Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 11

“Amɛyimɔ Obɔbɔ Kɛ Miishɛɛ Kɛ Mumɔ Krɔŋkrɔŋ”

“Amɛyimɔ Obɔbɔ Kɛ Miishɛɛ Kɛ Mumɔ Krɔŋkrɔŋ”

Nɔ ni Paulo feɔ kɛ́ mɛi booo sane kpakpa lɛ toi

Edamɔ Bɔfoi 13:1-52 lɛ nɔ

1, 2. Mɛni sa kadimɔ waa yɛ gbɛ ni Barnaba kɛ Saul baafã lɛ he? Ni mɛɛ gbɛ nɔ amɛnitsumɔ lɛ baaye abua koni Bɔfoi 1:8 lɛ aba mli?

 EJI miishɛɛ gbi kɛhã Antiokia asafo lɛ. Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ hala Barnaba kɛ Saul kɛjɛ gbalɔi kɛ tsɔɔlɔi ni yɔɔ Antiokia lɛ ateŋ koni amɛyashiɛ sane kpakpa lɛ yɛ hei ni jekɛ waa. a (Bɔf. 13:1, 2) Eji anɔkwale akɛ, awo hii ni sa gbɛ pɛŋ koni amɛyashiɛ yɛ maŋsɛɛ. Shi nakai beiaŋ lɛ, hei titri ni amɛtee ji hei ni Kristofoi yɔɔ momo. (Bɔf. 8:14; 11:22) Shi agbɛnɛ lɛ, abaatsu Barnaba kɛ Saul kɛya hei ni mɛi pii nuko sane kpakpa lɛ, ni Yohane Marko baafata amɛhe akɛ sɔɔlɔ.

2 Aaafee afii 14 ni tsɔ hiɛ lɛ, Yesu kɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ: “Nyɛbaatsɔmɔ midasefoi yɛ Yerusalem, kɛ Yudea kɛ Samaria fɛɛ, kɛ agbɛnɛ hu, kɛyashi shikpɔŋ lɛ nɔ hei ni jekɛ waa lɛ.” (Bɔf. 1:8) Barnaba kɛ Saul ni ahala amɛ koni amɛsɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sɔɔlɔi lɛ baaye abua koni Yesu gbalɛ nɛɛ aba mli! b

‘Ajie Amɛ Kɛhã Nitsumɔ Lɛ’ (Bɔfoi 13:1-12)

3. Mɛni hãa gbɛfaa kakadaŋŋ feɔ nɔ ni wa waa yɛ Yesu bɔfoi lɛ abeiaŋ?

3 Ŋmɛnɛ lɛ, tsɔji tamɔ lɔle kɛ ɛroplen ahewɔ lɛ, mɛi baanyɛ amɛfã gbɛ kɛya shɔŋŋ yɛ ŋmɛlɛtswaa kome loo enyɔ pɛ mli. Ebɛ lɛ nakai yɛ Yesu bɔfoi lɛ abeiaŋ. Yɛ nakai beiaŋ lɛ, kɛ́ aafã gbɛ lɛ, nyiɛmɔ titri anyiɛɔ, ni bei pii lɛ anyiɛɔ kɛtsɔɔ hei ni yɔɔ dokoidokoi. Gbi kome gbɛnyiɛmɔ feɔ aaafee kilomitai 30, ni tɔlɛ yɛ mli waa diɛŋtsɛ! c No hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ Barnaba kɛ Saul le akɛ amɛnáŋ nibii mlɛo yɛ gbɛ ni amɛbaafã lɛ mli moŋ, shi amɛtswa amɛfai shi akɛ amɛbaafã gbɛ lɛ.​—Mat. 16:24.

4. (a) Mɛni kudɔ Barnaba kɛ Saul halamɔ lɛ? Ni te nyɛmimɛi lɛ fee amɛnii yɛ he amɛhã tɛŋŋ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔfi mɛi ni akɛ sɔɔmɔ hegbɛi woɔ amɛdɛŋ lɛ asɛɛ?

