Hla mus rau

Mus rau cov ntsiab lus

Cia Li Ruaj Siab Rau Tej Uas Peb Vam Ntsoov

Cia Li Ruaj Siab Rau Tej Uas Peb Vam Ntsoov

“Kev ntseeg yog qhov uas ruaj siab rau tej uas vam ntsoov.”​—HENPLAIS 11:1.

ZAJ NKAUJ: 54, 55

1, 2. (1) Qhov uas peb ruaj siab rau Vajtswv tej lus cog tseg txawv li cas ntawm tej uas tibneeg vam? (2) Peb yuav kawm txog dabtsi hauv zaj no?

YEHAUVAS cog lus tias yav tom hauv ntej yuav muaj ntau yam zoo heev. Nws yuav ua kom nws lub npe dawb huv thiab kom ib puas tsav yam muaj tiav raws li nws lub ntsiab thaum chiv thawj. (Mathai 6:9, 10) Tsis muaj ib yam dabtsi yuav zoo tshaj ntawd. Yehauvas kuj cog lus tias nws yuav pub txojsia ib txhis tsis kawg rau peb, ib txhia yuav mus saum ntuj ib txhia yuav nyob hauv ntiajteb no. Lub sijhawm ntawd yuav zoo tshaj plaws li, puas yog? (Yauhas 10:16; 2 Petus 3:13) Ua ntej lub sijhawm ntawd los txog, peb tso siab tias Yehauvas yeej yuav coj thiab tsom kwm nws haiv neeg kom tiv dhau tiam kawg no.

2 Niaj hnub no tibneeg vam ntau tsav ntau yam, tiamsis lawv tsis paub xyov lawv puas yuav tau raws li lawv lub siab ntshaw. Ib txhia vam tias lawv yuav twv raug nyiaj ntau heev. Tiamsis feem coob tsuas vam qhuav qhuav xwb. Kev ntseeg tsis zoo li ntawd. Phau Vajlugkub hais tias kev ntseeg yog “qhov uas ruaj siab” rau tej uas peb vam ntsoov. Cov uas muaj kev ntseeg yeej ruaj siab tias Yehauvas cov lus cog tseg yuav muaj tiav tiag. (Henplais 11:1) Hauv zaj no peb yuav kawm seb peb yuav ua li cas peb thiaj hajyam ruaj siab rau Vajtswv tej lus cog tseg. Tsis tas li ntawd xwb, peb yuav kawm seb yog peb muaj kev ntseeg ruaj nreeg yuav pab tau peb li cas tamsim no.

3. Ua cas peb thiaj ntseeg tau Yehauvas tej lus cog tseg?

3 Peb yog neeg txhaum, txij thaum peb yug los peb yeej tsis muaj kev ntseeg rau Vajtswv. Yog li ntawd, peb yuav tsum cia Vajtswv lub hwj huam dawb huv pab, peb thiaj muaj kev ntseeg. (Kalatia 5:22) Phau Vajlugkub qhia tias Yehauvas yog tus muaj hwjchim loj kawg nkaus thiab muaj tswvyim tshaj plaws, nws tsis vam leejtwg li. Nws tsis zoo li tibneeg es yuav vam ntsoov yav tom hauv ntej. Tiamsis nws muaj hwjchim ua tau txhua yam tiav raws li nws lub ntsiab. Thaum Yehauvas hais nws tej lus cog tseg, nws thiaj hais yam li tej lus ntawd twb muaj “tiav lawm.” (Nyeem Qhia Tshwm 21:3-6.) Thaum peb kawm paub txog Yehauvas li no, peb thiaj ntseeg ruaj nreeg tias nws yog “tus Vajtswv uas tso siab tau,” thiab nws yuav ua tau txhua yam raws nkaus li nws tej lus cog tseg.​—Kevcai 7:9.

