Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 12

“Amɛkɛ Ekãa Wie Yɛ Yehowa Hewalɛ Naa”

“Amɛkɛ Ekãa Wie Yɛ Yehowa Hewalɛ Naa”

Paulo kɛ Barnaba ba amɛhe shi, amɛkpaaa shiɛmɔ, ni amɛfee ekãa

Edamɔ Bɔfoi 14:1-28 lɛ nɔ

1, 2. Be ni Paulo kɛ Barnaba yɔɔ Listra lɛ, mɛni ba?

 LISTRA maŋ lɛ mli bii lɛ ená miishɛɛ ni amɛmiinya. Nuu ko ni ji obubuafo kɛjɛ fɔmɔ mli tɔ̃ɔ lɛ miitumɔ kɛ miishɛɛ ejaakɛ hii enyɔ komɛi ni eleee amɛ etsa lɛ. Maŋbii lɛ anaa ekpɛ amɛhe, ni osɔfo ko ni jáa Zeu kɛ fɔfɔi akekerei ba koni ekɛbabu hii enyɔ lɛ, ejaakɛ maŋbii lɛ he amɛye akɛ nyɔŋmɔi ji amɛ. Tsinai abolɔmɔ ekpele jɛmɛ fɛɛ, ni osɔfo lɛ miifee klalo koni egbe amɛ. Paulo kɛ Barnaba bɔ mɔdɛŋ koni amɛhã mɛi lɛ akpa nɔ ni amɛfeɔ lɛ. Amɛgbála amɛtadei, ni amɛsha foi amɛyabote mɛi lɛ ateŋ, ni ekpakpa ko dani amɛnyɛ amɛtsĩ mɛi lɛ anaa koni amɛkajá amɛ.

2 Kɛkɛ ni shiteekɛwolɔi komɛi ni amɛji Yudafoi jɛ Ikonium kɛ Antiokia ni yɔɔ Pisidia lɛ amɛba. Amɛgbe Paulo kɛ Barnaba he guɔ, ni amɛwo Listrabii lɛ ayiŋ koni amɛte shi amɛwo amɛ. Agbɛnɛ lɛ, asafo ni kulɛ amɛmiihe amɛjá Paulo lɛ babɔle lɛ, ni amɛtswia lɛ tɛi kɛyashi nɔ̃ nyɔ enɔ. Be ni amɛtsui nyɔ amɛmli lɛ, amɛgbala Paulo ni amɛtswia lɛ nii saŋŋ lɛ kɛje maŋ lɛ mli, ejaakɛ amɛyasusu akɛ egbo.

3. Mɛɛ sanebimɔi ahe wɔbaasusu yɛ yitso nɛɛ mli?

3 Mɛni kɛ sane fɔŋ nɛɛ ba? Mɛni sane kpakpa shiɛlɔi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ baanyɛ akase yɛ Barnaba, Paulo, kɛ Listrabii lɛ asane lɛ mli? Barnaba kɛ Paulo ni ji hii anɔkwafoi lɛ kpaaa shiɛmɔ ni “amɛkɛ ekãa wie yɛ Yehowa hewalɛ naa.” Mɛɛ gbɛ nɔ asafoŋ onukpai baanyɛ akase amɛ?​—Bɔf. 14:3.

“Mɛi Pii He Amɛye” (Bɔfoi 14:1-7)

4, 5. Mɛni hewɔ Paulo kɛ Barnaba shi kɛtee Ikonium lɛ? Ni mɛni ba yɛ jɛmɛ?

4 Gbii fioo komɛi ni tsɔ hiɛ lɛ, shiteekɛwolɔi komɛi ni ji Yudafoi shwie Paulo kɛ Barnaba kɛje Romabii amaŋ ni ji Antiokia ni yɔɔ Pisidia lɛ mli. Hii enyɔ nɛɛ anijiaŋ ejeee wui, shi moŋ “amɛkpokpo amɛnaji ahe mulu amɛshwie” maŋbii ni booo sane kpakpa lɛ toi lɛ anɔ. (Bɔf. 13:50-52; Mat. 10:14) Paulo kɛ Barnaba shi jɛmɛ kpoo, ni amɛshi nakai shiteekɛwolɔi lɛ amɛhã Nyɔŋmɔ. (Bɔf. 18:5, 6; 20:26) Maŋsɛɛ sɔɔlɔi enyɔ nɛɛ hãaa miishɛɛ ni amɛyɔɔ lɛ atã, shi moŋ amɛtee he kroko amɛyashiɛ. Amɛfã gbɛ kilomitai 150 kɛtsɔ wuoyi-bokãgbɛ kɛtee gɔŋ ko kɛ eyiteŋ tɛtrɛɛ ni baa nii waa, ni yɔɔ Taurus kɛ Sultan gɔji lɛ ateŋ lɛ nɔ.

