Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

FÃ 1

Shihilɛ Ni Yɔɔ Miishɛɛ—Jwɛŋmɔŋ Susumɔ Kɛkɛ?

Shihilɛ Ni Yɔɔ Miishɛɛ—Jwɛŋmɔŋ Susumɔ Kɛkɛ?

SHIA kɛ emli nibii fɛɛ ni haa mɔ he jɔɔ lɛ yɛ shihilɛ mli ni yɔɔ maŋ wulu ni etee hiɛ mli lɛ, baanyɛ efee tamɔ he ko ni toiŋjɔlɛ kɛ shweremɔ yɔɔ. Shi kɛlɛ, mɛni ekolɛ obaayɔse kɛ́ obote shia lɛ mli? Shihilɛ ni ehiii ni miishɛɛ bɛ mli. Gbekɛbii ni yeko afii nyɔŋmai enyɔ lɛ hereɔ amɛfɔlɔi awiemɔ nɔ akɛ “Hɛɛ,” loo “Dabi” ni amɛjieee miishɛɛ ko kpo. Nyɛ lɛ miishwe koni ewu lɛ agbala ejwɛŋmɔ kɛba enɔ. Ni tsɛ lɛ sumɔɔɔ ni agbáa etoiŋjɔlɛ naa. Akɛni gbalashihilɛ mli hefatalɔi nɛɛ afɔlɔi ní miigbɔlɔ lɛ kome too yɔɔ he kroko hewɔ lɛ, amɛmiishwe koni weku ni amɛ́nako amɛ nyɔji babaoo ni eho lɛ abasara amɛ. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, wekui ni kɛ naagbai ni tamɔ nakai kpeɔ lɛ enyɛ etsu amɛnaagbai ahe nii, ni amɛyɛ miishɛɛ diɛŋtsɛ. Ani osusuɔ nɔ hewɔ ni eba lɛ nakai lɛ he?

2 Susumɔ maŋ ni kpaako eyaa ehiɛ lɛ mli weku ko ni ekolɛ eyɔɔ shikpɔŋ nɔ he ko shɔŋŋ lɛ he okwɛ. Weku lɛ mli bii kpawo lɛ fɛɛ yɛ asese ko ni miihe akumɔ ashwie shi lɛ mli. Amɛnyɛɛɛ amɛle be ni amɛaanyɛ amɛná niyenii ni amɛbaaye kɛ́ niyeli be kroko hu shɛ​—mɔbɔ sane ni hãa akaiɔ akɛ gbɔmɔ nyɛko ejie hɔmɔ kɛ ohia kɛjɛ je lɛ mli. Ni kɛlɛ, wekui babaoo yɛ shikpɔŋ nɔ ní kɛ miishɛɛ mumɔ damɔɔ ohia naa. Mɛni hewɔ?

3 Abaanyɛ aye ohia yɛ maji ni yɔɔ nii babaoo po lɛ amli. Weku ko ni yɔɔ Japan lɛ hé amɛshia lɛ yɛ be mli ni shika helɛtemɔ lɛ mli “jarayeli he gbɛjianɔtoo ni hi” lɛ etee hiɛ jogbaŋŋ lɛ mli. Akɛni amɛyɛ nɔmimaa akɛ abaaŋmɛ nyɔŋgbele nyɔmɔwoi anɔ wɔsɛɛ ko hewɔ lɛ, amɛhé nibii ni baaha amɛwo awaba ni jara wa waa lɛ he nyɔmɔ. Shi kɛlɛ, beni “jarayeli he gbɛjianɔtoo ni hi” lɛ fite lɛ, amɛnyɛɛɛ amɛwo nyɔji ni amɛhiɛ lɛ dɔŋŋ, ni ehe bahia ni amɛhɔɔ amɛshia lɛ bɔ ni shɛɛɛ jara ni amɛkɛhé shia lɛ kwraa. Eyɛ mli akɛ weku lɛ bɛ shia lɛ mli dɔŋŋ moŋ, shi amɛmiiwo ehe nyɔmɔ lɛ lolo. Nɔ ni haa jatsu lɛ mli woɔ wu ji akɛ, eetɔ amɛ kɛ nyɔji ni amɛwoɔ yɛ woji ni akɛfiliɔ nii ni amɛkɛtsuuu nii yɛ nilee mli lɛ hewɔ. Tsɛ lɛ kɛ ehe woɔ okpɔŋɔi ahe asɔshwɛmɔ mli, ni weku lɛ boteɔ nyɔmɔbɔɔ mli vii diɛŋtsɛ. Shi kɛlɛ, wekui pii efee tsakemɔi ni eha amɛná miishɛɛ. Ani obaasumɔ ni ole gbɛ ni amɛtsɔ nɔ amɛfee enɛ?

