Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 6

Stefano​—“Nyɔŋmɔ Dromɔ Kɛ Hewalɛ Eyi Lɛ Obɔ”

Stefano​—“Nyɔŋmɔ Dromɔ Kɛ Hewalɛ Eyi Lɛ Obɔ”

Nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ ekãa ni Stefano kɛye odase yɛ Sanhedrin lɛ hiɛ lɛ mli

Edamɔ Bɔfoi 6:8–8:3 lɛ nɔ

1-3. (a) Mɛɛ shihilɛ ni mli wa Stefano yaje mli? Shi te efee enii ehã tɛŋŋ? (b) Mɛɛ sanebimɔi ahe wɔbaasusu?

 STEFANO efee kpoo kɛdamɔ Sanhedrin lɛ hiɛ. Hii 71 tara shi kɛjɛ eninejurɔ nɔ kɛyashi ebɛku yɛ asa wulu ko nɔ, ni eeenyɛ efee akɛ asa nɛɛ bɛŋkɛ Yerusalem sɔlemɔ shĩa lɛ. Hii nɛɛ ji kojolɔi ni feɔ Sanhedrin lɛ, ni amɛnaa ebakpe shi koni amɛkojo Stefano. Kojolɔi nɛɛ yɛ hewalɛ waa, ni amɛteŋ mɛi babaoo ebuuu Yesu kaselɔ nɛɛ kwraa. Ni Osɔfonukpa Kaiafa ji mɔ ni tsɛ kpee nɛɛ, ni lɛ nɔŋŋ ji Sanhedrin lɛ sɛinɔtalɔ be ni amɛkojo Yesu Kristo ni amɛbu lɛ gbele fɔ nyɔji fioo komɛi ni eho lɛ. Ani Stefano tsui efã?

2 Bɔ ni ana Stefano hiɛ ahã yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ sa kadimɔ waa. Kojolɔi lɛ kwɛ lɛ gãa, ni amɛna ehiɛ “tamɔ ŋwɛibɔfo hiɛ.” (Bɔf. 6:15) Ŋwɛibɔfoi kɛ shɛɛ ni jɛ Yehowa Nyɔŋmɔ ŋɔɔ hãa, no hewɔ lɛ amɛyɛ kpoo, ni amɛsheee nɔ ko gbeyei. Nakai nɔŋŋ Stefano hu fee​—ni kojolɔi ni he tsɛ̃ɔ lɛ waa lɛ po na nakai. Mɛni hã enyɛ efee kpoo nakai?

3 Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ baanyɛ akase nii babaoo yɛ sanebimɔ nɛɛ hetoo lɛ mli. Agbɛnɛ hu, esa akɛ wɔle nɔ ni hã Stefano baje shihilɛ ni mli wa nɛɛ mli. Be ko ni eho lɛ, te efã ehemɔkɛyeli lɛ he ehã tɛŋŋ? Ni mɛɛ gbɛi anɔ wɔbaanyɛ wɔkase lɛ?

‘Amɛwo Maŋbii Lɛ Ayiŋ’ (Bɔfoi 6:8-15)

4, 5. (a) Mɛni hewɔ Kristofoi asafo lɛ kɛ Stefano tsu nii waa lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ ‘Nyɔŋmɔ dromɔ kɛ hewalɛ yi Stefano obɔ’?

4 Wɔna momo akɛ, Stefano ji mɔ ko ni Kristofoi asafo ni ato shishi etsɛko lɛ kɛ lɛ tsu nii waa. Wɔkase yɛ wolo nɛɛ yitso ni tsɔ hiɛ lɛ mli akɛ, be ni bɔfoi lɛ taoɔ mɛi koni akɛ nitsumɔ pɔtɛɛ ko awo amɛdɛŋ lɛ, Stefano fata hii heshibalɔi kpawo ni kɛ amɛhe hã lɛ ahe. Kɛ́ wɔkai dromɔ keenii srɔtoi ni eyɔɔ lɛ, ehãa wɔhiɛ sɔɔ bɔ ni ebaa ehe shi lɛ waa. Bɔfoi 6:8 lɛ tsɔɔ akɛ, ahã Stefano “fee naakpɛɛ nii kɛ okadii wuji” taakɛ bɔfoi lɛ ekomɛi fee lɛ. Biblia lɛ tsɔɔ hu akɛ “Nyɔŋmɔ dromɔ kɛ hewalɛ eyi lɛ obɔ.” Mɛni enɛ tsɔɔ?