5 Klɛŋklɛŋ lɛ, Paulo kɛ Barnaba yatsɔ Ikonium, ni maŋ nɛɛ fata maji wuji ni yɔɔ Roma kpokpaa ni ji Galatia lɛ nɔ lɛ ahe; Greekbii anifeemɔi ehe shi waa yɛ jɛmɛ. a Yudafoi pii kɛ mɛi ni etsɔmɔ Yudafoi babaoo yɛ maŋ nɛɛ mli. Tamɔ bɔ ni Paulo kɛ Barnaba fɔɔ feemɔ lɛ, amɛtee kpeehe lɛ ni amɛbɔi shiɛmɔ. (Bɔf. 13:5, 14) “Amɛwie jogbaŋŋ bɔ ni hã Yudafoi kɛ Greekbii lɛ ateŋ mɛi pii he amɛye.”​—Bɔf. 14:1.

6. Mɛni hewɔ Paulo kɛ Barnaba nitsɔɔmɔ mɔ shi jogbaŋŋ lɛ? Ni te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkase amɛ?

6 Mɛni hewɔ gbɛ ni Paulo kɛ Barnaba tsɔ nɔ amɛtsɔɔ nii lɛ mɔ shi jogbaŋŋ lɛ? Paulo ji mɔ ko ni le Ŋmalɛ lɛ mli jogbaŋŋ. Etsɛ yinɔsaji, gbalɛi, kɛ Mose Mla lɛ yisɛɛ koni ekɛma nɔ mi akɛ Yesu ji Mesia ni awo ehe shi lɛ, ni efee enɛ yɛ gbɛ ni hi jogbaŋŋ nɔ. (Bɔf. 13:15-31; 26:22, 23) Barnaba ji mɔ ko ni susuɔ mɛi ahe waa, ni ana enɛ yɛ ewiemɔ mli. (Bɔf. 4:36, 37; 9:27; 11:23, 24) Amɛteŋ mɔ ko mɔ ko ewieee lɛ diɛŋtsɛ esusumɔ, shi moŋ amɛwie “yɛ Yehowa hewalɛ naa.” Te ooofee tɛŋŋ okase maŋsɛɛ sɔɔlɔi nɛɛ yɛ oshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli? Obaanyɛ ofee nakai kɛtsɔ gbɛi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ anɔ: Kasemɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ jogbaŋŋ. Halamɔ ŋmalɛi ni otoibolɔi lɛ baanya he waa. Taomɔ gbɛi ni sa jogbaŋŋ ni obaanyɛ otsɔ nɔ oshɛje mɛi ni oshiɛɔ otsɔɔ amɛ lɛ amii. Kɛfata he lɛ, jɛɛ Yehowa Wiemɔ lɛ mli otsɔɔ nii be fɛɛ be, kaajɛ bo diɛŋtsɛ onilee mli ofee nakai.

7. (a) Te mɛi feɔ amɛnii amɛhãa tɛŋŋ yɛ sane kpakpa lɛ he? (b) Kɛ́ sane kpakpa lɛ toi ni oboɔ lɛ ehã oweku lɛ mli egbála lɛ, mɛni esa akɛ okai?

