Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yitso 16

“Foo Mli Kɛba Makedonia”

“Foo Mli Kɛba Makedonia”

Paulo kɛ enanemɛi lɛ kpɛlɛ nitsumɔ ko nɔ, ni amɛfi shi yɛ mli ni no hã ajɔɔ mɛi babaoo

Edamɔ Bɔfoi 16:6-40 lɛ nɔ

1-3. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsɔ ekudɔ Paulo kɛ enanemɛi lɛ? (b) Mɛɛ nibii ahe wɔbaasusu?

 YEI komɛi yiŋ kɛjɛ Filipi maŋ lɛ mli yɛ Makedonia. Oona kɛ onaaa lɛ amɛyashɛ Gangites faa bibioo lɛ naa. Tamɔ bɔ ni amɛfɔɔ feemɔ lɛ, amɛyatara faa lɛ naa koni amɛsɔle amɛhã Israel Nyɔŋmɔ lɛ. Yehowa na amɛ.​—2 Kro. 16:9; Lala 65:2.

2 Yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, hii komɛi yiŋ kɛjɛ Listra ni yɔɔ Galatia wuoyigbɛ lɛ, ni jɛmɛ yɛ Filipi bokagbɛ aaafee kilomitai 800. Gbii komɛi asɛɛ lɛ, amɛyashɛ Roma gbɛjegbɛ wulu ko ni awo nɔ tɛi nɔ, ni gbɛjegbɛ nɛɛ kɛ mɔ yaa anaigbɛ, yɛ Asia kpokpaa lɛ nɔ he ni mɛi babaoo yɔɔ lɛ. Hii nɛɛ ji Paulo, Sila, kɛ Timoteo, ni amɛmiishwe waa akɛ amɛtsɔ nakai gbɛjegbɛ lɛ nɔ kɛya Efeso kɛ maji krokomɛi anɔ bɔ ni afee ni mɛi akpei abɔ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ anu Kristo he sane. Shi dani amɛbaafã nakai gbɛ lɛ, mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsĩ amɛnaa, shi Biblia lɛ etsɔɔɔ gbɛ nɔ ni etsɔ etsĩ amɛnaa lɛ. Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ eŋmɛɛɛ amɛ gbɛ ni amɛshiɛ yɛ Asia. Mɛni hewɔ? Yesu miitao etsɔ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ nɔ ekudɔ Paulo kɛ enanemɛi lɛ kɛtsɔ Asia Bibioo lɛ, ni amɛfo Aegea Ŋshɔ lɛ, ni amɛya nakai Gangites faa bibioo lɛ naa.

3 Kɛ́ wɔsusu gbɛ ni Yesu tsɔ nɔ ekudɔ Paulo kɛ enanemɛi lɛ kɛtee Makedonia lɛ he lɛ, wɔbaanyɛ wɔkase nibii komɛi ni he hiaa yɛ mli. Belɛ, hã wɔsusu nibii komɛi ni tee nɔ be ni Paulo fãa gbɛ ni ji enyɔ nɔ akɛ maŋsɛɛ sɔɔlɔ lɛ he wɔkwɛ. Eje gbɛfaa nɛɛ shishi aaafee afi 49 Ŋ.B.

“Nyɔŋmɔ Etsɛ Wɔ” (Bɔfoi 16:6-15)

4, 5. (a) Mɛni ba Paulo kɛ enanemɛi lɛ anɔ be ni eshwɛ fioo ni amɛbaashɛ Bitinia lɛ? (b) Mɛɛ yiŋ kaselɔi lɛ kpɛ, ni mɛni jɛ mli kɛba?