COV TUB QHE TXHEEJ THAUD UAS TUAV KEV NTSEEG RUAJ NREEG

4. Vajtswv cov tub qhe txheej thaud ntseeg li cas?

4 Henplais tshooj 11 qhia txog 16 leej pojniam txivneej uas ruaj siab rau Yehauvas tej lus cog tseg. Tshooj ntawd kuj qhia txog lwm tus uas tau ua haum Yehauvas siab vim lawv tuav kev ntseeg ruaj nreeg. (Henplais 11:39) Lawv puavleej tos ntsoov tus xeeb ntxwv lossis “caj ces” uas Yehauvas tau cog tseg thaum chiv keeb. Lawv paub tias tus xeeb ntxwv ntawd yuav muab Vajtswv cov yeeb ncuab rhuav tshem thiab yuav muab lub ntiajteb kho ua ib lub vaj kaj siab. (Chiv Keeb 3:15) Vajtswv cov tub qhe ruaj siab tias Yehauvas yuav tsa lawv sawv hauv qhov tuag rov los. Puas yog lawv vam tias lawv yuav tau mus saum ntuj? Tsis yog. Lub sijhawm ntawd Yexus twb tsis tau los cog lus tias ib txhia yuav mus saum ntuj. (Kalatia 3:16) Yog li ntawd, lawv tsuas vam tias lawv yuav tau sawv rov los nyob ib lub vaj kaj siab hauv lub ntiajteb no mus ib txhis xwb.​—Ntawv Nkauj 37:11; Yaxaya 26:19; Hauxeya 13:14.

5, 6. (1) Aplahas tsev neeg vam ntsoov dabtsi? (2) Ua cas lawv thiaj tuav tau kev ntseeg ruaj nreeg? (Saib daim duab ntawm sab 15.)

5 Henplais 11:13 hais li no txog Yehauvas cov tub qhe txheej thaum ub: “Cov neeg no huvsi tuag tag rau thaum tseem muaj txojkev ntseeg thiab tsis tau txais tej uas cog lus cia tiamsis lawv kuj pom tej ntawd deb deb thiab zoo siab tos txais.” Lawv tos ntsoov lub qab ntuj tshiab uas Yehauvas tau cog tseg. Aplahas kuj yog ib tug uas xav nyob hauv lub qab ntuj tshiab ntawd thiab. Yexus hais tias Aplahas “zoo siab uas yuav tau pom” lub sijhawm ntawd. (Yauhas 8:56) Xala, Yiha, Yakhauj, thiab coob leej ntau tus kuj tos ntsoov thaum lub Nceeg Vaj “uas Vajtswv tsim thiab Vajtswv ua” yuav kav thoob plaws lub qab ntuj khwb no.​—Henplais 11:8-11.

6 Ua cas Aplahas tsev neeg thiaj tuav tau kev ntseeg ruaj nreeg? Twb yog lawv niaj hnub kawm txog Yehauvas. Muaj tej lub caij Vajtswv txib cov tubtxib saum ntuj los hais lus rau lawv, lossis lawv ua yog toog thiab ua npau suav pom tej uas Vajtswv xav kom lawv ua. Tej zaum kuj muaj cov laus qhia thiab muaj tej ntaub ntawv keeb kwm rau lawv kawm. Aplahas tsev neeg nco ntsoov Vajtswv tej lus cog tseg thiab lawv ua tib zoo xav txog tej ntawd. Thaum kawg lawv thiaj ruaj siab tias Yehauvas yuav ua raws li nws tej lus cog tseg. Txawm lawv raug tawm tsam tsim txom li cas los xij, lawv yeej muab siab npuab Yehauvas tsis tseg.

7. Yehauvas pub dabtsi los pab peb tuav kev ntseeg ruaj nreeg thiab peb yuav tsum ua li cas?

7 Yuav ua li cas peb thiaj tuav tau kev ntseeg ruaj nreeg? Yehauvas pub phau Vajlugkub rau peb kom peb thiaj tau kawm txog nws tej lus cog tseg. Cia peb xyaum Vajtswv cov neeg txheej thaud es siv sijhawm los nyeem Vajtswv Txojlus txhua txhua hnub. Yog peb ua zoo xav txog tej uas peb kawm thiab coj raws li phau Vajlugkub qhia ces peb yuav ua neej kaj siab dua. (Ntawv Nkauj 1:1-3; nyeem Tubtxib Tes Haujlwm 17:11.) Yehauvas kuj siv “tus qhev ncaj thiab ntse” los faib zaub mov ntawm sab kev ntseeg rau sawvdaws noj raws caij raws nyoog. (Mathai 24:45) Yog peb rau siab kawm tej no ces peb yuav muab siab npuab Vajtswv thiab tos ntsoov lub caij uas Nws lub Nceeg Vaj los kav thoob plaws lub qab ntuj khwb no.

