Skip to content

Shimbukira oku mukololo gw'ebili mo

MWAZI G’OKUYIGA 9

Misole Wee, Bichi Mwakajira y’Abandi Babanihira?

Misole Wee, Bichi Mwakajira y’Abandi Babanihira?

“Ogwerhe echigusho chawe ch’emisole nka ntonyi z’olume.”​—ZB. 110:3.

OLWIMPO 39 Jifanyie Jina Zuri Mbele za Mungu

OKU BUGEKE *

1. Kamaro kachi abachili misole bagwerhe?

BENE-BERHU muchili misole, mugwerhe binene by’okukola omu chibaga. Banene mu mwewe bagwerhe emisi n’amagala menja. (Mez. 20:29) Muli mugisho oku chibaga chenyu. Nkabaga onali wawaza gurhe nji wakaba mugwasi w’akasi. Aliko hali oku wakalema wachibwira oku abandi banakubona oku ochili mudorho, changwa oku ntacho oza kumenya oku baguhe akasi k’akamaro ntyo. Aliko chiro akaba ochili mudorho, hali ebintu wakahwanza kujira zene y’abandi bakunihira n’okuguha olukengo omu chibaga chawe.

2. Bichi rhwashambalako mu gunola mwazi?

2 Mu gunola mwazi, rhwaganira bwenene oku kalamo k’Omwami Daudi. Rhwashuba kubona ebyahikaga omu kalamo ka bami babiri be Yuda, k’okuderha Asa na Yehoshafati. Rwabona bibazo nyabachi abola balume basharhu balihurene, n’okuntu babihimaga, na nka gurhe bene-berhu bachili misole bakayiga omufano gwabo.

EBY’OMUFANO GWA DAUDI GWAKAKUYIGIRIZA

3. Njira nguma ehe bene-berhu bachili misole bakarhabala mw’abashaja omu chibaga?

3 Amango Daudi alichili musole, aliyigire ebintu abandi balibwene oku bili by’akamaro. Kweri, aliri muntu w’ekiroho, analigwerhe obufundi b’okuziha omuziki, anakolesa eyola mpano omu kurhabala Sauli, mwami Mungu ashimikaga. (1 Sa. 16:16, 23) Misole wee, ka mugwerhe obufundi bwakalerhera abandi enyungu omu chibaga? Banene mu mwewe babugwerhe. Omufano, hali oku mwakabona oku bashaja baguma banasima kupata omuntu wabayereka okuntu bakakolesa bwinja etablete zabo n’ebindi bikoleso by’echielektronike yi bagala kubikolesa omu funzo lyabo bonyine n’oku mbuganano. Mwakarhabala abola bashaja bulala mumenyere bwinja kukolesa ebyola bikoleso by’echielektronike.

Daudi aliyerekene okw’akagala kukola ebintubamuhere analiri munihirwa amango aliriashishikala echishumba ch’eshe, analilangireentama oku ba dubu b’okulonza kuzijira kubi (Olole echifungo cha 4)

4. Kuguma na Daudi, ngeso zichi bene-berhu bachili misole bakwanene kukuza? (Olole efoto eli oku chiganda.)

4 Omu kalamo kage koshi, Daudi aliyerekene oku akagala kushishikala ebintu anali munihirwa. Omufano, amango alichili musole, akola bwenene omu kushishikala n’okulanga entama z’eshe. Akola kasi kaliri mu buhanya bunene. Buzinda, Daudi ayinja fasiriya Omwami Sauli ntya: “Omukozi wawe abere mungeri w’echishumba ch’eshe, simba ayinja, na dubu naye, na buli nguma muzo yaheka eyage ntama. Nazilibirhako n’okuzishurha, naziyirha, nayokola entama kurhenga omu bunu bwazo.” (1 Sa. 17:34, 35) Daudi alimenyere oku alikwanene ashishikale entama n’okuzilwako na bushiru bunene. Bene-berhu bachili misole bakayiga omufano gwa Daudi omu kukola n’obushiru akasi koshi-koshi babahere.