7 Shi jeee mɛi fɛɛ ni yɔɔ Ikonium lɛ nya nɔ ni Paulo kɛ Barnaba wie lɛ he. Luka bɔ amaniɛ akɛ: “Yudafoi lɛ ateŋ mɛi ni heee yeee lɛ wo jeŋmajiaŋbii lɛ ayiŋ, ni amɛfite amɛjwɛŋmɔ koni amɛte shi amɛwo nyɛmimɛi lɛ.” Paulo kɛ Barnaba yɔse akɛ ehe miihia ni amɛhi shi koni amɛfã sane kpakpa lɛ he, no hewɔ lɛ “amɛye be saŋŋ yɛ jɛmɛ ni amɛkɛ ekãa wie.” Enɛ hã “mɛi ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ amli gba enyɔ; amɛteŋ mɛi komɛi fi Yudafoi lɛ asɛɛ, shi mɛi krokomɛi fi bɔfoi lɛ asɛɛ.” (Bɔf. 14:2-4) Ŋmɛnɛ lɛ, nakai pɛpɛɛpɛ mɛi feɔ amɛnii yɛ sane kpakpa lɛ he. Ehãa mɛi komɛi feɔ ekome; ni ehãa mɛi krokomɛi hu ateŋ gbálaa. (Mat. 10:34-36) Kɛ́ sane kpakpa lɛ toi ni oboɔ lɛ ehã oweku lɛ mli egbála lɛ, kaimɔ akɛ bei pii lɛ mɛi teɔ shi amɛwoɔ wɔ yɛ saji ni bɛ mli ni amɛnu yɛ wɔhe loo wɔhe guɔ ni agbe atsɔɔ amɛ lɛ hewɔ. Kɛ́ oba ojeŋ jogbaŋŋ lɛ, no baanyɛ ahã amɛna akɛ wɔhe guɔ ni agbe atsɔɔ amɛ lɛ bɛ mli, ni ekolɛ sɛɛ mli lɛ, mɛi ni teɔ shi amɛwoɔ bo lɛ baatsake amɛtsui.​—1 Pet. 2:12; 3:1, 2.

8. Mɛni hewɔ Paulo kɛ Barnaba shi Ikonium lɛ? Ni mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ amɛsane lɛ mli?

8 Sɛɛ mli lɛ, shiteekɛwolɔi komɛi ni yɔɔ Ikonium lɛ tsɔ̃ ŋaa koni atswia Paulo kɛ Barnaba tɛi. Be ni maŋsɛɛ sɔɔlɔi enyɔ nɛɛ ná amɛle lɛ, amɛshi amɛtee maji krokomɛi amli amɛyashiɛ. (Bɔf. 14:5-7) Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu feɔ amɛnii yɛ nakai gbɛ nɔŋŋ nɔ. Kɛ́ mɛi wie amɛshi sane ni wɔshiɛɔ lɛ loo wɔ lɛ, wɔkɛ ekãa fãa wɔnaa. (Fip. 1:7; 1 Pet. 3:13-15) Shi kɛ́ wɔna akɛ aatao aye wɔ awui lɛ, wɔfeee nɔ ko ni kɛ wɔwala loo wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ awala baawo oshãra mli.​—Abɛi 22:3.

‘Nyɛbaa Nyɔŋmɔ Hiɛkãalɔ Lɛ Ŋɔɔ’ (Bɔfoi 14:8-19)

9, 10. Nɛgbɛ Listra maŋ lɛ yɔɔ? Ni mɛni wɔle yɛ maŋbii lɛ ahe?

9 Paulo kɛ Barnaba yiŋ kɛtee Listra, ni ji maŋ ni Romabii lɛ yeɔ nɔ lɛ mli, ni maŋ nɛɛ yɛ Ikonium wuoyi-anaigbɛ aaafee kilomitai 30. Shihilɛ yɛ Listra tamɔ shihilɛ ni yɔɔ Antiokia ni yɔɔ Pisidia lɛ nɔŋŋ, shi Yudafoi ni yɔɔ Listra lɛ ayi faaa tamɔ mɛi ni yɔɔ Antiokia ni yɔɔ Pisidia lɛ. Eyɛ mli akɛ Listrabii lɛ wieɔ Greek moŋ, shi amɛmaŋ wiemɔ ji Likaonia. Ekã shi faŋŋ akɛ, akɛni kpeehe bɛ maŋ lɛ mli hewɔ lɛ, Paulo kɛ Barnaba bɔi shiɛmɔ yɛ maŋjaanɔ. Be ko be ni Petro yɔɔ Yerusalem lɛ, etsa nuu ko ni eji obubuafo kɛjɛ fɔmɔ mli. Be ni Paulo yɔɔ Listra lɛ, etsa nuu ko ni eji obubuafo kɛjɛ fɔmɔ mli. (Bɔf. 14:8-10) Naakpɛɛ nii ni Petro fee lɛ hã mɛi babaoo batsɔmɔ Kristofoi. (Bɔf. 3:1-10) Shi Paulo nɔ lɛ eyabaaa lɛ nakai kwraa.

