Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yitso 20

“Etee Nɔ Eshwere Ni Ehe Shi” Yɛ Shiteekɛwoo Fɛɛ Sɛɛ

“Etee Nɔ Eshwere Ni Ehe Shi” Yɛ Shiteekɛwoo Fɛɛ Sɛɛ

Bɔ ni Apolo kɛ Paulo ye amɛbua mɛi babaoo ni amɛnu sane kpakpa lɛ

Edamɔ Bɔfoi 18:23–19:41 lɛ nɔ

1, 2. (a) Mɛɛ naagba Paulo kɛ enanemɛi lɛ kɛkpe yɛ Efeso? (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ yitso nɛɛ mli?

 EFESO gbɛjegbɛi lɛ anɔ efee hoo, ni mɛi babaoo hiɛ foi kɛ bolɔmɔ. Mɛi babaoo ni mli efu babua amɛhe naa, ni amɛbɔi basabasafeemɔ! Mɛi komɛi emɔmɔ bɔfo Paulo nanemɛi ni ekɛfãa gbɛ lɛ ateŋ mɛi enyɔ ni amɛmiigbala amɛ kɛmiiho. Mɛi babaoo yɛ gbɛjegbɛ wulu lɛ he, he ni shwapoi lɛ yɔɔ lɛ. Mɛi nɛɛ yafata mɛi babaoo ni mli efu ni amɛmiiho lɛ he kɛtee maŋ lɛ nikwɛmɔhe ni nyɛɔ ewoɔ mɛi 25,000 lɛ. Mɛi nɛɛ ateŋ mɛi babaoo leee nɔ hewɔ ni mɛi lɛ amli efu waa nakai lɛ, shi amɛsusuɔ akɛ ekolɛ aagbe amɛsɔlemɔ shĩa lɛ kɛ amɛnyɔŋmɔyoo ni amɛshwɛɛɛ ehe kwraa ni atsɛɔ lɛ Artemi lɛ he guɔ. No hewɔ lɛ, amɛtee nɔ amɛbolɔ shii abɔ akɛ: “Efesobii Artemi lɛ, eje agbo!”​—Bɔf. 19:34.

2 Shi kome ekoŋŋ lɛ, wɔmiina yɛ sane nɛɛ mli akɛ Satan kɛ mɛi babaoo ni miifee basabasa miitsu nii koni ekɛtsĩ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ naa ni ekagbɛ eshwã. Eji anɔkwale akɛ jeee basabasafeemɔ pɛ nɔ Satan tsɔɔ efeɔ nakai. Yɛ yitso nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu gbɛi srɔtoi ni Satan tsɔ nɔ ebɔ mɔdɛŋ koni efite nitsumɔ ni blema Kristofoi lɛ tsu lɛ, kɛ bɔ ni ebɔ mɔdɛŋ ni efite ekomefeemɔ ni yɔɔ amɛteŋ lɛ hu lɛ ahe. Nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, wɔbaana akɛ eŋaatsɔi lɛ fɛɛ yeee omanye, ejaakɛ “Yehowa wiemɔ lɛ tsɔ hewalɛ kpele nɔ etee nɔ eshwere ni ehe shi.” (Bɔf. 19:20) Mɛni hewɔ nakai Kristofoi lɛ nyɛ amɛye omanye lɛ? Nibii ni hãa wɔyeɔ omanye ŋmɛnɛ lɛ, nomɛi nɔŋŋ hã amɛye omanye lɛ. Eji anɔkwale akɛ, Yehowa ji mɔ ni hãa ebaa lɛ nakai. Shi tamɔ bɔ ni blema Kristofoi lɛ fee lɛ, esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔtsu nɔ fɛɛ nɔ ni abiɔ yɛ wɔdɛŋ lɛ he nii. Yehowa mumɔ lɛ baawa wɔ koni wɔná sui ni baaye abua wɔ ni wɔya nɔ wɔshiɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ, nyɛhãa wɔsusua Apolo nɔkwɛmɔnɔ lɛ he wɔkwɛa.

“Ele Ŋmalɛ Lɛ Mli Jogbaŋŋ” (Bɔfoi 18:24-28)

3, 4. Mɛni Akwila kɛ Priskila yɔse akɛ Apolo leee? Ni mɛni amɛfee yɛ he?

