Skip to content

Shimbukira oku mukololo gw'ebili mo

MWAZI G’OKUYIGA 44

Abana Bawe Nji Banakolera Yehova Amango Bakula Si?

Abana Bawe Nji Banakolera Yehova Amango Bakula Si?

“Yesu agenderera kugwarha bwengehe bunene n’okukula omu hali y’omubiri anagenderera kuyemerwa na Mungu n’abantu.”​—LU. 2:52.

WIMBO 134 Watoto— Amana Kutoka kwa Mungu

OKU BUGEKE *

1. Muhigo guhe gwinja buli muguma akwanene arhole?

EBY’ABAZERE banachishoga kujira, bizigana kuhuma n’oku bana babo omu bisanzi bilehere. Nk’abazere barholere emihigo ebihire, bakalerhera abana babo bibazo binene. Aliko nka barholere emihigo minja banarhabala abana babo bagwerhe obusime banatoshike omu kalamo. Aliko kweri, abana nabo bakwanene barhole emihigo minja. Omuhigo gwinja buli muguma werhu akwanene kurhola, guli gwa kukolera Darha w’obuzigire w’embingu Yehova.​—Zb. 73:28.

2. Mihigo ehe minja Yesu n’abazere bage balirholere?

2 Abazere ba Yesu balihigirire okurhabala abana babo bakolera Yehova, n’ebi abola bazere bachishogaga kujira byaliyerekene oku okukolera Yehova, che chaliri chintu ch’akamaro omu kalamo kabo. (Lu. 2:40, 41, 52) Yesu naye alirholere emihigo minja yamurhabalaga kukola ebi Yehova alilonzeze akole. (Mt. 4:1-10) Yesu akulire aba mulume mwinja, mwimana, na w’obushiru; k’okuderha murhabana wakarhuma abazere bali bakolera Mungu bachivuga n’okugwarha omwishingo nk’omwana wabo abere nkaye.

3. Bibazo bihe rhwashubizako mu gunola mwazi?

3 Mu gunola mwazi rhwaganirira ku binola bibazo: Bintu bihe binja Yehova alichishogere oku bilolere Yesu? Bichi ebi Yusufu na Mariya bachishogaga kujira byakayigiriza abazere ba Bakristu? Na bichi ebi Yesu achishogaga kujira byakayigiriza Abakristu b’emisole?

OYIGE OMUFANO GWA YEHOVA

4. Chintu chihe ch’akamaro Yehova alichishogere eju y’Omugala?

4 Yehova alichishogere Yesu abazere benja bwenene. (Mt. 1:18-23; Lu. 1:26-38) Ebinwa bya Mariya birhengere oku murhima bili omu Biblia, biyerekene kangana gurhe alizigire Yehova n’Echinwa chage bwenene. (Lu. 1:46-55) N’okuntu Yusufu akulikiraga ehano lya Yehova, kuyerekene oku aliyubahire Mungu analilonzeze kumusimisa.​—Mt. 1:24.

5-6. Bichi Yehova alilekere Omugala ageremo?

5 Hala ku Yehova arhachishogaga abantu bachirire mpu ba babage bazere ba Yesu. Enterekero Yusufu na Mariya bahanaga amango Yesu amalaga kuburhwa, eyerekene oku baliri bakene. (Lu. 2:24) Nkabaga Yusufu aliherhe hiju yigeke alishomekere oku nju yage omu Nazareti akazaga kolera mu akasi kage k’okuranda empaho. Bakwanene kuba eyi barhaligwerhe furanga zinene changwa bintu binene by’omubiri, ahanene bulala omulala gwabo gwaliri gwayushuka bagwarha bana 7 changwa kurhalusa.​—Mt. 13:55, 56.

