Skip to content

Shimbukira oku mukololo gw'ebili mo

OMWAZI G’OKUYIGA 12

Mango Mahe Bihemere Okuderha?

Mango Mahe Bihemere Okuderha?

“Hali . . . akasanzi k’okusira n’akasanzi k’okuderha.”​—MUH. 3:1, 7.

WIMBO 124 Washikamanifu Sikuzote

OKU BUGEKE *

1. Bichi Muhubiri 3:1, 7 erhuyigirize?

BAGUMA mu rhwewe banaderha bwenene. Abandi baba insiririzi. Nk’oku olwandiko ly’omusinji l’ogula mwazi luyerekene, hali akasanzi k’okuderha n’ak’okusira. (Osome Muhubiri 3:1, 7.) Hali oku rhwakasima bene-berhu na bali-berhu baguma bagende bazigana kuderha. Hali n’abandi rhwakasima babe nka bapunguza okuderha.

2. Inde okwanene kuhira h’amakanuni m’amango n’okuntu rhukwanene okuderha?

2 Oluderho luli luhembo lurhengerere emwa Yehova. (Kut. 4:10, 11; Ufu. 4:11) Omu chinwa chage, arhurhabere rhumenye gurhe rhwakakolesa olola luhembo omu bulyo bukwanene. M’ogula mwazi, rhwabona emifano ye Biblia yakarhurhabala rhumenye mangochi rhwakaderha na mangochi rhwakasira. Kandi rhwabona gurhe Yehova anachiyunva oku birhuli rhwabwira abandi. Rhurhange rhulole mango mahe rhukwanene okuderha.

MANGO MAHE RHUKWANENE OKUDERHA?

3. Nk’oku eandiko lya Waroma 10:14 liyerekene, mango mahe rhukwanene rhuderhe?

3 Esiku zoshi rhukwanene rhube tayari kuderha oku bilolere Yehova n’Obwami bwage. (Mt. 24:14; osome Waroma 10:14.) Omu kujira ntyo, eyi rhwamayiganya Yesu. Empanvu nguma nkulu yalerhaga Yesu oku gulu, kwaliri kubwira abandi obukweri eju y’Eshe. (Yoh. 18:37) Aliko rhukwanene kuyibuka oku okuntu rhunaderha k’okw’akamaro. Che chirhumire amango rhuli rhwabwira abandi oku bilolere Yehova, rhukwanene kuderha “n’obwirhonzi n’obukenge bunene,” n’okuyerekana oku rhulagirire okuntu abandi banachiyunva n’obuyemere bwabo. (1 Pe. 3:15) N’ahola, hali echindi rhukwanene kujira olekere okuderha konyine; rhukwanene kuyigiriza abantu mpaka rhubahume oku murhima.

4. Nk’oku Mezali 9:9 ederhere, gurhe ebinwa byerhu byakarhabala abandi?

4 Abashamuka barhakwanene kugangana kuderha nka bamabona mwene-werhu changwa mwali-werhu okenere empanulo. Bakwanene nyine, kuchishoga akasanzi k’okuderha kakwanene yibarhashiba bakwaza omuntu oku busha. Bibahemere bachunge mpaka babe ahali bwihunze. Abashamuka banachihangana esiku zoshi kuderha omu kuntu kurhabulira omunviriza obukenge. Chiro akaba ntyo, barhafunda kubwira abandi amakanuni me Biblia makabarhabala bakole ebintu n’obwikenzi. (Osome Mezali 9:9.) Bula gurhe bili by’engenzi rhugwarhe omwete g’okuderha nka byamahemako? Waza kw’eyila mifano ebiri erhali kuguma: Omu g’oburhanzi hali omulume walikwanene akwame abagala; n’omu gwa kabiri, hali omukazi byalihemere ahurane n’owakabere mwami.