4 Akɛni atsĩ Paulo kɛ ehefatalɔi lɛ anaa koni amɛkashiɛ yɛ Asia hewɔ lɛ, amɛdɔ amɛyi kɛtee kooyigbɛ koni amɛyashiɛ yɛ maji ni yɔɔ Bitinia lɛ amli. Ekolɛ amɛkɛ gbii babaoo tswa nantu kɛtsɔmɔ gbɛjegbɛi ni awoko nɔ tɛi ni kamɔ Frigia kɛ Galatia kpokpai ni mɛi faaa yɛ jɛmɛ lɛ anɔ bɔ ni afee ni amɛyashɛ jɛmɛ. Shi be ni eshwɛ fioo ni amɛbaashɛ Bitinia lɛ, Yesu tsɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ etsĩ amɛ gbɛ ekoŋŋ. (Bɔf. 16:6, 7) Ekã shi faŋŋ akɛ, hii nɛɛ ahiɛ fee amɛ yaa. Amɛle nɔ ni amɛbaashiɛ, kɛ gbɛ nɔ ni amɛbaatsɔ amɛshiɛ, shi amɛleee he ni esa akɛ amɛshiɛ yɛ. Kɛ́ wɔɔkɛɛ lɛ, amɛshi agbó ni atsɔɔ mli kɛyaa Asia lɛ​—shi agbeleee amɛ. No sɛɛ lɛ, amɛshi agbó ni kɛ mɔ yaa Bitinia lɛ​—shi no hu kranaa. Fɛɛ sɛɛ lɛ, Paulo tswa efai shi akɛ ebaaya nɔ eshi kɛyashi abaagbele agbó ko ahã amɛ. Kɛkɛ ni no sɛɛ lɛ, amɛkpɛ yiŋ ko ni etamɔ nɔ ni jwɛŋmɔ bɛ mli. Amɛwó anaigbɛ amɛtere, ni amɛtswa nantu kilomitai 550 kɛho maji srɔtoi ahe kɛyashi amɛyashɛ Troia lɛjiadaamɔhe lɛ, ni jɛmɛ ji he ni amɛbaanyɛ amɛtsɔ kɛya Makedonia. (Bɔf. 16:8) Paulo shi agbó ni ji etɛ nɔ yɛ jɛmɛ, ni naa!​—agbele agbó lɛ afɔ̃ ahã amɛ.

5 Sanekpakpa ŋmalɔ Luka ni yafata Paulo kɛ enanemɛi lɛ ahe yɛ Troia lɛ bɔ nɔ ni ba yɛ no sɛɛ lɛ he amaniɛ akɛ: “Nyɔɔŋ lɛ mli lɛ Paulo na ninaa ko​—nuu Makedonianyo ko damɔ jɛmɛ eekpa lɛ fai akɛ: ‘Foo mli kɛba Makedonia ni obaye obua wɔ.’ Be ni ena ninaa lɛ nɔŋŋ lɛ, wɔbɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaaya Makedonia, ejaakɛ wɔmu sane naa akɛ Nyɔŋmɔ etsɛ wɔ koni wɔyajaje sane kpakpa lɛ wɔtsɔɔ amɛ.” a (Bɔf. 16:9, 10) Agbɛnɛ lɛ, Paulo ena he ni esa akɛ amɛyashiɛ yɛ. Kwɛ bɔ ni ebaaná miishɛɛ waa akɛ enijiaŋ ejeee wui ni ekuuu esɛɛ yɛ gbɛteŋ! Hii ejwɛ lɛ shashaooo shi kwraa ni amɛwó lɛlɛ kɛtee Makedonia.

“No hewɔ lɛ, wɔwo lɛlɛ kɛjɛ Troia.”​—Bɔfoi 16:11

6, 7. (a) Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ nɔ ni ba be ni Paulo fãa gbɛ lɛ mli? (b) Mɛɛ nɔmimaa nɔ ni ba Paulo nɔ lɛ baanyɛ ahã wɔná?