4 Shi mɛni hewɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ hã ajie Barnaba kɛ Saul ‘kɛhã nitsumɔ lɛ’? (Bɔf. 13:2) Biblia lɛ etsɔɔɔ. Nɔ ni wɔle ji akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ni kudɔ hii nɛɛ ahalamɔ lɛ. Nɔ ko nɔ ko bɛ ni tsɔɔ akɛ gbalɔi kɛ tsɔɔlɔi ni yɔɔ Antiokia lɛ fĩii amɛhalamɔ lɛ sɛɛ. Moŋ lɛ, amɛfi amɛhalamɔ lɛ sɛɛ. Amɛyeee Barnaba kɛ Saul he awuŋa. Be ni nyɛmimɛi lɛ hi ŋmaa ni amɛsɔle, ni “amɛkɛ amɛniji ŋmɛlɛ [Barnaba kɛ Saul nɔ] ni amɛwo amɛ gbɛ” lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ no wo Barnaba kɛ Saul hewalɛ waa. (Bɔf. 13:3) Esa akɛ wɔ hu wɔfi mɛi ni akɛ sɔɔmɔ hegbɛi woɔ amɛdɛŋ, ni asafoŋ onukpai lɛ fata he lɛ asɛɛ. Esaaa akɛ wɔyeɔ nyɛmimɛi nɛɛ ahe awuŋa, moŋ lɛ, esa akɛ ‘wɔhiɛ asɔ amɛ waa diɛŋtsɛ yɛ suɔmɔ mli yɛ nitsumɔ ni amɛtsuɔ lɛ hewɔ.’​—1 Tes. 5:13.

5. Tsɔɔmɔ bɔ ni atsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ahã yɛ Kipro ŋshɔkpɔ lɛ nɔ.

5 Be ni Barnaba kɛ Saul nyiɛ kɛshɛ Seleukia, ni ji lɛjiadaamɔhe ni bɛŋkɛ Antiokia lɛ, amɛkɛ lɛlɛ fã gbɛ aaafee kilomitai 200 kɛtee Kipro ŋshɔkpɔ lɛ nɔ. d Akɛni Barnaba jɛ Kipro hewɔ lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ eyɛ he miishɛɛ akɛ ekɛ sane kpakpa lɛ baaya ayahã mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ. Be ni hii nɛɛ yashɛ Salami, ni ji maŋ ko ni yɔɔ ŋshɔkpɔ lɛ bokãgbɛ lɛ, amɛfiteee be kwraa. Amrɔ nɔŋŋ ni “amɛbɔi Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ jajemɔ yɛ Yudafoi lɛ akpeehei lɛ.” e (Bɔf. 13:5) Amɛfã gbɛ kɛjɛ Kipro maŋ lɛ naagbeehe kome kɛtee enaagbeehe kroko, ni ekã shi faŋŋ akɛ amɛshiɛ yɛ maji wuji ni yɔɔ gbɛ lɛ nɔ lɛ amli. Ekolɛ hei ni maŋsɛɛ sɔɔlɔi nɛɛ yatsɔmɔ lɛ hã amɛnyiɛ nɔ ni miihe ashɛ kilomitai 160!

6, 7. (a) Namɔ ji Sergio Paulo? Ni mɛni hewɔ Bar-Yesu bɔ mɔdɛŋ ni eje enijiaŋ wui koni ekabo sane kpakpa lɛ toi lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Saul ku Bar-Yesu shiteekɛwoo lɛ naa?

6 Yɛ Yesu bɔfoi lɛ abeiaŋ lɛ, no mli lɛ mɛi ni yɔɔ Kipro lɛ jáa amale nyɔŋmɔi. Barnaba kɛ Saulo na enɛ faŋŋ be ni amɛshɛ Pafo ni yɔɔ ŋshɔkpɔ lɛ anaigbɛ lɛ. Be ni amɛshɛ jɛmɛ lɛ, amɛna “Bar-Yesu ni eji ŋkunyaayelɔ kɛ amale gbalɔ hu lɛ.” Ni no mli lɛ, “eyɛ prokɔnsɔl Sergio Paulo ni ji nuu nilelɔ lɛ ŋɔɔ.” f Yɛ nakai beiaŋ lɛ, Romabii ni ji hiɛnaanɔbii lɛ ateŋ mɛi pii, ni nilelɔi tamɔ Sergio Paulo po fata he lɛ, yabiɔ ŋkunyaayelɔi loo ŋulamiiaŋkwɛlɔi nii dani amɛkpɛɔ yiŋ ni he hiaa waa. Shi kɛ̃lɛ, Sergio Paulo ná Maŋtsɛyeli sane lɛ he miishɛɛ, ni “eetao waa akɛ enu Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ.” Sane nɛɛ eŋɔɔɔ Bar-Yesu, mɔ ni enitsumɔ hewɔ lɛ atsɛɔ lɛ akɛ Elima, ni eshishi ji “Ŋkunyaayelɔ” lɛ naa kwraa.​—Bɔf. 13:6-8.