5 Abaanyɛ atsɔɔ Greek wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “Nyɔŋmɔ dromɔ” lɛ shishi hu akɛ “jeŋba kpakpa.” Eyɛ faŋŋ akɛ, Stefano mli hi ni ehe jɔ, ni no hã mɛi bɛŋkɛ lɛ. Kɛ́ ewie lɛ, etoibolɔi lɛ naa faŋŋ akɛ etsuiŋ ejɛɔ ewieɔ lɛ, ni akɛ, amɛbaaná anɔkwalei ni etsɔɔ amɛ lɛ ahe sɛɛ. Akɛni eŋmɛ gbɛ ni Yehowa mumɔ lɛ kudɔ lɛ hewɔ lɛ, mumɔ lɛ ná enɔ hewalɛ, ni no hewɔ hewalɛ yi lɛ obɔ lɛ. Dromɔ keenii kɛ nyɛmɔi ni eyɔɔ lɛ hãaa ewó ehe nɔ, moŋ lɛ, ekɛ yijiemɔ lɛ fɛɛ hã Yehowa, ni ehã ana akɛ esumɔɔ etoibolɔi lɛ. Belɛ, wɔmiina nɔ hewɔ ni mɛi ni te shi amɛwo lɛ lɛ nu he akɛ kɛji amɛfeee nɔ ko yɛ ehe lɛ, ebaagba amɛjamɔ lɛ naa lɛ!

6-8. (a) Mɛɛ saji enyɔ mɛi ni te shi wo Stefano lɛ kɛfolɔ enaa? Ni mɛni hewɔ? (b) Mɛni hewɔ Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ baanyɛ aná Stefano nɔkwɛmɔnɔ lɛ he sɛɛ lɛ?

6 Hii srɔtoi te shi koni amɛkɛ Stefano ataa naa, shi “amɛnyɛɛɛ hiɛshikamɔ kɛ mumɔ ni ekɛwieɔ lɛ naa amɛdamɔ.” a Akɛni amɛnyɛɛɛ enaa amɛdamɔ hewɔ lɛ, “amɛyawo hii komɛi ayiŋ yɛ teemɔŋ” koni amɛbafolɔ Kristo sɛɛnyiɛlɔ ni efeko efɔŋ ko nɛɛ naa. Agbɛnɛ hu, ‘amɛwo maŋbii lɛ, maŋ onukpai lɛ, kɛ woloŋmalɔi lɛ ayiŋ,’ ni amɛbamɔ Stefano ekãa naa kɛtee Sanhedrin lɛ hiɛ. (Bɔf. 6:9-12) Shiteekɛwolɔi lɛ folɔ enaa kɛ saji enyɔ, nomɛi ji: Eewie eeshi Nyɔŋmɔ kɛ Mose. Yɛ mɛɛ gbɛi anɔ?

7 Mɛi ni folɔ Stefano naa lɛ kɛɛ ewie eshi “he krɔŋkrɔŋ nɛɛ,” ni ji sɔlemɔ shĩa ni yɔɔ Yerusalem lɛ, ni no hewɔ lɛ ewie eshi Nyɔŋmɔ. (Bɔf. 6:13) Amɛkɛɛ eetsake kusumii ni Mose tsɔɔ maŋbii lɛ hu, ni no tsɔɔ akɛ, eewie eeshi Mose Mla lɛ kɛ Mose fɛɛ. Naafolɔmɔi nɛɛ yɛ hiɛdɔɔ waa, ejaakɛ Yudafoi ni yɔɔ nakai beiaŋ lɛ kɛ sɔlemɔ shĩa lɛ, Mose Mla lɛ, kɛ kusumii pii ni amɛkɛfata Mla lɛ he lɛ shwɛɛɛ kwraa. Belɛ, naafolɔmɔi nɛɛ tsɔɔ akɛ Stefano baanyɛ ehã amɛjamɔ lɛ he aba sane, ni no hewɔ lɛ esa akɛ agbe lɛ!

