Hla mus rau

Mus rau cov ntsiab lus

Tuav Kev Ntseeg Ruaj Nreeg Thaum Mus Kawm Lwm Yam Lus

Tuav Kev Ntseeg Ruaj Nreeg Thaum Mus Kawm Lwm Yam Lus

“Kuv khaws nkaus koj tej lus rau hauv kuv lub siab.”​—NTAWV NKAUJ 119:11.

ZAJ NKAUJ: 142, 47

1-3. (1) Thaum cov Khixatia mus kawm lwm yam lus, lawv yuav tsum pab lawv tsev neeg li cas? (2) Nyuaj npaum li cas rau cov uas kawm lwm yam lus? (Saib daim duab ntawm sab no.) (3) Peb yuav kawm txog 2 lo lus nug twg?

NIAJ HNUB NO Yehauvas Cov Timkhawv ua raws li zaj lus faj lem kom mus tshaj tawm txoj xov zoo rau “txhua lub tebchaws txhua xeem txhua yam lus thiab txhua haiv neeg.” (Qhia Tshwm 14:6) Ib txhia tau mus ua cov tubtxib tshaj tawm txawv tebchaws, ib txhia ho mus qhia hauv tej tebchaws uas cheem tsum kev pab. Lwm cov ho mus pab tej koom txoos uas hais lwm yam lus hauv lawv teb lawv chaw. Puas yog koj tabtom kawm lwm yam lus thiab?

2 Zoo uas peb mus kawm lwm yam lus tiamsis peb yuav tsum xub pab peb tsev neeg tuav kev ntseeg ruaj nreeg. (Luka 11:28) Muaj qee zaus, haujlwm ntau heev ces sawvdaws yuav tsis khoom lauj sijhawm los ua zoo kawm Vajlugkub. Cov uas mus kawm lwm yam lus yimhuab tsis muaj sijhawm.

3 Cov uas mus pab tej koom txoos uas hais lwm yam lus yuav tsum kawm kom tau yam lus ntawd. Tiamsis lawv yuav tsum nco ntsoov teem sijhawm los kawm tej ntsiab lus tob tob hauv Vajtswv Txojlus thiab. (1 Khaulee 2:10) Hauv zaj no peb yuav kawm seb yog ib tug Khixatia tsis tau paub yam lus hauv nws lub koom txoos, nws yuav tuav kev ntseeg ruaj nreeg li cas? Tsis tas li ntawd xwb, cov niam txiv uas coj lawv cov menyuam mus kawm lwm yam lus, yuav cob qhia li cas cov menyuam thiaj paub qhov tseeb?

TXHOB TXO KOJ TXOJKEV SIB RAUG ZOO NROG YEHAUVAS

4. Dabtsi yuav txo tau peb txojkev sib raug zoo nrog Yehauvas? Piav txog tus qauv.

4 Yog peb tsis to taub peb lub koom txoos cov lus, tej zaum yuav txo tau peb txojkev sib raug zoo nrog Yehauvas. Txheej thaum ub Nehemi paub li ntawd nws thiaj hais cov Yixayee. Thaum nws rov los hauv Yeluxalees nws pom tias cov menyuam ib txhia twb tsis paub hais lus Henplais lawm. (Nyeem Nehemi 13:23, 24.) Vim cov menyuam tsis nkag siab Vajtswv Txojlus ua lus Henplais, lawv txojkev sib raug zoo nrog Yehauvas thiaj tsis khov li qub lawm.​—Nehemi 8:2, 8.

5, 6. (1) Cov niam txiv uas mus pab cov koom txoos hais lwm yam lus ib txhia pom li cas? (2) Vim li cas nyuaj rau ib txhia tuav kev ntseeg ruaj nreeg thaum lawv mus pab cov koom txoos uas hais lwm yam lus?

5 Cov Khixatia uas coj lawv tej menyuam mus pab cov koom txoos uas hais lwm yam lus, ib txhia pom tias lawv cov menyuam tsis paub Yehauvas zoo pes tsawg. Cov menyuam tsis nkag siab lub koom txoos yam lus, lawv thiaj tsis kub siab ua Yehauvas tes haujlwm. Pedro [pe·nraus] yog ib tug txiv tsev uas tau coj nws tsev neeg khiav hauv Amelikas qab teb mus nyob rau tebchaws Australia [au·xi·ta·lia]. Nws hais tias: “Tsis yog peb kawm Vajtswv Txojlus kom peb paub qhov tseeb xwb. Tiamsis qhov tseeb yuav tsum poob rau hauv peb lub siab, peb thiaj kub siab ua Yehauvas tes haujlwm tiag.” [1] (Saib cov lus qhia rau zaj no.)​—Luka 24:32.