8. Thaum peb thov Vajtswv, pab tau peb muaj kev ntseeg li cas ntxiv?

8 Dabtsi kuj pab tau Yehauvas cov tibneeg txheej thaud tuav kev ntseeg ruaj nreeg thiab? Twb yog lawv thov Yehauvas tsis tseg thiaj pab tau lawv. Thaum Yehauvas teb lawv tej lus thov ces yimhuab ua rau lawv muaj kev ntseeg ntxiv. (Nehemi 1:4, 11; Ntawv Nkauj 34:4, 15, 17; Daniyee 9:19-21) Niaj hnub no los kuj zoo ib yam li ntawd thiab. Yog peb thov Yehauvas tsis tseg thiab pom Nws teb peb tej lus thov ces yimhuab ua rau peb muaj kev ntseeg ntxiv. (Nyeem 1 Yauhas 5:14, 15.) Tsis tas li ntawd xwb, peb yuav tsum thov kom Yehauvas pub nws lub hwj huam dawb huv rau peb xwv peb thiaj muaj kev ntseeg ntxiv.​—Luka 11:9, 13.

9. Thaum peb thov Vajtswv, zoo rau peb thov txog dabtsi?

9 Thaum peb thov Yehauvas tsis yog peb tsuas thov kom nws pub ub pub no rau peb xwb, nws twb pub ntau yam zoo kawg nkaus rau peb lawm. Yog li ntawd, peb yuav tsum nco ntsoov qhuas nws thiab ua nws tsaug. (Ntawv Nkauj 40:5) Peb kuj thov kom Vajtswv pab peb cov kwvtij thoob ntiajteb thiab. Peb thov Vajtswv pab cov kwvtij uas “raug kaw” thiab “cov uas coj” peb. Thaum Yehauvas teb peb tej lus thov, yuav ua rau peb txav ze rau Nws thiab muaj kev ntseeg ntxiv.​—Henplais 13:3, 7.

LAWV TUAV KEV NTSEEG RUAJ NREEG

10. Ua cas ib txhia ho ua taus siab tawv es muab siab npuab Vajtswv?

10 Hauv Henplais tshooj 11, tus tubtxib Povlauj hais tias: “Cov pojniam kuj tau lawv tej neeg uas tuag lawd sawv rov los. Qee leej raug kev tsim txom thiab tsis yeem cia tso kom dim kom lawv thiaj tau ciaj sawv los tau txojsia uas zoo dua.” (Henplais 11:35) Coob leej ntau tus tau tiv kev txom nyem los tseem muab siab npuab Vajtswv rau qhov lawv ntseeg tias Vajtswv yeej tsa tau cov tuag sawv rov los. Lawv ntseeg tias txawm lawv tuag lawm los, yav tom hauv ntej, Yehauvas yeej yuav tsa lawv rov los nyob hauv lub ntiajteb no mus ib txhis. Muaj cov uas zoo li Nanpau thiab Xekhaliya uas raug luag muab pob zeb ntaus tuag vim mloog Vajtswv lus. (1 Vajntxwv 21:3, 15; 2 Vaj Keeb Kwm 24:20, 21) Daniyee raug luag muab pov rau hauv qhov tsov ntxhuav. Nws cov phoojywg los kuj raug pov rau hauv cub hluavtaws. Lawv yeem tuag vim lawv tsis kam hla Yehauvas tej kevcai. Daniyee thiab nws cov phoojywg yeej ruaj siab tias Yehauvas yuav pub lub hwj huam dawb huv los pab lawv tiv dhau kev tsim txom.​—Daniyee 3:16-18, 20, 28; 6:13, 16, 21-23; Henplais 11:33, 34.

11. Cov cev Vajtswv lus raug kev txom nyem li cas?

11 Cov uas cev Vajtswv lus los kuj raug kev txom nyem vim lawv tuav kev ntseeg ruaj nreeg. Xws li Mikhaya thiab Yelemi nkawd raug thuam thiab raug kaw. Eliya los kuj raug tawm tsam heev thiab. Phau Vajlugkub hais tias nws “mus mus los los hauv tebchaws moj sab qhua thiab saum tej roob, thiab nyob hauv tej qhov tsua thiab qhov av.” Lawv puavleej raug kev txom nyem tiamsis lawv muab siab npuab Vajtswv vim lawv “ruaj siab” rau tej uas lawv vam ntsoov.​—Henplais 11:1, 36-38; 1 Vajntxwv 18:13; 22:24-27; Yelemi 20:1, 2; 28:10, 11; 32:2.

12. (1) Peb yuav xyaum leejtwg tus qauv? (2) Ua cas Yexus thiaj tiv dhau tej kev txom nyem?

