Hem soddun content-ant vochat

Hem soddun table of contents-ant vochat

JIVITACHI KANNI

Xanti Toxench Zhuza Vellar Jehovan Amkam Ghottai Dili

Xanti Toxench Zhuza Vellar Jehovan Amkam Ghottai Dili

Paul: 1985-achea, Novembrant ami khub khuxal aslim. Ami West Afrikechea Liberia-nt, mixinori mhunn poile pavtti amchi seva suru korchim aslim. Amcho plane Senegal-ant ravlo tednam Anne-an mhunnttlem: “Anik eka voran ami Liberia-nt astolim!” Punn uprant ek kollounni keli: “Liberia-nt voichim asat tannim hangach denvchem karonn plane thoim voichona. Thoim thoddea lokamnim sorkarak uddouncho proitn kela dekhun thoinchi poristhiti sarki na.” Fuddle dha dis ami Senegal-ant aslolea mixinorim sangata ravlim. Tea vellar amkam Liberia-chi khobor mellʼlli, ki thoim zaitea lokank jivexim marlolim ani sorkaran thoim curfew lailʼlo. Ani curfew pallinant tankam jivexim martale.

Anne: Thoddea lokank rokddich bhirant disona. Punn hanv zalear khub bhietalem. Taka lagon, lhanponnim thaun mhaka ‘Bhivkurem Annie’ mhunnttale. Punn hea vellar hanv Liberia-nt voitolench mhunn hanvem nichov kelʼlo.

Paul: Anne ani hanv England-ant vaddlolim. Mhojem ghor Anne-achea ghora thaun 8 kilometr pois aslem. Mhoji mummy-daddy ani Anne-achi mummy, amkam pioneer seva korunk sodanch urba ditalim. Tor amchem iskol zalea uprant ami rokddich pioneer seva suru keli. Ami oxem kelem tednam tim khub khuxal zalim. Magir 19 vorsanche piraier, mhaka Bethel-ant seva korunk sueog mellʼllo. Ani 1982-ant, kazar zalea uprant Anne pasun mhojea sangata Bethel-ant seva korunk laglem.

8 Setembr, 1985-nt, Gilead graduation-achea vellar

Anne: Amkam Bethel-ant seva korunk khub avoddttalem. Punn porgottnnaranchi chodd goroz asa tea vattarant amkam seva korunk zai asli. Bethel-ant astana, ami thoddea oslea bhav-bhoinnam sangata kam kortalim jim poilim mixinori aslim. Tanchem borem udharonn polloun ani onnbhov aikon, mixinori zaunchi amchi itsa anikui vaddli. Ami hea vixim tin vorsam poriant sodanch magnnem kortalim. Uprant 1985-nt amkam 79-avea Gilead Korsak apoilim tednam ami khub khuxal zalim! Amkam West Afrikechea, Liberia-nt seva korunk dhaddlim.

BHAV-BHOINNANCHEA MOGA UDEXIM

Paul: Liberia-nt poristhiti matxi sudhronk lagli tednam, thoim voitolea poilea plane-ant vochonk ami bhair sorlim. Punn thoim lok azunui bhielʼlo aslo ani sorkaran ghatlolo curfew tim pallttalim. Thoim lokanchi poristhiti itli vaitt asli ki okosmat eke gaddiecho vhoddlean avaz zalo zalear pasun, tim bob marun hanga-thoim dhanvtalim. Tor xant ravonk, ami dor rati sangata Stotram vachtalim. Punn poristhiti itli vaitt aslear pasun amkam amchi seva khub avoddttali. Anne sodanch porgottnnent voitalem ani hanv bhav John Charuk-a a sangata Bethel-ant seva kortalom. Tachea thaun hanv zaitem xiklom. Karonn to Liberia-nt zaito temp poriant aslo ani thoinchea bhav-bhoinnanchi poristhiti ani oddchonneam vixim bore bhaxen zannam aslo.

Anne: Liberia-nt amkam amchi seva rokddich kiteak avddonk lagli? Bhav-bhoinnank lagon. Tannim amkam khub mog dakhoilo ani tim visvaxi aslim. Tim atam amchi novi famil koxim zalʼlim. Tim amkam bore solʼle ani urba ditalim. Hanga porgottnni korop ekdom sompem aslem. Thoim lok vatteruch ube ravon Bible-a vixim uloitale. Ani lokam lagim ami thoddoch vell uloun bhair sorlear, tim bejar zatalim. Toxench, amchea lagim itle Bible obheas asle ki tankam sogleank vell diunk amkam kotthin zatalem. Amcho porgottnnecho vattar khorench boro aslo!