6 Thaum peb nyeem tej ntaub ntawv Vajlugkub ua lwm yam lus, yuav tsis raug peb siab li peb cov lus. Tsis tas li ntawd xwb, thaum peb tabtom xyaum ib hom lus tshiab yuav mob hlwb heev ces yuav ua rau peb sab heev. Tej zaum peb yuav tsis muaj siab kawm Vajtswv Txojlus, ces yuav txo tau peb txojkev sib raug zoo nrog Yehauvas. Yog li ntawd, yeej zoo rau peb pab cov koom txoos uas hais lwm yam lus, tiamsis peb yuav tsum xub txhawb peb txojkev ntseeg kom ruaj khov tso.​—Mathai 4:4.

LAWV TUAV KEV NTSEEG RUAJ NREEG

7. Cov Npanpiloo yuam kom Daniyee lawv txia li cas?

7 Thaum Daniyee thiab nws cov phoojywg raug ntes mus nyob tebchaws Npanpiloo, cov neeg ntawd yuam kom lawv txia ua neeg Npanpiloo. Cov neeg Npanpiloo thiaj qhia kom Daniyee lawv txawj hais lus Kheedia, thiab muab lawv tis npe Npanpiloo huvsi. (Daniyee 1:3-7) Lawv muab Daniyee hu ua Npeethesaxa, raws cov Npanpiloo tus dab Npee. Tej zaum twb yog Vajntxwv Nenpukhanexa xav kom Daniyee ntseeg tias tus dab Npee muaj hwjchim loj dua Vajtswv Yehauvas ntag.​—Daniyee 4:8.

Daniyee niaj hnub nyeem Vajtswv Txojlus ua lus Henplais, nws thiaj tuav kev ntseeg ruaj nreeg rau Yehauvas

8. Vim li cas Daniyee thiaj tuav kev ntseeg ruaj nreeg?

8 Cov neeg Npanpiloo muab vajntxwv tej zaub mov uas qab heev los ntxias kom Daniyee noj. Tiamsis Daniyee “txiav txim siab” tias nws yuav tsis hla Vajtswv txoj kevcai. (Daniyee 1:8) Txawm tias Daniyee nyob txawv tebchaws los, nws niaj hnub nyeem Vajtswv Txojlus ua lus Henplais, nws thiaj tuav kev ntseeg ruaj nreeg rau Yehauvas. (Daniyee 9:2) Twb muaj 70 lub xyoos tom qab no lawm los, sawvdaws tseem hu Daniyee lub npe Henplais.​—Daniyee 5:13.

9. Vajtswv Txojlus pab tau tus uas sau Ntawv Nkauj 119 li cas?

9 Tus uas sau Ntawv Nkauj 119 kuj tuav kev ntseeg ruaj nreeg ib yam li Daniyee thiab. Muaj ib zaug cov thawj coj tau nrhiav kev los tawm tsam nws. Tiamsis vim nws nyeem Vajtswv Txojlus, nws thiaj muaj zog thev dhau lub caij ntawd. Nws tsis ntshai coj txawv ntawm cov thawj coj ntawd. (Ntawv Nkauj 119:23, 61) Nws cia Vajtswv Txojlus poob rau hauv nws lub siab, nws thiaj ua taus siab tawv qhawv.​—Nyeem Ntawv Nkauj 119:11, 46.

TXHAWB KOJ TXOJKEV NTSEEG RAU YEHAUVAS

10, 11. (1) Thaum peb kawm Vajtswv Txojlus, peb lub hom phiaj yog li cas? (2) Yuav ua li cas peb thiaj tuav kev ntseeg ruaj nreeg? Muab ua lus piv txwv.

10 Peb sawvdaws yeej muaj haujlwm ntau heev ua hauv lub koom txoos. Tsis tas li ntawd xwb, peb tseem mus khwv los yug peb lub cuab lub yig thiab. Txawm li ntawd los, peb yuav tsum lauj sijhawm los kawm Vajlugkub thiab los nrog peb tsev neeg pe hawm Vajtswv ua ke. (Efexau 5:15, 16) Tsis yog peb lam nyeem phau Vajlugkub thiab tej ntaub ntawv Vajlugkub kom peb thiaj paub teb tom kev sib txoos xwb. Tiamsis Vajtswv Txojlus yuav tsum poob rau hauv peb lub siab, thiaj txhawb tau peb txojkev ntseeg kom ruaj nreeg.