3 Be ni Paulo fãa gbɛ ni ji etɛ akɛ maŋsɛɛ sɔɔlɔ, ni enyiɛ gbɛ kɛmiiya Efeso lɛ, Yudanyo ko ni atsɛɔ lɛ Apolo lɛ yashɛ nakai maŋ lɛ mli. Apolo jɛ Aleksandria, ni ji maŋ ni ehe gbɛ́i waa ni yɔɔ Ejipt lɛ. Apolo yɛ sui kpakpai pii. Ele nitsɔɔmɔ jogbaŋŋ. Agbɛnɛ hu, “ele Ŋmalɛ lɛ mli jogbaŋŋ.” Kɛfata he lɛ, “eyɛ ekãa yɛ mumɔ lɛ naa.” Apolo kɛ ekãa wie etsɔɔ Yudafoi lɛ yɛ kpeehe lɛ.​—Bɔf. 18:24, 25.

4 Akwila kɛ Priskila nu ni Apolo miiwie. Be ni amɛnu ni eetsɔɔ “Yesu he nii yɛ gbɛ ni ja nɔ” lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ amɛná miishɛɛ. Nibii ni ewie yɛ Yesu he lɛ ja. Shi etsɛɛɛ ni Akwila kɛ Priskila yɔse akɛ Apolo leee sane ko ni he hiaa waa. “Yohane baptisimɔ lɛ kɛkɛ ele.” Nuu kɛ eŋa ni ji buufeelɔi ni baa amɛhe shi nɛɛ hãaa Apolo naatselɛ kɛ ewoloŋlee lɛ awo amɛhe gbeyei. Moŋ lɛ, “amɛhã eba amɛŋɔɔ ni amɛgbála Nyɔŋmɔ gbɛ lɛ mli jogbaŋŋ amɛtsɔɔ lɛ.” (Bɔf. 18:25, 26) Ni te nuu ni naa tse, ni le woloŋ nɛɛ fee enii ehã tɛŋŋ? Ekã shi faŋŋ akɛ Apolo ba ehe shi, ni su nɛɛ ji sui ni he hiaa fe fɛɛ ni esa akɛ Kristofoi aná lɛ ateŋ ekome.

5, 6. Mɛni hewɔ Yehowa kɛ Apolo tsu nii waa lɛ? Ni mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ Apolo nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli?

5 Akɛni Apolo kpɛlɛ ni Akwila kɛ Priskila ye amɛbua lɛ hewɔ lɛ, ebatsɔ Kristofonyo ni sɔmɔ Yehowa jogbaŋŋ. Sɛɛ mli lɛ, efã gbɛ kɛtee Akaia, ni “eye ebua” Kristofoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ waa. Enyɛ eye Yudafoi ni yɔɔ nakai kpokpaa lɛ nɔ, ni ma nɔ mi akɛ Yesu jeee Mesia ni awo ehe shi lɛ, hu odase jogbaŋŋ. Luka bɔ amaniɛ akɛ: “Ekɛ hewalɛ babaoo tsɔɔ naa fitsofitso yɛ faŋŋ akɛ Yudafoi lɛ asusumɔ lɛ ejaaa, ni ejɛ Ŋmalɛ lɛ mli etsɔɔ amɛ faŋŋ akɛ Yesu ji Kristo lɛ.” (Bɔf. 18:27, 28) Apolo ye ebua asafo lɛ naakpa! Apolo hewɔ lɛ, mɛi babaoo nu “Yehowa wiemɔ lɛ.” Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ Apolo nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli?

6 Heshibaa ji su ko ni he hiaa waa ni esa akɛ Kristofoi fɛɛ aná. Wɔ fɛɛ wɔyɛ dromɔ nikeenii srɔtoisrɔtoi​—mɛi komɛi yɛ hesai komɛi, mɛi komɛi hu ená niiashikpamɔ, ni mɛi krokomɛi hu ená nilee. Shi ja wɔbaa wɔhe shi dani Yehowa kɛ wɔ baatsu nii. Kɛ́ jeee nakai lɛ dromɔ nikeenii ni wɔyɔɔ lɛ kɛ naagbai baaba. Kɛ́ wɔkwɛɛɛ jogbaŋŋ lɛ, wɔbaawó wɔhe nɔ yɛ wɔdromɔ nikeenii lɛ hewɔ. (1 Kor. 4:7; Yak. 4:6) Kɛ́ wɔbaa wɔhe shi lɛɛlɛŋ lɛ, no lɛ wɔbaana mɛi akɛ amɛnɔ kwɔlɔ fe wɔ. (Fip. 2:3) Kɛ́ ajaje wɔ lɛ, wɔmli fuŋ, ni wɔbaaŋmɛ gbɛ ni mɛi atsɔɔ wɔ nii. Kɛ́ wɔná wɔle akɛ wɔsusumɔi kɛ gbɛtsɔɔmɔi ni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kɛhãa amrɔ nɛɛ kpãaa gbee lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ wɔwoŋ wɔhe nɔ, ni wɔmaŋ nɔ mi doo akɛ wɔsusumɔi lɛ ja. Kɛ́ wɔtee nɔ wɔba wɔhe shi lɛ, Yehowa kɛ e-Bi lɛ baaya nɔ amɛkɛ wɔ atsu nii.​—Luka 1:51, 52.