8 Dɔlɛ sane ji akɛ, bei pii lɛ, jamɔŋbii tsɔɔ ŋaa ni tamɔ nɛkɛ koni amɛkɛtao sane amɛhã Nyɔŋmɔ tsuji. Kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, shiteekɛwolɔi ni ji jamɔŋbii woɔ maŋ hiɛnyiɛlɔi ayiŋ koni amɛwa Yehowa Odasefoi lɛ ayi. Kɛ́ afolɔ wɔnaa, loo atsake wɔwiemɔi ahiɛ lɛ, te esa akɛ wɔfee wɔnii wɔhã tɛŋŋ? Wɔbaanyɛ wɔkase enɛ he saji babaoo kɛjɛ Stefano dɛŋ.

Eye “Anunyam Nyɔŋmɔ lɛ” He Odase Kɛ Ekãa (Bɔfoi 7:1-53)

9, 10. Mɛni mɛi komɛi ewie yɛ wiemɔ ni Stefano wie yɛ Sanhedrin lɛ hiɛ lɛ he? Ni mɛni esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli?

9 Taakɛ atsɔɔ mli yɛ yitso nɛɛ shishijee lɛ, be ni Stefano boɔ enaa ni afolɔɔ lɛ toi lɛ, efee kpoo, ni ana ehiɛ tamɔ ŋwɛibɔfo ko. Agbɛnɛ Kaiafa bi lɛ akɛ: “Ani nibii nɛɛ yɛ mli nakai?” (Bɔf. 7:1) Eshɛ Stefano nɔ akɛ ewie. Ni ewie kɛ ekãa hu!

10 Mɛi komɛi ewie amɛshi Stefano akɛ, ewiemɔ babaoo lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ehãaa ana akɛ saji ni akɛshwie enɔ lɛ jeee anɔkwale. Shi yɛ anɔkwale mli lɛ, Stefano fee nɔkwɛmɔnɔ ni sa jogbaŋŋ ehã wɔ; ehã wɔna bɔ ni esa akɛ wɔhã saji ni abiɔ wɔ yɛ sane kpakpa lɛ he lɛ hetoo. (1 Pet. 3:15) Hã ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ, afolɔ Stefano naa akɛ ewie eshi sɔlemɔ shĩa lɛ, ni no hewɔ lɛ ewie eshi Nyɔŋmɔ, ni akɛ ewie eshi Mla lɛ, ni no hewɔ lɛ ewie eshi Mose. Stefano wie Israelbii ayinɔi srɔtoi etɛ ahe ni ekɛhã hetoo, ni emamɔ otii komɛi anɔ mi jogbaŋŋ. Hã wɔsusu yinɔi etɛ nɛɛ ahe ekomekomei wɔkwɛ.

11, 12. (a) Mɛni hewɔ Stefano wie Abraham sane lɛ he lɛ? (b) Mɛni hewɔ Stefano tsĩ Yosef tã yɛ ewiemɔ lɛ mli lɛ?

11 Israelbii lɛ ablematsɛmɛi lɛ abeiaŋ. (Bɔf. 7:1-16) Stefano wie Abraham, mɔ ni Yudafoi lɛ buɔ lɛ waa yɛ ehemɔkɛyeli lɛ hewɔ lɛ he kɛje ewiemɔ lɛ shishi. Stefano kɛ sane ni he hiaa waa ni amɛkɛ lɛ kpãa gbee yɛ he nɛɛ je ewiemɔ lɛ shishi, ni ekɛɛ akɛ Yehowa, ni ji “Anunyam Nyɔŋmɔ lɛ,” jie ehe kpo etsɔɔ Abraham klɛŋklɛŋ kwraa yɛ Mesopotamia. (Bɔf. 7:2) No mli lɛ, gbɔ ji Abraham yɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ. Ebɛ sɔlemɔ shĩa loo Mose Mla lɛ. No hewɔ lɛ, mɔ ko nyɛŋ ema nɔ mi veveeve akɛ, ja mɔ ko yɛ sɔlemɔ shĩa loo mlai pɔtɛi komɛi dani ebaanyɛ eye Nyɔŋmɔ anɔkwa?

