Skip to content

Shimbukira oku mukololo gw'ebili mo

MWAZI G’OKUYIGA 14

“Mukulikire Ebishando Byage Bwinja-bwinja”

“Mukulikire Ebishando Byage Bwinja-bwinja”

“Kristu alilibukire eju yenyu, abalekera olwiganyo yi mukulikira ebishando byage bwinja-bwinja.”​—1 PE. 2:21.

OLWIMPO 13 Kristo, Kielelezo Chetu

OKU BUGEKE *

Yesu alekere enyuma zage ebishando rhwakakulikira bwinja-bwinja (Olole echifungo cha 1-2)

1-2. Nka gurhe rhwakakulikira ebishando bya Yesu? Lerha omufano.

BA NKA wawaza, oli omu chigusho ch’abantu bali balambagira omu njira yagerere m’obudindi bunene. Hali omuntu okomeere eyola njira oli abayerekeza. Oku ali alambagira, ali aleka ebishando enyuma zage m’obola budindi. Hakagera akasanzi ey’orhabona oyola muntu oli abayerekeza! Aliko orhayubahire. Ahubwe, woyo n’aba muli mwalambagira nabo muli mwakulikira bwinja-bwinja ebishando by’oyola muntu nk’oku mwakanagala!

2 Rhwabo nka Bakristu b’okuli, rhuli nk’abali balambagira omu budindi bunene; k’okuderha linola gulu libi. Aliko echisimisize kuli kubona oku Yehova arhuhere Omwerekezi mushinganyanya, k’okuderha Omugala, Yesu Kristu, oyu rhwakakulikira ebishando byage bwinja-bwinja. (1 Pe. 2:21) Chitabu chiguma chiganirira ebye Biblia, chiderhere okw’ahala Petro ali ahuzanya Yesu n’omwerekezi. Kuguma n’omwerekezi walekere ebishando enyuma zage, Yesu naye alekere ebishando changwa entambu enyuma zage rhwakakulikira. Rhujage rhwashambala ku bibazo bisharhu bilolere okuntu rhwakakulikira ebishando bya Yesu. Okukulikira ebishando bya Yesu k’okuderha gurhe? Bulagurhe rhukwanene kubikulikira? Na nka gurhe rhwakajira ntyo?

OKUKULIKIRA EBISHANDO BYA YESU K’OKUDERHA GURHE?

3. Okukulikira ebishando bya muntu mulebe, k’okuderha gurhe?

3 Okukulikira ebishando bya muntu mulebe, k’okuderha gurhe? Mango maguma omu Biblia, echinwa “kulambagira” na “magulu” biba biderhere ok’omuntu alamire. (Mwa. 6:9; Mez. 4:26) Olwiganyo omuntu ayerekene, lwakahuzanywa n’ebishando, changwa entambu ali aleka enyuma zage okw’ali alambagira. Bobola okukulikira ebishando bya muntu mulebe, kuli kuyiga omufano gwage.

4. Okukulikira ebishando bya Yesu k’okuderha gurhe?

4 Lero si, okukulikira ebishando bya Yesu k’okuderha gurhe? Buzira kuja hale, kuli kukulikira omufano gwage. Omu lwandiko ogula mwazi gwerhu guyumangiireko, entumwa Petro ali aderha ahanene oku mufano gwinja Yesu alekaga omu kulembera amalibuko; aliko hali ezindi njira zinene rhwakayiga m’omufano gwa Yesu. (1 Pe. 2:18-25) Kweri, akalamo ka Yesu koshi; k’okuderha buli chintu aderhaga n’okujira, guli mufano rhwakakulikira.

5. K’abantu barhashinganene bakanagala kukulikira omufano gushinganyanya gwa Yesu? Ofasiriye.

5 Ka rhwakanagala kukulikira omufano gwa Yesu n’obo rhuli bantu barhashinganene? Nechi, rhwakagala. Oyibuke oku Petro arhuhanwire “rhukulikire ebishando bya [Yesu] bwinja-bwinja;” s’arhali oku bushinganyanya. Nka rhwamakulikira bwinja-bwinja ebishando byage, omu kujira okwerhu koshi rhugalire rhwewe nka bantu barhashinganene, rhwaba eyi rhuli rhwakenga ebila binwa entumwa Yowane aderhaga: “Mugenderere kulambagira nka kula olala [Yesu] aliri alambagira.”​—1 Yo. 2:6.