5. Nk’oku olwandiko lwa Zaburi 25:14 luderhere, chintu chihe ch’akamaro bwenene bene-berhu bachili misole bakajira?

5 Omurhabana Daudi aligwerhe obwira bukomere haguma na Yehova. Obola bwira bwaliri bw’akamaro bwenene kulusha obushiru changwa obufundi aligwerhe b’okuziha olunanga. Yehova arhaliri Mungu wa Daudi konyine, aliko analiri mwira; mwira wage w’oku murhima. (Osome Zaburi 25:14.) Bene-berhu bachili misole, echintu ch’akamaro bwenene mwakajira, kuli kukomeza obwira bwenyu haguma na Yisho w’embingu, n’echola charhuma mwapata amandi makasi m’okukola omu chibaga.

6. Mawazo machi mabi bantu baguma baligwerhe ku Daudi?

6 Daudi alikwanene kulwisa amawazo mabi abandi balimugwerhe ko. Omufano, amango achisheta kuja lwisa Goliyati, Omwami Sauli achihangana kumuvuna omurhima omu kumubwira ntya: “Ochili mwana.” (1 Sa. 17:31-33) N’embere w’ahola, mukulu wa Daudi alimubwirire okw’arhashishikala ebi bamuhere akole. (1 Sa. 17:26-30) Aliko, Yehova yewe arhaliri abona nka Daudi achili mwana changwa orhashishikala ebi bamuhere akole. Alimenyere oyola murhabana bwinja. N’omukulangalira mwira wage, Yehova, amuha emisi, Daudi akuba Goliyati.​—1 Sa. 17:45, 48-51.

7. Bichi ebyahikiraga Daudi omu kalamo byakakuyigiriza?

7 Bichi ebyahikiraga Daudi omu kalamo byakakuyigiriza? Rhwabwene oku bihemere rhube bantu b’okulindira. Byakahema akasanzi kagere yi balala balibarhubona oku rhuchili bana, bahwanze kurhubona oku rhukala rhukulire. Aliko wakachizera oku kweri Yehova anabona ebirhalukire okuntu obonekene embuga. Akumenyere anayinji obuhashe bwawe. (1 Sa. 16:7) Okomeze obwira bwawe haguma na Mungu. Daudi alijirire ntyo omu kulolereza bwenene obulemi bwa Yehova. Daudi alishubire kuwaza bwenene oku by’akola kasi k’obulemi kakamuyigiriza eju y’Omulemi. (Zb. 8:3, 4; 139:14; Ro. 1:20) Echindi chintu wakajira, kuli kulangalira Yehova akuhe emisi. Omufano, ka balala onasoma nabo banakushekera eju y’okuba Muhamirizi wa Yehova? Akaba ntyo ku bili, osalire Yehova akurhabale ogale kulwisa echola chibazo. Onakolese amahano oli wapata omu Chinwa chage n’omu bitabu byerhu biyumangire oku Biblia chiro n’omu video zerhu. Buli mango wayinja wabona oku Yehova akurhabere olwise echibazo, obwizere bwawe kuye, bwanakomera. Kandi, ey’abandi babona ok’olangalire Yehova, bakunihira.

Bene-berhu bachili misole bakarhabala abandi oku bwirhohye mu njira zinene (Olole echifungo cha 8-9)

8-9. Bichi byarhabalaga Daudi alindire omu kulembera kugera amango abaga mwami, na bichi omufano gwage gwakayigiriza bene-berhu bachili misole?

8 Rhuganirage oku chindi chibazo Daudi alihurene. Enyuma w’okumala kushigwa amavurha y’aba mwami, byalihemere Daudi alinge myaka minene embere ayikale oku chirhi nka mwami we Yuda. (1 Sa. 16:13; 2 Sa. 2:3, 4) Mw’amola mango moshi, bichi byamurhabalaga alindire omu kulembera? Ahali h’okuvunika omurhima loshi, Daudi achiseza oku byakagalire kujira. Omufano, amango alilamire nka mpunzi omu chihugo ch’Abafilistini, Daudi akolesa akola kasanzi omu kulwisa abanzi be Izraeli. Omu kujira ntyo, alanga emipaka y’eneo ye Yuda.​—1 Sa. 27:1-12.