5. Mango mahe byalihemere Omudahwa mukulu Eli aderhe, aliko afunda kuderha?

5 Omudahwa mukulu Eli aliherhe bagala babiri agendaga asima bwenene. S’aliko, abo bagala barhaliherhe obukenge ku Yehova. Baliherhe akasi kakengerwe. Baliri badahwa oku tabernakulo changwa ehema ly’obuharamye. Aliko bakolesa oburhwali bwabo kubi, n’okuyerekana oku barhakengere haba n’akatyu entulo abantu bahanzaga baha Yehova, bajira n’obubaraga oku mugara-garo. (1 Sa. 2:12-17, 22) Nk’oku amarhegeko ma Musa maliyerekene, bagala ba Eli balikwanene bafe, aliko Eli afa kuhanza abakalihira kubuya-buya n’okubayemerera bagenderere kukola oku tabernakulo. (Kum. 21:18-21) Gurhe Yehova alibwene okuntu Eli alijirire kw’echola chibazo? Abwira Eli ntya: “Bula gurhe wakahanza wakenga bagala bawe kundusha?” Yehova akana okuniga ebyola bigamba bibiri.​—1 Sa. 2:29, 34.

6. Bichi rhwayigire ku Eli?

6 Rhwamayiga esomo ly’akamaro ku Eli. Nka rhwamabona omwira changwa mwene-werhu wavunire erhegeko lya Mungu, rhukwanene okumubwira, n’okumuyibusa amakanuni ma Yehova. Kisha rhukwanene okumenya akaba kweri anapatire oburhabale alikenere kurhenga oku barhumwa ba Yehova. (Yak. 5:14) Rhurhakasima haba n’olusiku luguma kuba nka Eli, omu kukenga mwira werhu changwa mwene-werhu kulusha Yehova. Bihemere okugwarha obushiru y’omuntu agala kuhikira okenere okuhanulwa, aliko oku buzinda obola bushiru bwakalerha amalehe menja. Olole etofauti eli ahakagarhi k’omufano gwa Eli n’og’omukazi w’omuizraeli waliyirikirwe Abigaili.

Abigaili alekere omufano gwinja omu kuchishoga akasanzi kenja k’okuderha (Olole echifungo 7-8) *

7. Charhumaga Abigaili abona oku bihemere aderhe na Daudi?

7 Abigaili aliri muk’omukungu muguma waliherhe amashwa waliyirikirwe Nabali. Amango Daudi n’abasoda bage baliri balibirha Omwami Sauli, bageza bisanzi binene haguma n’abangeri ba Nabali bali balanga ebishumba by’ebirhungano byage y’ebishambo birhabiyiba. Nabali aliyerekene eshukurani kw’echola chijiro si? Nanga. Amango Daudi amuhema oku abarhabale yewe n’abasoda bage, n’ebilyo n’amenji mageke, Nabali akaliha bwenene n’okubadukanga. (1 Sa. 25:5-8, 10-12, 14) Okola kwarhuma Daudi akana oku ayirha abantu boshi b’omulala gwa Nabali. (1 Sa. 25:13, 22) Gurhe bakafumire obola buhanya? Abigaili abona oku kali kasanzi k’okuderha, nantyo achiha omwete g’okubuganana na basoda 400 bakalihire bwenene, bali nzara, baherhe n’entwaro, aliko aderhe tu na Daudi.

8. Bichi omufano gw’Abigaili gurhuyigirize?

8 Amango Abigaili abugananaga na Daudi, aderha n’omwete, n’obukenge, n’omu bulyo b’okumuyemeza. Chiro akaba oku Abigaili arhaliherhe gosa mw’echola chibazo, Ahema Daudi obonjo. Aderha oku ayinji oku Daudi ali muntu mwinja oku na binja by’anajira. Alangalira oku Yehova amurhabala. (1 Sa. 25:24, 26, 28, 33, 34) Kuguma na Abigaili, rhukwanene kugwarha omwete g’okuderha n’omuntu rhubwene oku ali ayerekeza ewa kujira egosa lizibu-zibu. (Zb. 141:5) Rhukwanene kugwarha obukenge, n’obushiru. Nka rhwamaha omuntu empanulo alikenere oku buzigire, ahola rhwanayerekana oku rhuli bera b’okuli.​—Mez. 27:17.