11 Yuav ua li cas peb thiaj tuav tau kev ntseeg ruaj nreeg? Thaum peb kawm Vajlugkub, peb yuav tsum xav seb tej ntawd pab tau peb li cas. (Filipi 1:9, 10) Feem ntau thaum peb npaj rau tej kev sib txoos, npaj mus tshaj tawm, lossis npaj lus qhuab qhia lwm yam, peb tsuas xav seb peb yuav muab tej ntawd los pab lwm tus li cas xwb. Tiamsis muab ua piv txwv li no: Thaum koj tabtom npaj ib pluag mov rau lwm tus noj, koj yeej saj tas zog seb puas qab. Puas yog koj saj li ntawd xwb ces tsau lawm? Yeej tsis tsau li. Koj yuav tsum nrog lawv noj thiaj tsau. Ib yam li ntawd, yog peb xav tuav kev ntseeg ruaj nreeg, peb yuav tsum kawm Vajlugkub tsis tseg los pab peb tus kheej, tsis yog pab lwm tus xwb.

12, 13. Vim li cas coob tus ho teem dua ib lub caij los kawm Vajlugkub ua lawv yam lus?

12 Coob tus uas tau mus pab tej koom txoos uas hais lwm yam lus, nyiam teem ib lub caij los kawm Vajlugkub ua lawv yam lus. (Tubtxib Tes Haujlwm 2:8) Cov tubtxib tshaj tawm txawv tebchaws los kuj ua li ntawd thiab. Thaum lawv mus kev sib txoos, lawv tsis tau paub yam lus tshiab ntawd txhij. Yog li ntawd, lawv yuav tsum kawm Vajlugkub hauv tsev ua lawv yam lus lawv thiaj tuav kev ntseeg ruaj nreeg.

13 Ib tug kwvtij hu ua Alain [a·las] twb kawm lus Persian [paw·xia] tau 8 lub xyoos lawm. Nws pom tias thaum nws kawm rau tej kev sib txoos, nws kheev kawm ua lus Persian xwb. Nws xav mus xav los seb cov lus ntawd txhais li cas, thiab seb muab teeb li cas kom nws thiaj kawm tau. Vim li ntawd tej nws kawm thiaj tsis poob rau hauv nws lub siab. Nws yuav tsum teem dua ib lub caij los kawm Vajlugkub ua nws yam lus thiaj pab tau nws.

PAB KOJ COV MENYUAM NKAG SIAB QHOV TSEEB

14. Cov niam txiv yuav tsum pab lawv tsev neeg li cas?

14 Cov niam txiv Khixatia yuav tsum ua zoo qhia, qhov tseeb thiaj raug menyuam siab. Xav txog ib tug txiv tsev hu ua Serge [xawj] thiab nws tus pojniam Muriel [mia·yaum] uas tau mus pab ib lub koom txoos uas hais lwm yam lus tau 3 xyoos ntau. Nkawd pom tias nkawd tus tub uas muaj 17 xyoo tsis nyiam mus tshaj tawm thiab mus kev sib txoos li. Leej niam hais tias: “Thaum peb mus tshaj tawm ua lwm yam lus mas meem txom nws heev. Tiamsis yav thaud nws nyiam mus tshaj tawm ua peb cov lus Fab Kis kawg li.” Leej txiv hais tias: “Wb pom tias qhov uas peb mus kawm lwm yam lus pab tsis tau wb tus tub muaj kev ntseeg rau Yehauvas ntxiv. Peb thiaj ua ib siab rov mus peb lub koom txoos qub.”

Ua tib zoo qhia, qhov tseeb thiaj poob rau hauv tej menyuam lub siab (Saib nqe 14, 15)

15. (1) Ua cas ib co niam txiv ho txiav txim siab rov qab mus ib lub koom txoos uas hais lawv yam lus? (2) Kevcai 6:5-7 qhia kom cov niam txiv ua li cas?

15 Ua cas ib co niam txiv ho txiav txim siab rov qab mus ib lub koom txoos uas hais lawv yam lus? (1) Cov niam txiv pom tias lawv tsis muaj sijhawm txaus los qhia kom lawv cov menyuam paub Yehauvas thiab paub yam lus tshiab ntawd. (2) Cov niam txiv pom tias lawv cov menyuam tsis nyiam mus tshaj tawm, mus kev sib txoos, lossis tsis xav kawm yam lus tshiab ntawd hlo li. Yog cov ua niam ua txiv pom li no, ces tej zaum lawv yuav txiav txim siab rov qab mus ib lub koom txoos uas hais yam lus uas lawv cov menyuam to taub dua. Thaum lawv cov menyuam muaj kev ntseeg ruaj nreeg lawd, cov niam txiv mam li txiav txim siab seb puas zoo rov mus pab ib lub koom txoos uas hais lwm yam lus.​—Nyeem Kevcai 6:5-7.

16, 17. Muaj ib txhia niam txiv tau pab lawv cov menyuam los paub Yehauvas li cas?

