Hla mus rau

Mus rau cov ntsiab lus

ZAJ KAWM 40

Tuav Rawv Tej Uas Yehauvas Muab Rau Koj

Tuav Rawv Tej Uas Yehauvas Muab Rau Koj

“Timautes, koj khaws tej uas kuv qhia rau koj lawm cia zoo zoo.”​—1 TIMAUTES 6:20.

ZAJ NKAUJ 29 Ua Lub Neej Kom Phim Peb Lub Npe

ZAJ NO THAM TXOG DABTSI? *

1, 2. Raws li 1 Timautes 6:20, Timautes yuav tsum ua dabtsi?

MUAJ TEJ THAUM peb muab tej uas muaj nqis rau peb coj mus rau lwm tus pab khaws cia. Xws li thaum peb muab nyiaj mus tso rau tom tsev tso nyiaj, peb yeej xav tias lawv yuav khaws peb cov nyiaj kom zoo tsis pub muaj neeg nyiag tau. Yog li ntawd peb to taub zoo tias tseem ceeb npaum li cas thaum lwm tus muab ib yam muaj nqis heev rau peb pab khaws cia.

2 Nyeem 1 Timautes 6:20. Tus tubtxib Paulus rov qab hais rau Timautes tias qhov uas nws paub qhov tseeb txog Vajtswv lub ntsiab rau noob neej yog ib yam uas muaj nqis heev. Yehauvas kuj muab tes haujlwm mus “qhia Vajtswv Txojlus” rau Timautes ua thiab. (2 Timautes 4:2, 5) Paulus hais rau Timautes kom nws khaws lossis tuav rawv tej uas Yehauvas muab rau nws cia kom zoo. Yehauvas los kuj muab tej yam uas muaj nqis heev rau peb khaws cia thiab. Tej ntawd yog dabtsi? Thiab vim li cas peb yuav tsum tuav rawv tej ntawd kom zoo?

KHAWS TXHUA YAM PEB KAWM TXOG YEHAUVAS CIA KOM ZOO ZOO

3, 4. Vim li cas qhov uas peb paub qhov tseeb txog phau Vajlugkub thiaj muaj nqis heev ua luaj?

3 Yehauvas muab ib yam uas muaj nqis heev rau peb. Qhov ntawd yog qhov tseeb hauv nws Txojlus. Tej uas peb kawm hauv Vajtswv Txojlus yuav pab kom peb muaj kev sib raug zoo nrog Yehauvas thiab pab kom peb muaj kev zoo siab. Thaum peb ua li tej uas peb kawm ces peb yuav tsis qaug rau kev ntseeg cuav tej lus dag thiab peb yuav ua tau lub neej dawb huv.​—1 Kauleethaus 6:9-11.

4 Yehauvas tsuas pub cov uas txo hwjchim thiab muaj lub siab xav tau txojsia ntev dhawv mus ib txhis los paub qhov tseeb hauv nws Txojlus xwb. (Tes Haujlwm 13:48, NWT ) Lawv ntseeg tias Yehauvas siv tus qhev ncaj thiab ntse los qhia phau Vajlugkub rau Yehauvas cov neeg niaj hnub nimno. (Mathais 11:25; 24:45) Yog tsis muaj tus pab ces peb yeej yuav tsis to taub qhov tseeb hauv phau Vajlugkub thiab tsis muaj ib yam dabtsi tseem ceeb tshaj qhov uas peb to taub phau Vajlugkub no lawm.​—Pajlug 3:13, 15.

5. Yehauvas muab tes haujlwm dabtsi ntxiv rau peb ua?

5 Yehauvas kuj muab tes haujlwm mus qhia qhov tseeb txog nws thiab nws lub ntsiab rau peb ua. (Mathais 24:14) Txoj xov uas peb coj mus qhia rau tibneeg muaj nqis heev rau qhov txoj xov no pab tau tibneeg los ua Yehauvas tsev neeg thiab lawv yuav tau txojsia ib txhis tsis kawg. (1 Timautes 4:16) Txawm tias peb mus tshaj tawm tau ntau thiab tsawg los peb yeej txhawb tes haujlwm uas tseem ceeb tshaj plaws rau lub caij peb nyob no. (1 Timautes 2:3, 4) Yeej yog ib qho koob hmoov zoo kawg nkaus uas peb tau koom nrog Vajtswv ua haujlwm ua ke!​—1 Kauleethaus 3:9, TT.

TUAV RAWV TEJ UAS YEHAUVAS MUAB RAU KOJ!

