Hem soddun content-ant vochat

Hem soddun table of contents-ant vochat

Onésime and Géraldine

Aplea Ganv-ghora Porot Ietat Tankam Khub Besanvam Mellttat

Aplea Ganv-ghora Porot Ietat Tankam Khub Besanvam Mellttat

CHODD poixe zoddunk lagon dusrea desant gel’lim zaitim bhav-bhoinnam atam tanchea ganv-ghora portun aileant. Tankam Jehovacho ani lokancho mog asa dekhun tim porgottnnaranchi chodd goroz asa tea zagear geleant. (Mt. 22:37-39) Oxem korunk tankam kitem korchem poddlem? Ani oxem kelolean tankam koslim besanvam mell’llim? Hem zannam zaunk ami Afrikechea poschimant aslolea Cameroon desacher nodor marum-ia.

“‘NUSTEM DHORUNK’ SARKO ZAGO”

1998-ant Onésime nanvacho ek bhav aplem ganv-ghor Cameroon soddun dusrea desant gelo. Tea desant to sumar 14 vorsam ravlo. Ek dis mittingent porgottnnechea kamam vixim tannem ek udharonn aikolem. Bhaxonn diupean mhunnttlem, “Don ixtt veg-vegllea zagear nustem dhortale. Eklo aslo tea zagear, taka dusrea poros chodd nustem mellttalem. Tor jea ixttak unnem nustem mellttalem, to chodd nustem melltta tea ixtta lagim vochon nustem dhorcho na kai?”

Hea udharonna vixim Onésime chintunk laglo. Cameroon-ant zaito lok Bible xikonk toiar aslo. Tor, tachem hem ganv-ghor zaitem nustem melltta toslo ek zago mhunn taka dislem. Ani thoim vochon porgottnni korunk tannem chintlem. Itlim vorsam dusrea desant ravlea uprant tachea ganv-ghora jivit sarunk taka sompem zatolem kai? Poristhiti zannam zaunk, Onésime sov mhoineam pasot Cameroon-ant gelo. Ani magir, 2012-ant to thoinch ravonk ailo.

Onésime mhunntta, “Thoim jieunk ani thoinchi gormi sosunk toxench Raj-ghorant portun bankancher bosonk mhaka sonvoim korchi poddli.” Punn, to hanson oso mhunntta, “mittingent kitem cholta tacher dhean dilolean bospachea suvidha vixim hanv anik chodd chintunk vochonk na.”

2013-ant, Onésime Géraldine-a lagim kazar zalo. Nnov vorsam France-ant sarlea uprant porot Géraldine Cameroon-ant ail’lem. Hea zoddpean aplea jivitant Devachea kamak poilo zago dilo dekhun Jehovan tankam koslim besanvam dilim? Onésime mhunntta: “Amkam Raj-porgottnnaram pasot aslolea Korsak vochonk mell’llem ani Bethel-ant seva korunk mell’lli. Gel’lea vorsa amche sobhentlea 20 Bible videartheamnim bautizm ghetlo. Atam hanv khorench sarkea zagear ‘nustem dhorta’ oxem mhaka dista.” (Marku 1:17, 18) Géraldine mhunntta: “Hanga seva kelolean mhaka zaitim besanvam mell’lleant.”

XIS KORCHEA KAMANT MELLTTA TI KHUXALKAI

Judith ani Sam-Castel

Judith United States-ant gel’lem. Punn taka apli seva chodd korunk zai asli. Tem mhunntta, “Cameroon-ant mhojea familik bhett diun, hanv porot ietalem tednam hanv sogle pavtt roddttalem. Karonn dor ek pavtt hanvem jea lokam sangata Bible obheas suru kel’lo, tankam mhaka soddun ieunchem poddttalem.” Judith-ak United States-ant bori sirvis asli, jea vorvim tem Cameroon-ant aslolea aplea bapaichea vokhdancho khorch korunk xoktalem. Tor hea karonnank lagon tem Cameroon-ant porot ieunk fattim sortalem. Tori astana, Judith Jehovacher bhavarth dovrun Cameroon-ant porot ailem. United States-ant asloleo suvidha Cameroon-ant nasleo mhunn tem sangta. Punn Cameroon-antuch ravonk modot kor mhunn tannem Jehova lagim magnnem kelem ani eka sorkittachi dekhrekh korpean ani tachea bailen taka urba dili.