10 Taakɛ atsɔɔ mli yɛ yitso nɛɛ shishijee gbɛ lɛ, be ni obubuafo lɛ huru edamɔ shi ni ebɔi nyiɛmɔ lɛ, amrɔ nɔŋŋ ni Listrabii ni ji wɔŋjalɔi lɛ mu sane naa yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ. Amɛtsɛ Barnaba akɛ Zeu, ni ji nyɔŋmɔi lɛ anɔ lumɔ lɛ, ni amɛtsɛ Paulo hu akɛ Herme, ni ji Zeu binuu ni lɛ nɔŋŋ ji nyɔŋmɔi lɛ anaawielɔ lɛ. (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “ Listra Kɛ Mɛi Ni Já Zeu Kɛ Herme” lɛ.) Shi Barnaba kɛ Paulo tswa amɛfai shi akɛ amɛbaahã maŋbii lɛ ale akɛ Yehowa, ni ji anɔkwa Nyɔŋmɔ koome lɛ hewalɛ naa amɛwie ni amɛfee naakpɛɛ nii lɛ, shi jeee wɔŋjalɔi lɛ anyɔŋmɔi lɛ ahewalɛ naa.​—Bɔf. 14:11-14.

‘Nyɛjea nibii ni sɛɛnamɔ bɛ he nɛɛ ahe kɛbaa Nyɔŋmɔ hiɛkãalɔ lɛ ŋɔɔ, mɔ ni bɔ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ lɛ.’ ​—Bɔfoi 14:15

11-13. (a) Mɛni Paulo kɛ Barnaba kɛɛ Listrabii lɛ? (b) Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ nibii ni Paulo kɛ Barnaba wie lɛ mli?

11 Yɛ bɔ ni mɛi lɛ fee amɛnii amɛhã lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Paulo kɛ Barnaba bɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaatsɔ gbɛ ni hi fe fɛɛ nɔ amɛshɛ amɛtoibolɔi lɛ atsui he. Luka amaniɛbɔɔ nɛɛ hãa wɔnaa gbɛ ko ni mɔɔ shi jogbaŋŋ ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔshiɛ sane kpakpa lɛ wɔhã mɛi ni jeee Kristofoi. Kadimɔ bɔ ni Paulo kɛ Barnaba kɛ amɛtoibolɔi lɛ susu nii ahe amɛhã lɛ, amɛkɛɛ akɛ: “Ataamɛi, mɛni hewɔ nyɛfeɔ nibii nɛɛ? Wɔ hu gbɔmɛi ji wɔ ni wɔyɛ gbɔjɔmɔi tamɔ nyɛ nɔŋŋ. Ni wɔmiijaje sane kpakpa lɛ wɔmiitsɔɔ nyɛ, koni nyɛje nibii ni sɛɛnamɔ bɛ he nɛɛ ahe kɛba Nyɔŋmɔ hiɛkãalɔ lɛ ŋɔɔ, mɔ ni bɔ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ lɛ kɛ ŋshɔ lɛ, kɛ nibii fɛɛ ni yɔɔ amɛmli lɛ. Yɛ yinɔi ni eho lɛ amli lɛ, eŋmɛ jeŋmaji lɛ fɛɛ gbɛ koni amɛya nɔ amɛnyiɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛgbɛi anɔ, shi kɛ̃lɛ, ekpaaa lɛ diɛŋtsɛ ehe odaseyeli ejaakɛ efeɔ ekpakpa, ehãa nugbɔ nɛɔ kɛjɛɔ ŋwɛi ehãa nyɛ kɛ bei ni nii baa pii hu, ni no hãa nyɛnáa niyenii babaoo, ni miishɛɛ yiɔ nyɛtsuiiaŋ obɔbɔ.”​—Bɔf. 14:15-17.