6 Mɛni wɔkaseɔ yɛ amaniɛbɔɔ nɛɛ mli? Kadimɔ enɛ: Be ni Paulo yiŋ akɛ eeya Asia lɛ sɛɛ dani Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ tsĩ lɛ gbɛ, be ni Paulo bɛŋkɛ Bitinia lɛ sɛɛ dani Yesu tsĩ lɛ gbɛ, ni be ni Paulo shɛ Troia lɛ sɛɛ dani Yesu kudɔ lɛ kɛtee Makedonia. Yesu ji asafo lɛ Yitso, ni ebaanyɛ etsɔ gbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ nɔ ekudɔ wɔ ŋmɛnɛ. (Kol. 1:18) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ be saŋŋ nɛ ni wɔmiisusu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ he, loo wɔmiitao wɔfã kɛya he ko ni Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ahe ehia waa yɛ. Shi ekolɛ ja wɔfee nibii pɔtɛi ni baahã wɔnyɛ wɔshɛ oti ni wɔkɛma wɔhiɛ lɛ he dani Yesu baatsɔ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ nɔ etsɔɔ wɔ gbɛ. Mɛni hewɔ? Bo lɛ susumɔ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ he okwɛ: Dani tsɔnekudɔlɔ ko baanyɛ akudɔ etsɔne kɛya abɛku loo ejurɔ lɛ, ja etsɔne lɛ miinyiɛ dã. Yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ nɔ lɛ, ja wɔ hu wɔfamɔ wɔnaji​—ni tsɔɔ akɛ wɔmiibɔ mɔdɛŋ waa ni wɔshɛ oti ni wɔkɛma wɔhiɛ lɛ he​—dani Yesu baatsɔɔ wɔ gbɛ koni wɔlɛɛ wɔsɔɔmɔ lɛ mli.

7 Shi kɛ́ wɔmɔdɛŋbɔi lɛ wooo yibii amrɔ nɔŋŋ hu? Ani esa akɛ wɔmu sane naa akɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ etsɔɔɔ wɔ gbɛ, ni wɔkpa oti lɛ sɛɛtiumɔ? Dabi. Kaimɔ akɛ, Paulo hu náaa lɛ mlɛo. Shi etee nɔ eshi aahu kɛyashi agbele agbó ko ahã amɛ. Wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ kɛ́ wɔtee nɔ wɔtao ‘shinaa wulu kɛhã nitsumɔ’ lɛ, wɔ hu wɔbaaye omanye.​—1 Kor. 16:9.

8. (a) Te Filipi maŋ lɛ yɔɔ hã tɛŋŋ? (b) Be ni Paulo yashiɛ yɛ ‘he ni ko ni asɔleɔ yɛ lɛ,’ mɛni jɛ mli kɛba?

8 Be ni Paulo kɛ enanemɛi lɛ shɛ Makedonia kpokpaa lɛ nɔ lɛ, amɛyiŋ kɛtee Filipi​—ni jɛmɛ bii lɛ kɛ Romabii ni amɛji lɛ shiɔ amɛtsitsi. Nibii pii yɛ Filipi ni tamɔ nibii ni yɔɔ Roma lɛ, ni Roma asraafoi ni eyaaa ta dɔŋŋ lɛ ateŋ mɛi pii hi jɛmɛ. Maŋsɛɛ sɔɔlɔi nɛɛ je kpo kɛje maŋ lɛ mli kɛtee faa bibioo ko he, ni amɛna he ko ni amɛsusuɔ akɛ ‘asɔleɔ yɛ.’ b Yɛ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ nɔ lɛ, amɛtee nɛkɛ he nɛɛ nɔŋŋ, ni amɛyana yei ni ebua amɛhe naa yɛ jɛmɛ koni amɛjá Nyɔŋmɔ. Kaselɔi lɛ ho amɛtara shi ni amɛkɛ yei lɛ wie. Yoo ko ni atsɛɔ lɛ Lidia lɛ ‘bo toi, ni Yehowa gbele etsui naa.’ Nɔ ni Lidia kase kɛjɛ maŋsɛɛ sɔɔlɔi lɛ anaa lɛ ná enɔ hewalɛ aahu akɛ abaptisi lɛ kɛ eshĩabii lɛ. Kɛkɛ ni ehã Paulo kɛ enanemɛi ni ekɛfãa gbɛ lɛ ba eshĩa lɛ, ni amɛbahi jɛmɛ. c​—Bɔf. 16:13-15.

9. Ŋmɛnɛ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ mɛi babaoo kaseɔ Paulo? Ni mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa ejɔɔ amɛ?