9-10. Bichi abashamuka bakwanene kuyibuka amango bali bahanula abandi?

9 Abashamuka bahemerwe bagwarhe omwete g’okuderha n’abantu bali bachigendesa kubi omu chibaga. (Gal. 6:1) Abashamuka banayibuka oku bwirhohye oku nabo barhashinganene oku nabo hali olusiku bakakenera empanulo. Aliko abashamuka barhayemera echola chababuza kukwama balala bakenere obuhane. (2 Ti. 4:2; Tit. 1:9) Nka bali bahanula omuntu, banakolesa empano yabo y’okuderha oku mayeri n’okulembera. Basima bene-babo n’obola buzigire bunabashunika babarhabale. (Mez. 13:24) Aliko ech’oburhanzi chinabalaza kuba kukengesa Yehova n’amakanuni mage n’okulanga echibaga n’ebibazo.​—Mdo. 20:28.

10 Ahala m’ogula mwazi, rhwamabona amango rhukwanene kuderha. Chiro akaba ntyo, hali amango rhurhakwanene kuderha chintu. Omu hali eli nk’eyola, bibazo bihe rhwakahurana nabyo?

MANGO MAHE RHUKWANENE KUSIRA?

11. Mufano guhe Yakobo alikoleseze, na bulagurhe gupatene n’ebinwa byerhu?

11 Hali oku byakakomera okulanga olulimi lwerhu. Omwandisi we Biblia Yakobo alikoleseze omufano gukwanene omu kufasiriya echo chibazo. Aderha: “Nk’omuntu yeshi-yeshi arhasirhalire omu lulimi, eyi ali mushinganyanya, wakagala kuyerekeza kugerera elijamu omubiri gwage goshi.” (Yak. 3:2, 3) Elijamu chiba chichira ch’echuma banahira oku rhwe, banahira na hityu omu bunu bw’efarasi. Eyi bakulula akamba banalishwekerako, oli kw’eyola farasi akayiyerekeza emunda alonzeze wala akayiyimanza. Nk’oli oku farasi amalikula akamba, efarasi yakagundumukira eburhambi n’okulerha obuhanya ok’oyiliko n’okuyowe yonyine. Konakuguma, nka rhwamafundwa kugala olulimi lwerhu, kwanalerha bibazo binene. Leka rhulole ebisanzi biguma birhuhemere “rhukulule akamba” n’okugalula olulimi lwerhu.

12. Mangochi rhukwanene “kukulula akamba” n’okuchibuza kuderha?

12 Gurhe onajira amango mwene-werhu changwe mwali-werhu aherhe emyazi ekwanene kuyorha siri? Omufano, nka wamabugana omuntu olamire omu chihugo akasi kerhu kalahizwe mo, onayunva oli walonza omubaze gurhe akasi kanakolwa mw’echola chihugo si? Omu bukweri, orhali wabaza mpu bulala oherhe amawazo mabi. Rhusima bene-berhu n’okuyunva rhulazizwe n’ebyababerere. Kandi rhunalonza okuba wazi eyirhwabasalirira. Aliko, akala kali kasanzi rhukwanene “kukulula akamba” n’okurhaderha. Nka rhwamaseza omuntu oherhe emyazi ye siri, rhwanayerekana oku rhwamabula obuzigire k’oyo muntu na ku bene-berhu na bali-berhu bachizerere ye oku abika esiri y’akasi kabo. Oku bukweri, ntaye n’omuguma mu rhwewe wakasima ayongezeze bene-berhu na bali-berhu ebibazo, balamire omu chihugo akasi kerhu kabuzizwe mo. Konakuguma, nta mwene-werhu wala mwali-werhu bali mu mene ebyo bihugo, wakasima ahane esiri za gurhe Abahamirizi balamire mw’echola chihugo na gurhe yibaheka akasi kabo k’echikristu.