7 Bar-Yesu sumɔɔɔ Maŋtsɛyeli sane lɛ. Akɛni esumɔɔɔ ni gbɛhe ni eyɔɔ akɛ Sergio Paulo ŋaawolɔ lɛ ŋmɛɔ lɛ hewɔ lɛ, ebɔ mɔdɛŋ ni ehã “prokɔnsɔl lɛ atsi ehe kɛje hemɔkɛyeli lɛ he.” (Bɔf. 13:8) Shi Saul taŋ shi ekwɛ ni ŋkunyaayelɔ ko afite wiemɔ lɛ he miishɛɛ ni Sergio Paulo ená lɛ. No hewɔ lɛ, mɛni Saul fee? Abɔ amaniɛ akɛ: “Kɛkɛ ni mumɔ krɔŋkrɔŋ yi Saul ni atsɛɔ lɛ Paulo hu lɛ obɔ, ni ekwɛ [Bar-Yesu] gãa ni ekɛɛ: ‘Bo nuu ni shishiumɔi srɔtoi kɛ efɔŋfeemɔi srɔtoi fɛɛ eyi bo obɔ, bo Abonsam bi, bo ni oji jalɛ nii fɛɛ henyɛlɔ, ani okpaaa Yehowa gbɛi ni ja lɛ kɔdɔmɔ? Naa! Yehowa nine kã onɔ, ni obaashwila, onaŋ hulu la kɛyashi be ko.’ Amrɔ lɛ, afua kpɔŋŋ kɛ duŋ kpii baha enɔ, ni ebɔle shi eetao mɔ ko amɔ enine mli kɛtsɔɔ lɛ gbɛ.” g Mɛni Sergio Paulo fee be ni ena naakpɛɛ nii nɛɛ? Atsa amaniɛbɔɔ lɛ nɔ akɛ: “Kɛkɛ ni prokɔnsɔl lɛ, be ni ena nɔ ni eba lɛ, ehe eye, ejaakɛ Yehowa tsɔɔmɔ lɛ hã ehe jɔ̃ ehe.”​—Bɔf. 13:9-12.

Taakɛ Paulo fee lɛ, kɛ́ ate shi awo wɔ lɛ, wɔkɛ ekãa fãa anɔkwale lɛ he

8. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkase ekãa ni Paulo fee lɛ ŋmɛnɛ?

8 Paulo hãaa Bar-Yesu awo ehe gbeyei. Nakai nɔŋŋ kɛ́ shiteekɛwolɔi bɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaahã mɛi ni yɔɔ Maŋtsɛyeli sane lɛ he miishɛɛ lɛ atsi amɛhe kɛje hemɔkɛyeli lɛ he lɛ, wɔfeɔ ekãa ni wɔfãa anɔkwale lɛ he. Shi esa akɛ wɔhã ‘wɔwiemɔ he aba nyam daa, kɛ́ wɔɔkɛɛ lɛ, ŋoo ahi mli.’ (Kol. 4:6) Shi wɔfeɔ nɔ fɛɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛwaa mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ koni amɛya nɔ amɛkase Yehowa he nii kɛ́ no baahã mɛi amli afu po. Tamɔ Bar-Yesu fee lɛ, amale jálɔi bɔɔ mɔdɛŋ akɛ ‘amɛbaakɔdɔ Yehowa gbɛi ni ja lɛ,’ ni no hewɔ lɛ, esaaa akɛ wɔsheɔ gbeyei akɛ wɔbaakpa amɛhe mama. (Bɔf. 13:10) Nyɛhãa wɔkɛ ekãa ajajea anɔkwale lɛ, ni wɔye wɔbua mɛi ni yɔɔ tsui kpakpa lɛ, tamɔ Paulo fee lɛ. Ŋmɛnɛ lɛ, Nyɔŋmɔ hãaa wɔ hewalɛ ni wɔkɛfee naakpɛɛ nii tamɔ Paulo fee lɛ moŋ, shi wɔbaanyɛ wɔhe wɔye waa akɛ ekɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yeɔ ebuaa mɛi ni sa lɛ koni amɛbale anɔkwale lɛ.​—Yoh. 6:44.