6 Yehova aliri alanga Yesu ku bibazo biguma-biguma, aliko arhalangaga Omugala oku bibazo byoshi ahuranaga nabyo. (Mt. 2:13-15) Omufano, Yesu aligwerhe abantu b’omulala barhalimuyemerere. Waza gurhe byalivunire Yesu omurhima okubona gurhe aliherhe abantu b’omulala gwage balirhangire kulahira oku arhali ye Masiya. (Mk. 3:21; Yoh. 7:5) Kandi, bibonekene oku Yusufu afaga eyi Yesu achili musole, n’echola chakarhumire agwarha bibazo binene. Olufu lwa Yusufu lwakarhumire Yesu yewe nka fula ayinja akola akasi eshe aliri akola k’okushishikala omulala gwabo. (Mk. 6:3) Oku Yesu aliri agenderera kukula, aliri ayiga gurhe akashishikala bwinja omulala gwabo. Bibonekene oku alikwanene akole bwenene y’abayenezeza ebi balikenere. Bobola alimenyere naye murhamo gungana gurhe omuntu anayunva enyuma y’okumala kukola olusiku loshi.

Bazere we, murheganye abana benyu oku bibabuganana nabyo omu kalamo, omu kubayigiriza bayinje balonza amahano omu Chinwa cha Mungu (Olole echifungo cha 7) *

7. a) Bibazo bihe byarhabala abalume n’abakazi bashabene amango bali balemba abana babo? b) Nka gurhe olwandiko lwa Mezali 2:1-6 lwakarhabala abazere omu kuyigiriza abana babo?

7 Akaba muli mulume n’omukazi bashabene munalonzenze kuburha abana, muchibaze ntya: ‘Rhunali bantu berhohye, bazigira Yehova n’Echinwa chage si? Ka Yehova akachirhwishoga yi rhushishikala akabonjo k’akamaro si?’ (Zb. 127:3, 4) Akaba okol’oli muzere ochibaze ntya: ‘Inandi nayigiriza abana bani akamaro k’okukola bwenene si?’ (Muh. 3:12, 13) ‘Inandi najira okwani koshi ngalire yi ndanga abana bani oku buhanya boshi-boshi changwa ebintu bibi bakahurana nabyo mu linalola gulu libi lya Shetani si?’ (Mez. 22:3) Ntako wakalanga abana bawe oku bibazo byoshi bakahurana nabyo. Birhakashobokana okujira ntyo. Aliko wakabarheganya oku bibazo bakahurana nabyo omu kalamo, omu kugenderera kubayigiriza omu njira y’obuzigire nka gurhe bakalonza oburhabale omu Biblia. (Osome Mezali 2:1-6.) Omufano, akaba hali omuntu w’omu mulala wachishogere okuleka okuli, orhabale abana bawe bayige kugerera Ebiblia bulagurhe kuli kw’akamaro bwenene okungenderera kubera bimana embere za Yehova. (Zb. 31:23) Changwa nk’omuntu muzigire w’omu mulala amafa, oyereke abana bawe amandiko makabarhabala bahime ogola mugayo n’okushuba kugwarha omurhula.​—2 Ko. 1:3, 4; 2 Ti. 3:16.

OYIGE OMUFANO GWA YUSUFU NA MARIYA

8. Hano lichi lili omu Kumbukumbu la Torati 6:6, 7 Yusufu na Mariya balikulikire?

8 Bibonekene oku Yusufu na Mariya balirhabere Yesu abe muntu okulire oyemererwe na Mungu bulala balikulikire amahano Yehova alihere abazere. (Osome Kumbukumbu la Torati 6:6, 7.) Yusufu na Mariya balizigire Yehova bwenene, n’omuhigo gwabo gukulu gwaliri g’okurhabala abana babo nabo bakuze obuzigire buli nk’obola.