12 Stefano toibolɔi lɛ buɔ Yosef ni eji Abraham seshinyo lɛ hu waa, shi Stefano kai amɛ akɛ Yosef diɛŋtsɛ nyɛmimɛi, mɛi amli ni ajɛ aná Israel wekui lɛ, wa Yosef ni ji jalɔ lɛ yi ni amɛhɔ̃ɔ lɛ ni eyatsɔ nyɔŋ. Kɛ̃lɛ, Nyɔŋmɔ tsɔ Yosef nɔ ebaa Israel yi yɛ hɔmɔ beiaŋ. Ekã shi faŋŋ akɛ, Stefano le jogbaŋŋ akɛ nibii komɛi ni ba Yosef nɔ lɛ tamɔ nɔ ni ba Yesu Kristo nɔ lɛ nɔŋŋ, shi bɔ ni afee ni etoibolɔi lɛ aya nɔ abo lɛ toi lɛ, etsĩii tã.

13. Mɛɛ gbɛ nɔ Mose he sane ni Stefano wie lɛ hã ana akɛ eshiteekɛwolɔi lɛ asane ejaaa? Ni mɛɛ oti ehã efee faŋŋ?

13 Mose beiaŋ. (Bɔf. 7:17-43) Stefano wie Mose he babaoo​—ni nilee yɛ mli akɛ efee nakai, ejaakɛ Sanhedrin lɛ mli bii lɛ ateŋ mɛi babaoo ji Sadukifoi, ni amɛkpɛlɛɛɛ Biblia mli wolo ko kwraa nɔ akɛ ja nɔ ni Mose ŋmala lɛ pɛ. Kaimɔ hu akɛ, amɛfolɔ Stefano naa akɛ ewie eshi Mose. Stefano hã ana akɛ eshiteekɛwolɔi lɛ asane ejaaa, ejaakɛ etsɔɔ akɛ eyɛ bulɛ ni mli kwɔ kɛhã Mose kɛ Mla lɛ. (Bɔf. 7:38) Etsɔɔ akɛ Mose bɔ mɔdɛŋ akɛ ehere enyɛmimɛi lɛ, shi lɛ hu akpoo lɛ. Amɛkpoo lɛ be ni eye afii 40. Nɔ ni fe afii 40 sɛɛ be ni eji amɛhiɛnyiɛlɔ lɛ, amɛtse ehiɛ atua shii abɔ. b Fiofio lɛ, Stefano tsɔ nɛkɛ gbɛ nɔ ehã oti ni yɔɔ esane lɛ mli lɛ fee faŋŋ, ni no ji: Nyɔŋmɔ webii lɛ kpoo mɛi ni Yehowa hala akɛ amɛhiɛnyiɛlɔi lɛ shii abɔ.

14. Mɛɛ oti Stefano hã efee faŋŋ be ni ekɛ Mose he sane lɛ tsu nii lɛ?

14 Stefano kai etoibolɔi lɛ akɛ, Mose gba akɛ Nyɔŋmɔ baawó gbalɔ ko ni tamɔ lɛ Mose lɛ kɛjɛ Israelbii lɛ ateŋ. Namɔ baafee nakai gbalɔ lɛ, ni te abaahere lɛ ahã tɛŋŋ? Stefano hãaa sanebimɔi nɛɛ hetoo nɔŋŋ, emɛ kɛyashi ewiemɔ lɛ naagbee gbɛ. Ehã sane oti kroko hu fee faŋŋ: Mose ná le akɛ abaanyɛ ahã shikpɔŋ fɛɛ shikpɔŋ afee krɔŋkrɔŋ, tamɔ bɔ ni eba lɛ yɛ shikpɔŋ ni Mose damɔ nɔ be ni Yehowa kɛ lɛ wie kɛjɛ ŋmei tso ni tsoɔ kɛ la lɛ mli lɛ gbɛfaŋ lɛ. No hewɔ lɛ, ani Yehowa sumɔɔ ni ajá lɛ yɛ tsũ kome ko, tamɔ sɔlemɔ shĩa ni yɔɔ Yerusalem lɛ pɛ mli? Hã wɔkwɛ.

