Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

KAPÍTLU 18

“Deus krê pa pesoas buska-l... i pa es atxa-l”

“Deus krê pa pesoas buska-l... i pa es atxa-l”

Paulu pâpia di kuzas ki kes algen ki staba ta obi-l ta konkordaba ku el i sobri kuzas ki ta interesaba es.

Ku bazi na Atus 17:16-34

1-3. (a) Pamodi ki apóstlu Paulu fika txeu xatiadu na Atenas? (b) Kuzê ki nu ta prende óras ki nu ta studa izénplu di Paulu?

 PAULU sta txeu xatiadu. El sta na sidadi di Atenas na Grésia, ki ten txeu skóla inportanti. É li ki Sókratis, Platon i Aristótlis inxina. Kes algen di Atenas é txeu relijiozu. Es ta adora txeu deus, nton ten imajen na tudu lugar ki Paulu sta bai. Es sta na ténplus, na kes prasa i na rua. Paulu sabe kuzê ki Jeová, kel Deus verdaderu, ta pensa sobri adora imajen. (Êxo. 20:4, 5) Sima Jeová, kel apóstlu fiel li ta ôdia imajen.

2 Paulu sta ta odja un kuza nojéntu na prasa. Na kantu noroésti di prasa, pértu di entrada prinsipal, ten un fila ku txeu státua nojéntu di deus Érmis. Ten txeu lugar di faze adorason na prasa. Modi ki apóstlu Paulu ta konsigi prega pa kes algen la, ki ta adora txeu imajen? El ta konsigi kontrola se sentimentus i pâpia di kuzas ki kes algen ta konkorda ku el? El ta konsigi djuda algun algen buska kel Deus verdaderu i atxa-l?

3 Kel diskursu ki Paulu faze pa kes algen intilijenti di Atenas ki sta na Atus 17:22-31, é un bon izénplu di uza kapasidadi di pâpia dretu, ku jetu i disirnimentu. Óras ki nu ta studa izénplu di Paulu, nu pode prende txeu sobri modi ki nu ta pâpia di kuzas ki otus algen ta konkorda ku el pa djuda-s rasusina.

Paulu inxina “na prasa” (Atus 17:16-21)

4, 5. Undi ki Paulu bai prega na Atenas, i ki tipu di algen staba la?

4 Paulu bai pa Atenas duránti se sugundu viajen misionáriu, pa vólta di anu 50 D.K. a Timenti el staba ta spéra pa Silas ku Timótiu txiga na Berea, Paulu “kumesa ta rasusina na sinagóga ku kes judeu”, sima el ta kustuma fazeba. Tanbê el ba prega “na prasa”, undi el pode papiaba ku kes algen ki ka éra judeu, ki ta viveba na Atenas. (Atus 17:17) Kel prasa di Atenas éra grandi i el ta fikaba pértu di un monti ki txomaba Akrópoli. La, ka éra sô un lugar di kunpra ô bende, má tanbê éra kel lugar más inportanti di sidadi ki algen ta inkontraba ku kunpanheru. Di akordu ku un livru, kel prasa éra kel lugar prinsipal di sidadi ki kes ómi di nogósiu, di pulítika, kes filózofu i skritor ta inkontraba. Kes algen di Atenas gostaba di bai la, pa pâpia sobri filozofia.

5 Ka éra fásil pa Paulu konvense kes algen ki staba na prasa. Entri es, staba kes epikureu i kes stoiku ki éra dôs grupu di filózofu ki ta kriditaba na kuzas diferenti. b Kes epikureu ta kriditaba ma vida parse el sô. Es ta kriditaba ma nu ka debe ten medu di Deus, ma óras ki nu móre nu ka ta xinti dór, i ma nu pode alkansa ben i aguenta mal. Kes stoiku ta kriditaba ma éra inportanti ganhaba konhisimentu i intendimentu. Es ka ta kriditaba ma Deus é un algen. Nen kes epikureu nen kes stoiku ka ta kriditaba na resureison, sima kes disiplu di Kristu ta inxinaba. Nton, é klaru ma kes ideia di kes dôs grupu li éra txeu diferenti di kes verdadi puru ki kes kriston ta kriditaba i ki Paulu staba ta prega.

6, 7. Kuzê ki kes filózofu gregu ta atxaba di kes ensinu di Paulu, i modi ki alguns algen oji ta reaji sobri kuzê ki nu ta inxina?

6 Kuzê ki kes filózofu gregu ta atxaba di kes ensinu di Paulu? Alguns di es txoma Paulu di “papiador”, ki é un palavra gregu ki krê fla “kel ki ta panha simenti”. (Atus 17:18) Sobri kel palavra li, un studiozu fla: “Antis es ta uzaba kel palavra li pa pâpia di un pasu pikinoti ki ta panhaba simentis. Dipôs, el fika ta uzadu pa pâpia di kes algen ki ta panhaba réstu di kumida i otus kuza sen valor na prasa. Ku ténpu, es pasa ta uza kel palavra li pa pâpia di kes algen ki ta ripiti párti di informasons ki es obi sen intende-l dretu.” Nton kes filózofu staba ta fla ma Paulu éra iginoranti i ma sô el staba ta ripiti kuzê ki el obiba otus algen ta fla. Paulu ka dizanima ku kel ofénsa li.

