Skip to content

Skip to table of contents

“Hisiu” be daika ese ia siaia?

“Hisiu” be daika ese ia siaia?

Duahia Taudia Idia Henanadai . . .

“Hisiu” be daika ese ia siaia?

▪ Beibi Iesu be animal edia aniani mauana lalonai ia hekure bena king toi o aonega taudia toi (three wise men) ese Iesu idia vadivadi henia ena drama o piksa oi itaia vadaeni, a? Unai drama o piksa ai, Dirava ese hisiu amo unai king be Betelehema ai ia noho boromakau edia ruma dekenai ia hakaudia lao. Tano haida ai, natudia momo be unai king toi edia ladana idia laloatao toho, hegeregere Melchior, Caspar, bona Baltazar. To, unai drama o piksa idia hahedinaraia gaudia momo be Baibel ena sivarai hegeregerena lasi.

Namba 1: Iesu idia vadivadi henia tatau be daidia? Greek gado Baibel ia gwau lasi, idia be king o aonega taudia. To idia be hisiu stadilaia babalau taudia bona kaivakuku tomadiho henia taudia. Unai tatau edia ladana be daika bona hida idia vadivadi be Baibel ai ia noho lasi.

Namba 2: Unai babalau taudia be edena negai idia vadivadi? Iesu be ia do beibi bona animal edia aniani mauana lalonai ia hekure neganai idia vadivadi, a? Lasi. Dahaka dainai unai bamona ita hereva? Mataio ia gwau: “Ruma dekenai idia vareai neganai, natuna maragina be ena sinana Maria ida idia itaia.” (Mataio 2:11) Unai siri ia gwau Iesu be “natuna maragina,” to beibi lasi. Danu, ia gwau Iosepa bona Maria be “ruma” ai idia noho, to boromakau edia ruma dekenai lasi.

Namba 3: Daika ese “hisiu” amo babalau taudia ia hakaudia? Hari, dubu gunalaia taudia ese taunimanima idia hadibaia Dirava ese “hisiu” ia siaia. To, Dirava be unai bamona ia karaia, a? Laloatao: Hisiu ese babalau taudia be Betelehema ai ia hakaudia lao guna lasi, to Ierusalema dekenai​—⁠King Heroda hadibaia totona. Unai tatau ese Heroda​—⁠ia mama bona ala-ala tauna​—⁠idia hadibaia Iesu ia vara vadaeni bona edia sivarai dainai Heroda be unai “Iuda ena king” ai do ia lao natuna ia badu henia. (Mataio 2:2) Koikoi dalanai, Heroda ese unai tatau ia hamaoroa Iesu idia davaria neganai, ia idia hadibaia, badina ia ura hemataurai karana ia hahedinaraia danu. Vadaeni “hisiu” ese idia be Iosepa bona Maria dekenai ia hakaudia lao. To, Dirava ese idia ia koua, Iesu hamasea dalana idia karaia lasi totona. Vadaeni, Heroda ia badu dikadika badina unai tatau be ia idia hadibaia lasi. Unai dainai, ia ese oda ia henia Betelehema bona ena badina hanuadia dekenai, mauri lagani rua bona unai lagani idia do abia lasi memero ibounai idia alaia mase totona.​—⁠Mataio 2:16.

Gabeai, Iehova be Iesu dekenai ia gwau: “Inai be egu Natuna, egu lalokau, ia lau lalonamo henia.” (Mataio 3:17) Oi laloa unai lalokau bona kara maoromaoro Tamana ese ena hereva be babalau taudia​—⁠Dirava ena taravatu idia utua taudia​—⁠amo do ia halasia, a? (Deuteronomi 18:10, NW) Dirava ese hisiu amo idia be Heroda dekenai ia siaia, bena edia sivarai ese Heroda ena mama bona badu karana idia habadaia, a? Dirava ese unai hisiu bona unai babalau taudia amo Iena natuna ia noho gabuna ia hahedinaraia, a?

Haheitalai: Ami komanda namona ta ese ena soldia namona ta be idia inai henia taudia edia gabu dekenai ia siaia lao. Oi laloa komanda ese unai soldia do ia noho gabuna be unuseniai idia noho inai taudia do ia hadibalaia, a? Lasi vaitani! Unai hegeregerena, Iehova ese iena Natuna be tanobada dikana dekenai ia siaia. Oi laloa Iehova ese ena Natuna do ia noho gabuna be King Heroda do ia hadibalaia, a? Lasi vaitani!

Vadaeni, “hisiu” be daika ese ia siaia? Daika ia ura taunimanima ese natuna maragina Iesu idia hamasea​—⁠unai amo Iesu ia bada daekau lasi bona tanobada ai ena gaukara ia hagugurua lasi? Daika ese taunimanima ia hakaua kerere toho, bona koikoi bona ala-ala karadia ia habadaia? Iesu ia gwau, Satani Diabolo “be koikoi tauna bona koikoi ena tamana,” bona “matamana amo ia be ala-ala tauna.”​—⁠Ioane 8:44.