9 Bene-berhu muchili misole, bichi omufano gwa Daudi gwakabayigiriza? Mujire buli koshi mwakagala omu kukolera bene-benyu. Rhushambale oku byahikiraga mwene-werhu oyirikirwe Ricardo omu kalamo kage. * Amango aligwerhe nka myaka 10 ntya, alisimire bwenene abe painiya w’oku kahunda. Aliko abashamuka bamubwira oku arhange alinge. Ahali h’okuvunika omurhima changwa kugaya, Ricardo akomeza obushiru bwage omu mahubiri. Aderhere ntya: “Eyi nayibuka amola mango, nanabona oku kwaliri kwinja nshube njire amaja-mbere kulusha. Nayinja nachihangana kugalukira buli muntu osimisizwe omu mahubiri n’okurheganya ebi najishambala na buli muntu. Nanapata elyani funzo lirhanzi lye Biblia. Okunaliri nahubiri bwenene, kun’obuba bwaliri bwahwa oku murhima gwani.” Zene Ricardo akola ali painiya w’oku kahunda oserere na mugwasi w’akasi.

10. Bichi Daudi ajiraga mango maguma embere arhole omuhigo gw’akamaro?

10 Rhushube rhuganire oku bindi byahikiraga Daudi omu kalamo. Amango yewe n’abambali bage baliri buhungiro, baleka emilala yabo n’okuja kulwisa abashombanyi. Amango abalume babaga barhali ahambuga, bashombanyi baguma barhogera ahamwababo n’okuheka emilala yabo. Daudi akabwene kubulala abaga akoomere bwenene kulwa evita, akagalire kukolesa amola mayeri mage omu kuchungula eyola milala babaga bahekere. Aliko ahali h’okujira ntyo, Daudi alangalira obwerekezi bwa Yehova. Kugerera efodi omudahwa oyirikirwe Abiyatari amulerheraga, Daudi abaza Yehova ntya: “Ka nkulikiranye echila chigusho ch’ebishambo?” Yehova abwira Daudi okw’ajire ntyo, anamunihiza oku akayokwere eyola milala bahekere. (1 Sa. 30:7-10) Bichi eyola ngani yakakuyigiriza?

Bene-berhu bachili misole bakwanene kuhema abashamuka ehano (Olole echifungo che 11)

11. Bichi wakajira nk’ohigirire kukola bintu bilebe?

11 Oheme abandi ehano embere ojire bintu bilebe. Obaze abazere bawe. Wakashuba kupata amandi mahano menja amango wamashambala n’abashamuka b’echibaga bagerere mu binene. Yehova anihire abola balume bashimikirwe nka bashamuka, nawe wakabanihira. Anababona nka “mpembo” oku chibaga. (Efe. 4:8) Wakapata enyungu nk’oyigire obwemere bwabo n’okuyunviriza amahano m’obwengehe bali bakuha. Rhujage rhwashambala oku by’omufano g’Omwami Asa gwakarhuyigiriza.