7. Mɛni Paulo kɛ Apolo fee kɛtsɔɔ akɛ amɛbaa amɛhe shi?

7 Kɛ́ wɔbaa wɔhe shi lɛ, wɔyeŋ mɛi he awuŋa hu. Eji Satan nyɛ ekɛ mligbalamɔ ba blema Kristofoi lɛ ateŋ kulɛ, ebaaná miishɛɛ waa. Eji Apolo kɛ bɔfo Paulo ni amɛ fɛɛ amɛyɔɔ sui kpakpai lɛ ye amɛhe awuŋa, ni amɛkɛ amɛhe taa naa yɛ mɔ ni yɔɔ hegbɛ waa yɛ asafo lɛ mli kulɛ, Satan mii baashɛ ehe waa! Kulɛ ewaaa kwraa akɛ amɛbaafee nakai. Kristofoi ni yɔɔ Korinto lɛ ateŋ mɛi komɛi bɔi kɛɛmɔ akɛ, “Paulo nɔ ji mi,” ni mɛi krokomɛi hu kɛɛ akɛ, “Mi lɛ, Apolo nɔ ji mi.” Ani Paulo kɛ Apolo wo nakai Kristofoi lɛ hewalɛ koni amɛya nɔ amɛwie wiemɔi ni baanyɛ ekɛ mligbalamɔ aba nɛɛ? Dabi! Paulo ba ehe shi ni ejie Apolo yi yɛ eshiɛmɔ nitsumɔ lɛ hewɔ. Paulo kɛ nitsumɔi krokomɛi po wo edɛŋ ni ekɛwo Apolo hiɛ nyam. Ni Apolo hu kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni Paulo kɛhã lɛ lɛ tsu nii. (1 Kor. 1:10-12; 3:6, 9; Tito 3:12, 13) Amɛfee ekome kɛtsu nii, ni amɛkɛtsɔɔ akɛ amɛbaa amɛhe shi. Esa akɛ wɔkase amɛ!

“Ekɛ Mɛi Susu Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli Lɛ He Yɛ Gbɛ Ni Tsɔɔ Mɔ Yiŋ Nɔ” (Bɔfoi 18:23; 19:1-10)

8. Mɛɛ gbɛ Paulo tsɔ nɔ eku esɛɛ kɛtee Efeso? Ni mɛni hewɔ efee nakai?

8 Paulo wo shi akɛ ebaaku esɛɛ kɛya Efeso, ni eye ewiemɔ lɛ nɔ. a (Bɔf. 18:20, 21) Shi kadimɔ gbɛ ni etsɔ nɔ eku esɛɛ kɛtee jɛmɛ lɛ. No mli lɛ eyɛ Antiokia ni yɔɔ Siria lɛ. Kulɛ ebaanyɛ etsɔ gbɛ ni jekɛɛɛ ni kɛ mɔ yaa Seleukia lɛ nɔ koni eyawo lɛlɛ yɛ jɛmɛ kɛya Efeso. Shi eyatsɔ “kpokpai ni kɛ ŋshɔnaagbɛ jekɛ lɛ anɔ.” Gbɛ ni Paulo fã ni abɔ he amaniɛ yɛ Bɔfoi 18:23 kɛ 19:1 lɛ fɛɛ jekɛmɔ aaafee kilomitai 1,600! Mɛni hewɔ Paulo hala akɛ ebaatsɔ gbɛ ni jekɛ ni enɔnyiɛmɔ bɛ mlɛo nɛɛ nɔ lɛ? Ejaakɛ eesumɔ ni “eyawaje kaselɔi lɛ fɛɛ.” (Bɔf. 18:23) Paulo le akɛ enáŋ egbɛfaa ni ji etɛ akɛ maŋsɛɛ sɔɔlɔ lɛ mlɛo kwraa tamɔ bɔ ni eba lɛ yɛ egbɛfai srɔtoi enyɔ ni tsɔ hiɛ lɛ amli lɛ. Shi ele akɛ ebaawo yibii kpakpai. Ŋmɛnɛ lɛ, kpokpaa nɔkwɛlɔi kɛ amɛŋamɛi jieɔ su ni tamɔ nakai nɔŋŋ kpo. Wɔhiɛ sɔɔ suɔmɔ mli ni amɛjɛɔ amɛkɛ amɛhe shãa afɔle lɛ waa!

9. Mɛni hewɔ ehe bahia ni abaptisi kaselɔi akuu ko ekoŋŋ lɛ? Ni mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ bɔ ni amɛfee amɛnii amɛhã lɛ mli?