9. Bichi by’akamaro Yusufu na Mariya balichishogere kujira?

9 Yusufu na Mariya balichishogere okugenderera kuharamya Yehova oku kahunda haguma n’abana babo. Nta ngangane, baliri bahika oku mbuganano za buli boso omu sinagogi ye Nazareti, chiro n’okuhika oku Pasaka ya buli mwaka omu Yerusalemu. (Lu. 2:41; 4:16) Bakaba eyi baliri bakolesa olola lugenzi l’omulala l’okuja Eyerusalemu omu kuyigiriza Yesu na bene-babo oku bilolere ebyahikiraga olubaga lwa Mungu omu siku z’embere, nkabaga oku bali m’olola lugenzi baliri balambagirira ezola eneo ziderherwe omu mandiko. Bikwanene kuba eyi birhalichiyorehere Yusufu na Mariya okugenderera kuharamya Yehova oku kahunda amango balikola baherhe bana banene. Aliko olole emigisho balipatire! Bulala balihebere okuharamya Yehova oku nafasi y’oburhanzi, omulala gwabo gwaligenderere kuchishwekera ku Yehova.

10. Bichi omufano gwa Yusufu na Mariya guyigirize abazere ba Bakristu?

10 Bichi omufano gwa Yusufu na Mariya gwakayigiriza abazere bakengere Mungu? Oyereke abana bawe kugerera ebinwa n’ebijiro byawe oku ozigire Yehova bwenene. Omenye ok’oluhembo lw’akamaro bwenene wakabaha kuli kubarhabala bazigire Yehova. N’echintu chiguma omu bintu by’akamaro wakabayigiriza, kuli kubarhabala bamenye gurhe bakagenderera kujira ebintu by’ekiroho nk’okuyiga, okusalira, okuja oku mbuganano, n’okuja oku mahubiri. (1 Ti. 6:6) Kweri, okwanene kuha abana bawe ebintu by’omubiri bakenere. (1 Ti. 5:8) Aliko oyibuke oku, obwira bukomere abana bawe bagwerhe haguma na Yehova bunjibwabayokola oku bizinda bwa linola gulu libi n’okubaheba omu gulu lihyahya, s’arhali ebintu by’omubiri bagwerhe. *​—Eze. 7:19; 1 Ti. 4:8.

Bihebere omurhima bwenene okubona abazere b’Abakristu bali barhola emihigo y’ekiroho eju y’emilala yabo! (Olole echifungo che 11) *

11. a) Gurhe ehano lili omu 1 Timoteo 6:17-19 lirhabere abazere barhole emihigo minja amango bali balemba abana babo? b) Mihigo michi omulala gwawe gwakarhola, na migisho michi gwakapata omu kujira ntyo? (Olole echisanduku: “ Mihigo Michi Ogwerhe?”)

11 Bihebere omurhima bwenene okubona bazere banene ba Bakristu balibachishoga okurhabala abana babo bagwarhe obwira bukomere haguma na Yehova! Banali bagenderera kuharamya haguma nabo. Banahika oku mbuganano z’echibaga n’oku mbuganano zikulu haguma. N’okuja omu kasi k’okuhubiri haguma nabo. Milala miguma egwerhe obuhashe b’okuja kuhubiri omu eneo erhava yahubiribwa. Abandi banaja lambagirira Ebeteli changwa kuja kurhabala kuyumbaka enju zinakoleswa n’olubaga lwa Yehova. Emilala enachishoga kukola amola makasi, ekwanene kukolesa efuranga, nkabaga hanali na bibazo bilebe banahurana nabyo. Aliko emigisho banapata kweri enabachiza ekiroho. (Osome 1 Timoteo 6:17-19.) Abana banalembwa omu milala eli k’eyola banazigana kugendereza engeso zinja bayigaga, na ntalusiku nji bachiganya! *​—Mez. 10:22.

OYIGE OMUFANO GWA YESU

12. Bichi Yesu alikwanene kujira amango aliri akula?

12 Buli mango Eshe wa Yesu w’embingu anachishoga ebinja, n’abazere bage b’oku gulu baliri barhola emihigo y’obwengehe. Aliko amango Yesu akula alikwanene achishoge binene by’okujira. (Gal. 6:5) Kuguma na buli muguma werhu, naye aliherhe obuhashe Yehova arhuhere, k’okuderha obuhuru b’okuchishoga. Nk’alonzaga, akachishogere okujira ebi musimisize yenyine. Aliko ahali h’okujira ntyo, achishoga okugendereza obwira bukomere haguma na Yehova. (Yoh. 8:29) Nka gurhe omufano gwage gwakarhabala emisole zene?