9 Be ni abaptisi Lidia lɛ, Paulo kɛ enanemɛi lɛ ná miishɛɛ waa! Ekã shi faŋŋ akɛ Paulo tsui tɔ akɛ ekpɛlɛ tsɛmɔ ni atsɛ lɛ akɛ ‘eba Makedonia’ lɛ nɔ, ni akɛ Yehowa tsɔ lɛ kɛ enanemɛi lɛ anɔ ehã nakai yei ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ asɔlemɔi lɛ hetoo! Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ lɛ, nyɛmimɛi hii kɛ yei babaoo​—onukpai kɛ gbekɛbii, oshijafoi kɛ mɛi ni ebote gbãla mli​—fãa kɛyaa hei ni Maŋtsɛyeli shiɛlɔi babaoo ahe ehia waa yɛ. Eji anɔkwale akɛ amɛkɛ naagbai kpeɔ, shi kɛ́ mɛi kpɛlɛ Biblia mli anɔkwalei lɛ anɔ ni amɛkɛtsu nii tamɔ Lidia fee lɛ, amɛtsui nyɔɔ amɛmli ni amɛbuuu nakai naagbai lɛ akɛ nɔ ko. Ani obaanyɛ ofee tsakemɔi ni baahã onyɛ oya shikpɔŋkuku ko ni shiɛlɔi babaoo ahe ehia yɛ mli lɛ mli? Kɛ́ ofee nakai lɛ, Yehowa baajɔɔ bo. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ nyɛmi nuu oblanyo ko ni atsɛɔ lɛ Aaron ni fã kɛtee maŋ ko ni yɔɔ Central America lɛ mli eyashiɛ lɛ he okwɛ. Ewie akɛ: “Maŋsɛɛ ni misɔmɔɔ yɛ lɛ eye ebua mi ni mitsi mibɛŋkɛ Yehowa kpaakpa. Shiɛmɔ yɛ biɛ ŋɔɔ waa​—mikɛ mɛi kpaanyɔ miikase Biblia lɛ!” Nakai nɔŋŋ mɛi ni yashiɛɔ yɛ maŋsɛɛ lɛ ateŋ mɛi pii nuɔ he.

Ŋmɛnɛ lɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ ‘wɔfo mli kɛya Makedonia’ lɛ?

“Mɛi Ni Bua Shi Lɛ . . . Te Shi Amɛwo Amɛ” (Bɔfoi 16:16-24)

10. Mɛni daimonioi lɛ fee?

10 Ekã shi faŋŋ akɛ, Satan mli fu waa akɛ sane kpakpa lɛ miishwere yɛ he ko ni lɛ kɛ edaimonioi lɛ ená mɛi babaoo anɔ hewalɛ yɛ lɛ. Belɛ, ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ nɔ ko ni daimonioi lɛ fee lɛ ni hã ate shi awo Paulo kɛ enanemɛi lɛ! Paulo kɛ enanemɛi lɛ fɔɔ he ni asɔleɔ yɛ lɛ yaa, ni gbi ko lɛ tsulɔ yoo ko ni yɔɔ daimonio, ni eklamɔ lɛ hãa enuŋtsɔmɛi lɛ náa nii pii lɛ ba jɛmɛ, ni enyiɛ amɛsɛɛ gbii saŋŋ ni ebolɔɔ akɛ: “Hii nɛɛ ji Nyɔŋmɔ, Mɔ Ni Nɔ Kwɔ Fe Fɛɛ lɛ nyɔji, ni amɛmiijaje yiwalaheremɔ gbɛ lɛ amɛmiitsɔɔ nyɛ.” Ekolɛ daimonio lɛ hã gbekɛ yoo lɛ bolɔ ekɛɛ nakai koni efee tamɔ nɔ ni eklamɔ lɛ kɛ Paulo tsɔɔmɔi lɛ fɛɛ jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. Enɛ baahã mɛi ajie amɛjwɛŋmɔ kɛje Kristo anɔkwa sɛɛnyiɛlɔi lɛ anɔ. Shi Paulo fã daimonio lɛ, ni ekɛku gbekɛ yoo lɛ naa.​—Bɔf. 16:16-18.

