Sugundu livru di Samuel 3:1-39

  • Família di Davidi ba ta bira kada bês más fórti (1)

  • Fidjus di Davidi (2-5)

  • Abner fika di ladu di Davidi (6-21)

  • Joabe mata Abner (22-30)

  • Davidi txora pamodi Abner móre (31-39)

3  Géra entri família di Saul i família di Davidi kontinua pa txeu ténpu. Timenti Davidi staba ta bira kada bês más fórti, família di Saul ba ta fika kada bês más fraku.  Duránti kel ténpu, Davidi tevi alguns fidju na Ebron. Kel primeru éra Amnon, fidju di Ainoan, di Jesriel.  Kel sugundu éra Kiliabe, fidju di Abigail, kel viúva di Nabal di Karmelu, i kel tirseru éra Absalon, fidju di Maká. Maká éra fidju-fémia di Talmai, rei di Jezur.  Kel kuartu éra Adonias, fidju di Ajite, i kel kintu éra Safatias, fidju di Abital.  I kel sestu éra Itreon, fidju di Eglá, mudjer di Davidi. Kes-li é kes fidju ki Davidi tevi na Ebron.  Timenti família di Davidi i família di Saul staba na géra ku kunpanheru, Abner staba ta ganha más puder na família di Saul.  Saul tinha un konkubina* ki txomaba Rispa, el éra fidju-fémia di Aiá. Un dia, Isbozete fla Abner: “Pamodi ki bu tevi relason seksual ku konkubina di nha pai?”  Abner fika txeu xatiadu pamodi kuzê ki Isbozete fla-l. Pur isu, Abner fla-l: “Pur akazu ami é algun katxor* di Judá? Ti dia di oji, N mostra amor lial pa família di Saul, bu pai, i pa se irmons ku se amigus, i N ka intrega-u na mô di Davidi. I gósi bu sta ben txoma-m pa N presta kónta pamodi un éru ki N faze ku un mudjer?  Pa Deus kastiga-m duru, si N ka faze pa Davidi kel ki Jeová jura ma el ta faze pa el. 10  Pamodi el jura ma el ta tra reinu di família di Saul i ma el ta poi tronu di Davidi riba di Israel i di Judá, désdi Dan ti Berseba.” 11  Isbozete ka tevi koraji di fla Abner más nada, pamodi el tinha medu di el. 12  Kel óra, Abner manda mensajerus pa fla Davidi: “País é di kenha?” Tanbê el manda fla-l: “Faze un kontratu ku mi i N ta faze tudu kel ki N ta pode* pa N poi Israel interu di bu ladu.” 13  Davidi responde-l: “Ka ten prubléma! N ta faze un kontratu ku bo. Má sô N ta pidi-u pa óras ki bu ben, pa bu ka parse nha dianti sen Mikal, fidju-fémia di Saul.” 14  Nton, Davidi manda mensajerus pa Isbozete, fidju di Saul, pa fla-l: “Da-m Mikal, nha mudjer, pamodi N pididu pa N da 100 prepúsiu di filisteus pa N pode kazaba ku el. 15  Nton, Isbozete manda toma-l di se maridu, ki éra Paltiel, fidju di Laís. 16  Má se maridu bai djuntu ku el ta txora, timenti el staba ta bai se tras ti Baurin. Nton, Abner fla-l: “Ba pa kaza!” I el volta pa kaza. 17  Tanbê, Abner manda fla kes ansion di Israel: “Dja ten algun ténpu ki nhos krê pa Davidi bira nhos rei. 18  Nton nhos aji, pamodi Jeová fla Davidi: ‘N ta ben uza nha sérvu Davidi pa N salva nha povu Israel di mô di kes filisteu i di mô di tudu ses inimigu.’” 