Misole we, nta lusiku nji mulahirage ehano ly’abazere (Olole echifungo che 13) *

13. Chintu chihe ch’akamaro Yesu alichishogere amango alichili musole?

13 Amango Yesu alichili murhabana mudorho, achishoga okukenga abazere bage. Nta lusiku alilahire ehano ly’abazere bage, n’okuwaza oku alimenyere binene kubalusha. Ahubwe, “aligenderere kuchirhohya embere zabo.” (Lu. 2:51) Yesu aliri fula, echola chiyerekene oku aligwerhe makasi manene alikwanene akole. Analiri ajira okwage koshi agalire yi amakola. Kweri, aliri achihanga kuyiga akasi k’okuranda empaho eshe-mulezi aliri amuyigiriza yi ayenezeza omulala gwabo ebi gukenere.

14. Bichi birhuyerekere oku Yesu aliri mwanafunzi mwinja w’Echinwa cha Mungu?

14 Bibonekene oku abazere ba Yesu baliri bamubwira nka gurhe aburhwaga omu njira esomerene, n’ebi abarhumwa ba Mungu baliri baderha oku bimuyerekere. (Lu. 2:8-19, 25-38) Yesu arhatoshekaga n’ebi baliri bamubwira; aliko naye arhola akasanzi k’okuyiga amandiko bwage-bwage. Bichi birhuyerekere oku Yesu aliri mwanafunzi mwinja w’Echinwa cha Mungu? Bulala amango alichili murhabana mudorho, abalimu b’omu Yerusalemu “baliri basomerwa buli mango n’obumenyi bwage n’ebishubizo byage.” (Lu. 2:46 ,47) N’amango Yesu aligwerhe myaka 12 yonyine, abaga achiyemezeze yenyine oku Yehova ali Eshe.​—Lu. 2:42, 43, 49.

15. Nka gurhe Yesu aliyerekene oku achishogere kujira obulonza bwa Yehova?

15 Amango Yesu amenya akasi agwerhe omu muhigo gwa Yehova, achishoga okujira obulonza bwa Yehova. (Yoh. 6:38) Alimenyere oku bantu banene bakamushombere n’echola chakamuvunire omurhima amango akalemere achiwazako bwenene. Aliko chiro akaba ntyo, achishoga okugenderera kukenga Yehova. Amango Yesu abatizwa omu mwaka gwa 29 N.K.Y., echintu ch’akamaro bwenene alichisezeko omu kalamo kage, kwaliri kujira ebi Yehova alisimire ajire. (Ebr. 10:5-7) Chiro n’amango aliri hofi kufa oku murhi gw’amalibuko, Yesu arhaganganaga kujira obulonza bw’Eshe.​—Yoh. 19:30.

16. Somo lihe ly’akamaro omufano gwa Yesu gwakayigiriza abana?

16 Okenge abazere bawe. Kuguma na Yusufu na Mariya, abazere bawe barhashinganene. Aliko, omenye oku Yehova abahere akasi k’okukulanga, k’okukuyigiriza, n’okukuyerekeza. Nk’oyunvirize amahano balibakuha n’okubakenga, ebintu “byakugendera bwinja.”​—Efe. 6:1-4.

17. Nk’oku olwandiko lwa Yoshua 24:15 luderhere, muhigo guchi emisole ekwanene kuchirholera?

17 Ochishoge nde wakolera. Okwanene ochiyemeze woyo wenyine Yehova ali nde, obulonza bwage bili bichi, na nka gurhe wakabujira omu kalamo kawe. (Ro. 12:2) Ahola wanajawagala kurhola omuhigo gw’akamaro bwenene omu kalamo kawe, k’okuderha omuhigo g’okukolera Yehova. (Osome Yoshua 24:15; Muh. 12:1) Nk’ogenderere kusoma n’okuyiga Ebiblia oku kahunda, obuzigire bwawe ku Yehova bwagenderera kukula, n’obwemere bwawe bwakomera.

