Hla mus rau

Mus rau cov ntsiab lus

COV LUS QHIA NTXIV

Hnub Txiav Txim Zoo Li Cas?

Hnub Txiav Txim Zoo Li Cas?

THAUM koj hnov txog Hnub Txiav Txim, ua rau koj xav txog dabtsi? Coob leej xav tias thaum txog Hnub Txiav Txim yuav muaj tsheej plhom leej los ib tug zuj zus rau ntawm Vajtswv lub zwm txwv, ces lawv yuav raug txiav txim. Ib txhia yuav tau mus saum ntuj thiab nyob kaj siab lug, hos lwm cov yuav raug tsim txom mus ib txhis. Tiamsis phau Vajlugkub tsis qhia li ntawd. Vajtswv Txojlus qhia tias Hnub Txiav Txim tsis yog ib hnub uas sawvdaws yuav txhawj ntshai. Tiamsis Hnub Txiav Txim yuav yog ib lub sijhawm uas kho kom noob neej rov qab zoo kawg nkaus li thaum chiv keeb.

Hauv Qhia Tshwm 20:11, 12, tus tubtxib Yauhas sau li no txog Hnub Txiav Txim: “Kuv pom ib lub zwm txwv loj dawb paug thiab pom tus uas zaum saum lub zwm txwv ntawd. Lub ntuj thiab lub ntiajteb txawm yaj ntshis ntawm nws lub xubntiag mus, tsis muaj chaw rau tej ntawd nyob dua li lawm. Kuv pom cov neeg tuag lawd tus hlob tus yau sawv ntsug ntawm lub zwm txwv xubntiag thiab tej phau ntawv kuj raug muab nthuav. Thiab muaj dua ib phau ntawv raug muab nthuav, yog phau ntawv txojsia. Cov neeg tuag lawd kuj raug txiav txim raws li lawv tau ua uas sau cia rau tej phau ntawv ntawd.” Tus Txiav Txim hauv nqe no yog leejtwg?

Vajtswv Yehauvas yog Tus Txiav Txim uas loj tshaj plaws. Tiamsis nws tsa lwm tus los tuav tes haujlwm no. Raws li Tubtxib Tes Haujlwm 17:31, tus tubtxib Povlauj hais tias Vajtswv “twb teem ib hnub cia lawm mas hnub ntawd nws yuav kom tus uas nws twb teem cia lawd txiav txim ncaj ncees rau lub ntiajteb.” Vajtswv tsa Yexus Khetos los ua Tus Txiav Txim. (Yauhas 5:22) Ua li Hnub Txiav Txim pib thaum twg thiab yuav ntev npaum li cas?

Phau Qhia Tshwm qhia tias Hnub Txiav Txim yuav pib tom qab ntsuj rog Amakedoo, uas yog lub sijhawm Xatas lub sim ceeb hauv ntiajteb raug rhuav tshem. * (Qhia Tshwm 16:14, 16; 19:19–20:3) Tom qab Amakedoo, Xatas thiab nws cov dab yuav raug kaw 1,000 xyoo hauv ib lub qhov tob tob. Lub sijhawm ntawd, cov 144,000 leej uas tau mus saum ntuj yuav ua cov txiav txim thiab yuav ua vajntxwv “nrog Khetos kav ib txhiab xyoo.” (Qhia Tshwm 14:1-3; 20:1-4; Loos 8:17) Hnub Txiav Txim tsis yog ntev li ib hnub ib hmos xwb. Tiamsis Hnub Txiav Txim ntawd yuav ntev txog 1,000 xyoo.

Lub sijhawm 1,000 xyoo ntawd, Yexus Khetos yuav “txiav txim rau cov neeg ciaj thiab cov neeg tuag.” (2 Timaute 4:1) “Cov neeg ciaj” yog “pab neeg coob coob” uas dim Amakedoo. (Qhia Tshwm 7:9-17) Yauhas kuj pom “cov neeg tuag lawd . . . sawv ntsug ntawm lub zwm txwv” txiav txim. Yexus tau cog lus tias, “txhua tus uas nyob hauv qhov ntxa yuav hnov leej Tub [Khetos] lub suab thiab yuav tawm los.” (Yauhas 5:28, 29; Tubtxib Tes Haujlwm 24:15) Tiamsis cov neeg no yuav raug txiav txim li cas?

