Skip to content

Skip to table of contents

DI LESN FI STODI 13

Yuuz Di Sitn Dem We Jeuova Mek Fi Tiich Yu Pikni Dem Bout Im

Yuuz Di Sitn Dem We Jeuova Mek Fi Tiich Yu Pikni Dem Bout Im

“A uu mek dem sitn ya?”​—Aiz. 40:26.

SANG 11 Kriyieshan Tiich Wi Bout Gad

DIS A WA WI A-GO LUK PAN a

1. A wa di mada an faada dem waahn fi dem pikni dem?

 UNU we a mada an faada, wi nuo se unu waahn fi elp unu pikni dem fi nuo bout Jeuova an fi lov im. Bot yu pikni dem kyaahn si Jeuova, so wa yu kyan du fi elp dem fi nuo se im a wan riil sumadi an se dem kyan jraa nier tu im?​—Jmz. 4:8.

2. Ou di mada an faada dem kyan tiich dem pikni dem bout Jeuova wiez dem?

2 Wan a di bigis ting we yu kyan du fi elp yu pikni dem fi jraa nier tu Jeuova a fi stodi di Baibl wid dem. (2 Tim. 3:14-17) Bot di Baibl mek wi nuo wan neda ting we wi kyan yuuz fi tiich wi pikni dem muor bout Jeuova. Laik iina Pravorbz wi si ou wan faada yuuz di sitn dem we Jeuova mek fi tiich im bwai pikni fi si se im fi aalwiez memba bout Jeuova wiez dem. (Pr. 3:19-21) Iina da lesn ya, wi a-go si ou di mada an faada dem kyan yuuz di sitn dem we Gad mek fi elp dem pikni dem fi lorn bout im.

OU YU KYAN YUUZ DI SITN DEM WE JEUOVA MEK FI TIICH YU PIKNI DEM?

3. A wa di mada an faada dem fi du fi dem pikni dem?

3 Di Baibl tel wi se: “Nobadi kyan si Gad bot dem kyan nuo bout im. Fram Gad mek di worl, im a shuo piipl a uu im bi. Wen yu luk pan di sitn dem we im mek, yu kyan nuo se im a riili Gad.” (Ruo. 1:20) Wi nuo se nof a unu lov fi go outa duor go spen nof taim wid unu pikni dem. Wen unu a du dat, unu fi yuuz da taim de an yuuz “di sitn dem we [Jeuova] mek” fi tiich dem bout im wiez dem. Mek wi luk pan wa di mada an faada dem kyan lorn fram wa Jiizas did du.

4. Ou Jiizas did yuuz di sitn dem we Jeuova mek fi tiich im falara dem? (Luuk 12:24, 27-30)

4 Mek wi luk pan ou Jiizas did yuuz di sitn dem we Jeuova mek fi tiich im falara dem. Wan a di taim Jiizas did tel im falara dem se fi tingk bout som blak bod an som flowaz we dem kaal lili. (Riid Luuk 12:24, 27-30.) Jiizas kuda taak bout eni ada flowaz ar eni ada bod bot a no dat im du. Im taak bout di bod dem we im nuo im falara dem wuda si a flai iina di skai an di kain-a flowaz dem we dem wuda si bout di plies. So Jiizas wuda av di bod an lili dem a paint pan dem wen im a tiich dem. An afta dat, wa im du a yuuz dem sitn ya fi shuo im falara dem se Jeuova kain an im a tek kier a dem. An jos laik ou Jeuova tek kier a dem sitn ya, a so im a-go tek kier a di wan dem we a sorv im, dem na’afi wori.