9 Be ni Paulo yashɛ Efeso lɛ, eyana Yohane Baptisilɔ lɛ kaselɔi aaafee 12. Yohane baptisilɔ lɛ ji mɔ ni baptisi amɛ, ni akɛ nakai baptisimɔ lɛ tsuuu nii dɔŋŋ. Kɛfata he lɛ, etamɔ nɔ ni kɛ́ amɛle mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ he sane po lɛ, nɔ ko fioo pɛ amɛle. Paulo hã amɛle nɔ hewɔ ni ehe miihia ni abaptisi amɛ awo Yesu gbɛ́i mli lɛ, ni tamɔ Apolo fee lɛ, amɛ hu amɛba amɛhe shi, ni amɛhã atsɔɔ amɛ nii. Be ni abaptisi amɛ yɛ Yesu gbɛ́i mli lɛ, amɛná mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kɛ dromɔ keenii komɛi. Eyɛ faŋŋ akɛ Yehowa jɔɔ mɛi fɛɛ ni jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ gbɛtsɔɔmɔi hei ni etsɔɔ esafo lɛ nɔ ekɛhãa lɛ tsuɔ nii lɛ.​—Bɔf. 19:1-7.

10. Mɛni hewɔ Paulo shi kpeehe lɛ kɛtee skul asa ko nɔ lɛ? Ni mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkase lɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli?

10 Etsɛɛɛ nɔŋŋ ni nɔ kroko ba. Paulo shiɛ kɛ ekãa yɛ kpeehe lɛ nyɔji etɛ sɔŋŋ. Eyɛ mli akɛ ‘ekɛ amɛ susu Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he yɛ gbɛ ni tsɔɔ mɔ yiŋ nɔ’ moŋ, shi amɛteŋ mɛi komɛi kpiliŋ amɛtsui ni amɛte shi amɛwo lɛ. Paulo fiteee ebe yɛ mɛi ni ‘wieɔ Gbɛ Lɛ he wiemɔi fɔji’ lɛ ahe, moŋ lɛ daa gbi lɛ eyahãa wiemɔ yɛ skul asa ko nɔ. (Bɔf. 19:8, 9) Ehe bahia ni mɛi ni miisumɔ ni amɛkase Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he nii lɛ ashi kpeehe lɛ ni amɛya skul asa lɛ nɔ. Tamɔ Paulo fee lɛ, kɛ́ wɔna akɛ shĩatsɛ ko sumɔɔɔ akɛ eboɔ wɔ toi loo eetao ekɛ wɔ ataa saji anaa lɛ, wɔbaanyɛ wɔfo sanegbaa lɛ sɛɛ. Mɛi babaoo ni baa amɛhe shi tamɔ gwaŋtɛŋi yɛ lolo ni miisumɔ ni amɛbo wɔsane ni woɔ mɔ hewalɛ lɛ toi!

11, 12. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Paulo hã ana akɛ etsuɔ nii waa ni etsakeɔ ehe ewoɔ mɛi ashihilɛi amli hu? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa Odasefoi tsɔɔ akɛ amɛtsuɔ nii waa ni amɛtsakeɔ amɛhe amɛwoɔ mɛi ni amɛshiɛɔ amɛhãa lɛ ashihilɛi amli?

11 Ekolɛ Paulo shiɛ yɛ nakai skul asa lɛ nɔ daa gbi kɛjɛ leebi 11:00 kɛyashi gbɛkɛnaashi 4:00. (Bɔf. 19:9) Eeenyɛ efee akɛ nakai be mli lɛ jɛmɛ feɔ diŋŋ, ni jeŋ hu dɔɔ waa, ni no hewɔ lɛ nitsulɔi babaoo woɔ amɛtsui fioo ni amɛyeɔ nii yɛ nakai be mli. Bo lɛ susumɔ he okwɛ, kɛ́ Paulo fee nakai daa gbi afii enyɔ lɛ, no lɛ ekɛ ŋmɛlɛtswai ni fa fe 3,000 tsɔɔ nii. b Sane nɛɛ hãa wɔnaa yiŋtoo kroko hewɔ ni Yehowa wiemɔ lɛ tee nɔ eshwere ni ehe shi lɛ. Paulo tsuɔ nii waa, ni etsakeɔ ehe ewoɔ shihilɛi ni ekɛkpeɔ lɛ amli. Etsake be ni ekɛshiɛɔ lɛ mli bɔ ni afee ni enine ashɛ mɛi ni yɔɔ nakai maŋ lɛ mli lɛ anɔ ni eshiɛ ehã amɛ. Mɛni jɛ mli kɛba? “Mɛi fɛɛ ni yɔɔ Asia kpokpaa lɛ nɔ lɛ, Yudafoi kɛ Greekbii fɛɛ, nu Nuŋtsɔ lɛ wiemɔ lɛ.” (Bɔf. 19:10) Eye odase fitsofitso lɛɛlɛŋ!

