Hla mus rau

Mus rau cov ntsiab lus

Tej Uas Peb Xav Paub

Tej Uas Peb Xav Paub

Cov lus Paulus hais hauv 1 Kauleethaus 15:29, puas yog nws hais tias cov Khixatia thaum ub ib txhia ua kevcai raus dej rau cov neeg uas tuag lawm?

Tsis yog. Phau Vajlugkub thiab tej ntaub ntawv keeb kwm tsis muaj ib qho hais tias cov Khixatia thaum ub ua kevcai raus dej rau cov neeg uas tuag lawm.

Muaj tej phau Vajlugkub, thaum neeg nyeem txog nqi no yeej ua rau lawv xav tias nyob rau Paulus tiam muaj neeg ua kevcai raus dej rau cov uas tuag lawm. Muab piv txwv li no, phau Vajlugkub Txojlus Txhais Tshiab txhais nqi no tias: “Yog cov uas tuag lawm tsis ciaj sawv rov los li, ua cas tseem muaj neeg ua kevcai raus dej mus pab cov uas tuag thiab?”

Nkenkaulis Lauv-vuj (Gregory Lockwood) uas yog ib tug tshawb fawb txog phau Vajlugkub hais tias phau Vajlugkub thiab tej ntaub ntawv keeb kwm tsis tau hais ib zaug li tias cov neeg thaum ub ua kevcai raus dej rau cov tuag. Tus xibhwb qhia ntawv qib siab hu ua Kaudee Fis (Gordon Fee) sau tias yeej tsis muaj nyob hauv tej ntaub ntawv keeb kwm lossis hauv phau Vajlugkub tias muaj neeg ua kevcai raus dej mus pab cov uas tuag lawm. Phau Vajlugkub Kilis tsis tau hais thiab tsis muaj pov thawj tias cov Khixatia thaum ub lossis lwm cov tshawj tom qab kiag Yexus cov tubtxib tuag tas lawd ua li ntawd.

Yexus sam hwm kom nws cov thwjtim ‘mus qhia txhua haivneeg hauv qab ntuj no thiab muab lawv ua kevcai raus dej. Thiab qhia kom lawv paub coj raws li txhua yam’ uas Yexus qhia rau lawv lawm. (Mathais 28:19, 20) Ua ntej ib tug neeg yuav ua kevcai raus dej, nws yuav tsum kawm kom nws paub Yehauvas thiab Yexus, nws thiaj muaj kev ntseeg thiab paub mloog nkawd lus. Cov uas tuag lawd ua tsis tau li ntawd thiab cov Khixatia uas tseem ua neej nyob los ua tsis tau kevcai raus dej rau cov uas tuag lawm.​—Tej Lus Qhia 9:5, 10; Yauhas 4:1; 1 Kauleethaus 1:14-16.

Yog li ntawd, Paulus ho hais txog dabtsi?

Ib txhia hauv Kauleethaus hais tias cov neeg uas tuag lawm yuav sawv tsis tau hauv qhov tuag rov los. (1 Kauleethaus 15:12) Paulus thiaj ntuas lawv tias lawv xav yuam kev lawm. Paulus hais rau lawv tias nws ‘niaj hnub ntsib kev ploj kev tuag.’ Txawm li ntawd los Paulus ntseeg tias thaum nws tuag lawd Vajtswv yuav tsa nws sawv mus nyob saum ntuj ib yam li Yexus.​—1 Kauleethaus 15:30-32, 42-44.

Paulus xav kom cov Khixatia hauv Kauleethaus to taub tias cov xaiv tseg yuav niaj hnub ntsib kev tsim txom thiab lawv yuav tsum tuag ua ntej Vajtswv tsa lawv sawv rov los. Yog li ntawd, thaum lawv ua kevcai raus dej ces twb yog lawv ‘nrog Yexus Khetos koom ib txojsia lawm. Qhov uas ua kevcai raus rau hauv dej, yog lawv tuag ib yam li Yexus tuag.’ (Loos 6:3) Qhov no qhia tias lawv yuav raug tsim txom thiab raug tua ib yam li Yexus mas Vajtswv mam li tsa lawv sawv mus rau saum ntuj.

Ob xyoos ntau tom qab Yexus ua kevcai raus dej, nws hais rau nws 2 tug tubtxib tias: “Txoj kevcai raus dej uas kuv yuav raus neb puas raus taus?” (Malakaus 10:38, 39) Yexus twb ua kevcai raus dej lawm. Yog li ntawd qhov nov txhais tias vim Yexus ua li Vajtswv hais ces luag thiaj yuav muab nws tua. Paulus los kuj sau rau cov xaiv tseg tias: “Peb cov uas raug kev txomnyem ib yam li Yexus Khetos raug, peb yeej yuav tau Vajtswv lub tshwjchim uas ci ntsa iab ib yam li Yexus Khetos tau thiab.” (Loos 8:16, 17; 2 Kauleethaus 4:17) Ces cov xaiv tseg los yuav tsum tuag, Vajtswv mam li tsa lawv sawv rov los mus nyob saum ntuj.

Raws li peb tham tas los no ces Paulus cov lus kuj txhais tau li no: “Yog cov tuag yuav tsis sawv rov los, vim li cas lawv thiaj ua kevcai raus dej rau txojkev tuag? Yog cov tuag yuav tsis sawv rov los, lawv ho ua kevcai raus dej li ntawd ua dabtsi?”