Thaum ib txhia tso qhov tseeb tseg lawm los Timautes yeej tuav rawv qhov tseeb tsis tso tseg li (Saib nqi 6)

6. Ua li cas rau ib co uas pheej tsis saib tej uas Yehauvas muab rau lawv rau nqi?

6 Nyob rau Timautes tiam, ib co Khixatia tsis saib qhov uas lawv tau koom nrog Vajtswv ua haujlwm ua ke rau nqi. Demas tso tseg tsis nrog Paulus lawm vim nws qaug rau tej khoom hauv lub ntiajteb no. (2 Timautes 4:10) Finkelus thiab Hemaunkenes nkawd tso tseg tsis mus tshaj tawm lawm vim nkawd ntshai tsam luag tawm tsam nkawd ib yam li Paulus. (2 Timautes 1:15) Himena-us, Alexades, thiab Filetus fav xeeb rau Yehauvas thiab tsis teev tiam Nws lawm. (1 Timautes 1:19, 20; 2 Timautes 2:16-18) Yav tas los lawv cov no yeej hlub Yehauvas tiamsis lawv pheej tsis saib tej uas Yehauvas muab rau lawv rau nqi lawv thiaj tso Yehauvas tseg lawm.

7. Xatas yuav haub ntxias peb li cas?

7 Xatas ua li cas kom peb tso tej uas Yehauvas muab rau peb tseg? Xatas siv tej peb saib thiab tej peb nyeem los haub ntxias kom peb tso qhov tseeb tseg zuj zus. Xatas yuav siv peb cov npoj los yaum peb lossis nws yuav tsim txom peb kom peb tso tseg tsis mus tshaj tawm. Nws kuj yuav ntxias kom peb mus mloog cov neeg fav xeeb rau Yehauvas tej lus dag uas “qee leej xav hais tias yog ‘Kev txawj ntse.’” (1 Timautes 6:20, 21) Yog peb mus mloog lawv cov lus dag ces peb yuav tso qhov tseeb tseg.

8. Koj kawm tau li cas los ntawm ib tug kwvtij hu ua Ntaj?

8 Yog peb tsis ceev faj ces peb yuav tso qhov tseeb tseg zuj zus. Xws li ib tug kwvtij hu ua Ntaj * uas nyiam tua nkees (video game) hais tias: “Kuv pib tua nkees thaum kuv muaj li 10 xyoo. Thaum xub thawj kuv tua tej nkees uas zoo xwb. Tiamsis ntev mus ntej tuaj ces kuv txawm tua tej nkees sib ntaus sib tua thiab tej nkees uas muaj dab.” Nws tua nkees ib hnub li 15 txoos teev. Ntaj hais ntxiv tias: “Hauv kuv lub siab kuv yeej paub tias tej nkees kuv tua thiab lub sijhawm kuv siv los tua nkees ua rau kuv txav deb ntawm Yehauvas. Tiamsis kuv tseem dag kuv tus kheej tias tej uas phau Vajlugkub hais tsis yog hais rau kuv.” Yog peb tsis ceev faj ces kev lomzem yuav ua rau peb tuav qhov tseeb tsis ruaj. Yog muaj li no ces peb yuav tso qhov tseeb tseg thiab tsis mus tshaj tawm lawm los kuj muaj.

PEB YUAV TUAV RAWV QHOV TSEEB LI CAS?

9. Raws li 1 Timautes 1:18, 19, Paulus hais kom Timautes ua dabtsi?

9 Nyeem 1 Timautes 1:18, 19. Paulus muab Timautes piv rau ib tug tub rog. (2 Timautes 2:3) Nws hais rau Timautes tias: “Koj yuav tsum muab tej lus ntawd los ua ntaj ua riam, koj thiaj yuav tawmtsam yeej yeebncuab.” Cov Khixatia zoo li cov tub rog li cas? Vim peb yog Khetos cov tub rog, peb yuav tsum coj li cas? Muaj 5 yam uas peb kawm tau los ntawm Paulus zaj lus piv txwv no uas yuav pab tau peb tuav rawv qhov tseeb. Cia peb kawm txog 5 yam no.

10. Vim li cas peb yuav tsum muab siab npuab Vajtswv?

10 Muab siab npuab Vajtswv. Ib tug zoo tub rog sib zog tiv thaiv cov uas nws hlub thiab tej uas muaj nqis rau nws. Paulus txhawb kom Timautes muab siab npuab Vajtswv thiab ua lub neej haum Vajtswv siab. (1 Timautes 4:7) Yog peb hlub Vajtswv thiab muab siab npuab nws ces peb yuav tuav rawv qhov tseeb.​—1 Timautes 4:8-10; 6:6.