5. Wa a som a di sopm dem we Jeuova mek we di mada an faada dem kyan yuuz fi tiich dem pikni dem bout Jeuova?

5 Unu we a mada an faada, unu a-go tiich unu pikni dem laik ou Jiizas tiich im falara dem? Wa yu kyan du a tel yu pikni dem bout sitn we Jeuova mek we yu lov. An mek shuor se yu mek dem nuo wa it a tiich yu se bout Jeuova. Den yu kyan aks yu pikni wich wan a di animal dem ar wich wan a di flowaz dem we Jeuova mek dem lov di muos. Yu si ef yu taak bout sitn we dem lov, dat a-go mek dem waahn fi lisn muor wen yu a tiich dem bout Jeuova wiez dem.

6. Wa wi kyan lorn fram wa Christopher mada did du?

6 Di mada an faada dem na’afi spen no uol iip a taim a stodi bout wan animal ar wan flowaz ar sitn laka dat bifuo dem yuuz it fi tiich dem pikni bout Jeuova. Kaa wi si se Jiizas neehn spen no lang taim a tel im falara dem bout di difrant difrant sitn dem we di blak bod dem nyam ar wa mek di lili stie ou it stie. Ye, yu mait-a av som pikni we waahn nuo muor bout it, bot nof taim yu na’afi tel dem nof bout di sitn we Jeuova mek fi yuuz it fi tiich dem bout im. Dis a wa wan breda we niem Christopher se im memba bout wen im did a pikni, im se: “Mi mada neehn tel wi uol iip a tingz bout di sitn dem we Jeuova mek fi mek wi kuda lov dem. Laik wen shi si di mountn dem, shi wuda se: ‘Ku ou dem big an priti! Jeuova gud iihn?’ Ar wen wi de nier di sii shi wuda se: ‘Luk pan di wiev dem, ku ou dem powaful! Unu no tingk se Jeuova Gad powaful tu?’” Christopher se: “Dem likl ting de we shi se did du uol iip fi wi.”

7. Wa yu kyan du fi chrien yu pikni dem fi tingk bout di sitn dem we Jeuova mek?

7 Di biga yu pikni dem get yu kyan chrien dem fi luk pan di sitn dem we Jeuova mek fi demself an tingk bout wa it tiich dem bout Jeuova. Yu kyan shuo dem wan a di sitn dem we Jeuova mek an aks dem, “Wa dis tiich yu bout Jeuova?” Yu mait-a aal fraitn fi si umoch dem nuo.​—Mat. 21:16.

WEN YU KYAN YUUZ DI SITN DEM WE JEUOVA MEK FI TIICH YU PIKNI DEM?

8. Wa di mada an faada dem iina Izrel kuda du wen dem a chravl pan di ruod?

8 Jeuova did tel di mada an faada dem we did de iina Izrel se dem fi tiich dem pikni dem bout im wen dem a waak pan di ruod. (Dyuu. 11:19) Dem taim de wich paat di ruod dem did de, yu kuda si uol iip a bod, an difrant difrant kain-a animal, an uol iip a flowaz tu. So wen dem did a chravl pan di ruod, dem did a si uol iip a tingz we dem kuda did yuuz fi tiich dem pikni bout Jeuova. A siem so unu we a mada an faada av uol iip a tingz roun unu we Jeuova mek we unu kyan yuuz fi tiich unu pikni bout im. Mek wi luk pan ou som mada an faada du dat.

9. Wa yu kyan lorn fram Punitha an Katya?

9 Wan mada we niem Punitha we liv iina wan big siti iina Indiya se: “Wen wi go luk fi wi fambili we de a konchri, wi yuuz da taim de fi tiich wi pikni dem bout di nais sitn dem we Jeuova mek kaa mi fain se di pikni dem lorn beta bout di sitn dem we Jeuova mek wen dem no de iina di siti we uol iip a kyaar an piipl no de pan di ruod roun dem.” Muor taim yu pikni dem naa go figet di taim we dem spen wid yu iina dem nais nais plies de. Katya, wan sista iina Malduova se: “Di sitn dem we mi memba di muos fram wen mi did a pikni a wen mi an mi mada an faada did go a konchri. An mi tangk dem fi tiich mi fram mi a pikni fi tap an tek iin di sitn dem we Jeuova mek so dat mi kuda nuo uu im riili bi.”