AMKAM BHIRANT DISLI TEDNAM

1990-ant, Liberia Bethel-ant pollon ailʼlea bhav-bhoinnank modot kortana

Paul: Char vorsam pasot poristhiti matxi xant asli, punn 1989-ant okosmat soglem bodolʼlem. Thoim ek bhirankull zhuz zalem ani Julay 2, 1990-ant sorkara add aslolea lokamnim Bethel-achea bhonvtonnim aslole vattar aplea tabeant kele. Tin mhoinea pasot tea desa bhair aslolea konnankuch, mhunnche amchi famil ani mukhel ofisantlea bhavank pasun ami sompork korunk xoklenant. Thoim soglo goddbodd choltalo, lok eka-mekak martale, jevnna-khannacheo vostu unneo asleo ani bailancher bolotkar zatale. Hi poristhiti tea akʼkhea desant, 14 vorsam poriant urli.

Anne: Thoddea kullantle lok dusrea kullantlea lokam add zhuztale ani eka-mekak jivexim martale. Soglea rosteancher lok hotʼtearam gheun bhonvtale, te vegllech toren nhestale, konnachea-i ghorant bhitor sortale ani apleak zai tem vhortale. Tanchea modlea thoddeank, lokank jivexim marop “kombiank marun uddoitat” toxem aslem. Te modem-modem roste bond korun lokank addaitale ani pasar zaunk sodhtoleancho jiv kaddttale. Uprant tanchim moddim thoinch eka-meka voir uddoun, toxech soddttale. Oxem Bethel-a lagim pasun zalʼlem. Visvaxi Sakxeankui jivexim marlim. Tanche modlim dog zannam amchim mogall mixinori aslim.

He lok dusrea kullantlea lokank sodhun marun uddoitale dekhun, amchea bhav-bhoinnamnim aplo jiv dhokeant ghalun te marun uddounk sodhtale tea kullantlea bhav-bhoinnank aplea ghoramnim lipoun dovorlim. Mixinori ani Bethel-antlea bhav-bhoinnamnim pasun toxench kelem. Thoddim pollon Bethel-ant ailolim. Tanchea modlim thoddim amchea sangata unchlea mallier amchea rumant ravtalim ani thoddim sokoilea rumant ravtalim. Amchea sangata ravpi familint sat zannam aslim.

Paul: Dor disak, te ragixtt lok Bethel-ant bhitor ghusonk sodhtale. Karonn ami dusrea kullantlea lokank lipoun dovorleat kai mhunn te zannam zaunk sodhtale. Tor te Bethel-achea bhailea gate-i lagim ietale tednam, amchea modle dog zann vochon tanchea lagim uloitale, ani anik dog zann voir zonela thaun, sokol poristhiti koxi asa tacher nodor dovortale. Gate-i lagim uloitolea bhavanche hat fuddem asle zalear, kainch bhirant na mhunn amkam kollttalem. Punn tea bhavamnim aple hat fattim kaddle zalear, jivak dhoko asa ani te ragixtt lok kednam-i bhitor ghusonk xoktat mhunn amkam somzotalem. Tor zonela thaun polloitale te bhav begin-begin bhitor ieun amchea ixttank lipoitale.

Anne: Thoddea sumanam uprant, to ragixtt zomo Bethel-ant bhitor ghuslo. Tea vellar, hanv eke bhoinnik gheun bathroom-ant gelem ani ami dar bond kelem. Bathroom-ant ek almar asli ani tantunt liponk ek lhanso zago aslo. Ti bhoinn koxi-i korun tantunt bhitor lipli. Punn te lok amchea fatta-fatt voir aile. Tanchea hatant machine gun aslim. Te munis ragan bathroom-achem dar dhaddaunk lagle. Paul-an tankam addauncho proitn korun mhunnttlem: “Mhoji bail bhitor asa.” Bhoinn lipon asli to zago bond kortana avaz zalo. Toxench, almarintlem saman porot manddunk mhaka vell laglo. Tor tankam dubhav poddlo mhunn bhieun hanv samkench koddkoddonk laglem. Punn dar ugoddchea poilim hanvem xant asonk zai aslem dekhun modotik lagon hanvem Jehova lagim magnnem kelem. Uprant, hanvem dar ugoddlem ani tankam bore bhaxen zap keli. Tanchea modlo eklo mhaka dhuklun somtoch almari lagim gelo. Tannem ti ugoddli ani tantunt bhitor sodhunk laglo. Punn konn mellonk na tem polloun to ojap zalo. To ani tachea borabor ailʼlo zomo, voir mallier ani dusrea rumamnim sodhunk gele. Punn thoim pasun tankam konnuch mellonk na.

