Ézudu 12:1-51

  • Kumesa ta fazedu Páskua (1-28)

    • Es debe brufa sangi na aru di pórta di kaza (7)

  • Praga 10: matadu kes primeru fidju (29-32)

  • Es kumesa ta sai di Ijitu (33-42)

    • Kes 430 anu tirmina (40, 41)

  • Orientason pa komemora Páskua (43-51)

12  Nton, Jeová fla Muizés i Aron na téra di Ijitu:  “Kel mês li ta ben ser komésu di anu pa nhos. Pa nhos el ta ben ser kel primeru mês di anu.  Fla tudu povu di Israel: ‘Na dia 10 di kel mês li, nhos debe skodje un korderu pa kada família,* un korderu pa kada kaza.  Má si kel família é pikinoti dimás pa kume kel korderu, es debe dividi-l na ses kaza ku kel vizinhu ki ta mora más pértu di es. Es debe djobe kantu ki kada algen* pode kume i dipôs disidi kantu algen ki ta kume kel korderu djuntu.  Kel animal debe ser matxu, sen difeitu i di un anu. Nhos pode skodje un korderu ô un kabritu.  Nhos debe toma kónta di el ti dia 14 di es mês, i kongregason di Israel interu debe mata-l óras ki sta ta fika noti.*  Es debe panha un párti di kel sangi i brufa-l na kes aru di pórta i pa riba di pórta di kes kaza undi ki es kume-l.  “‘Es debe kume kel karni na kel mésmu noti. Es debe asa-l na lumi i kume-l ku kes pon sen fermentu i kes érva margós.  Nhos ka debe kume ninhun padás di kel karni, nen kru nen kuzinhadu na agu. Nhos asa kel animal interu na lumi, djuntu ku se kabésa, ses pérna i kes párti di déntu. 10  Nhos ka debe guarda nada pa kel otu dia di palmanhan, má si resta algun kuza na kel otu dia di palmanhan nhos debe kema-l na lumi. 11  Nhos debe kume-l ku sintu na sintura,* sandália na pé i pó na mô. I nhos debe kume-l faxi. É Páskua di Jeová. 12  Pamodi na kel noti N ta ben pasa na téra di Ijitu, i N ta ben mata tudu primeru fidju na téra di Ijitu, désdi ómi ti animal. N ta ben julga i kastiga tudu kes deus di Ijitu. Ami é Jeová. 13  Kel sangi ta sirbi di sinal pa nhos na kes kaza ki nhos ta sta. N ta odja sangi i N ka ta faze nhos nada, i kel praga ka ta ben riba nhos pa mata nhos óras ki N kastiga téra di Ijitu. 14  “‘Kel dia li ta ben ser un dia ki nhos debe lenbra di el. Nhos debe faze un fésta pa Jeová pa nhos komemora es dia duránti tudu nhos jerason. Nhos debe komemora-l. Kel-li é un lei pa tudu ténpu. 15  Nhos debe kume pon sen fermentu duránti 7 dia. I na primeru dia nhos debe tra fermentu di nhos kaza, pamodi kel algen* ki kume algun kuza ki ten fermentu di primeru dia ti sétimu dia, el debe matadu.* 16  Na primeru dia nhos ta faze un runion* santu. I na sétimu dia nhos ta faze otu runion santu. Ka debe fazedu ninhun trabadju na kes dia li. Nhos pode pripara sô kel ki kada un di nhos* meste pa kume. 17  “‘Nhos ten ki komemora kel Fésta di Pon sen Fermentu, pamodi na kel mésmu dia, N ta tra nhos tudu di téra di Ijitu. I nhos debe guarda kel dia li duránti tudu nhos jerason. Kel-li é un lei pa tudu ténpu. 18  Nhos debe kume kes pon sen fermentu na primeru mês, désdi tardinha di dia 14 di mês ti tardinha di dia 21 di mês. 19  Duránti 7 dia ka debe atxadu fermentu na nhos kaza, pamodi kel algen* ki kume algun kuza ki ten fermentu, ô el é un stranjeru ô el é un israelita,* el debe matadu.* 20  Nhos ka debe kume nada ki ten fermentu. Na tudu nhos kaza, nhos ten ki kume pon sen fermentu.’” 21  Muizés txoma lógu tudu kes ansion di Israel i el fla-s: “Pa kada un bai i skodje un animal* pa se família, i nhos mata kel sakrifisiu di Páskua. 22  Dipôs, nhos murgudja isopu* na sangi ki sta na kel tijéla i nhos marka ku sangi kel aru pa riba di pórta i kes dôs aru ki ta fika pa ladu di entrada di kaza, i ninhun di nhos ka debe sai di kaza ti ki manxe. 23  Nton, óras ki Jeová pasa pa kastiga kes algen di Ijitu i el odja kel sangi na kel aru pa riba di pórta i na kes dôs aru ki ta fika pa ladu, Jeová di serteza ka ta faze nhos nada i el ka ta dexa pa kel praga mata ningen na nhos kaza. 24  “Nhos debe kontinua ta faze tudu kel-li. El é un lei pa tudu ténpu pa nhos i pa nhos fidju. 