Aal ef a wan siti yu liv iina yu kyan fain tingz we Jeuova mek we yu kyan yuuz fi tiich yu pikni dem bout im (Luk iina paragraaf 10)

10. Wa di mada an faada dem kyan du ef it aad fi dem fi chravl go a konchri? (Luk pan di paat we niem “ Tingz We Di Mada An Faada Dem Kyan Yuuz Fi Elp Dem Pikni Dem.”)

10 Bot wa ef wi kyaahn go konchri, yu tingk yu kyan stil fain sitn we Jeuova mek fi yuuz it tiich yu pikni dem? Ye man! Ier wa Amol we liv a Indiya se: “Wich paat mi liv piipl afi wok aad an dem stil mait no av no moni fi kyari dem pikni go a konchri, bot yu kyan aal go a wan likl paak, ar yu mait-a av wan ruuf tap we piipl kyan go pan we yu kyan si som a di sitn dem we Jeuova mek we yu kyan yuuz fi tel yu pikni dem bout im wiez dem.” So ef yu riili a luk gud yu kyan si som tingz we Jeuova mek we de wich paat yu liv we yu kyan yuuz fi tiich yu pikni dem bout im. (Sa. 104:24) So no mata wich paat yu liv yu a-go kyan fain bod, som bog, flowaz an dem tingz ya, an nof muor tingz we yu kyan yuuz. An a dat Karina we kom fram Jormani se ar mada did du, shi se: “Mi mada lov flowaz, so wen mi a likl pikni an mi an ar a waak go somwe, enitaim shi si no priti flowaz shi wuda shuo mi dem.” Unu we a mada an faada, wa unu kyan du tu a yuuz di uol iip a vidiyo dem an di buk an pamplet dem we Jeuova aaganaizieshan gi wi we tel wi bout di difrant ting dem we Gad mek fi tiich unu pikni dem. Ye man, it no mata wich paat unu liv, unu kyan elp unu pikni dem fi tek iin di ting dem we Jeuova mek. Mek wi luk pan som a di wiez dem we Jeuova av we unu kyan tiich unu pikni dem bout.

“NOBADI KYAN SI [JEUOVA] BOT DEM KYAN NUO BOUT IM”

11. Ou di mada an faada dem kyan elp dem pikni dem fi si se Jeuova lov di uol a wi?

11 Fi elp yu pikni dem fi si klier klier se Jeuova lov evribadi an evriting we im mek, yu kuda shuo dem ou di animal dem tek taim wid dem uona pikni dem. (Mat. 23:37) An yu kuda shuo dem di uol iip a difrant difrant sitn dem we Jeuova mek we wi lov so moch. Karina we wi ier fram aredi se: “Wen mi an mi mada a waak go no we, mi mada wuda aalwiez tel mi se mi fi tap an tek iin di flowaz dem an ou evri singgl wan a dem difrant an ou dem priti flowaz ya shuo wi se Jeuova lov wi. Iivn duo a gud wail nou mi mada tel mi dat, mi stil a spen taim a luk pan di difrant difrant flowaz dem, an mi get fi si ou evri singgl wan a dem mek gud an ou dem priti, an dem mek mi memba se Jeuova lov wi nof nof.”

Yu kyan shuo yu pikni dem ou Jeuova mek wi badi gud so dat dem kyan si ou waiz im bi (Luk iina paragraaf 12)