Wɔbɔɔ mɔdɛŋ koni wɔshiɛ wɔhã mɛi yɛ be kɛ he ni wɔnine baanyɛ ashɛ amɛnɔ yɛ

12 Yehowa Odasefoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu tsuɔ nii waa, ni amɛtsakeɔ amɛhe amɛwoɔ shihilɛi srɔtoi amli koni amɛnyɛ amɛwa mɛi. Wɔbɔɔ mɔdɛŋ koni wɔshiɛ wɔhã mɛi yɛ be kɛ he ni wɔnine baanyɛ ashɛ mɛi babaoo anɔ yɛ. Wɔshiɛɔ wɔtsɔɔ mɛi yɛ gbɛjegbɛi ahe, yɛ jaji anɔ, kɛ agbɛnɛ hu yɛ tsɔji amaamɔhei. Wɔtsɔɔ tɛlifoŋ loo woloŋmaa nɔ wɔnine shɛɔ mɛi anɔ. Ni kɛ́ wɔmiishiɛ yɛ shĩa fɛɛ shĩa lɛ, wɔbɔɔ mɔdɛŋ koni wɔya mɛi aŋɔɔ be ni amɛyɔɔ shĩa.

Mumɔi Fɔji Te Shi Amɛwo Shi “Etee Nɔ Eshwere Ni Ehe Shi” (Bɔfoi 19:11-22)

13, 14. (a) Mɛni Yehowa ye ebua Paulo ni efee? (b) Mɛni Skeva bihii lɛ fee? Ni mɛɛ susumɔ ni ejaaa sɔlemɔyalɔi babaoo hiɛ?

13 No sɛɛ lɛ, Luka bɔ amaniɛ akɛ Yehowa wa Paulo ni “etsu hewalɛ nitsumɔi ni nɔ bɛ.” Akɛ klaladukui kɛ atadei ni awoɔ kɛsɔmɔɔ ni Paulo woɔ lɛ yahãa helatsɛmɛi, ni amɛhelai lɛ yaa. Afamɔ mumɔi fɔji hu yɛ nakai gbɛ nɔŋŋ nɔ. c (Bɔf. 19:11, 12) Daimonioi lɛ ni afamɔ lɛ hã mɛi pii anaa kpɛ amɛhe, shi jeee mɔ fɛɛ mɔ ná he miishɛɛ.

14 “Yudafoi lɛ ateŋ mɛi komɛi ni kpaa shi amɛfãmɔɔ daimonioi lɛ” hu ka akɛ amɛbaakase naakpɛɛ nii ni Paulo fee lɛ. Nakai Yudafoi lɛ ka akɛ amɛkɛ Yesu kɛ Paulo gbɛ́i baafãmɔ mumɔi fɔji. Luka tsɔɔ akɛ Skeva ni eji osɔfoi hiɛnaanɔbii lɛ ateŋ mɔ kome lɛ bihii kpawo lɛ ka akɛ amɛbaafee nakai. Shi daimonio lɛ kɛɛ amɛ akɛ: “Mile Yesu, ni mile Paulo hu; shi nyɛ lɛ, namɛi ji nyɛ?” Kɛkɛ ni nuu ni yɔɔ daimonio lɛ tutua akpatsɛmɛi nɛɛ, ni enine tsɔ amɛnɔ tamɔ kooloo awuiyelɔ ko, no hewɔ lɛ, amɛjo foi kɛ amɛhe folo ni amɛpila. (Bɔf. 19:13-16) Enɛ hã efee faŋŋ akɛ Yehowa hã Paulo hewalɛ kpele, shi nakai hii amale jálɔi lɛ bɛ hewalɛ ko kwraa. Mɛi pii yɛ ŋmɛnɛ ni susuɔ akɛ kɛ́ amɛtsɛ Yesu gbɛ́i lɛ, loo amɛtsɛ amɛhe “Kristofoi” lɛ, no kɛkɛ baahã Nyɔŋmɔ aná amɛhe miishɛɛ, shi amɛsusumɔ nɛɛ ejaaa. Yesu hã efee faŋŋ akɛ mɛi ni feɔ e-Tsɛ lɛ suɔmɔnaa nii lɛɛlɛŋ lɛ ji mɛi ni baaná naanɔ wala.​—Mat. 7:21-23.

15. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkase Efesobii lɛ ni wɔtsi wɔhe kwraa kɛje nifeemɔi ni hãa akɛ mumɔi fɔji shãraa lɛ ahe?

15 Be ni ebafee faŋŋ akɛ Skeva bihii lɛ bɛ hewalɛ ko kwraa lɛ, mɛi babaoo batsɔmɔ Kristofoi ni amɛtsi amɛhe kɛje nifeemɔi ni hãa amɛkɛ daimonioi shãraa lɛ ahe. No mli lɛ Efesobii lɛ feɔ majik waa. Nibii ni akɛfĩɔ kablɛ, sɛbɛi, kɛ majikfeemɔ he woji ebu. Efesobii lɛ ateŋ mɛi ni he Nyɔŋmɔ nɔ amɛye lɛ kɛ majikfeemɔ he woji ni amɛyɔɔ lɛ bashwie shi ni amɛshã yɛ mɛi fɛɛ ahiɛ. Kɛ́ abu woji nɛɛ anaa yɛ wɔŋmɛnɛŋmɛnɛ shika mli lɛ, efeɔ dɔlai akpei nyɔŋmai abɔ. d Luka bɔ amaniɛ akɛ: “No hewɔ lɛ, Yehowa wiemɔ lɛ tsɔ hewalɛ kpele nɔ etee nɔ eshwere ni ehe shi.” (Bɔf. 19:17-20) Hɛɛ, Yehowa kɛ enɔkwa jálɔi lɛ ye amale jamɔ nɔ kunim kpele ni mɛi babaoo tsi amɛhe kɛje nifeemɔi ni hãa amɛkɛ daimonioi shãraa lɛ ahe! Nakai anɔkwafoi lɛ fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa amɛfɔ̃ shi amɛhã wɔ ŋmɛnɛ. Wɔ hu wɔyɛ jeŋ ko ni mɛi babaoo kɛ amɛhe woɔ nifeemɔi ni hãa amɛkɛ mumɔi fɔji shãraa lɛ amli. Kɛ́ aleenɔ ni wɔyɔse akɛ wɔyɛ nɔ ko ni baanyɛ ahã wɔkɛ mumɔi fɔji ashãra lɛ, esa akɛ wɔkpãtã hiɛ amrɔ nɔŋŋ, tamɔ bɔ ni Efesobii lɛ fee lɛ! Nyɛhãa wɔtsia wɔhe kwraa kɛjea nifeemɔi ni yɔɔ nyaŋemɔ nɛɛ ahe, ekɔɔɔ he eko nɔ ni baaŋmɛɛ wɔ.

“Basabasafeemɔ Kpele Ko Bate Shi” (Bɔfoi 19:23-41)

“Ataamɛi, nyɛle jogbaŋŋ akɛ nitsumɔ nɛɛ nɔ wɔtsɔɔ wɔnáa nii.”​—Bɔfoi 19:25

16, 17. (a) Te Demetrio fee tɛŋŋ ehã basabasafeemɔ te shi yɛ Efeso? (b) Mɛni tsɔɔ akɛ Efesobii lɛ fee shɛii yɛ amɛjamɔ lɛ he?

16 Agbɛnɛ wɔbaana gbɛ kroko ni Satan tsɔɔ nɔ eteɔ shi ewoɔ sane kpakpa lɛ. Luka bɔ amaniɛ akɛ, “basabasafeemɔ kpele ko bate shi yɛ Gbɛ Lɛ hewɔ.” Jeee sane he ewoɔ lɛ. e (Bɔf. 19:23) Jwiɛtɛi ŋaalɔ ko ni atsɛɔ lɛ Demetrio lɛ ji mɔ ni hã basabasafeemɔ nɛɛ te shi. Bɔ ni afee ni enanemɛi ŋaalɔi krokomɛi lɛ afi esɛɛ lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ ehã amɛle akɛ amagai ni amɛhɔɔ lɛ nɔ amɛtsɔɔ amɛnáa nii pii. Etee nɔ ehã amɛle akɛ Paulo sane lɛ baahã amɛjara lɛ agbee shi, ejaakɛ Kristofoi jáaa amagai. Naagbee lɛ, ele akɛ etoibolɔi lɛ shwɛɛɛ amɛmaŋ lɛ he kwraa. No hewɔ lɛ ebɔ amɛ kɔkɔ akɛ kɛ́ mɛi bo Paulo toi lɛ abuŋ amɛnyɔŋmɔ yoo ni atsɛɔ lɛ Artemi lɛ kɛ esɔlemɔ shĩa ni ehe gbɛ́i waa lɛ “ahãŋ nɔ ko nɔ ko.”​—Bɔf. 19:24-27.