Thaum peb mus ua haujlwm ib hnub sab sab los tej zaum peb yuav tau yuam peb tus kheej mus kev sib txoos. Tiamsis peb yuav zoo siab heev thaum peb ua li ntawd! (Saib nqi 11)

11. Vim li cas peb yuav tsum tau yuam peb tus kheej ua qhov zoo?

11 Yuam peb tus kheej ua qhov zoo. Tus tub rog yuav tsum rau siab kawm ua tsov ua rog, nws thiaj npaj txhij thaum muaj tsov muaj rog. Timautes kov yeej Xatas tej kev haub ntxias rau qhov nws ua li Paulus hais es khiav deb ntawm tej kev phem, rau siab ntso xyaum Vajtswv tus yam ntxwv, thiab siv sijhawm nrog cov kwvtij nkauj muam Khixatia ua ke. (2 Timautes 2:22) Timautes yuav tsum yuam nws tus kheej nws thiaj ua tau haum Vajtswv siab. Peb los yuav tsum yuam peb tus kheej, peb thiaj li tsis mus huas tej uas peb lub siab ntshaw. (Loos 7:21-25) Tsis tas li ntawd xwb peb yuav tsum niaj hnub yuam peb tus kheej kom peb thiaj tso tau lub siab qub tseg thiab coj tau Vajtswv tus yam ntxwv. (Efexus 4:22, 24) Thiab thaum peb mus ua haujlwm ib hnub sab sab los peb yuav tau yuam peb tus kheej mus kev sib txoos.​—Henplais 10:24, 25.

12. Yuav ua li cas peb thiaj txawj siv phau Vajlugkub?

12 Yuav kom ib tug tub rog txawj siv nws tej cuab yeej ua rog nws yuav tsum niaj hnub xyaum. Ib yam li ntawd peb yuav tsum txawj siv Vajtswv Txojlus. (2 Timautes 2:15) Peb kawm siv Vajtswv Txojlus thaum peb mus kev sib txoos. Tiamsis yog peb xav pab lwm tus los paub qhov tseeb, peb yuav tsum rau siab ntso kawm Vajlugkub. Vajtswv Txojlus yuav pab kom peb muaj kev ntseeg ruaj khov. Tsis yog peb nyeem phau Vajlugkub xwb tiamsis peb yuav tsum ua tib zoo xav txog tej uas peb nyeem thiab mus tshawb nrhiav peb tej ntaub ntawv kom peb to taub Vajtswv Txojlus zoo thiab paub muab coj los siv. (1 Timautes 4:13-15) Yog peb ua li ntawd ces peb yuav txawj siv Vajtswv Txojlus mus qhia lwm tus. Tsis yog peb yuav nyeem Vajlugkub rau cov uas peb qhia Vajlugkub rau xwb tiamsis peb xav kom lawv to taub lub ntsiab thiab paub muab coj los siv rau lawv lub neej. Yog li ntawd thaum peb yim huab kawm Vajlugkub ces peb yim huab yuav txawj qhia lwm tus.​—2 Timautes 3:16, 17.

13. Raws li Henplais 5:14, vim li cas peb yuav tsum paub zam teeb meem?

13 Paub zam teeb meem. Tus tub rog yuav tsum paub zam tej uas yuav ua kev phom sij rau nws. Peb los yuav tsum paub zam tej yam phem uas yuav ua rau peb plam peb txojkev sib raug zoo nrog Yehauvas. (Pajlug 22:3; nyeem Henplais 5:14.) Xws li peb yuav tsum txawj xaiv tej peb saib thiab tej peb ua kom zoo. Ntau zaus tej uas peb saib hauv TV thiab tej yeeb yaj kiab muaj kev nkauj kev nraug thiab kev phem kev qias uas Yehauvas ntxub. Yog peb tsis zam tej no ces yuav ua rau peb txojkev hlub rau Yehauvas tsuag zuj zus.​—Efexus 5:5, 6.

14. Qhov uas Ntaj pom tias tej nkees uas nws tua tsis zoo rau nws, pab tau nws li cas?

14 Ntaj, tus uas peb nyuam qhuav tham tas los no, pom tias tej nkees sib ntaus sib tua thiab ua txog dab yog ib qho teeb meem loj. Nws thiaj mus tshawb nrhiav peb tej ntaub ntawv hauv Watchtower Library los pab nws daws nws qhov teeb meem. Qhov nws ua no pab tau nws tso tej nkees tsis zoo tseg. Nws tso tseg tsis tua nkees nrog lwm tus saum huab saum cua lossis hauv Is Taws Nej lawm. Ntaj hais tias: “Nimno kuv siv lub sijhawm tua nkees mus ua lwm yam nraum zoov lossis nrog kuv cov phoojywg hauv lub koom txoos ua ke.” Nimno Ntaj ua ib tug tho kev thiab yog ib tug txwj laus.

