Sugundu livru di Samuel 14:1-33

  • Joabe i kel mudjer di Tekoa (1-17)

  • Davidi diskubri planu di Joabe (18-20)

  • Absalon dexadu volta pa Jiruzalen (21-33)

14  Joabe, fidju di Zeruia, fika ta sabe ma rei staba ku sodadi di Absalon.  Nton, Joabe manda buska un mudjer na Tekoa, ki tinha sabedoria, i el fla-l: “N krê pa bu finji ma bu sta txeu tristi. Bisti ropa ki ta mostra ma bu sta txeu tristi i ka bu poi óliu purfumadu na korpu. Aji sima un mudjer ki dja ten txeu ténpu ta txora pamodi un algen ki móre.  Dipôs, bai i fla rei kuzê ki N sta ben fla-u.” I Joabe fla-l kuzê ki el debe flaba rei.*  Kel mudjer di Tekoa bai dianti di rei, el inbaxa ku róstu pa txon i el fla: “Ó rei, nho djuda-m.  Rei pergunta-l: “Kuzê ki sta pasa?” El fla: “Ami é viúva pamodi nha maridu móre,  i el dexa-m ku dôs fidju. Un dia, es briga na kanpu i ka staba ningen la pa siparaba es. I un di es mata kel otu.  Má gósi, tudu família dja fika kóntra mi i es sta ta fla-m: ‘Intrega-nu kel ki mata se irmon. Nu ta mata-l, asi pa el paga pa vida di se irmon ki el mata, sikrê faze kel-li ta kaba ku erderu!’ Es krê paga kel últimu braza ki resta-m* i es krê dexa nha maridu sen nómi i sen ninhun disendenti* riba téra.”  Nton, rei fla kel mudjer: “Volta pa kaza i N ta manda kuida di kel asuntu li.”  Kel mudjer di Tekoa fla rei: “Ó sinhor rei, pa kulpa kai riba mi i riba família di nha pai, má pa rei i se tronu fika livri di kulpa.” 10  Nton, rei fla-l: “Si algen torna pâpia ku bo sobri kel asuntu li, traze-l li na mi i nunka más el ka ta inkomoda-u.” 11  Má kel mudjer fla: “Ó rei favor, lenbra di Jeová, bu Deus, asi pa kel vingador di sangi ka faze más disgrasa i mata nha fidju.” Rei responde-l: “N ta jura pa Jeová, kel Deus bibu, ma ninhun fiu di kabélu di bu fidju ka ta kai na txon.” 12  Nton, kel mudjer fla-l: “Favor, nho dexa-m fla nho más un kuza.” El responde: “Bu pode fla!” 13  Kel mudjer fla: “Nton, pamodi ki nho pensa faze mésmu kuza kóntra povu di Deus? Dja ki nho kóre ku própi fidju di nho i nho ka sta torna traze-l di vólta, nho é kulpadu pa kuzê ki nho kaba di fla. 14  É verdadi, ki nos tudu nu ta móre i nu ta ser sima agu ki bazadu na txon, ki ka ta pode rekuperadu más. Má Deus ka ta traba un vida. Envês di kel-li, el ta djobe motivu pa kel ki koredu ku el ka fika afastadu di el pa tudu ténpu. 15  N ben li, pa N fla rei kel-li, pamodi N fika ku medu di povu. N pensa: ‘N ta ba pâpia ku rei. Talvês rei ta faze kuzê ki se skrava pidi-l. 16  Talvês rei ta obi-m i el ta salva-m di mô di kel ómi ki krê kaba ku mi i ku nha úniku fidju, pa tra-nu di kel eransa ki Deus da-nu.’ 17  Tanbê N pensa: ‘N ta spera ma palavra di sinhor rei ta pô-m ta fika trankuilu. Sinhor rei é sima un anju di Deus verdaderu, ki ta konsigi sabe diferénsa di kel ki é dretu i mariadu. Pa Jeová, Deus di nho, sta ku nho.’” 18  Nton, rei fla kel mudjer: “N sta ben faze-u un pergunta i N ta pidi-u pa bu ka sukundi-m nada.” Kel mudjer fla: “Favor, sinhor rei, nho pode pâpia.” 