16 Muaj ib txhia niam txiv kuj pab tau lawv cov menyuam los paub Yehauvas thiab paub lwm yam lus huvsi. Ib leej txiv hu ua Charles [tshaj·laum] muaj 3 tug ntxhais, tus hlob muaj 13 xyoos, tus nrab muaj 12 xyoos, thiab tus ntxhais ntxawm muaj 9 xyoos. Lawv tau mus pab ib pawg uas hais lus Lingala [lee·nka·las]. Leej txiv hais tias: “Peb txiav txim siab tias thaum peb kawm Vajlugkub thiab thaum peb tsev neeg pe hawm Vajtswv ua ke, peb yuav tsum kawm ua peb yam lus xwb. Tiamsis peb kuj siv lub sijhawm ntawd los xyaum hais lus Lingala. Peb kuj npaj kev ua si los pab peb kawm lus Lingala kom thiaj lomzem.”

Rau siab ntso kawm yam lus tshiab thiab tsa tes teb tom kev sib txoos (Saib nqe 16, 17)

17 Muaj dua ib leej txiv hu ua Kevin [khev·veem] uas muaj 2 tug ntxhais, tus hlob muaj 8 xyoo tus yau muaj 5 xyoos. Nws niaj hnub nrhiav kev los qhia kom nkawd paub qhov tseeb. Vim li cas? Rau qhov cov menyuam tsis tau paub lub koom txoos yam lus txhij. Leej txiv hais tias: “Kuv pojniam wb qhia Vajlugkub ua lus Fab Kis rau nkawd, rau qhov Fab Kis yog yam lus uas peb ib txwm paub. Peb kuj teem sijhawm ib hlis ib zaug rov mus xyuas lub koom txoos Fab Kis. Lub caij uas peb so haujlwm, peb kuj mus koom cov rooj sib txoos 3 hnub ua peb yam lus thiab.”

18. (1) Loos 15:1, 2 yuav pab cov niam txiv txiav txim siab li cas? (2) Piav seb muaj tej txhia niam txiv tau pab lawv cov menyuam li cas. (Saib cov lus qhia rau zaj no.)

18 Cov niam txiv yuav tau txiav txim siab seb lawv yuav ua li cas thiaj pab tau lawv cov menyuam nrog Yehauvas sib raug zoo. [2] (Saib cov lus qhia rau zaj no.) (Kalatia 6:5) Muriel hais tias nkawd ob niam txiv yeej xav nyob pab lub koom txoos uas hais lwm yam lus heev, tiamsis nkawd ua ib siab rov mus nkawd lub qub koom txoos kom thiaj pab tau nkawd tus tub tuav kev ntseeg rau Yehauvas. (Nyeem Loos 15:1, 2.) Nimno Serge pom tias nkawd txiav txim siab yog lawm. Nws hais tias: “Txij thaum peb rov qab mus rau lub koom txoos Fab Kis, wb tus tub muaj kev ntseeg lawm ntau. Nimno nws ua kevcai raus dej thiab ua ib tug tho kev lawm. Nws tseem xav rov mus pab tej pawg uas hais lwm yam lus thiab!”

CIA VAJTSWV TXOJLUS POOB RAU HAUV KOJ LUB SIAB

19, 20. Yuav ua li cas thiaj qhia tias peb saib Vajtswv Txojlus rau nqe tiag?

19 Yehauvas hlub txhua haiv neeg. Nws thiaj cia tibneeg muab phau Vajlugkub txhais ua ntau pua yam lus kom txhua haiv neeg thiaj los paub qhov tseeb. (1 Timaute 2:4) Yehauvas yeej paub tias yuav kom peb muaj kev ntseeg ruaj nreeg rau Nws, peb yuav tsum nyeem phau Vajlugkub ua peb yam lus.

20 Cia peb sawvdaws siv zog txhawb peb txojkev ntseeg rau Yehauvas kom ruaj khov peb thiaj nrog nws sib raug zoo. Peb yuav tsum kawm Vajlugkub ua peb yam lus tsis tu ncua. Yog peb ua li no ces yuav pab tau kom peb tsev neeg tuav kev ntseeg ruaj nreeg. Tej no qhia tias peb yeej saib Vajtswv Txojlus rau nqe tiag.​—Ntawv Nkauj 119:11.

^ [1] (nqe 5) Tau muab cov npe hauv zaj no hloov lawm.

^ [2] (nqe 18) Yog xav nrhiav tej hauv paus ntsiab lus hauv phau Vajlugkub los pab koj tsev neeg, mus saib zaj hu ua “Raising Children in a Foreign Land​—The Challenges and the Rewards” hauv Phau Tsom Faj Askiv, lub 10 Hli tim 15 xyoo 2002.