EBY’OMUFANO GWA ASA GWAKAKUYIGIRIZA

12. Ngeso zichi Omwami Asa aligwerhe amango arhonderaga kurhambula?

12 Amango Omwami Asa alichili musole, aliri mwirhohye na munya-bushiru. Omufano, amango ayima enyuma z’okufa kw’eshe Abiya, alisibizye emparamyo y’ebishushanyo. Ashuba “bwira Abanya-yuda balonze Yehova Mungu wa bashokuliza babo, banakenge Esheriya n’erhegeko lyage.” (2 Ny. 14:1-7) N’amango Muetiopiya muguma waliyirikirwe Zera ayinjaga na basoda mulioni muguma (1000000), y’arhera echihugo che Yuda, Asa ahema Yehova oburhabale. Amubwira ntya: “Yehova wee, chirhali chibazo emwawe oku balala warhabala babe balugire changwa barhagwerhe misi. Orhurhabale, Yehova Mungu werhu wee, rhukulangalire.” Ebyola binwa binja biyerekene kangana gurhe Asa alilangalire obuhashe bwa Yehova b’okumuyokola n’olubaga lwage. Asa alilangalire Eshe w’embingu na Yehova ahima Abanya-etiopiya.”​—2 Ny. 14:8-12.

13. Bichi byayinjaga hikira Asa omu kalamo, na bulagurhe?

13 Kweri chaliri chibazo chikomere bwenene amango basoda 1000000 bayinjaga kulwisa Omwami Asa. Aliko bulala alilangalire Yehova, ahima eyola ntambala. Aliko ech’okugayisa, amango hibazo higeke hirhengerera, Asa arhachilangaliraga Yehova. Amango omwami mubi we Izraeli oyirikirwe Baasha amuyubahisa, Asa aja hema omwami we Siriya oburhabale. Okujira ntyo, kwalerha obuhanya! Kugerera omulebi wage Hanani, Yehova abwira Asa ntya: “Bulala walangalire omwami we Siriya ahali h’okulangalira Yehova Mungu wawe, abasoda be Siriya bafulumukire omu fune yawe.” Kurhenger’aho n’okugenderera, entambala zirhachihwaga omu chihugo cha Asa. (2 Ny. 16:7, 9; 1 Fa. 15:32) Bichi ebyola birhuyigirize?

14. a)Nka gurhe wakayerekana ok’olangalire Yehova? b) Nk’oku olwandiko lwa 1 Timoteo 4:12 luderhere, waba muntu nyabachi nk’olangalire Yehova?

14 Ogenderere kuba mwirhohye onagenderere kulangalira Yehova. Amango wabatizwaga waliyerekene ok’ogwerhe obwemere bukomere onalangalire Yehova. Na Yehova aliyunvirhe asimire bwenene okukuyegereza omu mulala gwage. Ech’okwanene kuja wajira, kuli kugenderera kulangalira Yehova. Byakabonekana nka biyorohere okulangalira Yehova amango bikuhemere orhole emihigo y’akamaro bwenene omu kalamo. Aliko si, gurhe onajira omu bindi bisanzi? Kuli kw’akamaro bwenene okulangalira Yehova amango wamarhola emipango y’ebi wakola kuheba han’elolere okuchisimisa, akasi, n’eyindi mihigo y’omu kalamo! Orhanihiraga obwengehe bwawe wenyine. Olangalire amakanuni me Biblia wakakolesa mu buli hali wakaba oli mo, onakole nk’okumayerekene. (Mez. 3:5, 6) Nk’ojirire ntyo, wasimisa Yehova, na balala bali omu chibaga chawe bakukenga.​—Osome 1 Timoteo 4:12.

EBY’OMUFANO GW’OMWAMI YEHOSHAFATI GWAKAKUYIGIRIZA

15. Nk’oku olwandiko lwa 2 Mambo ya Nyakati 18:1-3; 19:2 luderhere, magosa machi Omwami Yehoshafati alijirire?

15 Kweri, kuguma nerhu rhweshi, nawe orhashinganene na mango maguma wakayinja wajira amagosa. Aliko echola chirhakarhuma orhagenderera kujira byoshi wakajira omu kasi ka Yehova. Rhushambalage oku mufano gw’Omwami Yehoshafati. Aligwerhe ngeso zinene zinja. Amango alichili musole, “alonza Mungu w’eshe anakulikira erhegeko lyage.” Anarhuma abarhwali bagere omu vile zoshi ze Yuda omu kuyigiriza abantu boshi eju ya Yehova. (2 Ny. 17:4, 7) Aliko chiro akaba ntyo, mango maguma Yehoshafati alirholere emihigo mibi. Na muguma mw’eyola mihigo gwalirhumire omurhumwa wa Yehova amuhanula. (Osome 2 Mambo ya Nyakati 18:1-3; 19:2.) Bichi eyola ngani yakakuyigiriza?