12 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ wiemɔi ni hãa mɔ susuɔ nii ahe kɛyaa shɔŋŋ nɛɛ mli? Klɛŋklɛŋ lɛ, Paulo kɛ Barnaba ebuuu amɛhe akɛ amɛnɔ kwɔlɔ fe amɛtoibolɔi lɛ. Amɛfeee osato, ejaakɛ amɛkɛɛɛ akɛ nyɔŋmɔi ji amɛ akɛni amɛtsa nuu ko lɛ hewɔ. Moŋ lɛ, amɛkpɛlɛ nɔ akɛ amɛyɛ gbɔjɔmɔi tamɔ amɛtoibolɔi ni jáa wɔŋ lɛ nɔŋŋ. Eji anɔkwale akɛ, Paulo kɛ Barnaba ená mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, ni amɛye amɛhe kɛje amale tsɔɔmɔi ahe. Amɛyɛ hiɛnɔkamɔ hu akɛ amɛkɛ Kristo baaye nɔ akɛ maŋtsɛmɛi. Shi amɛle akɛ kɛ́ Listrabii lɛ bo Kristo toi lɛ, amɛ hu amɛbaaná nikeenii nɛɛ nɔŋŋ eko.

13 Te wɔfeɔ wɔnii yɛ mɛi ni wɔshiɛɔ wɔtsɔɔ amɛ lɛ ahe wɔhãa tɛŋŋ? Ani wɔbuɔ amɛ akɛ amɛ tamɔ wɔ nɔŋŋ? Kɛ́ wɔmiiye wɔmiibua mɛi koni amɛkase anɔkwalei ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ, ani wɔkaseɔ nɔ ni Paulo kɛ Barnaba fee lɛ, ni wɔhãaa amɛnya wɔhe? Charles Taze Russell, ni eji tsɔɔlɔ ni he esa waa ni nyiɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ hiɛ yɛ aaafee afi 1870 kɛyashi afi 1916 lɛ fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa efɔ̃ shi yɛ enɛ gbɛfaŋ. Eŋma akɛ: “Wɔtaooo woo loo bulɛ srɔto ko wɔhãaa wɔhe loo nibii ni wɔŋmala lɛ, ni asaŋ, wɔsumɔɔɔ ni mɔ ko tsɛɔ wɔ Reverend loo Rabi.” Heshibaa su ni Nyɛminuu Russell jie lɛ kpo lɛ tamɔ Paulo kɛ Barnaba nɔ lɛ nɔŋŋ. Nakai nɔŋŋ kɛ́ wɔ hu wɔmiishiɛ lɛ, oti ni ma wɔhiɛ ji ni wɔye wɔbua mɛi koni amɛba “Nyɔŋmɔ hiɛkãalɔ lɛ” ŋɔɔ, shi jeee ni wɔkɛtao hiɛnyam wɔhã wɔ diɛŋtsɛ wɔhe.

14-16. Mɛɛ nibii enyɔ krokomɛi wɔbaanyɛ wɔkase yɛ nɔ ni Paulo kɛ Barnaba kɛɛ Listrabii lɛ mli?

14 Naa nɔ ni ji enyɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ Paulo kɛ Barnaba wiemɔ lɛ mli. Amɛhã amɛshiɛmɔ wiemɔ lɛ kɔ mɛi ni amɛshiɛɔ amɛhãa lɛ he. Listrabii lɛ tamɔɔɔ Yudafoi kɛ mɛi ni etsɔmɔ Yudafoi ni yɔɔ Ikonium lɛ, ejaakɛ Listrabii lɛ leee Ŋmalɛ lɛ mli, ni amɛleee bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ Israel maŋ lɛ ye ehã lɛ hu, ni kɛ́ amɛle po lɛ, ekolɛ fioo ko pɛ. Shi Listrabii ni bo Paulo kɛ Barnaba toi lɛ yeɔ okwaa. Nugbɔ nɛɔ waa yɛ Listra, ni jɛmɛ shikpɔŋ lɛ baa nii waa. Listrabii lɛ baanyɛ ana Bɔlɔ lɛ sui lɛ faŋŋ yɛ bɔ ni amɛshikpɔŋ lɛ yɔɔ fɛo ni ebaa nii waa lɛ hewɔ, ni no hewɔ lɛ, Paulo kɛ Barnaba kɛ anɔkwa saji nɛɛ tsu nii be ni amɛshiɛɔ amɛhãa amɛ lɛ.​—Rom. 1:19, 20.