11. Be ni afã daimonio lɛ kɛje gbekɛ yoo lɛ mli lɛ, mɛni ba Paulo kɛ Sila nɔ?

11 Be ni gbekɛ yoo lɛ nuŋtsɔmɛi lɛ na akɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo ni amɛtsɔɔ nɔ amɛnáa nii lɛ sɛɛ efo lɛ, amɛmli wo la waa. Amɛgbala Paulo kɛ Sila kɛtee maŋ lɛ nɔkwɛlɔi lɛ ahiɛ yɛ jara lɛ nɔ, he ni amralofoi ni damɔɔ Roma Nɔyeli lɛ najiaŋ lɛ kojoɔ saji yɛ lɛ. Gbekɛ yoo lɛ nuŋtsɔmɛi lɛ le akɛ kojolɔi lɛ ahe tsɛ̃ɔ Yudafoi lɛ, ni amɛkɛ Romabii ni amɛji lɛ shiɔ amɛtsitsi. No hewɔ lɛ, amɛkɛɛ kojolɔi lɛ akɛ: ‘Yudafoi nɛɛ miigba wɔmaŋ lɛ naa waa, ejaakɛ amɛmiijaje kusumii ni mla eŋmɛɛɛ gbɛ akɛ wɔŋɔ loo wɔye nɔ, ejaakɛ Romabii ji wɔ.’ Amɛwiemɔi lɛ ná mɛi anɔ hewalɛ amrɔ nɔŋŋ. “Mɛi ni bua shi [yɛ jara lɛ nɔ lɛ] te shi amɛwo [Paulo kɛ Sila],” ni maŋ lɛ nɔkwɛlɔi lɛ fã akɛ “ayi amɛ kpãi.” No sɛɛ lɛ, ayawo Paulo kɛ Sila tsuŋ. Tsuŋwoohe nɔkwɛlɔ lɛ kɛ hii ni epila nɛɛ yawo tsuŋwoohe ni yɔɔ sɛɛgbɛ tɔ̃ɔ lɛ mli, ni ebɔ amɛnaji apã. (Bɔf. 16:19-24) Be ni tsuŋwoohe nɔkwɛlɔ lɛ ŋa shinaa lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ duŋ kpii ni yɔɔ tsũ lɛ mli lɛ hewɔ lɛ, Paulo kɛ Sila enaaa amɛhe jogbaŋŋ. Kɛ̃lɛ, Yehowa miina.​—Lala 139:12.

12. (a) Te Kristo kaselɔi lɛ na yiwaa amɛhã tɛŋŋ? Ni mɛni hewɔ? (b) Mɛɛ gbɛi Satan kɛ mɛi ni ekudɔɔ amɛ lɛ kɛtsuɔ nii lolo kɛteɔ shi amɛwoɔ wɔ?

12 Afii komɛi ni tsɔ hiɛ lɛ, Yesu kɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ: ‘Amɛbaawa nyɛ yi.’ (Yoh. 15:20) No hewɔ lɛ, be ni Paulo kɛ enanemɛi lɛ tee Makedonia lɛ, amɛle akɛ abaawa amɛ yi. Kɛ́ awa amɛ yi lɛ, amɛnaa lɛ akɛ Satan mli ewo la ewo amɛ, shi jeee akɛ Yehowa náaa amɛhe miishɛɛ. Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi ni Satan kudɔɔ amɛ lɛ feɔ amɛnii tamɔ Filipibii ni te shi amɛwo Paulo kɛ Sila lɛ nɔŋŋ. Shiteekɛwolɔi akpatsɛmɛi folɔɔ wɔnaa yɛ skul kɛ nitsumɔhe, ni enɛ hãa mɛi teɔ shi amɛwoɔ wɔ. Yɛ maji komɛi anɔ lɛ, jamɔ mli bii folɔɔ wɔnaa yɛ saneyelihei, ni yɛ gbɛ ko nɔ lɛ amɛkɛɔ akɛ: ‘Odasefoi nɛɛ miitsɔɔ nibii komɛi ni baagba maŋbii lɛ anaa.’ Yɛ hei komɛi lɛ, ayiɔ wɔnyɛmimɛi lɛ, ni awoɔ amɛ tsuŋ. Kɛ̃lɛ, Yehowa miina fɛɛ.​—1 Pet. 3:12.

