TI MEYERSTE haus khatse sin nachts mee aktiiw. Wiis aus siit, iire xnoores heleft tëne tinge erkhëne woo um rom sin un kleene tiere yachte, haupstseechlich oomts.

Tenk mool: Ti feetem fom khatse xnoores ferpiine sich mit ti khats sayn nërwe. Tiise nërwe sin soo infintlich tas se mërke soo kaar yeete tsaat luft woo torich tsiit. Tes weeche, khene ti khatse mërke was um tëne rom is oone tas se es siin — tas tuut sicher fiil helfe im tunkele.

Wayl tëne sayn xnoores ales soo kenau  xpiirt, penutse ti khatse tee fer raus kriin woo etwas xteet orer sich riert. Te xnoores heleft aach ti khats mëse wii prayt een plats is eep se fersuucht tat torich keen. Ti Encyclopædia Britannica saat tas “ti funtsyoon fon te khatse xnoores feteem (ti vibrissas) sin noch net kenau ferxtan kewoer; awer ma wees tas wën se ap kexnit wëre, ferliirt ti khats, fer een tsayt, fiil fon iire apiliteete”.

Syentiste xafe aan eene ropoo woo sensoore hot woo sich klayche mim khatse xnoores, tas teet te ropoo helfe aus wayche fon etwas woo im weech xteet. Tiise sensoore, kenënt elektroniix khatse xnoores (e-whiskers), “sole in fiile aate penuts wëre, tsum payxpiil, in Ropootik, een aat woo ma khan een komputatoer prokram penutse (interfaces fon man-machin ferhaltung) un pyoteknoloxii”, saat Ali Javey, een syentist fon te Uniwersiteet fon Kalifornya, Berkeley.

Was mënst tuu? Is ti khats sayn xnoores resultaat fon ewolutsyoon orer hots yemant kepleent?