12 Yexus Khetos yog tus uas raug kev txom nyem heev tshaj plaws. Txawm li ntawd los, nws tseem muab siab npuab Yehauvas tsis tseg. Ua cas Yexus thiaj tiv dhau tej kev txom nyem ntawd? Povlauj hais tias Yexus tiv “kom thiaj tau txojkev zoo siab uas nyob tom nws hauv ntej. Nws tsis quav ntsej qhov uas raug txaj muag, thiab nws twb zaum ntawm Vajtswv lub zwm txwv sab xis lawm.” (Henplais 12:2) Povlauj thiaj txhawb kom cov Khixatia ua zoo “xav txog” Yexus tus qauv. (Nyeem Henplais 12:3.) Yog li ntawd, cov Khixatia nyob thawj 100 xyoo thiaj xyaum raws li Yexus. Lawv coob tus tau raug tua pov tseg vim lawv muab siab npuab Yehauvas. Ib tug yog Atipa. (Qhia Tshwm 2:13) Cov Khixatia ntawd twb txais lawv tus nqe zog mus saum ntuj ceeb tsheej lawm. (Henplais 11:35) Tom qab Yexus sawv ua Vajntxwv rau xyoo 1914, Vajtswv pib tsa cov xaiv tseg uas tau tas sim neej lawd sawv zuj zus mus saum ntuj. Vajtswv tsa lawv sawv los muaj lub cev plig uas tsis txawj tuag li lawm. Lawv yuav tau nrog Yexus ua vajntxwv kav noob neej.​—Qhia Tshwm 20:4.

COV TUB QHE NIAJ HNUB NIMNO UAS TUAV KEV NTSEEG RUAJ NREEG

13, 14. Kwvtij Rudolf tiv kev txom nyem zoo li cas thiab ua cas nws ho tuav tau kev ntseeg ruaj nreeg?

13 Vajtswv cov tub qhe coob leej ntau tus tau xyaum raws li Yexus. Txawm lawv raug kev tsim txom los, lawv ua tib zoo xav txog Vajtswv tej lus cog tseg thiab muab siab npuab Vajtswv tsis tseg. Ib tug kwvtij uas tau ua li ntawd yog Rudolf Graichen [lu·daus nkai·kees]. Nws yug hauv tebchaws Ntsaws Mes Nis xyoo 1925. Thaum nws tseem hluas nws niam nws txiv muab tej duab Vajlugkub dai hauv tsev. Nws hais tias: “Muaj ib daim muaj tus hma thiab tus yaj, tus menyuam tshis thiab tus tsov pom txwv, tus menyuam nyuj thiab tus tsov ntxhuav nyob ua ke sib haum xeeb, thiab muaj ib tug metub coj lawv kev.” (Yaxaya 11:6-9) Cov duab ntawd ua rau Rudolf niaj hnub xav txog lub vaj kaj siab, thiab ua rau nws yimhuab ruaj siab rau Vajtswv tej lus cog tseg. Thaum cov tub ceev xwm Nazi Gestapo [na·txi nke·xi·ta·paus] ntes nws coj mus kaw thiab tsim txom hnyav heev tau ntau lub xyoos los, nws yeej tsis tso Yehauvas tseg. Thiab thaum nws raug pab tub ceev xwm hu ua Stasi [xi·ta·xim] tsim txom los, nws yeej tiv dhau huvsi.

14 Rudolf kuj raug lwm yam kev txom nyem thiab. Thaum nws niam raug ntes mus kaw hauv lub yeej hu ua Ravensbrück [la·vee·nplawm], nws niam txawm muaj ib tug mob hnyav heev ces tuag lawm. Nws txiv los, ho suam npe tsis lees ua Yehauvas ib tug Timkhawv lawm thiab. Txawm li ntawd los, Rudolf tseem tuav kev ntseeg ruaj nreeg. Tom qab Rudolf tawm hauv tsev loj cuj los, nws tau ua ib tug saib xyuas thaj tsam. Nws kuj raug caw mus kawm hauv lub tsev kawm ntawv Kile-a. Tom qab kawm tag, lawv xa nws mus ua ib tug saib xyuas thaj tsam rau hauv tebchaws Chile [tshi·les]. Thaum ntawd nws mam li yuav ib tug muam hu ua Patsy [pha·txis] uas yog ib tug tubtxib tshaj tawm hauv lub tebchaws ntawd. Ib xyoos tom qab ntawd Rudolf pojniam yug tau ib tug mentxhais, tiamsis tus mentxhais ho tuag lawm. Tsis ntev tom qab ntawd xwb, nws pojniam txawm tuag lawm thiab. Nws pojniam hluas heev nyuam qhuav muaj 43 xyoos xwb. Txawm Rudolf raug tej kev txom nyem siab npaum li no los, nws yeej tsis tso Yehauvas tseg li. Thaum nws laus, nws muaj mob ntau yam tiamsis nws tseem ua ib tug tho kev thiab ua ib tug txwj laus. Yog koj xav nyeem txog nws lub neej mus saib Phau Tsom Faj Askiv lub 8 Hli tim 1 xyoo 1997, sab 20-25. [1] (Saib cov lus qhia rau zaj no.)