19  Dipôs, Abner pâpia ku povu di Benjamin. Tanbê Abner ba pâpia ku Davidi apárti, na Ebron, pa fla-l kuzê ki Israel i tribu di Benjamin disidi faze. 20  Abner ba atxa Davidi na Ebron i el leba 20 ómi djuntu ku el. Kantu es txiga la, Davidi faze un fésta pa el i pa kes ómi ki bai djuntu ku el. 21  Nton, Abner fla Davidi: “Dexa-m volta pa N ba djunta Israel interu dianti di sinhor rei, asi pa es pode faze un kontratu ku nho, i nho ta bira rei di tudu kel ki nho krê.” Nton, Davidi dexa Abner bai na pas. 22  Lógu dipôs di kel-li, kes trópa di Davidi ku Joabe volta di un ataki ki es faze, i es traze txeu kuza ki es toma. Abner ka staba djuntu ku Davidi na Ebron, pamodi Davidi dja mandaba el se kaminhu na pas. 23  Kantu Joabe i tudu kes trópa txiga, es fla Joabe: “Abner, fidju di Ner, ben na rei i rei dexa-l bai na pas.” 24  Nton, Joabe entra na undi ki rei staba i el fla-l: “Kuzê ki bu faze? Abner ben li i bu dexa-l bai sen faze-l nada? Pamodi ki bu faze kel-li? 25  Bu konxe Abner, fidju di Ner! El ben li pa ingana-u i pa el sabe di tudu bus planu i di tudu kuza ki bu sta ta faze.” 26  Nton, Joabe sai di djuntu di Davidi, i el manda alguns mensajeru pa ba buska Abner. Kantu es txiga na Abner, el staba na sistérna di Sirá. Má Davidi ka sabia nada di kel-li. 27  Kantu Abner volta pa Ebron, Joabe leba-l apárti, pértu di porton di sidadi, pa el pâpia ku el. Má kantu es txiga la, Joabe mete-l spada na bariga i Abner móre. El faze kel-li pamodi el mata* se irmon, Azael. 28  Dipôs, kantu Davidi fika ta sabe di kel-li, el fla: “Jeová sabe ma mi ku nha reinu é inosenti pa tudu ténpu, pamodi mórti di Abner, fidju di Ner. 29  Pa kulpa di sangi kai riba kabésa di Joabe i riba tudu algen di família di se pai. Sénpri pa ten na família di Joabe un ómi ki ten un duénsa* na se órgon seksual, ô un leprozu, ô un ómi manku,* ô algen ki matadu ku spada ô algen ki ta pasa fómi! 30  Nton, Joabe i se irmon Abizai mata Abner pamodi el mataba ses irmon Azael, na géra, na Jibion. 31  Dipôs, Davidi fla Joabe i tudu kes algen ki staba djuntu ku el: “Nhos ratxa nhos ropa, nhos bisti panu di saku* i nhos txora pa Abner.” Rei Davidi staba ta kunpanha interu tras di kel maka ki es staba ta karega korpu di Abner. 32  Es intera Abner na Ebron i rei txora ku vós altu na sipultura di Abner, i tudu algen txora tanbê. 33  Rei kanta kel kántiku li pa Abner: “Pamodi ki Abner tevi ki móre sima un algen ki ka ten juís? 34  Bu mô ka staba maradu,I bu pé ka staba ku korenti.* Bu kai sima un algen ta kai dianti di kriminozu.”* Nton, tudu algen kumesa ta txora otu bês. 35  Más tardi, tudu algen ba konvense Davidi pa kume* timenti inda staba di dia. Má Davidi jura: “Pa Deus kastiga-m duru si N kume pon ô kalker otu kuza antis di sól kanba!” 36  Tudu algen odja kel-li, i es gosta. Na verdadi kel-li dexa-s kontenti, sima tudu kes otu kuza ki rei ta fazeba. 37  Asi tudu algen di Israel interu fika ta sabe, na kel dia, ma rei ka éra kulpadu pa mórti di Abner, fidju di Ner. 38  Nton, rei fla se sérvus: “Nhos fika ta sabe ma é un prínsipi i un ómi inportanti ki móre oji na Israel. 39  Enbóra N skodjedu pa ser rei, oji N ka tene forsa más pa N aji kóntra kes fidju di Zeruia, pamodi kes ómi li é mau dimás. Pa Jeová kastiga kel algen ki ta faze mal, di akordu ku se própi maldadi.”

Nótas di rodapé

Na ebraiku ta fla: “kabésa di katxór”.
Na ebraiku ta fla: “i nha mô sta ku bo”.
Na ebraiku ta fla: “pamodi sangi di”.
Ô: “korimentu”.
Un ómi ki ta pode fazeba sô trabadju di mudjer. Kel-li krê fla un ómi ki ka ta pode baba pa géra ô fazeba kalker otu tipu di trabadju.
Na ebraiku ta fla: “ka staba ku kóbri”.
Na ebraiku ta fla: “dianti di fidjus di injustisa”.
Ô: “ba da Davidi pon di konsolu”.