18. Bichi emisole ekwanene echishoge kujira, na nyungu zichi bakapata nka bajirire ntyo?

18 Ochishoge kuheba obulonza bwa Yehova oku nafasi y’oburhanzi omu kalamo kawe. Egulu lya Shetani lili lyanihiza oku nk’okoleseze empano zawe omu kujira ebi kusimisize wenyine, wagwarha obusime. Aliko rhumenyere oku balala banachiseza oku mihigo y’okulonza ebintu by’omubiri, banachilibuza bowe bonyine “buli hantu na malumwa manene.” (1 Ti. 6:9, 10) Aliko nk’ochishogere okuyunviriza Yehova n’okuheba obulonza bwage oku nafasi y’oburhanzi omu kalamo kawe, akalamo kawe kaba kenja, “wanakola n’obwengehe.”​—Yos. 1:8.

BICHI WACHISHOGA KUJIRA?

19. Bichi abazere bakwanene kuyibuka?

19 Bazere we, mujire oku mugalire koshi omu kurhabala abana benyu bakolere Yehova. Mumulangalire, naye abarhabala murhole emihigo y’obwengehe. (Mez. 3:5, 6) Oyibuke oku abana bawe bashumikwa bwenene n’eby’oli wajira kulusha eby’oli waderha. Bobola orhole emihigo yarhabala abana bawe bayemerwe na Yehova.

20. Migisho michi emisole yapata nk’echishogere okukolera Yehova?

20 Misole we, abazere benyu bakabarhabala murhole emihigo y’obwengehe omu kalamo. Aliko nenyu mukwanene murhole emihigo minja yi musimisa Mungu. Che chirhumire muyige Yesu, munachishoge okukolera Yisho w’obuzigire w’embingu. Nka mujirire ntyo, mwagwarha binene by’okukola, emigisho, n’omwishingo omu kalamo zene. (1 Ti. 4:16) N’omu siku zayinja, nji mwagwarha akalamo kali mu mwishingo gunene bwenene!

WIMBO 133 Mwabudu Yehova Ujanani

^ mus. 5 Abazere ba Bakristu basima abana babo nji bagwarhe obusime n’okukolera Yehova amango bakula. Bichi abazere bakachishoga kujira byakarhabala abana babo nji bahikire ogola muhigo? Bichi Abakristu b’emisole bakwanene bachishoge kujira yi bagwarha akalamo kakwirire? Gunola mwazi gwashubiza kw’ebyola bibazo.

^ mus. 10 Olole echitabu, Ibada Safi ya Yehova—Inarudishwa Tena!, uku. 69-70, fu. 17-18.

^ mus. 11 Olole echisanduku “Siwezi Kuwazia Kuwa Na Wazazi Bora Kuliko Hawa” chili omu Amkeni! Mwezi gwe 10, 2011, uku. 20, n’omwazi “Barua ya Pekee kwa Wazazi Wao” guli omu Amkeni!, y’omu Siku 8 Mwezi gwa 3, 1 999, uku. 25.

^ mus. 66 AMAFASIRIYO M’EFOTO: Mariya akwanene kuba ey’alirhabere Yesu azigire Yehova bwenene amango alichili musole. Zene, abakazi nabo bali barhabala abana babo bazigire Yehova bwenene.

^ mus. 68 AMAFASIRIYO M’EFOTO: Yusufu akwanene kuba ey’aliri asima kuja omu sinagogi haguma n’omulala gwage. Zene, abalume nabo bali basima kuja oku mbuganano z’echibaga haguma n’emilala yabo.

^ mus. 70 AMAFASIRIYO M’EFOTO: Yesu alilekere eshe amuyigirize akasi. Emisole nayo zene ekwanene eleke b’eshe babayigirize amakasi.