15. Vim li cas peb yuav tsum tsis txhob mloog cov neeg fav xeeb rau Yehauvas tej lus dag ntxias?

15 Zoo ib yam li Timautes, peb yuav tsum paub zam tsis txhob mus mloog cov neeg fav xeeb rau Yehauvas tej lus dag ntxias. (1 Timautes 4:1, 7; 2 Timautes 2:16) Xws li lawv yuav dag txog peb cov kwvtij nkauj muam lossis hais tej yam uas yuav ua rau peb tsis tso siab rau Yehauvas lub koom haum. Lawv tej lus dag ntxias yuav ua rau peb txojkev ntseeg tsis khov. Vim li cas peb yuav tsum tsis txhob qaug quav rau lawv tej lus dag ntxias? Rau qhov cov neeg no yog cov uas nyiam “sib cav sib ceg” thiab tsis muaj qhov tseeb lawm. (1 Timautes 6:4, 5) Lawv xav kom peb ntseeg lawv tej lus dag thiab ua kom peb tsis ntseeg peb cov kwvtij.

16. Peb yuav tsum tsis txhob cia dabtsi tab kaum peb?

16 Tsis txhob cia ib yam dabtsi los tab kaum koj. Timautes yuav tsum rau siab ntso ua nws tes haujlwm rau Vajtswv thiab tsis txhob cia kev nplua nuj lossis tej qhov txhia chaw los tab kaum nws vim nws yog ‘Yexus Khetos ib tug tubrog uas ncaj ncees.’ (2 Timautes 2:3, 4) Zoo ib yam li Timautes peb yuav tsum tsis txhob mus vuag ub vuag no. Qhov uas ntshaw nyiaj ntshaw txiaj yuav laum tau peb txojkev hlub rau Yehauvas, yuav ua rau peb saib Vajtswv Txojlus tsis muaj nuj nqis, thiab ua rau peb tsis muaj siab mus qhia lwm tus txog Vajtswv Txojlus. (Mathais 13:22) Peb yuav tsum ua lub neej kom yoojyim thiab xub nrhiav Vajtswv lub Nceeg Vaj ua ntej hauv peb lub neej.​—Mathais 6:22-25, 33.

17, 18. Peb yuav tsum ua li cas peb thiaj tiv thaiv tau peb txojkev sib raug zoo nrog Yehauvas?

17 Npaj ua ntej. Tus tub rog yuav tsum xav ua ntej seb nws yuav tiv thaiv nws tus kheej li cas. Yog hais tias peb xav tuav rawv tej uas Yehauvas muab rau peb ces peb yuav tsum xav ua ntej seb peb yuav ua li cas thaum peb pom tej yam tsis zoo.

18 Muab piv xam tias koj yog ib tug neeg ua liaj ua teb. Koj yuav tsum npaj ua ntej tias thaum muaj nag xob nag cua los koj yuav khiav mus nkaum qhovtwg ces txog thaum ntawd koj thiaj paub tias koj yuav ua li cas. Zoo ib yam li ntawd peb yuav tsum xav ua ntej seb peb yuav ua li cas thaum peb pom kev nkauj kev nraug, sib ntaus sib tua ntshav liab vog lossis pom cov neeg fav xeeb rau Yehauvas tej lus haub ntxias saum huab saum cua, hauv ib zaj yeeb yaj kiab, lossis hauv TV. Yog peb ua tib zoo npaj ua ntej ces thaum peb pom tej ntawd peb yuav paub tiv thaiv peb txojkev sib raug zoo nrog Yehauvas thiab ua tau neeg dawb huv.​—Phau Ntawv Nkauj 101:3; 1 Timautes 4:12.

19. Yog peb tuav rawv tej uas Yehauvas muab rau peb kom zoo zoo ces peb yuav tau txais tej koob hmoov zoo li cas?

19 Peb yuav tsum tuav rawv tej uas Yehauvas muab rau peb kom zoo zoo. Tej ntawd yog tej peb kawm hauv phau Vajlugkub thiab tes haujlwm uas Yehauvas muab rau peb mus qhia lwm tus txog nws. Yog peb tuav rawv tej ntawd kom zoo ces peb yuav kaj siab, peb lub neej yuav muaj qab hau thiab peb yuav muaj kev zoo siab thaum peb mus pab lwm tus los paub Yehauvas. Yehauvas yeej yuav pab peb tuav rawv tau tej uas nws muab rau peb kom zoo zoo.​—1 Timautes 6:12, 19.

ZAJ NKAUJ 34 Muab Siab Npuab Vajtswv

^ nqe 5 Yog ib qho koob hmoov zoo kawg nkaus uas Yehauvas cia peb los paub txog nws thiab mus qhia lwm tus txog nws. Zaj kawm no yuav pab kom peb tuav rawv txoj koob hmoov no kom ruaj.

^ nqe 8 Tau muab lub npe no hloov lawm.