Skip to content

Shimbukira oku mukololo gw'ebili mo

Walimenyere Si?

Walimenyere Si?

Emigugu Yagendaga Yakoleswa si omu Kukola Amarho omu Siku ze Biblia?

Obuko b’omugugu

BIBA bimenyikene bwinja oku emigugu yiyagendaga yakoleswa ahanene omu kukola eby’okuyandikako omu Misri ya mira. Abagiriki n’Abaroma nabo bagendaga bayandika oku migugu. * Aliko banene barhaba bamenyere oku kandi yagendaga yakoleswa omu kukola amarho.

Moko mabiri m’amarho makolerwe n’emigugu mavululwaga omu shinda e Misri

Hamagera myaka erhalukire 2 500, omulebi Isaya ayandikire oku abantu balamire “omu mirhambira y’enyinji ze Ethiopie” balirhumire “abarhumwa bajiraga olugenzi omu nyanja, eyi bali omu bwarho bw’emigugu.” Buzinda omulebi Yeremia av’aderha okw’amango e Babiloni yakarhererwe n’Abamedi n’Abaperse, balikwanene badwike (kuyosa) “amarho m’emigugu” m’Ababiloni yi barhabona chiro gurhe bakatoroka.​—Isa. 18:1, 2; Yer. 51:32.

Ebiblia yayerekezwaga n’eroho lya Mungu, che chirhumire birhasomeze abanafunzi be Biblia okubona eby’abavuluzi b’ebya mira babwene biyerekene oku gasi emigugu yagendaga yakoleswa omu kukola amarho omu chihe cha mira. (2 Ti. 3:16) Bichi bavulwire? Abavuluzi b’ebya mira babwene ebyemezo biyerekene oku emigugu yagendaga yakoleswa omu kukola amarho omu Misri.

GURHE OBWARHO BW’EMIGUGU BWALIKOLERWE?

Emichoro yabonekene oku mashinda maguma me Misri eb’eyerekene gurhe akasi k’okuja kucha emigugu n’okuyikolesa amarho kagendaga kakolwa. Abalume bagendaga bacha emigugu, banayishweka haguma emifungo-mifungo, banaja bayinja basukira eyola mifungo-mifungo haguma. Mwene eyola migugu ejira migongo esharhu. N’eju y’echola eyi bayishwekeraga haguma yanava yafarhana bwinja, yanakola echintu chikomeere. Echitabu A Companion to Ancient Egypt chiderhere k’obwarho bw’emigugu bwaliri bwaleha nka kugera ku metre 17, eyi bwakaja mu na ngasi 10 changwa 12 ku buli lunda.

Emichoro y’oku bibambazi ye Misri eyerekene nka gurhe obwarho bw’emigugu bwalikolerwe

CHARHUMAGA BAHANZA BAKOLESA EMIGUGU OMU KUKOLA AMARHO?

Emigugu, byaliri bikoleso byakazaga bonekana bwenene omu lubanda l’olwinji Nile monyine. N’ahanene kandi okukola obwarho n’emigugu kwaliyorohere. Chiro akaba oku bajaga barhondera kukolesa emirhi mizibu-zibu omu kukola amarho mazibu-zibu, bishushire okw’abashana n’abahizi baligenderere kukolesa ebihali n’orhwarho rhw’enkola rhukolerwe n’emigugu.

Amarho m’emigugu ma mira malikolesezwe bwenene mu myaka minene. Omwandisi w’Omugiriki oyirikirwe Plutarch, walilamire omu myaka ya 200 intya N.K.Y aderhere okw’abantu balichimenyere ebihali by’emigugu oku mango mage.

^ mus. 3 Emigugu esima kumera omu chishanga (luziba). Obola buko bw’emigugu yakaleha kugera ku metre 5, yakanazibuha omu kuntu owayisharhulamo kabiri yakajira olubamba lwa santimetre 15 z’obugali oku mpanda.