“Hewalɛwoo Wiemɔ” (Bɔfoi 13:13-43)

9. Mɛɛ gbɛ nɔ Paulo kɛ Barnaba fee nɔkwɛmɔnɔ ni sa amɛhã mɛi ni nyiɛɔ hiɛ yɛ asafo lɛ mli ŋmɛnɛ?

9 Hii nɛɛ shi Pafo ni amɛfã gbɛ aaafee kilomitai 250 kɛtsɔ ŋshɔ hiɛ kɛtee Perga ni yɔɔ Asia Bibioo lɛ ŋshɔnaa gbɛ lɛ. No sɛɛ lɛ, mɔ ni ŋma Bɔfoi lɛ awolo lɛ tsake bɔ ni ewie hii nɛɛ ahe ehã lɛ. Wɔnaa enɛ yɛ Bɔfoi 13:13 lɛ. Etsɛ amɛ akɛ, “Paulo kɛ hii ni fata ehe lɛ.” Enɛ baanyɛ atsɔɔ akɛ kɛjɛ nakai beiaŋ kɛyaa lɛ, Paulo ji mɔ ni nyiɛ hiɛ yɛ hii nɛɛ ateŋ. Kɛ̃lɛ, nɔ ko bɛ ni tsɔɔ akɛ Barnaba ye Paulo he awuŋa. Moŋ lɛ, hii enyɔ nɛɛ fee ekome kɛfee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii. Paulo kɛ Barnaba fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa amɛhã mɛi ni nyiɛɔ hiɛ yɛ asafo lɛ mli ŋmɛnɛ lɛ. Wɔpeleee gbɛnaa he, ejaakɛ wɔkaiɔ Yesu wiemɔ akɛ: “Nyɛmimɛi ji nyɛ” lɛ. Yesu kɛfata he akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni wóɔ ehe nɔ lɛ abaaba lɛ shi, ni mɔ fɛɛ mɔ ni baa ehe shi lɛ abaawó enɔ.”​—Mat. 23:8, 12.

10. Tsɔɔmɔ bɔ ni gbɛfaa kɛjɛ Perga kɛmiiya Antiokia ni yɔɔ Pisidia lɛ yɔɔ hã.

10 Be ni amɛyashɛ Perga lɛ, Yohane Marko shi Paulo kɛ Barnaba ni eku esɛɛ kɛtee Yerusalem. Atsɔɔɔ nɔ hewɔ ni eshi amɛ trukaa lɛ. Paulo kɛ Barnaba tsa amɛgbɛfaa lɛ nɔ kɛjɛ Perga kɛtee Antiokia ni yɔɔ Pisidia ni ji maŋ ko ni yɔɔ Galatia kpokpaa lɛ nɔ lɛ. Gbɛfaa nɛɛ bɛ mlɛo kwraa, ejaakɛ Antiokia ni yɔɔ Pisidia lɛ yɛ he ko ni kwɔ fe ŋshɔ lɛ aaafee mitai 1,100. Esa akɛ amɛkwɔlɔ gɔji kɛya jɛmɛ, ni jɛmɛ yaa yɛ oshara waa hu, ejaakɛ ojotswalɔi tutuaa mɛi yɛ gbɛ lɛ nɔ. Enɛɛmɛi fɛɛ asɛɛ lɛ, eeenyɛ efee akɛ Paulo náaa gbɔmɔtsoŋ hewalɛ tsɔ yɛ nakai beiaŋ. h

11, 12. Be ni Paulo wieɔ yɛ kpeehe lɛ yɛ Antiokia ni yɔɔ Pisidia lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ etsɔ ekɛ amɛ susu nii ahe?