13. Nk’oku Mezali 11:13 ederhere, bichi abashamuka bakwanene kujira, na bula gurhe?

13 Abashamuka ba b’oburhanzi bakwanene kukulikiza akanuni ke Biblia kali omu Mezali 11:13 omu kubika esiri, k’okuderha omu kurhabwira omuntu ebi arhakwenene amenye. (Osome.) Chakaba chibazo, ahanene nk’oyola mushamuka aherhe omukazi. Omulume n’omukazi bashabene banakomeza obuguma bwabo omu kuzigana kuganira n’okubwirana amawazo m’oku murhima, okuntu bachiyunvirhe n’ebilazize buli muguma. S’aliko omushamuka anayibuka oku arhakwanene kubwira mukage emyazi elolere abandi bantu b’omu chibaga. Nk’ajirire ntyo arhakachinihirwa, anachihezeza erenge. Balala bashimikirwe oku makasi omu chibaga, barhakwanene babe ba “ndimi ebiri” changwe babeshi. (1 Ti. 3:8; mahugulo m’eshishi) Intyo kubinali, barhakwanene babe balyalya, changwe bakomezi. Nk’omushamuka asimire mukage, arhakamuhesa omizigo omu kumubwira emyazi arhakwanene kumenya.

14. Gurhe muk’omushamuka, akamurhabala kugenderera kugwarha erenge likwirire?

14 Omukazi akarhabala eba agenderere kugwarha erenge likwirire omu kurhamukaza amubalire oku myazi ekwanene kuyorha siri. Amango omukazi amakolesa eyila mpanulo, ahola eyi arhagwasize eba yenyine, si eyi amayerekana olukengo oku bachizeraga eba omu kumubwira esiri yabo. Kandi ech’akamaro bwenene, anasimisa Yehova bulala eyi amagwasa kulerha omurhula n’obuguma omu chibaga.​—Ro. 14:19.

GURHE YEHOVA ANACHIYUNVA EJU Y’EBI RHUNADERHA?

15. Gurhe Yehova alichiyunvirhe eju ya bera ba Yubu basharhu, na bichi byarhumaga achiyunva ntyo?

15 Rhwaka chifunza binene omu chitabu cha Yubu oku bilolere gurhe na mango mahe rhukwanene kuderha. Yubu achiba amalibuka n’empanya zikulikirene zinavunire omurhima, balume bane bayinja kumuhira omurhima n’okumuhanula. Abola balume bageza bisanzi binene basirire. Aliko ebi balume basharhu mw’abola k’okuderha Elifazi, Bildadi, na Zofari bajaga baderha buzinda, biyerekene bwinja oku barhagezaga ebyola bisanza byoshi omu kuwaza gurhe bakarhabala Yubu; s’ahubwe, baliri bawaza gurhe bakayemeza Yubu oku hali echintu chibi ajirire. Hali ebinwa by’obukweri baliderhere, s’aliko ebinene baliderhere eju ya Yubu na Yehova birhaliri binja, birhanaliri by’obukweri. Bachira Yubu olubanja oku ali muntu mubi. (Yob. 32:1-3) Gurhe Yehova alijirire? Aliyunvirhe oburhe bunene ku abola balume basharhu. Abayirika oku bali basire anababwira baheme Yubu abasalilire.​—Yob. 42:7-9.

16. Bichi rhwakayiga kugerera emifano mibi Elifazi, Bildadi na Zofari balilekere?

16 Hali binene rhwakayiga kugerera emifano mibi Elifazi, Bildadi na Zofari balilekere. Ech’oburhanzi, rhurhakwanene kuchira bene-berhu olubanja. (Mt. 7:1-5) Ahali h’okujira ntyo, rhukwanene rhubayunvirize bwinja embere y’okuderha. Nantyo rhwanagala kumenya ehali yabo. (1 Pe. 3:8) Echa kabiri, nka rhuli rhwaderha, bihemere rhumenye ebinwa byerhu bili bya nyabachi n’akaba kweri ebi rhuli rhwaderha binali binja n’akaba binali by’okuli. (Efe. 4:25) Echa kasharhu, Yehova analolereza ebi rhuli rhwabwirana buli muguma n’owindi.