15, 16. (a) Mɛni hewɔ Stefano wie kpee buu lɛ he lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Stefano kɛ Solomon sɔlemɔ shĩa lɛ tsu nii?

15 Kpee buu lɛ kɛ sɔlemɔ shĩa lɛ. (Bɔf. 7:44-50) Stefano kai mɛi ni yɔɔ kɔɔtu lɛ akɛ be ni amako sɔlemɔ shĩa ni yɔɔ Yerusalem lɛ, Nyɔŋmɔ hã Mose fee kpee buu koni ajá yɛ mli​—ni efee lɛ bɔ ni anyɛɔ ajieɔ kɛyaa he kroko. Mɔ ko mɔ ko nyɛŋ ekɛɛ akɛ sɔlemɔ shĩa lɛ hi fe kpee buu lɛ, ejaakɛ Mose diɛŋtsɛ po já Nyɔŋmɔ yɛ mli.

16 Sɛɛ mli be ni Solomon ma Yerusalem sɔlemɔ shĩa lɛ, akɛ mumɔ tsirɛ lɛ ni ehã sane ko ni he hiaa waa fee faŋŋ yɛ esɔlemɔ lɛ mli. Stefano kɛɛ akɛ, “Mɔ Ni Nɔ Kwɔ Fe Fɛɛ lɛ ehiii shĩai ni akɛ niji fee amli.” (Bɔf. 7:48; 2 Kro. 6:18) Yehowa baanyɛ ekɛ sɔlemɔ shĩa atsu eyiŋtoi ahe nii, shi jeee ja ená sɔlemɔ shĩa dani ebaanyɛ efee nakai. Belɛ, esaaa akɛ ejálɔi lɛ susuɔ akɛ ja amɛná tsũ ni akɛ niji fee, tamɔ sɔlemɔ shĩa lɛ, dani amɛbaanyɛ amɛjá lɛ? Stefano tsɛ wiemɔ yisɛɛ kɛjɛ Yesaia wolo lɛ mli kɛmu eniiamlitsɔɔmɔ nɛɛ naa jogbaŋŋ akɛ: “Ŋwɛi lɛ, mimaŋtsɛ sɛi ni, ni shikpɔŋ lɛ, minajiashi sɛi ni. Mɛɛ tsũ nyɛbaama nyɛhã mi? Yehowa kɛɛ. Aloo nɛgbɛ mihejɔɔmɔhe lɛ yɔɔ? Minine mikɛfee nibii nɛɛ fɛɛ, aloo jeee nakai?”​—Bɔf. 7:49, 50; Yes. 66:1, 2.

17. Mɛɛ gbɛ nɔ Stefano wiemɔ lɛ fee lɛ faŋŋ (a) akɛ etoibolɔi lɛ ehiɛɛɛ su kpakpa, ni akɛ (b) efeko efɔŋ ko?

17 Kɛ́ osusu nibii fɛɛ ni Stefano ewie yɛ Sanhedrin lɛ hiɛ kɛbashi he ni wɔshɛ nɛɛ he lɛ, obaana akɛ ehã ana faŋŋ akɛ, mɛi ni folɔɔ enaa lɛ ehiɛɛɛ su kpakpa. Ehã ana akɛ Yehowa bɛ kpɛŋŋ ni ebaanyɛ etsɔ gbɛi srɔtoi anɔ etsu eyiŋtoi ahe nii, ni akɛ, ehãaa shihilɛ ko loo kusumii atsĩ enaa. Etoibolɔi lɛ shwɛɛɛ sɔlemɔ shĩa fɛfɛo ni yɔɔ Yerusalem lɛ kɛ kusumii ni akɛfata Mose Mla lɛ he lɛ ahe kwraa. Shi amɛnuuu nɔ hewɔ ni Yehowa hã amɛ Mla lɛ, kɛ nɔ hewɔ ni ehã ama sɔlemɔ shĩa lɛ shishi! Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, Stefano miibi amɛ sane ko ni he hiaa waa akɛ: Ani jeee Yehowa toi ni nyɛbaabo lɛ ji gbɛ ni hi fe fɛɛ ni nyɛbaatsɔ nɔ nyɛtsɔɔ akɛ nyɛshwɛɛɛ Mla lɛ kɛ sɔlemɔ shĩa lɛ he? Stefano wiemɔi lɛ tsɔɔ akɛ efeko efɔŋ ko, ejaakɛ ejɛ etsuiŋ fɛɛ ebo Yehowa toi.