15 Ani wɔ hu wɔbaanyɛ wɔhã wɔshiɛmɔ wiemɔ lɛ akɔ mɛi ni wɔshiɛɔ wɔhãa lɛ he? Eyɛ mli akɛ okwaafonyo ko baanyɛ adu dumɔwu kome too lɛ nɔŋŋ yɛ ŋmɔji srɔtoi amli moŋ, shi esa akɛ etsake gbɛi anɔ ni ebaatsɔ esaa shikpɔŋ sũ lɛ eko fɛɛ eko dani edu nii lɛ. Shikpɔŋ sũ lɛ ekomɛi yɛ bɔdɔɔ momo, ni no hewɔ lɛ, ebaanyɛ edu dumɔwui lɛ yɛ mli ni ehe ehiaaa ni efee nɔ ko yɛ he. Shi ehe baahia ni esaa shikpɔŋ sũi krokomɛi lɛ jogbaŋŋ dani edu nii lɛ. Wɔ hu dumɔwu kome too lɛ nɔŋŋ wɔduɔ, ni no ji Maŋtsɛyeli sane ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ. Shi tamɔ Paulo kɛ Barnaba fee lɛ, esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔyɔse nibii ni mɛi ni wɔshiɛɔ wɔtsɔɔ amɛ lɛ heɔ amɛyeɔ kɛ shihilɛi amli ni amɛyɔɔ. Kɛkɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔdamɔ saji nɛɛ anɔ wɔshiɛ Maŋtsɛyeli sane lɛ wɔhã amɛ.​—Luka 8:11, 15.

16 Naa nɔ ni ji etɛ ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ Paulo, Barnaba, kɛ Listrabii lɛ asane lɛ mli. Wɔbɔɔ mɔdɛŋ waa koni wɔdu dumɔwui lɛ, shi bei komɛi lɛ, asháa ekomɛi kɛyaa loo amɛyagbeɔ tɛsaa nɔ. (Mat. 13:18-21) Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, esaaa akɛ wɔnijiaŋ jeɔ wui. Sɛɛ mli lɛ, Paulo kai Kristofoi ni hi Roma lɛ akɛ, “wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ [ni mɔ fɛɛ mɔ ni wɔshiɛɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ wɔhãa lɛ lɛ hu fata he lɛ] baabu lɛ diɛŋtsɛ ehe akɔntaa ehã Nyɔŋmɔ.”​—Rom. 14:12.

‘Amɛtu Amɛ Amɛwo Yehowa Dɛŋ’ (Bɔfoi 14:20-28)

17. Be ni Paulo kɛ Barnaba shi Derbe lɛ, nɛgbɛ amɛtee? Ni mɛni hewɔ?

17 Be ni Listrabii lɛ gbala Paulo kɛje amɛmaŋ lɛ mli ni amɛshi lɛ amɛfɔ̃ shi akɛni amɛyasusu akɛ egbo hewɔ lɛ, kaselɔi lɛ bawó lɛ, ni amɛhã lɛ he ko ewɔ. Enɔ jetsɛremɔ lɛ, Paulo kɛ Barnaba fã gbɛ kilomitai 100 kɛtee Derbe. Ekã shi faŋŋ akɛ, Paulo náaa gbɛfaa nɛɛ mlɛo kwraa ejaakɛ atswia lɛ tɛi etsɛko. Kɛ̃lɛ, ekɛ Barnaba mia amɛhiɛ, ni be ni amɛyashɛ Derbe lɛ, “amɛfee mɛi saŋŋ kaselɔi.” No sɛɛ lɛ, amɛtsɔɔɔ gbɛ kuku ni kɛ amɛ baaya shĩa yɛ Antiokia ni yɔɔ Siria lɛ nɔ, moŋ lɛ, “amɛku amɛsɛɛ kɛtee Listra kɛ Ikonium, kɛ Antiokia [ni yɔɔ Pisidia lɛ].” Mɛni hewɔ? Koni “amɛwaje kaselɔi lɛ; amɛwo amɛ hewalɛ koni amɛhi hemɔkɛyeli lɛ mli.” (Bɔf. 14:20-22) Hii enyɔ nɛɛ fee nɔkwɛmɔnɔ ni sa jogbaŋŋ! Amɛkɛ nibii ni baaye abua asafo lɛ ye klɛŋklɛŋ gbɛhe, shi jeee amɛ diɛŋtsɛ amɛhejɔlɛnamɔ. Nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi kɛ maŋsɛɛ sɔɔlɔi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ kaseɔ amɛnɔkwɛmɔnɔ lɛ.

18. Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔɔ ahalaa asafoŋ onukpai?