11 Be ni Paulo kɛ Barnaba yɔɔ Antiokia ni yɔɔ Pisidia lɛ, amɛtee kpeehe lɛ yɛ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ nɔ. Abɔ amaniɛ akɛ: “Be ni akane Mla lɛ kɛ Gbalɔi lɛ yɛ mɛi lɛ ahiɛ lɛ, onukpai ni kwɛɔ kpeehe lɛ nɔ lɛ tsu ni abakɛɛ amɛ akɛ: ‘Ataamɛi, nyɛmimɛi, kɛ́ nyɛyɛ hewalɛwoo wiemɔ ko kɛhã mɛi lɛ, nyɛwiea.’” (Bɔf. 13:15) Paulo te shi edamɔ shi ni ewie.

12 Paulo kɛ wiemɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ je shishi: “Ataamɛi, Israelbii kɛ nyɛ mɛi ni nyɛsheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei.” (Bɔf. 13:16) Mɛi ni Paulo kɛwieɔ lɛ ji Yudafoi kɛ mɛi ni ebatsɔmɔ Yudafoi. Hii nɛɛ heee amɛyeee akɛ Yesu ji Mesia lɛ, no hewɔ lɛ mɛɛ gbɛ nɔ Paulo tsɔ ekɛ amɛ susu nii ahe? Klɛŋklɛŋ lɛ, Paulo wie nɔ ni Yehowa fee ehã Israelbii lɛ he. Ewie bɔ ni Yehowa ‘wó amɛnɔ be ni amɛyato gbɔ yɛ Ejipt shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ,’ kɛ bɔ ni be ni ajie amɛ kɛje Ejipt lɛ Nyɔŋmɔ ‘to etsui shi ehã amɛ yɛ ŋa lɛ nɔ’ afii 40 lɛ he. Agbɛnɛ hu, Paulo gba bɔ ni fee ni Israelbii lɛ nyɛ amɛŋɔ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ, kɛ bɔ ni Yehowa ‘ja amɛshikpɔŋ lɛ ehã amɛ akɛ gboshinii’ lɛ. (Bɔf. 13:17-19) Mɛi komɛi kɛɛ ekolɛ Paulo miiwie ŋmalɛi ni akane nakai Hejɔɔmɔ Gbi lɛ nɔ lɛ he. Kɛ́ nakai ji sane lɛ, etsɔɔ akɛ Paulo le bɔ ni ‘atsɔɔ he nɔ fɛɛ nɔ ahãa mɛi srɔtoi fɛɛ.’​—1 Kor. 9:22.

13. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni wɔtoibolɔi anya wɔsane lɛ he?

13 Esa akɛ wɔ hu wɔkɛ mɛi ni wɔshiɛɔ wɔhãa lɛ awie wiemɔi ni amɛbaanya he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ wɔle jamɔ mli ni mɔ ko yɔɔ lɛ, no baanyɛ aye abua wɔ ni wɔhala saji pɔtɛi komɛi ni nakai mɔ lɛ baanya he. Agbɛnɛ hu, wɔbaanyɛ wɔtsɛ ŋmalɛi ni mɔ lɛ le momo lɛ ayisɛɛ. Ebaafee nɔ ni hi waa akɛ wɔbaahã mɔ lɛ akane sane lɛ kɛjɛ lɛ diɛŋtsɛ e-Biblia lɛ mli. Taomɔ gbɛi srɔtoi ni obaanyɛ otsɔ nɔ okanya otoibolɔi lɛ koni amɛná he miishɛɛ akɛ amɛbaakase Yehowa he nii.

14. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Paulo hã ana akɛ sane ni ewieɔ he lɛ kɔɔ Yesu he? Ni mɛni Paulo wie koni no ahã amɛbo sane ni eshiɛɔ lɛ toi? (b) Te Paulo toibolɔi lɛ fee amɛnii yɛ ewiemɔ lɛ he amɛhã tɛŋŋ?