‘Abaptisi Amɛ Amrɔ Nɔŋŋ’ (Bɔfoi 16:25-34)

13. Mɛni hã tsuŋwoohe nɔkwɛlɔ lɛ bi akɛ: “Mɛni esa akɛ mafee koni ahere miyiwala” lɛ?

13 Ekã shi faŋŋ akɛ, ehe bahia ni Paulo kɛ Sila aná be ni amɛkɛwo amɛtsui fioo yɛ yi ni ayi amɛ lɛ hewɔ. Shi be ni shɛɔ nyɔɔŋteŋ lɛ, amɛhe ewa amɛ bɔ ni sa, ni no hewɔ lɛ “amɛmiila kɛmiijie Nyɔŋmɔ yi.” Kɛkɛ ni trukaa lɛ shikpɔŋ hoso, ni tsuŋwoohe lɛ hoso! Tsuŋwoohe nɔkwɛlɔ lɛ hiɛ tsɛ̃ ni ena akɛ shinai lɛ anaa kamɔ, ni esusu akɛ gboklɛfoi lɛ ejo foi. Akɛni ele akɛ abaagbala etoi akɛ ehã amɛjo foi hewɔ lɛ, “egbala eklante ni kulɛ eyaagbe ehe.” Shi Paulo bo waa akɛ: “Kaaye ohe awui, ejaakɛ wɔ fɛɛ wɔyɛ biɛ.” Tsuŋwoohe nɔkwɛlɔ ni ehao lɛ bi akɛ: “Onukpai, mɛni esa akɛ mafee koni ahere miyiwala?” Shi Paulo kɛ Sila nyɛŋ ahere eyiwala; Yesu pɛ baanyɛ afee nakai. Hewɔ lɛ amɛkɛɛ lɛ akɛ: “Hemɔ Nuŋtsɔ Yesu nɔ oye ni abaahere oyiwala.”​—Bɔf. 16:25-31.

14. (a) Mɛni Paulo kɛ Sila fee kɛye amɛbua tsuŋwoohe nɔkwɛlɔ lɛ? (b) Mɛɛ jɔɔmɔ Paulo kɛ Sila ná akɛni amɛ fi shi kɛ miishɛɛ yɛ yiwaa mli lɛ hewɔ?

14 Ani sane ni tsuŋwoohe nɔkwɛlɔ lɛ bi lɛ jɛ etsuiŋ? Paulo he nuu lɛ eye. Tsuŋwoohe nɔkwɛlɔ lɛ ji jeŋmajiaŋnyo, ni eleee Ŋmalɛ lɛ mli. Ehe baahia ni ekase Ŋmalɛ lɛ mli shishijee anɔkwalei lɛ, ni ehe eye dani ebaanyɛ ebatsɔ Kristofonyo. No hewɔ lɛ, Paulo kɛ Sila jaje “Yehowa wiemɔ lɛ amɛtsɔɔ lɛ.” Akɛni amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ fɛɛ ma Ŋmalɛ lɛ ni amɛtsɔɔ amɛ lɛ nɔ hewɔ lɛ, ekolɛ amɛhiɛ je nɔ kwraa akɛ amɛhe ko po miiwa amɛhe. Shi tsuŋwoohe nɔkwɛlɔ lɛ na pilamɔi ni yɔɔ amɛsɛɛ lɛ, ni eto nɔ ehã amɛ. Kɛkɛ ni “abaptisi lɛ kɛ eshĩabii lɛ fɛɛ amrɔ nɔŋŋ.” Akɛni Paulo kɛ Sila fi shi kɛ miishɛɛ yɛ yiwaa mli hewɔ lɛ, ajɔɔ amɛ waa!​—Bɔf. 16:32-34.

15. (a) Ŋmɛnɛ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ Odasefoi babaoo ekase Paulo kɛ Sila? (b) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkã he wɔya mɛi ni yɔɔ wɔshikpɔŋkuku lɛ mli lɛ aŋɔɔ lɛ?