15. Piav txog ib co kwvtij nkauj muam uas raug tsim txom.

15 Niaj hnub no txawm peb cov kwvtij nkauj muam raug tsim txom heev los, lawv tseem xyiv fab hlo teev tiam Yehauvas. Muaj ntau pua leej raug kaw nyob hauv tebchaws Eritrea [e·le·rhi·ya], tebchaws Singapore [xee·nka·phaus], thiab Kaus Lim Qab Teb vim lawv tsis kam ua tub rog. (Mathai 26:52) Muaj 3 tug kwvtij hu ua Isaac [i·xaj], Negede [ne·nke·di], thiab Paulos [pa·lau] raug kaw hauv tebchaws Eritrea tau 20 tawm lub xyoos. Lawv raug tsim txom hnyav heev. Tau 20 tawm lub xyoo no lawv yuav tsis tau pojniam thiab pab tsis tau lawv niam lawv txiv li. Txawm li ntawd los, lawv yeej tuav kev ntseeg ruaj nreeg, tsis tso Yehauvas tseg. Vim li no, cov neeg zov tsev loj cuj thiaj saib taus 3 tug kwvtij no heev. Lub koom haum tau muab lawv daim duab tso rau hauv peb lub vej xaij jw.org. Txawm lawv nyob txom nyem ntsuav los, hauv daim duab lawv luag ntxhi xwb.

Cov kwvtij hauv koj lub koom txoos tau tuav kev ntseeg ruaj nreeg li cas? (Saib nqe 15, 16)

16. Yog peb muaj kev ntseeg ruaj nreeg, yuav pab peb ua tau li cas?

16 Yehauvas cov tibneeg feem coob tsis tau raug kaw thiab tsis tau raug tsim txom li cov kwvtij uas nyuam qhuav hais tas los no. Txawm li ntawd los, lawv yeej raug lwm yam kev txom nyem thiab. Muaj ib txhia tsis muaj txaus noj txaus haus. Ib txhia raug cua daj cua dub lossis raug kev tsov kev rog. Muaj ib txhia ho xyaum raws li Aplahas, Yiha, Yakhauj, thiab Mauxe es tso nyiaj txiag thiab kev vam meej tseg los teev tiam Yehauvas. Twb yog lawv hlub Yehauvas thiab tuav kev ntseeg ruaj nreeg rau nws tej lus cog tseg, lawv thiaj ua tau li no. Lawv paub tias Yehauvas yuav muab txojsia ib txhis tsis kawg rau lawv hauv lub qab ntuj tshiab. Thaum ntawd tsuas muaj kev ncaj ncees lawm xwb.​—Nyeem Ntawv Nkauj 37:5, 7, 9, 29.

17. (1) Yuav kom peb muaj kev ntseeg ruaj nreeg, peb yuav tsum ua dabtsi? (2) Zaj tom ntej peb yuav kawm txog dabtsi?

17 Hauv zaj no peb tau kawm tias kev ntseeg yog qhov uas peb ruaj siab rau Vajtswv tej lus cog tseg. Yog peb xav muaj kev ntseeg ruaj nreeg, peb yuav tsum thov Yehauvas thiab xav ntsoov txog nws tej lus cog tseg. Yog peb ua li ntawd ces peb yuav thev dhau txhua yam kev txom nyem. Ua li, peb yuav tsum coj lub neej zoo li cas thiaj qhia tias peb muaj kev ntseeg? Zaj tom ntej yuav teb lo lus nug no.

^ [1] (nqe 14) Mus nyeem txog Andrej Hanák uas nyob tebchaws Slovakia hauv zaj hu ua “Despite Trials, My Hope Has Remained Bright” hauv phau Awake! lub 4 Hlis tim 22 xyoo 2002.