14 Enɛ sɛɛ lɛ, Paulo tsɔɔ mli akɛ Yesu jɛ Israel maŋtsɛmɛi lɛ awekutɔkpãa lɛ mli. Etsɔɔ mli hu akɛ Yohane Baptisilɔ lɛ saa Israelbii lɛ eto koni amɛkpɛlɛ “yiwalaherelɔ, Yesu” nɔ. Kɛkɛ ni Paulo tsɔɔ bɔ ni agbe Yesu kɛ bɔ ni atee lɛ shi kɛjɛ gbohii ateŋ lɛ. (Bɔf. 13:20-37) Ni Paulo kɛɛ akɛ: “No hewɔ lɛ, . . . nyɛnáa nyɛlea akɛ, aatsɔ mɔ nɛ nɔ aajaje aatsɔɔ nyɛ akɛ abaanyɛ akɛ nyɛhe eshai ake nyɛ . . . Kɛtsɔ mɔ nɛ nɔ lɛ, abuɔ mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ yeɔ lɛ bem.” No sɛɛ lɛ, Paulo tsɔɔ amɛ nɔ hewɔ ni esa akɛ amɛbo sane ni eshiɛɔ lɛ toi lɛ. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛkwɛa jogbaŋŋ koni nɔ ni awie yɛ Gbalɔi lɛ amli lɛ akaba nyɛnɔ akɛ: ‘Nyɛ hefɛoyelɔi, nyɛkwɛa ni nyɛnaa akpɛa nyɛhe, ni nyɛhiɛ akpãtãa, ejaakɛ miitsu nitsumɔ ko yɛ nyɛgbii lɛ amli, nitsumɔ ko ni kɛ́ mɔ ko gba nyɛ fitsofitso po lɛ, nyɛheŋ nyɛyeŋ kɔkɔɔkɔ.’” Bɔ ni Paulo toibolɔi lɛ fee amɛnii yɛ ewiemɔ lɛ he lɛ sa kadimɔ waa. Biblia lɛ bɔ amaniɛ akɛ: “Mɛi lɛ kpa amɛ fai akɛ amɛkɛ amɛ abawie saji nɛɛ ahe yɛ Hejɔɔmɔ Gbi ni nyiɛ sɛɛ lɛ nɔ.” Kɛfata he lɛ, be ni akpa kpeehe lɛ kpee lɛ, “Yudafoi lɛ ateŋ mɛi babaoo kɛ mɛi ni etsɔmɔ Yudafoi ni jáa Nyɔŋmɔ lɛ nyiɛ Paulo kɛ Barnaba sɛɛ.”​—Bɔf. 13:38-43.

“Wɔmiidɔ Wɔyi Kɛmiiya Jeŋmaji Lɛ Aŋɔɔ” (Bɔfoi 13:44-52)

15. Mɛni ba be ni Paulo hã ewiemɔ lɛ egbe naa yɛ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ nɔ?

15 Yɛ Hejɔɔmɔ Gbi ni nyiɛ sɛɛ lɛ nɔ lɛ, “mɛi ni miihe ashɛ maŋ muu lɛ fɛɛ” babua amɛhe naa koni amɛbo Paulo toi. Yudafoi komɛi náaa enɛ he miishɛɛ, ni “amɛbɔi wiemɔi ni kɛ nibii ni Paulo wieɔ lɛ kpãaa gbee wiemɔ kɛtsɔɔ akɛ amɛbuuu Nyɔŋmɔ.” Paulo kɛ Barnaba kɛ amɛ wie kɛ ekãa amɛkɛɛ: “Ehe miihia ni awie Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ atsɔɔ nyɛ klɛŋklɛŋ. Shi akɛni nyɛmiikpoo wiemɔ lɛ, ni nyɛbuuu nyɛhe akɛ mɛi ni sa naanɔ wala hewɔ lɛ, naa! wɔmiidɔ wɔyi kɛmiiya jeŋmaji lɛ aŋɔɔ. Ejaakɛ Yehowa fã wɔ kɛ wiemɔi nɛɛ akɛ: ‘Miwó bo akɛ jeŋmaji lɛ ala, koni otsɔ yiwalaheremɔ kɛyashi shikpɔŋ lɛ naagbeehei lɛ.’”​—Bɔf. 13:44-47; Yes. 49:6.