SOTACHO UZVADD PORZOLLOT RAVLO

Paul: Zaite mhoine amkam sarkem jevonn naslem. Punn tea vellar, Bethel-antli sokallchi bhokti amcho “breakfast” koso aslo. Ani Bible vachun tacher obheas kelearuch, dor disa ietat tea trasancho fuddo korunk amkam modot zatoli mhunn ami zannam aslim.

Jevonn ani udok kabar zalear, tem haddunk amkam bhair pasun vochonk mellonaslem. Karonn toxem kelear, Bethel-ant liplolea amchea bhav-bhoinnancho jiv ami dhokeant ghalpachim. Punn Jehovan sarkea vellar ani ojapache ritin amkam goroz tem soglem diun amchi kallji ghetli ani bhirant pois korun xant ravonk modot keli.

Punn tea desachi poristhiti bigddot geli. Tori astana, ami sot zannam aslim dekhun amkam bhorvonso mellʼllo. Amchea zaitea bhav-bhoinnank tancho jiv salvar korunk, porot-porot pollon voichem poddlem. Punn tannim aplo bhavarth ghott samballʼllo ani tim xant ravlim. He tras tankam “vhodd sonkoxtta pasot toiar ravonk modot kortole” oxem tim mhunnttalim. Vhoddil ani tornnatte bhav, bhav-bhoinnank modot korunk dhiran fuddem sorle. Dusrea zageamnim pollon gelʼlea bhav-bhoinnamnim eka-mekak modot keli ani tea vattaramnim porgottnni keli. Tankam ranant mellʼlloleo vostu uzar korun tannim sadim Raj-ghoram bandlim ani mittingo keleo. Mittingek gelʼlean ani porgottnni kelolean, tea kotthin vellar bhav-bhoinnank bhorvonso mellʼllo ani khub urba mellʼlli. Ami jevonn, kopdde ani her vostu vanttʼttale tednam, zaitea bhav-bhoinnamnim kopdde magchea bodlek, porgottnnek vochonk begam maglim. Hem amchea kallzak laglem. Zhuzak lagon thoinchea lokamnim zaiteo vaitt vostu polloilʼleo ani onnbhovloleo. Tor tim bori khobor aikonk axeun aslim. Hea kotthin vellar pasun, Jehovachim Sakxi eka-mekak mog dakhoitat ani kitlim khuxal asat tem polloun tim ojap zalim. Khorench, amchim bhav-bhoinnam tea kallkhant uzvadd koxim aslim! (Mt. 5:14-16) Tanchea urbek lagon tea ragixtt lokam modle thodde zann Sakxi zaunk pavle.

BHAV-BHOINNAM THAUN POIS VOCHONK PODDLEM TEDNAM

Paul: Thodde pavtti amkam Liberia thaun pois voichem poddlem. Tin pavtti, thoddea vella pasot ani don pavtti, akʼkhea vorsa pasot amkam voichem poddlem. Tea vellar amkam koxem bhoglem tem eka mixinori bhoinnichea hea utrantlean kollon ieta: “Amkam seva korunk dhaddlolea vattarantlea bhav-bhoinnancho purnn kallzan mog korunk, Gilead Korsant xikoitat. Tor amkam tea bhav-bhoinnank soddun vochonk poddtta tednam, amchem kalliz sarkem tuttʼtta.” Hem kitlem khorem zaun aslem! Punn Liberia thaun pois asonui thoinchea bhav-bhoinnank ani porgottnnechea kamak ami tenko diunk pavlim mhunn ami khuxal zalim.

1997-ant, Liberia-nt portun ieun bhav-bhoinnank mellʼllim tednam

Anne: May 1996-ant, ek pavtt ami Bethel-achi gaddi gheun 16 kilometr pois eka surokxit zagear vochonk bhair sorlim. Tea gaddient ami char zannam aslim. Ani amchea lagim Liberia Bethel-ache thodde gorjeche dokument asle. Teach vellar, tea vattarant zhogddim suru zalim ani thoddea lokamnim varear far marun amchi gaddi thoinch thamboili ani amkam tigankui gaddientlean bhair kaddlim ani Paul-ak aplea sangata gheun gele. Amkam kitem korchem tem somzona zalem. Thoddeach vella uprant, okosmat Paul gordentlean cholon ieta to amkam dixtti poddlo. Tachea toklek mar lagon rogot vhanvtalem. Tor amkam dislem ki tannim tacher gulli marloli. Punn uprant ami chintlem ki tacher gulli marloli zalear to cholon ieuncho naslo. Khorem mhunnttlear, tachea tokler marun taka gaddientlean bhair dhukolʼlo. Taka chodd mar lagonk na mhunn borem zalem.