BULAGURHE RHUKWANENE KUKULIKIRA EBISHANDO BYA YESU?

6-7. Chakarhuma rhwaderha ok’okukulikira ebishando bya Yesu kwakarhuma rhwayegera Yehova bwenene?

6 Okukulikira ebishando bya Yesu kwarhuma rhwayegera Yehova bwenene. Chirhumire rhwaderha ntyo? Ech’oburhanzi, Yesu arhulekeere omufano gwinja oku bilolere okuntu rhwakalama akalamo kusimisize Mungu. (Yoh. 8:29) Che chirhumire amango rhwamakulikira ebishando bya Yesu, rhwanasimisa Yehova. Rhwakanachizera oku Darha w’embingu ayegera balala bali bachihangana kuba bera bage.​—Yak. 4:8.

7 Echa kabiri, Yesu aliyigire Eshe oku bushinganyanya. Che charhumaga Yesu aderha ntya: “Owambwene ey’anabwene Darha naye.” (Yoh. 14:9) Amango rhwamayiga engeso za Yesu, n’okuntu aliri akolera abandi; omufano, olukogo ayerekaga omubenzi-benzi, obonjo ayunviraga omukazi waligwerhe obulwala bukomeere, n’obonjo aliri ayunvira abafisize; rhwaba eyi rhuli rhwayiga Yehova naye. (Mk. 1:40, 41; 5:25-34; Yoh. 11:33-35) Okuntu rhuli rhwagenderera kuyiga Yehova, ku rhunali rhwagenderera kumuyegera bwenene.

8. Fasiriya bulagurhe okukulikira ebishando bya Yesu kwarhurhabala ‘kuhima’ egulu.

8 Okukulikira ebishando bya Yesu kwarhurhabala rhurhahugiswaga n’elila gulu libi. Omu budufu buzinda bw’akalamo kage oku gulu, Yesu aliderhere ntya: “Nahimire egulu.” (Yoh. 16:33) Alishondere kuderha oku arhaliyemerere ashumikwe n’amawazo, emihigo, n’ebijiro by’elila gulu. Nta lusiku Yesu aliyemerere aleke kuchiseza oku mpanvu yarhumaga ayinja oku gulu; k’okuderha kuhamiriza eju ya Yehova. Ebyola birhulolere si? Mu linola gulu, muli bintu binene byakarhuhugisa. Aliko nka rhugenderere kuchiseza omu kujira obulonza bwa Yehova kuguma na Yesu, nerhu ‘rhwahima’ egulu.​—1 Yo. 5:5.

9. Bichi rhwakajira yi rhugenderera kubeera omu barabara lijire oku kalamo k’esiku n’amango?

9 Okukulikira ebishando bya Yesu kuyerekeze oku kalamo k’esiku n’amango. Amango murhabana muguma abazaga bichi akajira y’apata akalamo k’esiku n’amango, Yesu amushubiza ntya: “Yinja obe nkulikizi yani.” (Mt. 19:16-21) Yesu alibwirire ntya Bayahudi baguma barhaliyemerere okw’ali Kristu: “Entama zani . . . zinankulikira. Naziha akalamo k’esiku n’amango.” (Yoh. 10:24-29) Nikodemu, muntu muguma waliri omu Sanedrine, wayinjaga kusimiswa n’enyigirizo za Yesu, Yesu alimubwirire oku ‘balala bayerekene obwemere muye, bakapatire akalamo k’esiku n’amango.’ (Yoh. 3:16) Rhunayerekana obwemere mu Yesu omu kukolesa eby’ayigirizaga kugerera ebinwa n’omufano gwage. Nka rhujirire ntyo, rhwagenderera kubeera omu barabara lijire oku kalamo k’esiku n’amango.​—Mt. 7:14.