12. Ou di mada an faada dem kyan elp dem pikni dem fi si se Jeuova waiz? (Saam 139:14) (Luk pan di picha tu.)

12 Nobadi no waiz laik Jeuova, so unu we a mada an faada fi elp unu pikni dem fi luk pan di sitn dem we im mek so dat dem kyan si dat fi demself. (Ruo. 11:33) Laik yu kuda tel yu pikni dem bout ou di waata jrai op fram aafa di ort an ton iina kloud an dem kloud de fluot go a difrant plies. (Juob 38:36, 37) An yu kyan mek dem nuo tu bout ou wi badi mek gud. (Riid Saam 139:14.) Luk pan wa da faada ya we niem Vladimir did du fi elp im pikni, im se: “Wan die wi bwai pikni did jrap aafa im baisikl an skriep op imself, bot kopl die afta dat it iil op. Mi an mi waif yuuz dat fi elp im fi si se Jeuova mek wi badi gud so wen wi get no kot ar eniting laik dat, wi badi wi iil op bak itself. Wi mek shuor se im andastan se notn we man mek kyaahn du dis. Kaa ef yu tingk bout wan kyaar we miit iina aksident, it kyaahn fiks op bak itself. So dis we apm tu wi bwai pikni mek im get fi si se Jeuova riili waiz fi chuu.”

13. Ou di mada an faada dem kyan elp dem pikni dem fi si se Jeuova av nof powa? (Aizaiya 40:26)

13 Jeuova waahn wi fi luk op iina di skai an tingk bout ou im yuuz im powa fi mek di staar dem, di ort, an ou im yuuz im powa fi mek dem tingz de de wich paat dem fi de. (Riid Aizaiya 40:26.) So yu kyan tel yu pikni dem fi luk op iina di skai an tingk bout di sitn dem we dem si. Ier wa da sista ya we niem Tingting we kom fram Taiwan se did apm wen shi a likl pikni, shi se: “Wan a di taim, mi mada did kyari mi go a wan plies we wi sliip outa duor iina tent, an iina di nait wi did luk op iina di skai an wi kuda si di staar dem klier klier kaaz no uol iip a lait neehn de de laik we de iina di siti a nait taim. Dem taim de mi did aalwiez a fret an wori wori op miself kaaz piipl a skuul did aalwiez a bada bada mi an a presha mi fi du tingz we mi neehn waahn fi du an mi did a wanda ef mi kuda gwaan sorv Jeuova an no tap. Mi mada tel mi se mi fi tingk bout ou Jeuova yuuz im powa fi mek aal a dem staar de, an shi tel mi fi memba se ef im kuda du dat den im no mos kyan yuuz im powa fi elp mi fi go chuu eniting we mi a go chuu. Afta mi spen taim an tek iin di sitn dem we Gad mek da taim de, it did elp mi fi du tingz so dat mi kuda get fi nuo Jeuova beta an dat did elp mi fi mek op mi main fi gwaan sorv im no mata wa.”

14. Ou di mada an faada dem kyan yuuz di sitn dem we Gad mek fi elp dem pikni dem fi si se Jeuova a wan api Gad?

14 Di sitn dem we Jeuova mek mek wi si se im api an im waahn wi fi api tu. Di piipl dem we stodi bout animal an dem tingz de se dem get fi si se muos a di animal dem we de bout, laik di bod an di fish dem, lov fi ramp wid dem wan aneda. (Juob 40:20) Yu eva si yu pikni dem a laaf wen dem tek iin wan animal we a plie? Laik dem mait-a si wan likl pus a plie wid wan baal ar som likl popi a ramp wid dem wan aneda. Di neks taim yu si yu pikni dem a laaf bout dem sitn de, it wuda bi wan gud taim fi elp dem fi memba se di Gad we wi worship a wan api Gad.​—1 Tim. 1:11.

SPEN TAIM WID YU FAMBILI FI TEK IIN DI SITN DEM WE GAD MEK

Wen yu kyari yu pikni dem outa duor an mek dem luk pan di sitn dem we Gad mek, yu mait-a fain se dem wi muor waahn taak bout wa a gwaan wid dem (Luk iina paragraaf 15)

15. Wa kyan elp di mada an faada dem fi fain out wa riili a gwaan wid dem pikni dem? (Pravorbz 20:5) (Luk pan di picha tu.)