25  Óras ki nhos entra na kel téra ki Jeová ta ben da nhos, sima dja el prometeba, nhos debe faze kel komemorason li. 26  I óras ki nhos fidju pergunta nhos: ‘Kuzê ki kel komemorason li siginifika pa nhos?’ 27  Nhos debe responde: ‘É sakrifisiu di Páskua pa Jeová. El pasa riba di kes kaza di kes israelita na Ijitu, kantu el kastiga gentis di Ijitu, má el popa nos kaza.’” Nton povu inbaxa i es poi róstu pa txon. 28  I kes israelita faze sima Jeová mandaba Muizés i Aron. Es faze sima es mandadu. 29  Nton la pa meia-noti, Jeová mata tudu kes primeru fidju na téra di Ijitu, désdi kel primeru fidju di Faraó ki staba xintadu na tronu ti kel primeru fidju di kel algen prézu ki staba na kadia,* i tudu kes primeru fidju di kes animal. 30  Faraó labanta na kel noti i tanbê tudu se sérvus i tudu kes otu algen di Ijitu, i tevi un txoru altu entri kes algen di Ijitu, pamodi ka tinha kaza ki ka moreba algen. 31  Lógu el txoma Muizés ku Aron i el fla: “Nhos labanta, i nhos sai di meiu di nha povu, anhos i kes otu israelita tanbê. Nhos bai i nhos sirbi Jeová, sima dja nhos flaba. 32  Nhos leba nhos ovelha i nhos vaka, sima nhos flaba. Má nhos abensua-m tanbê.” 33  I kes algen di Ijitu kumesa ta presiona povu pa es saíba faxi di país, pamodi es ta flaba: “Si nhos ka bai nos tudu ta móre!” 34  Nton, povu leba kel masa di pon ki inda staba sen fermentu, i es leba kes kuza di masa pon inbrudjadu na ses ropa, riba di onbru. 35  Kes israelita faze sima Muizés flaba es i es pidi kes algen di Ijitu kes kuza di prata i di oru i ropa tanbê. 36  Jeová poi gentis di Ijitu ta djuda se povu, pur isu es da-s kuzê ki es pidi, i es toma gentis di Ijitu ses rikéza. 37  Kes israelita bai di Ramesés pa Sukote. Es éra uns 600 mil ómi apé, fóra kes kriansa. 38  I djuntu ku es bai tanbê un monti di algen ki ka éra israelita,* i tanbê txeu animal, sima ovelha i vaka. 39  Es kumesa ta asa pon rodóndu sen fermentu ku kel masa ki es lebaba di Ijitu. Kel pon ka tinha fermentu, pamodi es tradu pa fóra di Ijitu dirapenti i es ka tevi ténpu di pripara kumida pa es leba. 40  Kel ténpu ki kes israelita pasa moradu na Ijitu foi di 430 anu. 41  Na kel dia ki faze 430 anu, tudu algen di povu di Jeová sai di téra di Ijitu. 42  Kel-li é un noti ki es ta ben komemora pamodi Jeová tra-s di téra di Ijitu. Povu di Israel interu debe komemora kel noti li pa onra Jeová, pa tudu ses jerason. 43  Dipôs, Jeová fla Muizés i Aron: “Kel-li é lei di Páskua: ninhun stranjeru ka debe kume sakrifisiu di Páskua. 44  Má, si un algen ten un skravu ki el kunpra ku dinheru, el debe sirkunsida-l. Sô dipôs ki kel skravu ta pode kume kel sakrifisiu. 45  Nen imigranti nen trabadjador kontratadu ka pode kume-l. 46  Kel korderu debe kumedu sô na un kaza. Nhos ka debe leba se karni pa fóra di kaza, nen kebra ninhun di se osu. 47  Povu di Israel interu debe komemora Páskua. 48  Si un stranjeru ki ta mora na nhos meiu krê komemora Páskua pa Jeová, tudu ómi* ki ta mora ku el debe sirkunsidadu. Sô dipôs el ta pode komemora-l i el ta bira sima un israelita.* Má ninhun ómi ka pode kume-l si el ka faze sirkunsizon. 49  Ta ser kel mésmu lei pa kes israelita i pa kes stranjeru ki ta mora djuntu ku nhos.” 50  Pur isu, tudu israelita faze sima Jeová mandaba Muizés i Aron. Es faze sima es mandadu. 51  Na kel mésmu dia, Jeová tra tudu kes israelita* di téra di Ijitu.

Nótas di rodapé

Na ebraiku ta fla: “kaza di ses pai”.
Ô: “alma”.
Na ebraiku ta fla: “entri kes dôs noti”. Kel-li krê fla entri kel óra ki sól ta kanba i kel óra ki ta kumesa ta fika sukuru.
Na ebraiku ta fla: “sintura maradu”.
Ô: “alma”.
Na ebraiku ta fla: “kabadu ku el na Israel”.
Ô: “kongrésu”.
Ô: “kada alma”.
Ô: “alma”.
Na ebraiku ta fla: “kabadu ku el na Israel”.
Ô: “israelita di nasimentu”.
Kel-li krê fla un korderu ô un kabritu.
Na ebraiku ta fla: “kaza di sistérna”.
Ô: “un mistura di txeu algen”. Kel-li krê fla un nunbru grandi di stranjeru ki ta inkluiba kes algen di Ijitu.
Na ebraiku ta fla: “tudu matxu”. Kel-li ta inklui mininu.
Ô: “sima un israelita di nasimentu”.
Na ebraiku ta fla: “kes fidju di Israel djuntu ku ses trópa”.