GURHE RHWAKAKULIKIRA EBISHANDO BYA YESU BWINJA-BWINJA?

10. Bichi rhukwanene kujira yi “rhuhikira kumenya” Yesu bwinja? (Yohana 17:3)

10 Embere rhukulikire ebishando bya Yesu, rhukwanene rhuhikire kumumenya. (Osome Yohana 17:3.) “Okuhikira kumenya” Yesu, chili chintu rhukwanene rhugenderere kujira. Rhukwanene rhugenderere kuyinja rhwamumenya bwinja-bwinja; k’okuderha rhuyige eju y’engeso zage, amawazo mage, n’amakanuni mage. Chiro rhwaba rhwamalegama omu kuli changwa nanga, rhukwanene rhugenderere kulonza kuhikira kumenya Yehova n’Omugala.

11. Myazi ehe eli omu Bitabu bine by’Eyinjili?

11 Yi Yehova arhurhabala rhumenye Omugala, ahebere Bitabu bine by’Eyinjili omu Chinwa chage. Ebyola Bitabu by’Eyinjili biherhe emyazi eganirire eju ya Yesu n’akasi k’okuhubiri akolaga, n’okuntu aliri achiyunva. Ebyola Bitabu bine byakarhurhabala “rhuwaze bwenene” oku mufano gwa Yesu. (Ebr. 12:3) Kweri, muli ebishando Yesu alekere enyuma zage. Che chirhumire amango rhwamayiga ebyola Bitabu bine by’Eyinjili, rhwakahikira kumenya Yesu bwinja. Echola charhuma rhwakulikira ebishando byage bwinja-bwinja.

12. Bichi rhwakajira yi rhuyunguka bwenene kugerera Ebitabu by’Eyinjili?

12 Yi rhuyunguka bwinja kugerera Ebitabu by’Eyinjili, rhukwanene kujira binene, olekere okubisoma konyine. Bihemere rhurhole akasanzi k’okubiyiga bwinja-bwinja, n’okukengera oku birhwasomeremo. (Ohuzanye na Yoshua 1:8, mahugulo m’eshishi.) Rhujage rhwashambala ku mawazo mabiri makarhurhabala rhukengere oku Bitabu by’Eyinjili, n’okukolesa ebi rhwasomeremo.

13. Bichi byakakurhabala y’ogala kuchapa omu bwenge engani zili omu Bitabu by’Eyinjili?

13 Ely’oburhanzi, ochape omu bwenge engani zili omu Bitabu by’Eyinjili. Okolese obuhashe bwawe b’okuchapa omu bwenge omu kubona, kuyunviriza, n’okuchiyunva oku bilolere ebyaliri byagera. Y’ogala kujira ntyo, olonzereze emyazi omu bikoleso olubaga lwa Yehova luli lwarhuha. Olole emistari erhangire n’ekulikire; k’okuderha ebiganirirwe enyanya n’eshishi omu ngani oli wayiga. Olonze myazi minene eganirire eju y’abantu n’ahantu hali omu ngani oli wasoma. Ohuzanye engani oli wasoma n’eyindi eli nk’eyola eli omu chindi Chitabu ch’Eyinjili. Mango maguma mwandisi muguma w’Eyinjili anaba ey’aderhere mafasiriyo maguma masimisize owindi arhaderhaga.

14-15. Bichi rhukwanene kujira omu kukolesa ebi rhwayigire omu ngani z’akalamo ka Yesu?

14 Elya kabiri, okolese omu kalamo ebi wayigire omu Bitabu by’Eyinjili. (Yoh. 13:17) Enyuma y’okuyiga bwinja-bwinja ngani ndebe eli omu Chitabu ch’Eyinjili, wanachibaza ntya: ‘Ka mw’eyila ngani muli ehano nakakolesa omu kalamo kani? Gurhe nakakolesa eyila ngani omu kurhabala owindi muntu?’ Ochihangane owaze eju ya muntu mulebe, n’amango akasanzi kakwanene kamahika, okolese amayeri n’obuzigire omu kumubwira oku biwayigire.