Nka bene-berhu bachili misole bakolere bwenene banali banihirwa, bachilerhera erenge (Olole echifungo che 16)

16. Bichi omufano gwa Rajeev gwakakuyigiriza?

16 Oyunve onakolese ehano. Nkabaga kuguma na barhabana banene, byakakukomerera okuheba akasi ka Yehova oku nafasi y’oburhanzi omu kalamo kawe. Omenye wavunika omurhima. Yunva ebyahikiraga omu kalamo ka mwene-werhu ochili musole oyirikirwe Rajeev. Aderhere ntya oku bilolere amango alichili omu myaka y’olubiriko: “Mango maguma ntaliri namenya bichi nakajirire omu kalamo kani. Kuguma n’eyindi misole minene, naliri nasima amasharha, n’okuchisimisa ahali h’okuja oku mbuganano changwa oku mahubiri.” Bichi byarhabalaga Rajeev? Mushamuka muguma mwinja w’omu chibaga amuhanula. Rajeev aderhere ntya: “Alintabere kuwaza oku kanuni kali omu 1 Timoteo 4:8.” Rajeev akolesa oku bwirhohye elyola hano anagerereza eby’akwanene kuhiba oku nafasi y’oburhanzi omu kalamo kage. Aderhere ntya: “Nahigirira okuheba akasi ka Yehova oku nafasi y’oburhanzi kulusha echindi chintu omu kalamo kani.” Byaba gurhe? Rajeev afasiriye ntya: “Myaka migeke bamalire kumpa elyola hano, naba mugwasi w’akasi.”

OJIRE YISHO W’EMBINGU ACHIKWISHINGIRE

17. Nka gurhe abashaja banachiyunva eju y’abarhabana bali bakolera Yehova?

17 Kweri, abashaja basimisizwe bwenene n’ebi muli mwakola mwabo misole omu kasi ka Yehova “chirhugo oku chirhugo” haguma nabo! (Sef. 3:9) Basimire bwenene obushiru bwenyu n’emisi mugwerhe n’okuntu munakola akasi babahere n’omurhumabo goshi. Bachivugire mwewe.​—1 Yo. 2:14.

18. Nk’oku olwandiko lwa Mezali 27:11 lushambere, gurhe Yehova anachiyunva eju y’abarhabana banamukolera?

18 Bene-berhu muchili misole wee, nta lusiku nji muyibagirage oku Yehova abazigire anabanihire. Abaga aderhere ok’omu siku z’obuzinda, hakabere echigusho ch’emisole bakachihanire oku bulonza. (Zb. 110:1-3) Amenyere oku mumuzigire munasimire kumukolera nk’oku mwakanagala. Bobola, oyinje walembera abandi, n’okuchilembera woyo wenyine. Amango wamajira amagosa, oyemere ehano n’obuhane bakuhere, onabibone oku birhengerere emwa Yehova. (Ebr. 12:6) Ochihangane kuyinja wakola n’obushiru buli kasi bakuhere. N’ech’akamaro bwenene, mu buli choshi wajira, oyinje wasimisa omurhima gwa Yisho w’embingu.​—Osome Mezali 27:11.

OLWIMPO 135 Mwaliko Wenye Upendo wa Yehova: “Uwe na Hekima, Mwanangu”

^ mus. 5 Bene-berhu bachili misole bakulire ekiroho, banasima kukolera Yehova bwenene kulusha. Yi baba bagwasi b’akasi, bihemere abandi babakenge omu chibaga, barhanahezaga olola lukengo. Misole wee, bichi mwakajira yi mupata olukengo lw’abandi?

^ mus. 9 Mazino maguma mahindamwirwe.