15 Som a di taim di mada an faada dem mait fain se it aad fi dem pikni dem kom taak tu dem bout di sitn dem we dem a go chuu. Ef yu fain se a dat a gwaan iina fi yu fambili yu mait-a afi wok likl aada fi get yu pikni dem fi tel yu wa riili a gwaan wid dem. (Riid Pravorbz 20:5.) Som a di mada an faada dem fain se it elp dem wen dem an dem pikni dem spen som taim outa duor an tek iin di nais sitn dem we Gad mek. Wa mek it iiziya fi dem? Wan ting a dat wen di mada an faada dem an di pikni dem de outa duor, dem fain se uol iip a tingz no de de we a-go tek dem main aafa wa dem a taak bout. Wan faada we kom fram Taiwan we niem Masahiko mek wi nuo wan neda riizn wa mek dis gud, im se: “Wen wi spen taim wid di pikni dem outa duor, laik wen wi kyari dem fi go klaim som mountn ar fi go waak pan di biich, wi fain se dem jos iizi demself, an wi fain se dem taim de wi kyan taak tu dem an ier wa riili a gwaan wid dem.” Katya we wi ier fram aredi se: “Wen skuul don, mi mada naamali kyari mi go a wan paak we ful op a uol iip a priti flowaz. Kaaz di plies so nais, mi fain se it iizi fi mi tel ar wa gwaan a skuul ar wa a bada mi.”

16. Wen di fambili dem a tek iin di ting dem we Jeuova mek, wa dem kyan du fi enjai demself?

16 Wen di piipl dem iina wan fambili spen taim wid dem wan aneda an enjai di ting dem we Jeuova mek, dis a-go mek dem api. An it a-go mek dem get kluosa an kluosa tu dem wan aneda. Di Baibl mek wi nuo se yu av “wan taim fi laaf” an “wan taim fi daans.” (Iik. 3:1, 4) Di nais an priti sitn dem we Jeuova mek mek wi av som gud plies we wi kyan go go du som nais tingz wid wi fambili dem. Som fambili fain se it nais wen dem go a wan a dem plies de we dem kyan du tingz outa duor, laik dem go spen taim a konchri, ar dem go klaim som mountn, ar dem go a biich. Som a di pikni dem lov fi ron op an dong an ramp wen dem go a di paak, an dem lov fi luk pan di animal dem, ar fi go swim iina wan riva ar wan liek ar iina di sii. So wi si se a uol iip a nais plies Jeuova gi wi we wi kyan go an spen taim an luk pan di sitn dem we im mek an enjai wiself.

17. Wa mek di mada an faada dem fi elp dem pikni dem fi spen taim an tek iin di sitn dem we Gad mek?

17 Iina Paradais, di mada an faada dem an di pikni dem a-go get fi spen taim an enjai di sitn dem we Jeuova mek iina wan wie we dem kuda neva du bifuo dem taim de, an dem taim de wi naa go fried a non a di animal dem an dem naa go fried a wi niida. (Aiz. 11:6-9) Wi a-go av uol iip a taim fi enjai di sitn dem we Jeuova mek. (Sa. 22:26) Bot unu we a mada an faada, wi no waahn unu fi wiet til dem taim de fi mek unu pikni dem staat spen taim fi tek iin di sitn dem we Jeuova mek. Wen yu yuuz di sitn dem we Jeuova mek fi tiich yu pikni dem bout im, dem a-go fiil laik King Dievid wen im se: “Jeuova, . . . notn we nobadi mek no komiin laik di sitn dem we yu mek.”​—Sa. 86:8.

SANG 134 Elp Yu Pikni Dem Jraa Nier Tu Gad

a Uol iip a breda an sista memba di taim wen dem mada an faada did yuuz sitn we Jeuova mek we dem did a enjai fi tiich dem bout im. Da lesn ya a-go elp yu ef yu av no pikni fi si ou yu kyan yuuz di sitn dem we Jeuova mek fi tiich dem bout im.