18 Be ni Paulo kɛ Barnaba tsɔ amɛwiemɔi kɛ amɛnifeemɔi anɔ amɛwo kaselɔi lɛ hewalɛ sɛɛ lɛ, “amɛhole onukpai amɛhã amɛ yɛ asafo fɛɛ asafo mli.” Eyɛ mli akɛ ‘mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ni tsu’ Paulo kɛ Barnaba akɛ amɛfã gbɛ nɛɛ akɛ maŋsɛɛ sɔɔlɔi moŋ, shi be ni ‘amɛtuɔ asafoŋ onukpai lɛ amɛwoɔ Yehowa dɛŋ’ lɛ, amɛsɔle ni amɛhi ŋmaa. (Bɔf. 13:1-4; 14:23) Nakai nɔŋŋ afeɔ ŋmɛnɛ hu. Dani onukpai akuu lɛ baajie nyɛmi nuu ko yi akɛ, akɛ sɔɔmɔ hegbɛ awo edɛŋ lɛ, amɛsɔleɔ ni amɛkwɛɔ akɛ nyɛmi nuu lɛ shɛɔ taomɔ nii ni yɔɔ Ŋmalɛ lɛ mli lɛ ahe lo. (1 Tim. 3:1-10, 12, 13; Tito 1:5-9; Yak. 3:17, 18; 1 Pet. 5:2, 3) Jeee afii abɔ ni ekɛhi shi akɛ Kristofonyo lɛ ji nɔ titri ni akwɛɔ. Moŋ lɛ, nyɛmi nuu lɛ wiemɔ, ejeŋba, kɛ bɔ ni ale lɛ ahã lɛ ji nibii ni baatsɔɔ kɛji ehãa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kudɔɔ lɛ. Kɛ́ eshɛɔ taomɔ nii ni yɔɔ Ŋmalɛ lɛ mli ni adamɔɔ nɔ aholeɔ nɔkwɛlɔi lɛ ahe lɛ, no baatsɔɔ akɛ esa mɔ ni sɔmɔɔ akɛ tookwɛlɔ. (Gal. 5:22, 23) Kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ ji mɔ ni sɔ̃ kã enɔ akɛ ehole asafoŋ onukpai kɛ asafoŋ sɔɔlɔi.​—Okɛto 1 Timoteo 5:22 lɛ he.

19. Asafoŋ onukpai le akɛ amɛbaabu mɛni he akɔntaa? Ni mɛɛ gbɛ nɔ amɛkaseɔ Paulo kɛ Barnaba?

19 Asafoŋ onukpai le akɛ amɛbaabu bɔ ni amɛkɛ asafo lɛ yeɔ amɛhãa lɛ he akɔntaa amɛhã Nyɔŋmɔ. (Heb. 13:17) Asafoŋ onukpai lɛ nyiɛɔ hiɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli tamɔ bɔ ni Paulo kɛ Barnaba fee lɛ. Amɛtsɔɔ amɛwiemɔi anɔ amɛwoɔ kaselɔi ni amɛkɛ amɛ sɔmɔɔ lɛ hewalɛ. Ni amɛyɛ he miishɛɛ akɛ amɛkɛ nibii ni baaye abua asafo lɛ aye klɛŋklɛŋ gbɛhe, shi jeee amɛ diɛŋtsɛ amɛhejɔlɛnamɔ.​—Fip. 2:3, 4.

20. Kɛ́ wɔkane nitsumɔi kpakpai ni wɔnyɛmimɛi lɛ etsu lɛ ahe saji lɛ, te wɔbaaná he sɛɛ wɔhã tɛŋŋ?

20 Be ni Paulo kɛ Barnaba ku amɛsɛɛ kɛtee shĩa yɛ Antiokia ni yɔɔ Siria lɛ, “amɛgba amɛ nibii babaoo ni Nyɔŋmɔ tsɔ amɛnɔ efee lɛ, ni akɛ, egbele hemɔkɛyeli shinaa lɛ ehã jeŋmaji lɛ.” (Bɔf. 14:27) Kɛ́ wɔkane nitsumɔi kpakpai ni wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ etsu lɛ ahe saji, ni wɔna bɔ ni Yehowa jɔɔ amɛmɔdɛŋbɔi lɛ anɔ lɛ, ebaawo wɔ hewalɛ koni wɔya nɔ ‘wɔkɛ ekãa awie yɛ Yehowa hewalɛ naa.’

a Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “ Ikonium​—Frigiabii Amaŋ” lɛ.