18. Mɛɛ gbɛi anɔ esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔkase Stefano?

18 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ Stefano wiemɔ lɛ mli? Ele Ŋmalɛ lɛ mli jogbaŋŋ. Esa akɛ wɔ hu wɔkɛ hiɛdɔɔ akase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, bɔ ni afee ni wɔnyɛ wɔhiɛ “anɔkwale lɛ wiemɔ lɛ mli pɛpɛɛpɛ.” (2 Tim. 2:15) Stefano wiemɔ lɛ hãa wɔnaa bɔ ni wɔbaanyɛ wɔkɛ mɛi awie kɛ bulɛ ni wɔwooo amɛmli la. Mɛi ni boɔ lɛ toi lɛ amli efu waa diɛŋtsɛ! Shi ebɔ mɔdɛŋ ekɛ amɛ wie nibii ni kã amɛtsui nɔ waa ni ekɛ amɛ kpãa gbee yɛ he lɛ ahe, ni no hã amɛbo lɛ toi be kplaŋŋ. Agbɛnɛ hu, ekɛ amɛ wie kɛ bulɛ, ni etsɛ hii onukpai lɛ akɛ “tsɛmɛi.” (Bɔf. 7:2) Esa akɛ wɔ hu wɔkɛ “mlijɔlɛ kɛ bulɛ ni mli kwɔ” ashiɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwalei lɛ.​—1 Pet. 3:15.

19. Mɛɛ gbɛ nɔ Stefano kɛ ekãa jaje Yehowa kojomɔ lɛ etsɔɔ Sanhedrin lɛ?

19 Kɛ̃lɛ, esaaa akɛ gbeyei ni wɔsheɔ akɛ mɛi amli baafu wɔ hewɔ lɛ wɔgbaaa mɛi Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwalei lɛ; ni esaaa akɛ wɔtsakeɔ Yehowa kojomɔ saji lɛ ahiɛ koni wɔkɛsa mɛi ahiɛ. Stefano fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa yɛ enɛ gbɛfaŋ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, ena akɛ saji babaoo ni ekɛgbála nii amli etsɔɔ Sanhedrin lɛ shiii kojolɔi ni yitseiaŋ wala nɛɛ kpu po, aahu ni eeetsake amɛjwɛŋmɔ. No hewɔ lɛ, mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsirɛ lɛ ni ekɛ ekãa kɛɛ amɛ akɛ amɛtamɔ amɛtsɛmɛi ni kpoo Yosef, Mose, kɛ gbalɔi krokomɛi lɛ fɛɛ lɛ nɔŋŋ, ni ekɛ no mu ewiemɔ lɛ naa. (Bɔf. 7:51-53) Yɛ anɔkwale mli lɛ, Sanhedrin lɛ mli kojolɔi nɛɛ ji mɛi ni gbe Mesia lɛ, mɔ ni Mose kɛ gbalɔi krokomɛi lɛ fɛɛ gba akɛ ebaaba lɛ. Amɛ moŋ amɛku Mose Mla lɛ mli yɛ gbɛ ni ehiii fe fɛɛ nɔ!

“Nuŋtsɔ Yesu, Ŋɔɔ Mimumɔ” (Bɔfoi 7:54–8:3)

“Be ni amɛnu nibii nɛɛ, amɛmli fu waa yɛ amɛtsuiiaŋ ni amɛkpe amɛnyanyɔjiashi amɛwo lɛ.”​—Bɔfoi 7:54

20, 21. Te Sanhedrin lɛ fee amɛnii yɛ Stefano wiemɔ lɛ he amɛhã tɛŋŋ? Ni mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔ ewo lɛ hewalɛ?