4 Adesai ateŋ wekukpaai baanyɛ ekɛ haomɔ aba be fɛɛ be, ní eha shihilɛ afee nɔ ni miishɛɛ bɛ mli, ni he ni oyɔɔ lɛ kɔɔɔ he eko. Ekolɛ obaafee mɔ ni agbeɔ ohe guɔ yɛ nitsumɔhe. Nibii ni onyɛɔ ofeɔ lɛ baanyɛ eha mɛi krokomɛi ahe atsɛ̃ bo ní amɛwie amɛshi bo bɔ ni esaaa. Mɔ ko ni ehe baahia ni okɛ lɛ atsu nii be fɛɛ be lɛ baanyɛ ekɛ enifeemɔ ni ekɛyeɔ mɔ nɔ dɛŋdɛŋ lɛ awo bo mlifu. Ekolɛ abaanyɛ awa obi yi, agba enaa, loo aku hiɛ ashwie enɔ yɛ skul. Kɛ oji fɔlɔ kome lɛ, ole akɛ enɛ haaa oshihilɛ aya hiɛ yɛ naanyobɔɔ ni bakãa okɛ mɛi krokomɛi ateŋ lɛ mli. Naagbai ni tamɔ enɛɛmɛi fɛɛ kɛ nɔnyɛɛ baa hii kɛ yei babaoo ashihilɛ nɔ ŋmɛnɛ.

5 Nɔ ni jɛɔ nɔnyɛɛ mli baa lɛ mli baanyɛ awo wu ni kɔkɔbɔɔ bɛ he, yɛ be kakadaŋŋ mli kɛyashi be ni anyɛɛɛ he nɔ ko afee. No hewɔ lɛ, atsɛɔ nɔnyɛɛ akɛ nɔ ko ni gbeɔ mɔ diŋŋ, ni atsɛɔ nɔnyɛɛ ni anyɛɛɛ afee he nɔ ko lɛ akɛ ebɔɔ ni gbeɔ mɔ fiofio. Nilelɔ Robert L. Veninga ni yɔɔ University of Minnesota lɛ kɛɛ akɛ: “Ŋmɛnɛ, nɔnyɛɛ kɛ helai ni jɛɔ mli kɛbaa lɛ tutuaa nitsulɔi yɛ nɔ ni miihe ashɛ je lɛŋ he fɛɛ he.” Nɔ ni akɛɔ ji akɛ helai ni nɔnyɛɛ kɛbaa lɛ haa U.S. shika helɛtemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ bɔɔ nyɔmɔ ni naa shɛɔ dɔlai akpekpei toi akpekpei 200 daa afi. Atsɛ́ɔ nɔnyɛɛ po akɛ nɔ ko ni Amerika kɛmaje kɛtee maŋsɛɛ nyɛsɛɛ nɛɛ, ni abaanyɛ anu saji ni awie yɛ wiemɔ ni ji “nɔnyɛɛ” he lɛ yɛ je lɛŋ wiemɔi wuji lɛ babaoo mli. Kɛ nɔnyɛɛ ba onɔ ni onyɛɛɛ otsu nibii ni ato he gbɛjianɔ lɛ he nii ogbe naa lɛ, ekolɛ obaanu fɔyeli he. Niiamlipɛimɔ ko ni afee nyɛsɛɛ nɛɛ lɛ bɔ amaniɛ akɛ, mɔ ko ni eshihilɛ hi fioo lɛ kɛ ŋmɛlɛtswai enyɔ nuɔ fɔyeli he daa gbi. Ni kɛlɛ, mɛi komɛi enyɛ amɛkpee nɔnyɛɛ naa ni amɛye omanye yɛ amɛshihilɛi amli.

6 Te ooofee tɛŋŋ okpee daa gbi naagbai ni tamɔ enɛ naa ní oná miishɛɛ yɛ shihilɛ mli? Mɛi komɛi kaneɔ woji ni kɛ yelikɛbuamɔ haa kɛ woji krokomɛi ni mɛi ni le he nii lɛ ŋmala. Ani anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ woji ni tamɔ nakai anɔ? Datrɛfonyo Benjamin Spock ni átsɔɔ ewolo ni kɔɔ gbekɛbii atsɔsemɔ he lɛ shishi kɛtee wiemɔi 42 mli ni ája nɔ ni miihe ashɛ akpe toi akpei 50 lɛ kɛɛ yɛ be ko mli akɛ, “shiŋŋ ni anyɛɛɛ afee lɛ ji . . . fɔlɔi ni yɔɔ Amerika ŋmɛnɛ lɛ anaagba ni da fe fɛɛ.” Kɛkɛ ni etee nɔ ekɛɛ akɛ, mɛi ni he esa yɛ enɛ mli, ni lɛ diɛŋtsɛ hu efata he lɛ ji mɛi ni sa shwamɔ waa diɛŋtsɛ. Ekpɛlɛ nɔ akɛ: “Wɔyɔseee bɔ ni subaŋ ni haa wɔsusuɔ akɛ wɔle nɔ fɛɛ nɔ lɛ fiteɔ nɔmimaa ni fɔlɔi yɔɔ yɛ amɛmli lɛ aahu kɛyashi beni ebafee nɔ ni ekpe sɛɛ tsɔ̃.” No hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔbi akɛ: ‘Namɔ ŋaawoo wɔbaanyɛ wɔnyiɛ sɛɛ yɛ omanyeyeli mli bɔni afee ni wɔná shihilɛ ni miishɛɛ yɔɔ mli lɛ mli ŋɔɔmɔ ŋmɛnɛ kɛ agbɛnɛ wɔsɛɛ?’