19  Nton, rei pergunta-l: “É Joabe ki manda-u fla tudu kes kuza li?” Kel mudjer responde: “Ó sinhor rei, N ta jura pa vida di nho, ma é sima* nho fla. É Joabe, sérvu di nho, ki da-m kes instruson li i ki fla-m tudu kuza ki N debe fla. 20  Joabe, sérvu di nho, faze kel-li asi pa nho odja kel asuntu li di manera diferenti, pamodi nho ten sabedoria sima un anju di kel Deus verdaderu i nho sabe tudu kuza ki sta ta pasa na país.” 21  Dipôs, rei fla Joabe: “Ka ten prubléma, N ta faze kel-li. Ba buska Absalon i traze-l otu bês.” 22  Dipôs ki rei fla kel-li, Joabe inbaxa ku róstu pa txon i el agradese rei. I Joabe fla: “Ó sinhor rei, oji sérvu di nho dja sabe ma el pode konta ku ajuda di nho, pamodi nho faze kel ki sérvu di nho pidi.” 23  Nton, Joabe labanta, el bai pa Jezur i el traze Absalon pa Jiruzalen. 24  Má rei fla: “El debe volta pa se própi kaza, el ka debe ben odja-m.” Nton, Absalon volta pa se própi kaza i el ka ba odja rei. 25  Na Israel interu, ka tinha ninhun ómi ki ta resebeba txeu ilojiu pamodi se beléza sima Absalon. Di sóla di se pé ti riba di se kabésa, el ka tinha ninhun difeitu. 26  El tinha ki kortaba kabélu na fin di kada anu pamodi el ta fikaba txeu pizadu. Óras ki el ta kortaba kabélu, el ta pezaba uns 2,3 kilu* di akordu ku pézu di pédra ki es ta uzaba na palásiu.* 27  Absalon tevi três fidju matxu i un fidju-fémia, ki txomaba Tamar. El éra bunita dimás. 28  Absalon vive duránti dôs anu na Jiruzalen, má el ka odja rei. 29  Un dia, Absalon manda txoma Joabe, pa el manda-l ba pâpia ku rei, má Joabe ka ba responde Absalon. Absalon manda txoma-l pa sugundu bês, má Joabe nega bai. 30  Nton, Absalon fla se sérvus: “Joabe ten un txon na ladu di kel di meu, i el tene un plantason di sevada la. Nhos bai i nhos pô-l lumi.” Pur isu, kes sérvu di Absalon poi lumi na kel plantason. 31  Pamodi kel-li, Joabe bai pa kaza di Absalon i el fla-l: “Pamodi ki bus sérvu poi lumi na nha txon?” 32  Absalon responde Joabe: “N manda-u kel mensajen li: ‘Ben li i dexa-m manda-u na rei pa bu ba pergunta-l: “Pamodi ki N volta di Jezur? Éra midjór N fikaba la. Má gósi, dexa-m ba odja rei i si N ten kulpa di algun kuza, el pode mata-m.”’” 33  Nton, Joabe bai na rei i el fla-l kuzê ki Absalon fla-l. Dipôs, rei txoma Absalon, el bai na rei i el inbaxa ku róstu pa txon dianti di rei. Nton, rei da Absalon beju.

Nótas di rodapé

Na ebraiku ta fla: “poi palavras na se bóka”.
Kel-li krê fla últimu speransa di ten disendenti.
Na ebraiku ta fla: “réstu”.
Ô: “ningen ka pode bai nen pa skerda nen pa direita di kel ki”.
Na ebraiku ta fla: “200 siklu”. Djobe Ap. B14.
Talvês kel-li éra un tipu di pézu ki es ta guardaba na palásiu di rei ô un siklu ki es ta uzaba na palásiu ki éra diferenti di kel ki es ta uzaba na dia-dia.