Cameroon-ant ailea uprant, Judith sangta, “Tin vorsam bhitor hanvem char lokank bautizm gheunk modot keli.” Judith-an khas pioneer mhunn seva korunk suru keli. Aiz ticho ghov, Sam-Castel, sorkittacho dekhrekh korpi mhunn vavurta ani ti tachea sangata seva korta. Punn Judith-achea bapai vixim kitem? Tinnem ani tichea familin dusrea eka desant oslem ek hospital sodhun kaddlem jem tichea bapaichea oprexonak lagta to khorch bhagounk toiar aslem. Khuxalkaiechem mhunnttlear, oprexon bore bhaxen zalem.

JEHOVACHO TENKO ONNBHOVAT

Caroline ani Victor

Victor nanvacho ek bhav chodd xikonk Cameroon-a thaun Canada-ant gel’lo. Punn chodd xikxonn gheunchea vixim eka Pahrogopurant ailoli mahiti vachlea uprant tachem university-chem xikop soddun tannem ek lhan kors kelo. To mhunntta, “Ho kors kelolean mhaka rokddench ek kam mell’llem ani hache udexim mhaka pioneering korcho mhozo dhei melloun gheunk modot zali.” Uprant, Victor Caroline-a lagim kazar zalo ani tim dogaim thoddeam disak lagon Cameroon-ant gelim. Thoinchea xaka offisak tannim bhett dili tednam thoinchea bhavamnim tamkam Cameroon-ant ieun seva korunk urba dili. Victor mhunntta, “Na mhunnonk amkam koslench karonn naslem. Ami amchem jivit sadhem dovorlolean thoim ieun seva korunk amkam sompem zalem.” Caroline-achi bolaiki titli bori asona asli. Tori astana tannim Cameroon-ant vochon seva korcho nirnnoi ghetlo.

Victor ani Caroline-an niemit pioneer zaun seva korunk suru keli. Karonn tankam mellttat te sogle lok Bible xikonk toiar asle. Survatek tanchea lagim thodde poixe asle dekhun tankam kam korunk poddonk na. Punn uprant thoddea mhoineank lagon tankam Canada vochon kam korchem poddlem. Magir porot Cameroon-ant ieun seva korunk tankam modot zali. Tankam koslim besanvam mell’llim? Tankam Raj-porgottnnaranchea Korsak vochonk mell’llem, tim khas pioneer mhunn seva korunk pavlim, ani atam tim songottnnechea bandkamant kam korpi mhunn vavurtat. Victor mhunntta, “Susegad aslolem jivit soddun dilolean Jehova koso tenko dita tem ami onnbhovunk pavlim.”

JEHOVAK JIVIT SOMORPONN KORUNK LOKANK MODOT KORTANA MELLTTA TI KHUXALKAI

Stéphanie ani Alain

Alain, Germany-ntlea eka university-nt xiktalo. 2002-ant, tannem Youths—What Will You Do With Your Life? hem trektt vachlem. Ani tantunt asloli mahiti vachlolean taka nove dhei dovrunk modot zali. 2006-ant, taka Ministerial Training School-ak vochonk mell’llem. Uprant, to zolmol’lo tea desant mhunnche, Cameroon-ant taka dhaddlo.

Cameroon-ant, Alain-ak thoddea vella pasot kam korunk zata toslem ek kam mell’llem. Uprant taka borea pagarachi sirvis mell’lli. Punn poilim bhaxen porgottnni korunk apleak chodd vell mellcho na mhunn to uskeunk laglo. Tor taka khas pioneer zaunk sondhi mell’lli tednam to fatti-fuddem soronk na. Tachea patranvan tacho pagar vaddoita mhunn sanglem, tori astana, Alain-an aplo nirnnoi bodlunk na. Uprant, Alain Stéphanie lagim kazar zalo. Stéphanie zaitim vorsam France-ant ravon Cameroon-ant porot ailem tednam taka koslea oddchonneancho fuddo korcho poddlo?