15 Tamɔ bɔ ni Paulo kɛ Sila fee lɛ, ŋmɛnɛ lɛ, kɛ́ awo Odasefoi atsuŋ yɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ hewɔ lɛ amɛteŋ mɛi babaoo shiɛɔ sane kpakpa lɛ, ni Yehowa jɔɔ amɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ maŋ ko ni atsĩ wɔnitsumɔ lɛ naa yɛ mli lɛ mli lɛ, be ko lɛ ana akɛ Odasefoi fɛɛ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ateŋ 100 mlijai 40 bale Yehowa he anɔkwale lɛ be ni amɛyɔɔ tsuŋwoo mli! (Yes. 54:17) Kadimɔ hu akɛ shikpɔŋ lɛ hosomɔ lɛ sɛɛ dani tsuŋwoohe nɔkwɛlɔ lɛ bi ni aye abua lɛ. Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ lɛ, mɛi ni booo Maŋtsɛyeli sane lɛ toi lɛ baanyɛ abo toi kɛ́ amɛkɛ naagba ko kpe ni ehoso amɛ waa. Kɛ́ wɔyasara mɛi ni yɔɔ wɔshikpɔŋkuku lɛ mli lɛ shii abɔ ni wɔnijiaŋ ejeee wui lɛ, wɔbaanyɛ wɔye wɔbua amɛ be ni yelikɛbuamɔ he miihia amɛ lɛ.

“Ani Amrɔ Nɛɛ Amɛmiishwie Wɔ Nigii?” (Bɔfoi 16:35-40)

16. Be ni ayi Paulo kɛ Sila lɛ nɔ jetsɛremɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ sane lɛ kpa ebu maŋ lɛ nɔkwɛlɔi lɛ ayiteŋ?

16 Be ni ayi Paulo kɛ Sila lɛ nɔ jetsɛremɔ lɛ, maŋ lɛ nɔkwɛlɔi lɛ fã akɛ aŋmɛɛ amɛhe. Shi Paulo kɛɛ akɛ: “Eyɛ mli akɛ Romabii ji wɔ moŋ, shi amɛgwao wɔ yɛ mɛi ahiɛ be ni abuko wɔ fɔ, ni amɛwo wɔ tsuŋ. Ani amrɔ nɛɛ amɛmiishwie wɔ nigii? Dabida! Hã amɛ diɛŋtsɛ amɛba ni amɛbajie wɔ.” Be ni maŋ lɛ nɔkwɛlɔi lɛ ná amɛle akɛ Romabii ji Paulo kɛ Sila lɛ, “gbeyei mɔmɔ amɛ” ejaakɛ amɛtɔ̃ amɛnɔ yɛ mla naa. d Sane lɛ ekpa ebu amɛyiteŋ. Ayi kaselɔi lɛ yɛ maŋjaanɔ; amrɔ nɛɛ esa akɛ maŋ lɛ nɔkwɛlɔi lɛ akpa amɛ fai yɛ maŋjaanɔ. Amɛkpa Paulo kɛ Sila fai koni amɛshi Filipi. Kaselɔi enyɔ lɛ kpɛlɛ, shi klɛŋklɛŋ lɛ amɛyawo kaselɔi akuu hee ni shwereɔ lɛ hewalɛ. No sɛɛ dani amɛshi amɛtee.

17. Mɛɛ sane ni he hiaa waa ekolɛ kaselɔi hei lɛ kase yɛ bɔ ni Paulo kɛ Sila fi shi lɛ mli?

17 Akɛni Paulo kɛ Sila ji Romabii hewɔ lɛ, eji mra mli lɛ akɛ amɛye yɛ bɔ ni mla tsɔɔ akɛ akɛ amɛ aye lɛ naa kulɛ, ekolɛ ayiŋ amɛ. (Bɔf. 22:25, 26) Shi eji eba lɛ nakai kulɛ kaselɔi ni yɔɔ Filipi lɛ baasusu akɛ Paulo kɛ Sila kɛ hegbɛ ni amɛyɔɔ lɛ etsu nii koni amɛkana nɔ yɛ Kristo hewɔ. Kulɛ te enɛ baaná kaselɔi ni jeee Romabii lɛ ahemɔkɛyeli lɛ nɔ hewalɛ ehã tɛŋŋ? Yɛ amɛgbɛfaŋ lɛ, mla lɛ etsĩŋ yii ni abaayi amɛ lɛ naa. No hewɔ lɛ, bɔ ni Paulo kɛ Sila fi shi be ni awaa amɛ yi lɛ, baahã kaselɔi hei lɛ ana akɛ kɛ́ awa amɛ yi lɛ amɛbaanyɛ amɛfi shi. Kɛfata he lɛ, akɛni Paulo kɛ Sila kɛɛ Romabii ji amɛ hewɔ lɛ, ehe bahia ni maŋ lɛ nɔkwɛlɔi lɛ akpɛlɛ nɔ yɛ maŋbii lɛ ahiɛ akɛ amɛtɔ̃ mla. Enɛ hewɔ lɛ, maŋ lɛ nɔkwɛlɔi lɛ baaye mla lɛ nɔ jogbaŋŋ, ni amɛwaŋ Kristofoi lɛ ayi wɔsɛɛ.