17. Bichi rhwakayiga kugerera omufano gwa Elihu?

17 Mu balume bane bayinjaga kurhangula Yubu, haliri Elihu w’omu buko bwa Abrahamu. Aliri ayunviriza gurhe Yubu n’abola balume basharhu bali baderha. Bibonekene oku alirhegere bwinja-bwinja okurhwiri ku byoshi byaliri byaderhwa bulala aligalire kuha Yubu echirhulirizo chakamurhabere y’ashuba kugwarha amawazo makwirire. (Yob. 33:1, 6, 17) Elihu alibwene oku bili by’akamaro emunda ali okuheba Yehova embere, s’arhali yewe yenyine changwa owindi muntu. (Yob. 32:21, 22; 37:23, 24) Kugerera omufano gwa Elihu, rhwamayiga oku hali akasanzi k’okusira n’okuyunviriza. (Yak. 1:19) Rhwashubire kuyiga oku amango rhuli rhwahanula omuntu, ech’oburhanzi rhukwanene kuchisezako, kuli kulerhera Yehova erenge, s’arhali rhwewe rhwenyine.

18. Gurhe rhwakayerekana oku rhusimisizwe n’oluhembo l’oluderho?

18 Rhwakayerekana oku rhusimsizwe n’oluhembo l’oluderho omu kukulikira ebi Ebiblia ederhere oku bilolere amango na gurhe rhwakaderha. Omwami Sulemani aliyerekezwe n’eroho lya Mungu amango ayandikaga ntya: “Kuguma n’amapome me oro zili oku bintu bye arja (mabale m’akachiro) bipambirwe, intyo kun’echinwa chaderherwe omu kasanzi kakwanene chiba.” (Mez. 25:11) Amango rhuli rhwayunviriza bwinja-bwinja ebi abandi bali baderha n’okurhanga kuwaza embere y’okuderha, ebinwa byerhu byakaba kuguma n’amola mapome me oro​—byoshi byaba bikwanene binali binja bwenene. Ahola, byoshi rhwaderha bibe bigeke changwa binene, echinwa cherhu chayumbaka abandi, na Yehova anasimiswa nerhu. (Mez. 23:15; Efe. 4:29) Okuderha okuli, eyila ye njira nyinja y’okuyerekana obusime bwerhu eju y’olola luhembo Mungu arhuhere!

WIMBO 82 “Acheni Nuru Yenu Iangaze”

^ mus. 5 Omwazi gwa Mungu guherhe amakanuni makarhurhabala rhumenye amango m’okuderha n’amango m’okusira. Amango rhwamamenya n’okukolesa ebi Ebiblia ederhere, ebinwa byerhu byasimisa Yehova.

^ mus. 62 AMAFASIRIYO M’EFOTO: Mwali-werhu amaha owindi mwali-werhu ehano ly’obwenge.

^ mus. 64 AMAFASIRIYO M’EFOTO: Mwene-werhu ali ahana empanulo oku bilolere obusafi.

^ mus. 66 AMAFASIRIYO M’EFOTO: Omu kasanzi kakwanene, Abigaili aderha na Daudi, anapata amatokeo makwirire.

^ mus. 68 AMAFASIRIYO M’EFOTO: Omulume n’omukazi bali bachibuza kuheba embuga ebintu bilolere akasi kerhu omu chihugo kalahizwe.

^ mus. 70 AMAFASIRIYO M’EFOTO: Omushamuka amenye bwinja akaba ntaye n’omuguma wakayunva ah’ali aderha esiri z’echibaga.