Raws li Yauhas zaj yog toog, “tej phau ntawv kuj raug muab nthuav,” thiab “cov neeg tuag lawd kuj raug txiav txim raws li lawv tau ua uas sau cia rau tej phau ntawv ntawd.” (Qhia Tshwm 20:12) Cov ntawv ntawd puas yog sau txog tibneeg lub neej yav tas los? Tsis yog. Phau Vajlugkub qhia tias: “Tus uas tuag lawd kuj dim lub txim lawm.” (Loos 6:7) Yog li ntawd, Vajtswv yuav tsis suav txim rau tej uas lawv tau ua, ua ntej lawv tuag. Cov ntawv ntawd yuav qhia txog dabtsi? Yuav qhia txog tej yam uas Vajtswv xav kom tibneeg ua ntxiv. Yuav kom lawv tau nyob mus ib txhis, cov uas dim Amakedoo, thiab cov uas ciaj sawv rov los yuav tsum mloog Vajtswv tej lus sam hwm thiab mloog tej kevcai uas nws rhawv tshiab rau lub sijhawm 1,000 xyoo ntawd. Yog li ntawd, tibneeg yuav raug txiav txim raws li tej uas lawv ua rau lub sijhawm 1,000 xyoo ntawd.

Thaum txog Hnub Txiav Txim, yuav yog thawj zaug uas tsheej plhom leej tau los kawm thiab coj li Vajtswv nyiam. Yog li ntawd, yuav muaj kev cob qhia thoob qab ntuj. Thaum ntawd “tej neeg hauv qab ntuj kuj kawm paub [Vajtswv] txojkev ncaj ncees.” (Yaxaya 26:9) Tiamsis tsis yog txhua tus yuav kam coj raws li Vajtswv hais. Yaxaya 26:10 hais tias: “Cov neeg limhiam mas lawv yuav tsis kawm paub txojkev ncaj ncees. Lawv nyob hauv lub tebchaws ncaj ncees los lawv tseem ua phem thiab lawv tsis quav ntsej [Yehauvas] lub hwjchim meej mom.” Hnub Txiav Txim ntawd cov neeg limhiam no yuav raug rhuav tshem mus ib txhis.​—Yaxaya 65:20.

Thaum xaus Hnub Txiav Txim, cov uas dim yuav “rov tau txojsia” zoo kawg nkaus uas Adas thiab Eva muab ua plam lawm. (Qhia Tshwm 20:5) Yog li ntawd, Hnub Txiav Txim yuav yog ib lub sijhawm uas kho kom noob neej rov qab zoo kawg nkaus li thaum chiv keeb. (1 Khaulee 15:24-28) Ces tom qab ntawd tibneeg yuav raug sim zaum kawg nkaus. Vajtswv yuav tso Xatas tawm hauv lub qhov tob tob los thiab Nws yuav cia Xatas sim ntxias noob neej yuam kev rau zaum kawg nkaus. (Qhia Tshwm 20:3, 7-10) Cov uas tsis ua li Xatas hais yuav pom cov lus cog tseg no muaj tiav: “Cov ncaj ncees yuav tau lub tebchaws ua lawv teej lawv tug, thiab tau nyob rau hauv mus ib txhis.” (Ntawv Nkauj 37:29) Yog li ntawd, Hnub Txiav Txim yuav yog ib lub sijhawm zoo kawg nkaus rau cov neeg ncaj ncees!

^ nqe 4 Yog tias xav kawm ntxiv txog Amakedoo, mus saib phau ntawv, Insight on the Scriptures, Volume 1, sab 594-595, 1037-1038 uas Yehauvas Cov Timkhawv luam tawm.