“Amɛhã ate shi awo Paulo kɛ Barnaba . . . Ni kaselɔi lɛ tee nɔ amɛyimɔ obɔbɔ kɛ miishɛɛ kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ.”​—Bɔfoi 13:50-52

16. Te Yudafoi lɛ fee amɛnii yɛ wiemɔi ni mli wala ni Paulo kɛ Barnaba wie lɛ he amɛhã tɛŋŋ? Ni mɛni Paulo kɛ Barnaba fee be ni Yudafoi lɛ shwie amɛ kɛje maŋ lɛ mli lɛ?

16 Jeŋmajiaŋbii ni bo sane lɛ toi lɛ ná miishɛɛ, ni “mɛi fɛɛ ni yɔɔ anɔkwale lɛ ni baanyɛ ahã amɛná naanɔ wala lɛ he tsui kpakpa lɛ he amɛye.” (Bɔf. 13:48) Etsɛɛɛ ni Yehowa wiemɔ lɛ gbɛ eshwã kpokpaa lɛ nɔ fɛɛ. Shi esoro bɔ ni Yudafoi lɛ fee amɛnii amɛhã kwraa. No hewɔ lɛ, Paulo kɛ Barnaba kɛɛ amɛ akɛ, eyɛ mli akɛ amɛ klɛŋklɛŋ awie Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ atsɔɔ moŋ, shi amɛhala akɛ amɛbaakpoo Mesia lɛ, no hewɔ lɛ Nyɔŋmɔ nyaaa amɛjamɔ lɛ he dɔŋŋ. Yudafoi lɛ wo yei ni abuɔ amɛ waa lɛ kɛ hii ni ji hiɛnaanɔbii lɛ ayiŋ “ni amɛhã ate shi awo Paulo kɛ Barnaba ni ashwie amɛ kɛtee amɛhusui lɛ asɛɛ.” Mɛni Paulo kɛ Barnaba fee? “Amɛkpokpo amɛnaji ahe mulu amɛshwie amɛnɔ, ni amɛyiŋ kɛtee Ikonium.” Ani enɛ fo Kristojamɔ sɛɛ yɛ Antiokia ni yɔɔ Pisidia lɛ? Dabi kwraa! Kaselɔi ni ashi amɛ yɛ maŋ lɛ mli lɛ “tee nɔ amɛyimɔ obɔbɔ kɛ miishɛɛ kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ.”​—Bɔf. 13:50-52.

17-19. Mɛɛ gbɛi anɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔkase nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni Paulo kɛ Barnaba fee lɛ? Ni kɛ́ wɔfee nakai lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ebaahã wɔmiishɛɛ akatã?

17 Wɔbaanyɛ wɔkase nɔ ko yɛ bɔ ni hii anɔkwafoi nɛɛ hãaa amɛmiishɛɛ atã be ni ate shi awo amɛ lɛ mli. Kɛ́ amralofoi lɛ po bɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaatsĩ wɔnaa koni wɔkpa sane kpakpa lɛ shiɛmɔ lɛ, wɔkpaaa. Kadimɔ hu akɛ, be ni mɛi ni yɔɔ Antiokia lɛ kpoo sane lɛ, Paulo kɛ Barnaba ‘kpokpo amɛnaji ahe mulu amɛshwie.’ Nɔ ni amɛfee nɛɛ etsɔɔɔ akɛ amɛmli efu maŋbii lɛ. Moŋ lɛ, etsɔɔ akɛ nɔ ni baaba gbɔmɛi nɛɛ anɔ lɛ he sɔ̃ ko kãaa amɛnɔ. Amɛyɔse akɛ amɛnyɛŋ amɛkudɔ bɔ ni mɛi baafee amɛnii yɛ sane kpakpa lɛ he lɛ. Nɔ ni amɛbaanyɛ amɛfee ji ni amɛbaaya nɔ amɛshiɛ. Ni nakai pɛpɛɛpɛ ji bɔ ni amɛfee, ejaakɛ amɛshi kɛtee Ikonium!