18. (a) Ŋmɛnɛ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ nɔkwɛlɔi ni ji Kristofoi lɛ kaseɔ Paulo? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔ hu wɔtsɔɔ ‘wɔfãa sane kpakpa lɛ he, ni wɔmaa nɔ mi yɛ mla naa’?

18 Ŋmɛnɛ lɛ, nakai nɔŋŋ nɔkwɛlɔi ni yɔɔ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ feɔ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa amɛhãa asafoŋbii lɛ. Tookwɛlɔi ni ji Kristofoi lɛ feɔ nibii fɛɛ ni amɛkpaa gbɛ akɛ amɛnyɛmimɛi Kristofoi lɛ afee lɛ. Ni tamɔ bɔ ni Paulo fee lɛ, wɔ hu wɔkwɛɔ akɛ mɛɛ be loo mɛɛ gbɛ nɔ esa akɛ wɔkɛ hegbɛ ni wɔyɔɔ yɛ mla naa lɛ atsu nii kɛbu wɔhe. Kɛ́ ehe bahia lɛ, wɔkɛ saji ni ayeɔ ashiɔ wɔ lɛ yaa saneyelihei bibii, saneyelihei wuji, kɛ majimaji ateŋ saneyelihei po, bɔ ni afee ni mla lɛ abu wɔhe koni wɔya nɔ wɔjá Yehowa. Wɔfeee nakai koni wɔkɛtsake maŋ lɛ mla. Moŋ lɛ, wɔfeɔ nakai koni ‘wɔkɛfã sane kpakpa lɛ he, ni wɔma nɔ mi yɛ mla naa.’ Ni nakai ji nɔ ni Paulo ŋma eyahã Filipi asafo lɛ be ni awo lɛ tsuŋ yɛ jɛmɛ lɛ sɛɛ aaafee afii nyɔŋma lɛ. (Fip. 1:7) Ni kɛ̃lɛ, tamɔ bɔ ni Paulo kɛ enanemɛi lɛ fee lɛ, ekɔɔɔ he eko bɔ ni saneyelihei nɛɛ baabua sane lɛ amɛhã lɛ, wɔ hu wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaaya nɔ ‘wɔjaje sane kpakpa lɛ wɔtsɔɔ’ yɛ he fɛɛ he ni Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ baakpala wɔ kɛya.​—Bɔf. 16:10.

a Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “ Luka​—Mɔ Ni Ŋma Bɔfoi Lɛ Awolo Lɛ,” ni yɔɔ baafa 128 lɛ.

b Ekolɛ akɛni asraafoi ni eyaaa ta dɔŋŋ lɛ ateŋ mɛi pii yɛ Filipi hewɔ ni ahãaa Yudafoi ama kpeehe yɛ jɛmɛ lɛ. Aloo ekolɛ Yudafoi hii ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ ayi shɛɛɛ nyɔŋma​—ni ji yibɔ ni ataoɔ dani ahã ama kpeehe yɛ he ko lɛ.

c Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “ Lidia​—Mɔ Ni Hɔ̃ɔ Mamai Ni Hiɛ Pɛpol Kɔla Lɛ,” ni yɔɔ baafa 132 lɛ.

d Roma mla lɛ tsɔɔ akɛ kɛ́ mɔ ko ji Romanyo lɛ, esa akɛ be fɛɛ be lɛ aye esane jogbaŋŋ, ni esaaa akɛ agbalaa etoi kɔkɔɔkɔ yɛ maŋjaanɔ be ni abuko lɛ fɔ.