17 Demetrio nyɛ ekɔne mɛi lɛ ayiŋ ni amɛkpoo Paulo sane lɛ. Amɛbɔi bolɔmɔ akɛ “Efesobii Artemi lɛ, eje agbo!” Kɛkɛ ni mɛi babaoo ni mli efu babua amɛhe naa, ni amɛbɔi basabasafeemɔ tamɔ atsĩ tã yɛ yitso nɛɛ shishijee gbɛ lɛ. f Paulo yɛ ekãa waa, ni kulɛ eetao ni eya nikwɛmɔhe lɛ ni ekɛ mɛi lɛ ayawie, shi kaselɔi lɛ ekpɛlɛɛɛ lɛ. Nuu ko ni atsɛɔ lɛ Aleksanda lɛ yadamɔ mɛi lɛ ahiɛ ni eka akɛ ekɛ amɛ baawie. Akɛni Yudanyo ji lɛ hewɔ lɛ, ekolɛ eesumɔ ehã amɛle srɔto ni yɔɔ Yudafoi lɛ kɛ Kristofoi lɛ ateŋ. Shi amɛsumɔɔɔ ni amɛboɔ lɛ toi. Be ni amɛna akɛ Yudanyo ji lɛ lɛ, amɛbolɔ amɛwo eyi, ni amɛtee nɔ amɛbolɔ ŋmɛlɛtswai enyɔ sɔŋŋ akɛ “Efesobii Artemi lɛ, eje agbo!” Bɔ ni Efesobii lɛ fee shɛii yɛ amɛjamɔ lɛ he lɛ, nakai nɔŋŋ mɛi komɛi feɔ ŋmɛnɛ. Su nɛɛ hãa mɛi feɔ nibii ni jwɛŋmɔ bɛ mli kwraa.​—Bɔf. 19:28-34.

18, 19. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ maŋ lɛ nɔkwɛlɔ lɛ hã mɛi ni bua shi lɛ fee diŋŋ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ bei komɛi lɛ maŋ onukpai fãa Yehowa webii lɛ ahe? Ni mɛni wɔ hu wɔbaanyɛ wɔfee koni amɛfã wɔhe?

18 Yɛ naagbee lɛ, maŋ lɛ nɔkwɛlɔ lɛ hã mɛi ni bua shi lɛ fee dioo. Akɛni maŋ onukpa nɛɛ hiɛ kã shi hewɔ lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ, ehã amɛle akɛ Kristofoi lɛ nyɛŋ afite amɛsɔlemɔ shĩa lɛ kɛ amɛnyɔŋmɔyoo lɛ. No sɛɛ lɛ, ekɛɛ Paulo kɛ enanemɛi lɛ egbeko Artemi sɔlemɔ shĩa lɛ he guɔ. Ekɛɛ amɛ hu akɛ kɛ́ amɛsumɔɔɔ nɔ ni Paulo kɛ enanemɛi lɛ feɔ lɛ, amɛyasama amɛ amɛhã maŋ onukpai lɛ. Ekolɛ nɔ ni hã amɛfee diŋŋ lɛ ji kɛɛmɔ ni ekɛɛ amɛ akɛ amɛbasabasafeemɔ lɛ kuɔ Romabii lɛ amla mli lɛ. Kɛkɛ ni ewo mɛi ni ebabua amɛhe naa lɛ gbɛ. Eyɛ mli akɛ amɛmli ewo la waa moŋ, shi maŋ onukpa lɛ wiemɔi ni nilee yɔɔ mli lɛ hã amɛhe jɔ.​—Bɔf. 19:35-41.

19 Jeee enɛ ji klɛŋklɛŋ be ni mɔ ko ni hiɛ ka shi ni hiɛ gbɛnaa efee nɔ ko kɛfã Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ ahe, ni enɛ efeŋ naagbee nɔ. Bɔfo Yohane na yɛ ninaa ko mli akɛ yɛ naagbee gbii nɛɛ amli lɛ, adesai ni hiɛ kã shi ni akɛ shikpɔŋ lɛ fee amɛhe mfoniri lɛ baami faa ni damɔ shi kɛhã yiwaa ni Satan baahã akɛba Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ anɔ lɛ. (Kpo. 12:15, 16) Enɛ eba mli anɔkwale. Yɛ shihilɛi babaoo amli lɛ, kojolɔi ni yeɔ jalɛ sane efã Yehowa Odasefoi lɛ ahe akɛ amɛyɛ hegbɛ akɛ amɛkpeɔ kɛjáa Nyɔŋmɔ, ni amɛshiɛ sane kpakpa lɛ hu amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi. Eji anɔkwale akɛ bɔ ni wɔbaa wɔjeŋ wɔhãa lɛ hu baanyɛ ahã wɔye bem. Eeenyɛ efee akɛ Paulo jeŋba hã maŋ onukpai ni yɔɔ Efeso lɛ ateŋ mɛi komɛi sumɔ esane waa, ni no hewɔ lɛ amɛsumɔɔɔ akɛ ayeɔ lɛ awui ko. (Bɔf. 19:31) Nyɛhãa wɔ hu wɔbaa wɔjeŋ jogbaŋŋ bɔ ni afee ni mɛi ni wɔkɛkpeɔ lɛ asumɔ wɔsane. Wɔleee yibii kpakpai ni nakai feemɔ baawo wɔsɛɛ.