15 Rhujage rhwashambala oku mufano muguma guyerekene okuntu rhwakakolesa amola mahano mabiri. Rhwaganira oku mufano gwa mukana muguma w’omukene Yesu abonaga omu hekalu.

OMUKANA W’OMUKENE OMU HEKALU

16. Osome Marko 12:41 onaderhe ebi wachapire omu bwenge bili byajirika.

16 Ochape engani omu bwenge. (Osome Marko 12:41.) Waza gurhe byaliri. Zili Siku 11, Mwezi gwa Nisani, 33 N.K.Y. ; hayorhere siku zigeke embere Yesu afe. Yesu amageza siku zigeke ey’ali ayigiriza omu hekalu. Aliko abakulu b’edini bamupingire bwenene. Embere w’ahola, baguma mubo babaga bamubazize inde omuhere obushobozi b’okukola eby’aliri ajira. Abandi baliri bachihangana kumubaza ebibazo, ebi baliwazize oku arhakagala kushubizako. (Mk. 11:27-33; 12:13-34) Yesu amaj’aja oku lwindi lunda lw’ehekalu. Ahola amaja, bibonekene oku hahaliri hayirikwa Kabuga k’Abakazi; ahola, ali abona endaha z’obuhirhi zili eburhambi bw’ebibambazi. Amayikala n’okuhwanza kulola gurhe abantu bali baheba enshololo zabo mw’ezola ndaha. Ali alola gurhe bachire banene bali barhozeza mu bicheri binene. Nkabaga ayegerere bwenene y’ayunva gurhe ebicheri byakongola amango bili byarhogera omu ndaha z’obuhirhi.

17. Nk’oku olwandiko lwa Marko 12:42 luderhere, bichi omukana w’omukene ajiraga?

17 Osome Marko 12:42. Buzinda Yesu amabona mukazi muguma. Oyola mukazi ali “mukana w’omukene.” (Lu. 21:2) Akalamo kage karhayorohere; bibonekene oku bimukomerere okupata efuranga akagula eby’akenere omu kalamo. Aliko, amayegera endaha, amanahebamo oku bwibisho bicheri bibiri bigeke, nkabaga birhanali byakongola amango ali abirhozeza omu ndaha. Yesu amenyere eby’amarhozezamo; k’okuderha bicheri bibiri by’eleptoni, bigeke-geke byakazaga koleswa agola mango. Ezola furanga zirhakanagulire nyunyi nguma y’echitaranviyo ya beyi ligeke bwenene, zayinjaga zaguzwa nka kalyo.

18. Nk’oku olwandiko lwa Marko 12:43, 44 luderhere, bichi Yesu aderhaga oku bilolere enshololo y’omukana?

18 Osome Marko 12:43, 44. Oyola mukana amasomeza Yesu bwenene. Echola chamarhuma asimira abanafunzi bage balole oyola mukana, n’okuderha ntya: “Oyula mukana w’omukene yi wahiriremo zinene kulusha abandi boshi.” Amaj’afasiriya ntya: “Baheberemo [ahanene abachire] nk’okw’efuranga zibalugiire, s’aliko yewe chiro akaba okw’ali mukene, aheberemo buli chintu aligwerhe, choshi aligwerhe chakamurhabere agenderere kulama.” Amango oyola mukana mwimana ahaanaga olufuranga lwage loshi aligwerhe olola lusiku, aj’aba ey’amalangalira oku Yehova amulwako omu kalamo kage.​—Zb. 26:3.

