ mikɛbɔɔ lɛ woji amli lolo?

  • Ani miji kuu ko ni kɛ jamɔ kroko yɔɔ tsakpaa lɛ mli nyo?

  • Ani nitsumɔ ni mitsuɔ lɛ fiɔ amale jamɔ sɛɛ yɛ gbɛ ko nɔ?

  • Ani mifeɔ nibii krokomɛi ni kɛ amale jamɔ yɛ tsakpaa?

  • Kɛ́ mihã sanebimɔi nɛɛ ateŋ ekome hetoo akɛ, ‘Hɛɛ’ lɛ, belɛ, mɛɛ tsakemɔi esa akɛ mifee?

Yɛ sane lɛ eko fɛɛ eko mli lɛ, kpɛɛ yiŋ ni baahã oná henilee ni he tse, ni tsɔɔ akɛ oyeɔ Yehowa anɔkwa hu.

Kɛ́ kuu ko ni kɛ amale jamɔ yɔɔ tsakpaa, ni yeɔ amɛbuaa mɛi lɛ bi ni otsu onia kɛwa amɛ lɛ, mɛni obaafee?

MƐI KOMƐI KƐƆ AKƐ: “Ehe miihia ni male nɔ ni jamɔkwalɔi wieɔ yɛ Yehowa Odasefoi ahe koni manyɛ mafã anɔkwale lɛ he.”

  • Kɛ́ okwɛ lɛ, nilee yɛ mli? Kɛ́ okɛɛ ‘Hɛɛ’ lɛ, mɛni hewɔ, ni kɛ́ okɛɛ ‘Dabi’ hu lɛ, mɛni hewɔ?

EMLI OTI

Esa akɛ wɔkɛ mɛi ni eje Yehowa sɛɛ lɛ akpa bɔɔ, koni wɔnyɛ wɔya nɔ wɔye lɛ anɔkwa. Esa akɛ wɔtsi wɔhe kwraa kɛje amale jamɔ hu he.

Mɛni Okase?

  • Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔkwɛɔ jamɔkwalɔi avidioi, wɔkaneɔ amɛnibii, loo wɔboɔ amɛsusumɔi toi lɛ?

  • Kɛ́ mɔ ko kpɛ eyiŋ akɛ esumɔŋ ni ale lɛ akɛ Yehowa Odasefonyo dɔŋŋ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?

  • Mɛni baatsɔɔ akɛ wɔmiibo kɔkɔ ni abɔ akɛ wɔtsi wɔhe kwraa kɛje amale jamɔ he lɛ toi?

Nɔ Ni Obaanyɛ Ofee

EHE SAJI KROKOMƐI

Obaana nɔ ni esa akɛ ofee kɛ́ mɛi gbɛ Yehowa Odasefoi ahe amalei amɛshwã.

“Ani Ole Anɔkwale Lɛ Fɛɛ?” (Buu-Mɔɔ, August 2018)

Te ooofee tɛŋŋ ona kɛji nitsumɔ ko loo kuu ko fiɔ Babilon Kpeteŋkpele lɛ sɛɛ?

“Tsu Babaoo Yɛ ‘Naagbee Gbii Lɛ’ Anaagbee Gbii Lɛ Amli” (Buu-Mɔɔ, October 2019, kuku 16-​18)

Mɛni shiteekɛwolɔi komɛi feɔ koni wɔhemɔkɛyeli lɛ mli agbɔjɔ?

Kaahã Alaka Bo (9:32)

Kɛ́ okane sane ni ji, “Mibɔi Nyɔŋmɔ Sɛɛgbɛ Taomɔ Kɛjɛ Migbekɛbiiashi Tɔ̃ɔ” lɛ, obaana Shinto osɔfo ko ni tsi ehe kɛje amale jamɔ he lɛ he sane.

“Biblia Lɛ Tsakeɔ Mɛi” (Buu-Mɔɔ, July 1, 2011)