18 Ni kaselɔi ni ashi yɛ Antiokia lɛ hu? Eji anɔkwale akɛ, amɛyɛ shikpɔŋkuku ni mɛi teɔ shi amɛwoɔ wiemɔ lɛ mli. Shi jeee mɛi abɔ ni boɔ sane kpakpa lɛ toi lɛ ni hãa amɛnáa miishɛɛ. Yesu kɛɛ akɛ: “Mɛi ni nuɔ Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ ni amɛyeɔ nɔ lɛ yɛ miishɛɛ!” (Luka 11:28) Ni nakai pɛpɛɛpɛ ji bɔ ni kaselɔi ni hi Antiokia ni yɔɔ Pisidia lɛ tswa amɛfai shi akɛ amɛbaafee.

19 Taakɛ Paulo kɛ Barnaba fee lɛ, nyɛhãa wɔkaia be fɛɛ be akɛ sɔ̃ ni kã wɔnɔ ji ni wɔya nɔ wɔshiɛ sane kpakpa lɛ. Wɔtoibolɔi lɛ ji mɛi ni baakpɛ amɛyiŋ kɛji amɛbaabo sane lɛ toi loo amɛboŋ toi. Kɛ́ mɛi booo sane lɛ toi lɛ, wɔbaanyɛ wɔkase kaselɔi ni hi shi yɛ Yesu bɔfoi lɛ abeiaŋ lɛ. Kɛ́ wɔhiɛ sɔ anɔkwale lɛ, ni wɔhã mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kudɔ wɔ lɛ, wɔ hu wɔbaanyɛ wɔná miishɛɛ kɛ́ ate shi awo wɔ po.​—Gal. 5:18, 22.

a Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “ Barnaba​—‘Miishɛjemɔ Bi’” lɛ.

b Kɛbashi nakai beiaŋ lɛ, no mli lɛ aná asafoi momo yɛ Antiokia ni yɔɔ Siria lɛ. Eyɛ Yerusalem kooyigbɛ ni ekɛ lɛ teŋ jekɛmɔ aaafee kilomitai 550.

c Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “ Gbɛfaa Yɛ Yesu Bɔfoi Lɛ Abeiaŋ” lɛ.

d Yɛ Yesu bɔfo lɛ abeiaŋ lɛ, kɛ́ kɔɔyɔɔ lɛ tswa bɔ pɛ ni ataoɔ lɛ, meele baanyɛ efã gbɛ aaafee kilomitai 160 yɛ gbi kome mli. Kɛ́ eyabaaa lɛ nakai lɛ, gbɛfaa lɛ sɛɛ tsɛɔ.

e Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “ Yɛ Yudafoi Akpeehei Lɛ” lɛ.

f No mli lɛ, Roma mlawolɔi lɛ ni yeɔ Kipro nɔ. Amɛhalaa mɔ ko ni yɔɔ ŋshɔkpɔ nɛɛ nɔ akɛ amralo, ni egbɛnaa gbɛ́i ji prokɔnsɔl.

g Kɛjɛ nɛkɛ be nɛɛ mli kɛyaa lɛ, atsɛ Saul akɛ Paulo. Mɛi komɛi kɛɛ eŋɔ Roma gbɛ́i nɛɛ koni ekɛwo Sergio Paulo hiɛ nyam. Shi be ni eshi Kipro sɛɛ lɛ, etee nɔ ekɛ gbɛ́i Paulo lɛ tsu nii. Enɛ tsɔɔ akɛ ekɛ gbɛ́i lɛ tsuuu nii koni ekɛwo Sergio Paulo hiɛ nyam. Ekpɛ mli akɛ ekɛ e-Roma gbɛ́i lɛ baatsu nii ejaakɛ atsu lɛ akɛ “jeŋmaji lɛ abɔfo.” Eeenyɛ efee hu akɛ ekɛ gbɛ́i Paulo lɛ tsu nii ejaakɛ e-Hebri gbɛ́i ni ji Saulo lɛ gbɛɔ tamɔ Greek wiemɔ gbonyo ko.​—Rom. 11:13.

h Sane nɛɛ sɛɛ afii fioo komɛi ni Paulo ŋma wolo kɛmaje Galatiabii lɛ. Paulo ŋma yɛ nakai wolo lɛ mli akɛ: “Heloo mli hela ko ji nɔ ni hã miná hegbɛ kɛjaje sane kpakpa lɛ mitsɔɔ nyɛ klɛŋklɛŋ lɛ.”​—Gal. 4:13.