20 Kojolɔi lɛ nyɛɛɛ aje anɔkwalei ni Stefano wie lɛ ahe ŋwane, ni no hã amɛmli wo la waa. Akɛni amɛnyɛɛɛ amɛye amɛhe nɔ dɔŋŋ hewɔ lɛ, amɛkpe amɛnyanyɔji ashishi amɛwo Stefano. Ekolɛ nuu anɔkwafo nɛɛ yɔse akɛ amɛnaŋ lɛ mɔbɔ, tamɔ bɔ ni amɛnaaa e-Nuŋtsɔ Yesu mɔbɔ lɛ nɔŋŋ.

21 Ehe bahia ni Stefano aná ekãa kɛdamɔ nɔ ni baaba enɔ lɛ naa, ni ekã shi faŋŋ akɛ, ninaa ni Yehowa jɛ suɔmɔ mli ejie kpo etsɔɔ lɛ lɛ wo lɛ hewalɛ waa. Stefano na Nyɔŋmɔ anunyam lɛ, kɛ Yesu ni edamɔ Yehowa ninejurɔ nɔ! Be ni Stefano gbaa kojolɔi lɛ ninaa lɛ, amɛkɛ amɛniji tsĩmɔ amɛtoii. Mɛni hewɔ? Mra mli lɛ, Yesu kɛɛ kojolɔi nɛɛ nɔŋŋ akɛ lɛ ji Mesia lɛ, ni akɛ, etsɛŋ ebaayata e-Tsɛ ninejurɔ nɔ. (Mar. 14:62) Stefano ninaa lɛ tsɔɔ akɛ Yesu wiemɔ lɛ nyɔŋma shiishi ni. Anɔkwa sane lɛ ji, nakai Sanhedrin lɛ kwa Mesia lɛ ni amɛgbe lɛ! Amɛ fɛɛ amɛké kɛtee Stefano nɔ koni ayatswia lɛ tɛi ni egbo. c

22, 23. Mɛɛ gbɛi anɔ Stefano gbo tamɔ e-Nuŋtsɔ lɛ nɔŋŋ? Ni mɛɛ gbɛ nɔ Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ baanyɛ amɛkɛ amɛhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ tamɔ Stefano fee lɛ?

22 Stefano gbo tamɔ bɔ ni e-Nuŋtsɔ lɛ gbo lɛ nɔŋŋ​—no mli lɛ etsui enyɔ emli, ekɛ ehe fɛɛ fɔ̃ Yehowa nɔ, ni ekɛ mɛi ni gbe lɛ lɛ ahe ke amɛ. Dani ebaagbo lɛ ekɛɛ akɛ, “Nuŋtsɔ Yesu, ŋɔɔ mimumɔ,” ni ekolɛ ewie enɛ akɛni ekã he eena yɛ ninaa lɛ mli akɛ gbɔmɔ Bi lɛ damɔ Yehowa masɛi lɛ hewɔ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Stefano le Yesu wiemɔi ni woɔ mɔ hewalɛ nɛɛ: “Miji gbohiiashitee lɛ kɛ wala lɛ.” (Yoh. 11:25) Naagbee lɛ, Stefano kɛ gbee ni wa sɔle ekɛɛ Nyɔŋmɔ akɛ: “Yehowa, okɛ nɛkɛ esha nɛɛ akafɔ̃ amɛnɔ.” Be ni ewie enɛ sɛɛ lɛ, egbo.​—Bɔf. 7:59, 60.

23 Enɛ hã Stefano batsɔ Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ ateŋ mɔ klɛŋklɛŋ ni agbe lɛ yɛ ehemɔkɛyeli lɛ hewɔ. (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “ Egbo Ejaakɛ Eye Yesu He Odase” lɛ.) Shi dɔlɛ sane ji akɛ, jeee lɛ pɛ agbe yɛ ehemɔkɛyeli hewɔ. Yɛ afii ni eho lɛ amli fɛɛ lɛ, mɛi ni amɛjamɔ eye amɛ sɛkɛ, mɛi ni feɔ shɛii yɛ maŋkwramɔŋ saji ahe, kɛ mɛi krokomɛi ni yitseiaŋ wala lɛ egbe Yehowa tsuji anɔkwafoi komɛi. Fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ tamɔ Stefano fee lɛ. Amrɔ nɛɛ Yesu miiye Maŋtsɛ, ni Yehowa ehã lɛ hewalɛ kpele. Bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, ebaatee esɛɛnyiɛlɔi anɔkwafoi lɛ shi.​—Yoh. 5:28, 29.