Stéphanie mhunntta: “Mhoji bolaiki bori uronasli ani mhaka allergy zatali. Punn mhaka sarkim vokhdam mellttat dekhun mhojea jivak borem dista. Hea zoddpean seva soddunk na dekhun tankam zaitim besanvam mell’llim.” Alain mhunntta: “Katé hea khedde-ganvant ami porgottnni korunk gelim tednam zaitea lokamnim Bible xikonk itsa dakhoili. Uprant ami tanchea sangata fonacher Bible obheas gheunk laglim. Tantuntlea don Bible videartheamnim bautizm ghetlo ani thoim ek grup suru zalo.” Stéphanie fuddem mhunntta: “Lokank aplem jivit Jehovak somorponn korunk ami modot kortat tednam amkam sogleam-von chodd khuxalkai melltta. Ani hanga seva kelolean ti khuxalkai ami chodd onnbhovunk pavleant.” Aiz Alain ani Stéphanie sorkittachea kamant vavurtat.

“KORUNK ZAI ASLEM TENCH AMI KELEM”

Léonce ani Gisèle

Gisèle-an bautizm ghetlo tednam tem Italy-nt vokhdanchem xikop kortalem. Jea pioneer zoddpean taka Bible xikoilolo tannim aplem jivit sadhem dovorlolem. Tankam polloun taka-i apnnem porgottnnent chodd korunk zai oxem dislem. Tor, Gisèle-an vokhdanchem xikop kortananch niemit pioneer mhunn seva korunk suru keli.

Gisèle-ak Cameroon-ant porot ieun Jehovachi chodd seva korunk itsa asli. Punn taka thodde uske pasun asle. Tea vixim tem sangta, “Italy-nt ravcho mhozo hok’k mhaka hogddauncho poddlo. Ani Italy-nt aslolea mhojea family ani ixttam thaun hanv pois zalem.” Tori astana, May 2016-ant, Gisèle Cameroon-ant porot gelem. Thoddea tempa uprant, tem Léonce-a lagim kazar zalem. Hea zoddpeak Cameroon-antlea xaka offisan, chodd progottnnaranchi goroz asa toslea, Ayos nanvachea eka ganvant vochon porgottnni korunk zata mhunn sanglem.

Ayos-ant tanchem jivit koxem aslem? Gisèle mhunntta, “Chodd korun zaitim sumanam amkam current asona aslo. Tor, amcho mobile pasun charge korunk mello naslo, dekhun to amchean uzar korunk zaina aslo. Hanv chulicher randunk xiklem. Zhori lagim ami ratchim udok kaddunk voitalim, karonn tea vellar chodd lok asona aslo. Thoim ami dukhlunk melltta tosli gaddi ani torch gheun voitalim.” Apli porgottnni korit ravonk hea zoddpeak kitem modot zali? Gisèle mhunntta, “Jehovachi povitr xokti, modot korpi ek kazari sangati, toxench famili ani ixttam thaun urba ani thodde pavtti poixeanchea vatten tannim dil’lo tenko.”

Gisèle aplea ganv-ghora porot ailem mhunn khuxal asa kai? Tem mhunntta, “Hoi, hanv khub khuxal. Ami hanga ailim tednam, survatek amkam thoddeo oddchonneo asleo ani amkam thodde pavtt niraxiponn bhoglem. Punn tacho fuddo kelea uprant ami korunk zai aslem tem ami kelem oxem amkam dislem. Jehovacher bhavarth dovrun ami tachea anik lagim sorleant oxem amkam dista.” Léonce ani Gisèle-ak Raj-porgottnnaranchea Korsak vochonk mell’llem. Ani aiz tim temporary khas pioneer mhunn seva kortat.

Chodd nustem dhorunk, nustem dhorpi kotthin poristhitint pasun nustem dhorunk voitat. Teach toren, Rajeachea sondexak kan ditolea promannik lokank modot korunk thoddim bhav-bhoinnam aplea ganv-ghora ieun seva korunk zaito teag kortat. Koxtti vavr korpi oslea porgottnnaramnim aplea bhavam pasot zo mog dakhoila to Jehova kednanch visorcho na. (Ne. 5:19; Heb. 6:10) Tum bhailea desant ravta ani tujea ganv-ghora porgottnnaranchi goroz asa mhunn tuka kolltta tednam tujean thoim porot ieun seva korunk zata kai? Oxem korunk tum fuddem sorta zalear tuka Jehovachim zaitim besanvam mellttolim.—Mho. 10:22.