Uprant, thoim laginch ami ek soinikancho truck polloilo. Tantunt khub lok asle. Te samkech bhielʼle ani thoinchean bhair soronk toiar asle. Ami tea truck-ar vochonk tharailem. Punn tantunt suvatuch nasli. Tor truck-a bhair kitem melltta taka dhorun ami lambot gelim. To driver ti gaddi itli fast choloitalo ki ami poddttolim aslim. Ami taka ravonk sanglem. Punn to itlo bhielʼlo ki to ravonkuch na. Ami tea truck-ak toxinch ghott dhorun ravlim ani koxe-i bhaxen pavonk zai thoim pavlim. Ami samkinch thoklolim. Thoim pavlea uprant, bhirantin amchem ang koddkoddttalem.

Paul: Amche kopdde khub mhelle zalʼle ani pinzlole. Punn ami jivim aslim hench ek vizmit aslem. Thoim laginch ek helicopter aslo, tacher gullio marun-marun taka kabar kelʼlo. Ani teach helicopter-an fuddlea disak ami Sierra Leone-ant voichim aslim. Tor ami thoinch rat sarli. Dusrea disa, Sierra Leone-ant pavlea uprant, ami jivim aslim mhunn ami khub upkari aslim. Punn Liberia-nt aslolea amchea bhav-bhoinnancho amkam khub usko zatalo.

ANIKUI ODDCHONNEO AILEO TEDNAM

Anne: Ami Sierra Leone-achea Bethel-ant bore bhaxen pavlim, jem Freetown xarant aslem. Thoinchea bhavamnim amchi bori kallji ghetli. Punn okosmat zhuzacheo vaitt iadi mhaka sotaunk lagleo. Disachea vellar kitem tori vaitt zatolem mhunn hanv bhieunk laglem. Hanv sarke toren chintunk xokonaslem. Mhojea bhonvtonnim kitem ghoddtta, tem khorench ghoddtta vo tem ek sopon mhunn mhaka somzonaslem. Ratchea vellar pasun kitem tori vaitt zatolem mhunn chintun hanv akʼkhem ghametalem ani koddkoddon zagem zatalem. Mhojean uskar pasun gheunk zainaslo. Tednam Paul mhaka vengent dhorun, mhojea sangata magnnem kortalo ani mhozo koddkoddo bond zaum porian ami sangata Raj-gitam gaitalim. Hanv pixem zatolem ani mhojean anik mixinori seva korunk zaunchina oxem mhaka distalem.

Fuddem kitem zalem tem hanv kednanch visorchem na. Karonn teach sumanant amkam don masikam mellʼllim. Poilem masik, Jun 8, 1996-achem Zagrut Ravat! masik aslem. Tantunt, “Coping With Panic Attacks” ho lekh aslo. Tor hanv itlem bhieun kiteak koddkoddttalem tem mhaka kollʼllem. Dusrem masik, May 15, 1996-acho Pahrogopur aslo. Tantunt, “Where Do They Get Their Strength?” ho lekh aslo. Tea Pahrogopur-ant eka fulpakheachem chitr aslem, zachea eka pakhotteak mar laglolo. Ek fulpakheak, mar laglear pasun to hanga-thoim bhonvon aplim kamam korit ravonk xoktalo mhunn tea lekhant sanglolem. Teach bhaxen, amchea jivitant ghoddlolea vaitt ghoddnneank lagon ami oskot astat oxem dislear pasun, Jehova amkam dusreank modot korunk uzar korit ravonk xokta. Hea lekha vorvim, Jehovan mhaka sarkea vellar modot keli. (Mt. 24:45) Hanvem hea vixim aslole anikui lekh sodhle ani te ektthaim korun eka pustokant dovorle. Ani vell soron gelo toso, mhoji bhirant unni zait geli.