Kuguma na Yesu, obwire abandi koko bali bakolera Yehova okubakanagala (Olole echifungo che 19-20) *

19. Somo lihe ly’akamaro rhwakayiga kugerera ebinwa Yesu aderhaga oku bilolere omukana w’omukene?

19 Okolese eyola ngani omu kalamo kawe. Ochibaze, ‘Bichi ebinwa Yesu aderhaga oku bilolere omukana w’omukene byakanyigiriza?’ Waza k’oyola mukana. Nta ngangane, naye arhakabagire akahereza Yehova enshololo eyalire. Aliko alijirire nk’okw’analigalire; aha Yehova byoshi aligwerhe. Na Yesu alibwene okw’enshololo y’oyola mukazi yaliri y’akachiro embere z’Eshe. Halaga elindi somo ly’akamaro rhwamayiga: Yehova anasima amango rhwamamuha byoshi; k’okuderha okukola akasi kage n’omurhima goshi n’obuguma-guma boshi. (Mt. 22:37; Kol. 3:23) Yehova anayunva asimire amango amabona rhuli rhwajira okwerhu koshi rhwakagala! Ebyola bilolere emisi n’akasanzi rhunakolesa omu kumuharamya, kuheba han’akasi k’okuhubiri n’embuganano.

20. Nka gurhe wakakolesa esomo wayigire omu ngani y’omukana? Lerha omufano.

20 Gurhe wakakolesa esomo lirhengere omu ngani elolere oyola mukana? Ochihangane owaze eju ya bantu balebe bakaba bakenere owabarhabala bachizere oku Yehova asimisizwe n’ebi bali bakola. Omufano, ka hali mwali-werhu muguma oshajire omenyere nkabaga wakaba ali achiyunva oku ntacho amalire, bulala arhachigwerhe amagala changwa emisi y’okukola binene omu mahubiri nk’okw’akazaga kukola mira? Changwa si, k’omenyere mwene-werhu muguma ogwerhe obulwala bukomeere, wavunikire omurhima bulala arhakachigala kugera oku mbuganano zoshi oku Chumbi ly’Obwami? Orhabale abantu bagwerhe ebibazo bili nk’ebyola, omu kuderha ebinwa “binja by’okuheba omurhima.” (Efe. 4:29) Obashambalire oku somo lihebere omurhima rhuyigire omu ngani y’omukana w’omukene. Ebinwa byawe bihebere omurhima byarhabalabo bachizere oku Yehova anayunva asimire amango rhuli rhwamukolera okwerhu koshi rhwakagala. (Mez. 15:23; 1 Te. 5:11) Amango wamabwira abandi koko okubona bali bakolera Yehova okwabo koshi bakagala, babe bali bajira binene changwa bigeke, ahola ey’oli wakulikira ebishando bya Yesu.

21. Bichi wahigirira kujira?

21 Rhuderhere koko bwenene bulala Ebitabu by’Eyinjili bili mw’engani ziherhe mafasiriyo manene oku bilolere akalamo ka Yesu, zakarhurhabala rhukulikire olwiganyo lwage, k’okuderha rhukulikire ebishando byage bwinja-bwinja! Orhabwene oku kwakaba kwinja oyige Ebitabu by’Eyinjili omu funzo lyawe-lyawe, changwa omu buharamye b’omulala? Rhurhayibagiraga oku yi rhupata nyungu nene omu funzo lili nk’elyola, bihemere rhuchape engani omu bwenge n’okukolesa ebi rhwayigire omu kalamo. Kandi, yi rhuyiganya ebijiro Yesu ajiraga, bihemere rhuyunvirize eby’aderhaga. Omu mwazi gukulikireho, nji rhwabona bichi rhwakayiga kugerera ebinwa bizinda Yesu aderhaga embere afe.

OLWIMPO 15 Msifuni Mzaliwa wa Kwanza wa Yehova!

^ mus. 5 Rhwewe nka Bakristu b’okuli, bihemere “rhukulikire ebishando bya [Yesu] bwinja-bwinja.” “Bishando” bihe Yesu alekere rhwakakulikira? Gunola mwazi gwashubiza kw’echola chibazo. Gwashuba kuganirira bulagurhe rhwakakulikira ebishando byage bwinja-bwinja, na nka gurhe rhwakajira ntyo.

^ mus. 60 AMAFASIRIYO M’EFOTO: Enyuma y’okukengera oku bi Yesu aderhaga oku bilolere omukana w’omukene, mwali-werhu muguma ali abwira owindi mwali-werhu oshajire koko oku kasi ali akola n’omurhima goshi.