24. Mɛɛ gbɛ nɔ Saul ye ebua ni agbe Stefano? Ni sɛɛ mli lɛ, mɛɛ hewalɛ nuu anɔkwafo nɛɛ gbele lɛ ná yɛ mɛi anɔ?

24 Oblanyo ko ni atsɛɔ lɛ Saul lɛ yɛ jɛmɛ be ni agbe Stefano lɛ. Efi sɛɛ ni agbe Stefano, ni ebu mɛi ni tswia lɛ tɛi lɛ atadei lɛ ahe po. No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, enyiɛ hiɛ ni awa Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ ayi waa. Shi Stefano gbele lɛ baaná mɛi babaoo anɔ hewalɛ yɛ gbɛ kpakpa nɔ. Enɔkwɛmɔnɔ lɛ baawaje Kristofoi krokomɛi ni amɛya nɔ amɛye Yehowa anɔkwa kɛyashi gbele mli. Agbɛnɛ hu, Saul​—ni sɛɛ mli lɛ atsɛ lɛ akɛ Paulo lɛ​—shwa ehe waa akɛ eye ebua ni agbe Stefano. (Bɔf. 22:20) Be ko sɛɛ lɛ ekɛɛ akɛ: “Tsutsu lɛ miji mɔ ko ni gbeɔ Nyɔŋmɔ he guɔ kɛ yiwalɔ kɛ mɔ ni ebuuu nɔ ko.” (1 Tim. 1:13) Eyɛ faŋŋ akɛ, Paulo hiɛ kpaaa Stefano kɛ wiemɔ ni taa mɔ tsuiŋ waa ni ewie nakai gbi lɛ nɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, anaa ewiemɔ lɛ mli saji komɛi yɛ Paulo niŋmai kɛ ewiemɔi lɛ ekomɛi amli. (Bɔf. 7:48; 17:24; Heb. 9:24) Be ni be shwie mli lɛ, Paulo fee ekãa ni ejie hemɔkɛyeli kpo tamɔ Stefano pɛpɛɛpɛ, mɔ ni “Nyɔŋmɔ dromɔ kɛ hewalɛ eyi lɛ obɔ” lɛ. Shi, ani wɔ hu wɔbaafee nakai?

a Shiteekɛwolɔi nɛɛ ekomɛi ji “Mɛi Ni Eye Amɛhe Kpeehe” lɛ mli bii. Ekolɛ be ko ni eho lɛ Romabii lɛ ŋɔ amɛ nom, ni sɛɛ mli lɛ amɛŋmɛɛ amɛhe, loo ekolɛ amɛji nyɔji ni aŋmɛɛ amɛhe ni amɛbatsɔmɔ Yudafoi. Amɛteŋ mɛi komɛi jɛ Kilikia, ni ji kpokpaa ni Saul ni jɛ Tarso lɛ jɛ nɔ lɛ nɔŋŋ. Amaniɛbɔɔ lɛ etsɔɔɔ kɛji Saul fata Kilikiabii ni nyɛɛɛ Stefano naa amɛdamɔ lɛ ahe.

b Saji komɛi yɛ Stefano wiemɔ lɛ mli ni anaaa yɛ Biblia lɛ mli he ko dɔŋŋ, tamɔ tsɔsemɔ ni Mose ná yɛ Ejipt lɛ, afii ni eye be ni ejo foi kɛshi Ejipt lɛ, kɛ afii abɔ ni eyaye yɛ Midian lɛ nɛkɛ.

c Etamɔ nɔ ni yɛ Roma mla naa lɛ, Sanhedrin lɛ bɛ hegbɛ akɛ amɛbaafã ni agbe mɔ ko. (Yoh. 18:31) Fɛɛ sɛɛ lɛ, etamɔ nɔ ni mɛi komɛi ni mli ewo la waa ni gbe Stefano, shi jeee akɛ kɔɔtu lɛ bu lɛ fɔ akɛ efee esha ko ni sa gbele.