DUSREA ZAGEAR SEVA KORUNK DHADDLIM TEDNAM

Paul: Ami Liberia-nt, porot voitalim title-i pavtt ami khub khuxal zatalim. 2004-achea xevottak amkam thoim seva korun sumar 20 vorsam zaunk ailʼlim. Zhuz kabar zalʼlem ani xakha ofisant thoddem bandkam korunk toiari chalu asli. Punn uprant okosmat ek bodol zalo.

Amkam seva korunk laginch aslolea Ghana desant dhaddlim. Hem korop amkam khub kotthin aslem. Karonn ami Liberia-ntlea bhav-bhoinnancho khub mog kortalim. Tim amkam ek famil koxim aslim ani ami tankam soddun vochonk sodhinaslim. Punn tea vellar, Gilead-ak vochonk ami adim amchea familik soddli tednam, Jehovan amkam koxi modot keli tem ami ugddasak haddlem ani hi novi seva korunk ami toiar zalim.

Anne: Liberia soddun voitana ami khub roddlim. Punn Frank nanvachea eka zannttea bhavan sanglolim zannvaiechim utram aikon ami ojap zalim. Tannem mhunnttlem: “Atam tumi amkam visronk zai!” Uprant tannem somzaun mhunnttlem: “Hanv zannam tumi amkam visronk xokchimnant. Punn atam tumi tumchea purnn kallzan, Ghana-ntlea bhav-bhoinnancho mog korunk zai. Karonn hi seva tumkam Jehovan dilea. Tor, thoinchea bhav-bhoinnanchi kallji gheiat.” Bhavachim him utram aikon amkam khub ghottai mellʼlli. Tor porot ek pavtt, eka novea zagear vochon novim ixttam korunk ami toiar aslim.

Paul: Uprant, Ghana-ntlea bhav-bhoinnancho ami khub mog korunk laglim ani tim rokddinch amchi novi famil koxim zalim. Hanga zaitim Sakxi aslim! Tim Jehovak kitlim visvaxi asat ani tancho bhavarth kitlo ghott asa tem polloun amkam zaitem xikonk mellʼllem. Ghana-nt 13 vorsam seva kelea uprant, amkam anik ek surprise mellʼllo. Tem mhunnttlear, Kenya-nt aslolea East Afrikentlea xakhent amkam seva korunk dhaddlim. Tor Ghana-nt ani Liberia-nt aslolea bhav-bhoinnancho amkam khub ugddas ietalo tem khorem, punn Kenya-nt pasun ami zaitim novim ixttam kelim. Hanga pasun porgottnnechem zaitem kam aslem.

2023-ant, East Afrikechea xakhechea vattarant, amchea novea ixttam sangata

JEHOVAN AMKAM ZAITEM XIKOILEM

Anne: Mhaka zaitea kotthin poristhitincho fuddo korunk poddlo ani thodde pavtti mhaka hispa bhair bhirant disli ani usko zalo. Ami bhirankull zageancher ravtat tednam oxem zata tem khorem. Punn hea soglea thaun Jehova amkam vizmit korun soddoitolo mhunn ami chintunk zaina. Aiz pasun konnui far marta to avaz aikolear, hanv samkench bhietam ani mhoje hat thondd zatat. Punn amkam ghottai diunk Jehovan zaitem dilam, zoxem amchim bhav-bhoinnam. Toxench Bible obheas, magnnem, mitting ani porgottnni korit ravlolean amchi seva korit ravonk amkam modot zalea.

Paul: Thodde pavtti lok amkam oxem vichartat: “Tumkam tumchi seva avoddtta?” Zaite des khub sobit astat tem khorem, punn thoincho vattar khub dhokeacho zaunk xokta. Punn tea desa poros, amkam thoim aslolim amchim moladik bhav-bhoinnam chodd avoddttat. Tim amkam amchi famil koxim zaun asat. Ami veg-vegllea famili thaun ani veg-vegllea vattara thaun aileant tem khorem, punn amkam sogleank Jehova vixim ek-sarkench dista. Amkam distalem ki amkam thoim tankam urba diunk dhaddlolim, punn khorem mhunnttlear, tannim amkam urba dili.

Ami khoinchea-i zagear vochom, amkam sonvsarbhor ek famil asa ani hem khub ojapachem. Ami eke sobhecho bhag asom poriant, amkam ek famil astoli ani ami surokxit astolim. Toxench, ami Jehovacher patieun ravlear to amkam goroz ti ghottai di-it ravtolo mhunn ami purnn khatri dovrunk zata. —Filp. 4:13.

a Mars 15, 1973-achea Pahrogopur-ant, bhav John Charuk-achi jivitachi kanni, “I Am Grateful to God and Christ” polloiat.