20. (a) Kɛ́ osusu bɔ ni Yehowa wiemɔ lɛ shwere ni ehe shi yɛ Yesu bɔfoi lɛ abeiaŋ kɛ bɔ ni eshwereɔ ŋmɛnɛ hu lɛ he lɛ, te onuɔ he ohãa tɛŋŋ? (b) Mɛni otswa ofai shi akɛ obaafee?

20 Kɛ́ wɔsusu bɔ ni ‘Yehowa wiemɔ lɛ tee nɔ eshwere ni ehe shi’ yɛ Yesu bɔfoi lɛ abeiaŋ lɛ he lɛ, ehãa wɔnáa miishɛɛ waa! Kɛ́ wɔna bɔ ni Yehowa fiɔ ewebii lɛ asɛɛ koni amɛye kunim srɔtoi ni tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ wɔbei nɛɛ amli lɛ, no hu hãa wɔmii shɛɔ wɔhe waa. Ani obaasumɔ ni ofee nibii ni baahã Yehowa wiemɔ lɛ ashwere ni ehe shi, kɛ́ fioo po obaanyɛ ofee? Belɛ okɛ nibii ni okase yɛ saji ni wɔsusu he lɛ amli lɛ atsu nii. Yaa nɔ oba ohe shi, okɛ gbɛtsɔɔmɔi ni Yehowa asafo lɛ kɛhãa lɛ atsu nii oya nɔŋŋ, yaa nɔ otsu nii waa, tsi ohe kɛje nifeemɔi ni hãa akɛ daimonioi shãraa lɛ ahe, ni obɔ mɔdɛŋ ni otsɔ ojeŋba kpakpa lɛ nɔ oye mɛi odase.

a Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “ Efeso​—Asia Maŋtiase,” ni yɔɔ baafa 161 lɛ.

b Paulo ŋma 1 Korintobii wolo lɛ be ni eyɔɔ Efeso lɛ.

c Eeenyɛ efee akɛ Paulo kɛ klaladukui lɛ fĩ ehiɛnaa bɔ ni afee ni latsaa akabote ehiŋmɛii amli. Atade ni awoɔ kɛsɔmɔɔ ni Paulo wo lɛ baanyɛ atsɔɔ akɛ be ni eshiɛɛɛ lɛ, etsuɔ ebuufeemɔ nitsumɔ lɛ, ni ekolɛ efeɔ nakai leebi mra.​—Bɔf. 20:34,35.

d Luka tsɔɔ akɛ fɛɛ feɔ jwiɛtɛi kapɛji 50,000. Kɛ́ denario he ewieɔ lɛ, no lɛ yɛ nakai beiaŋ lɛ, ja nitsulɔ ko etsu nii gbii 50,000​—aaafee afii 137​—ni etsu nii gbii kpawo yɛ otsi mli, dani ebaanyɛ ená nakai shika lɛ.

e Mɛi komɛi kɛɔ akɛ be ni Paulo kɛɛ Korintobii lɛ akɛ “wɔhiɛ kãaa wala nɔ po” lɛ, no mli lɛ eewie sane nɛɛ he. (2 Kor. 1:8) Shi ekolɛ no mli lɛ eewie shihilɛ kroko ni yɔɔ oshãra waa fe no lɛ he. Be ni Paulo ŋma akɛ ‘ekɛ kooloi awuiyelɔi wu yɛ Efeso lɛ,’ ekolɛ no mli lɛ eewie kooloi awuiyelɔi ni ekɛwu yɛ shwɛmɔhe ko lɛ he, loo ekolɛ eewie gbɔmɛi komɛi ni te shi amɛwo lɛ lɛ ahe. (1 Kor. 15:32) Niiamlitsɔɔmɔi enyɔ nɛɛ fɛɛ eko baanyɛ afee anɔkwale.

f Ŋaalɔi akuu ni tamɔ nɛkɛ lɛ yɛ hewalɛ waa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, aaafee afii 100 sɛɛ lɛ, blodoshãlɔi akuu ko hã basabasafeemɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ te shi yɛ Efeso.