7 Oji ta kontise mésmu kuza. Pesoas ta kustuma insulta-nu pamodi nos é Tistimunhas di Jeová i nu ta kridita na Bíblia. Alguns profesor ta fla ma ivoluson é verdadi i ma si un algen é intilijenti, el debe seta kel-li. Es ta atxa ma ken ki ka ta kridita na ivoluson é iginoranti. Kes algen li, ki ten txeu skóla, krê pa otus algen pensa ma nos é tolu pamodi nu ta inxina kuzê ki Bíblia ta fla i nu ta mostra pesoas próvas ma ten un Kriador ki faze tudu kuza. Má nu ka ta dexa kel-li pô-nu ku medu. Envês di kel-li, nu ta pâpia ku koraji óras ki nu ta difende nos krénsa ma vida na téra tevi un Kriador, ki é Jeová. — Apo. 4:11.

8. (a) Modi ki alguns algen ki obi kuzê ki Paulu staba ta prega reaji? (b) Óras ki Bíblia ta fla ma Paulu lebadu pa Areópagu, kuzê ki kel-li pode krê fla? (Odja nóta di rodapé.)

8 Otus algen ki obi Paulu ta prega na prasa reaji di manera diferenti. Es fla: “Ta parse ma el sta pâpia di uns deus stranhu.” (Atus 17:18) Si Paulu staba ta pâpia di novus deus pa kes algen na Atenas, nton el staba na prigu. Txeu anu antis, Sókratis ki éra filózofu, akuzadu di faze un kuza sima kel-li. Pamodi kel-li i otus kuza, el julgadu i el dadu senténsa di mórti. Dja ki kes kuza ki Paulu staba ta inxina ta parseba stranhu pa es, nu ka ta fika dimiradu kantu es leba-l pa Areópagu i es pidi-l pa el splika kuzê ki el staba ta inxina. c Modi ki Paulu ta ba pregaba pa kes algen la, ki ka konxeba Skrituras?

“Ómis di Atenas, dja N odja” (Atus 17:22, 23)

9-11. (a) Sobri kuzê ki Paulu pâpia na komésu di se diskursu? (b) Modi ki nu pode imita izénplu di Paulu na nos trabadju di pregason?

9 Lenbra ma Paulu fikaba txeu xatiadu ku tudu kel adorason di imajen ki dja el odjaba. Má el ka kondena kel adorason di imajen. Envês di kel-la, el mante kalmu. Pa tenta konvenseba kes algen ki staba la, Paulu kumesa se diskursu ku ruspetu i el pâpia sobri un kuza ki es ta konkordaba ku el. El kumesa ta fla: “Ómis di Atenas, dja N odja ma na tudu kuza ta parse ma nhos ten más ruspetu pa kes deus ki kes otu algen.” (Atus 17:22) É sima si Paulu staba ta fla: ‘N sta odja ma nhos é relijiozu.’ I Paulu mostra sabedoria kantu el ilojia-s pamodi es éra relijiozu. El sabia ma alguns algen ki staba inganadu pa ensinus falsu éra bons algen ki krê prendeba verdadi. Na verdadi, Paulu sabia ma el tanbê dja el ‘fazeba kuzas na iginoránsia i el ka tinha fé.’ — 1 Tim. 1:13.

10 Dipôs, Paulu fla ma el odja un kuza ki ta provaba ma kes algen di Atenas éra relijiozu. El odja un altar ki fazedu “pa un Deus ki ka konxedu.” Di akordu ku un livru, “kes gregu i kes otu povu txeu bês ta fazeba altar pa ‘kes deus ki es ka konxeba’. Es ta fazeba kel-la pamodi es tinha medu ma si es ka adoraba un deus ki ta izistiba, kel deus pode fikaba ofendidu.” Kel altar ta mostraba ma kes algen di Atenas ta rekonheseba ma tinha un Deus ki es ka konxeba. Paulu uza kel altar pa kumesa ta pâpia sobri kes notísia sábi ki el staba ta prega. El splika: “É di kel ki nhos sta ta adora sen konxe, ki N sta ta pâpia nhos di el.” (Atus 17:23) Paulu pâpia ku ruspetu, má kuzê ki el fla éra klaru. El ka staba ta prega sobri un deus novu ô stranhu sima alguns algen fla ma el staba ta faze. El staba ta inxina-s sobri un Deus ki es ka konxeba, kel Deus verdaderu.

11 Modi ki nu pode imita izénplu di Paulu na nos trabadju di pregason? Si nu sta atentu, talvês nu pode odja algun kuza ki kel algen sta uza ô algun kuza ki sta déntu ô fóra di se kaza, ki ta mostra ma el é relijiozu. Talvês bu pode fla: ‘N repara ma bo é un algen relijiozu. N gosta di pâpia ku pesoas ki é relijiozu.’ Si nu sabe kuzê ki un algen ta kridita na el, talvês nu pode atxa algun asuntu ki nu ta konkorda ku el i nu pode pâpia sobri kel-la. Lenbra ma nos obijetivu é ka julga otus algen ku bazi na ses krénsa. Ten txeu di nos irmons ku irmans ki antis ta kriditaba di verdadi na kes kuza ki relijion falsu ta inxina.

Tenta atxa un kuza ki bu ta konkorda ku kes algen ki sta ta obi-u i uza kel-la pa djuda-s prende verdadis sobri Bíblia.

Deus “ka sta lonji di kada un di nos” (Atus 17:24-28)

12. Modi ki Paulu muda se manera di prega pa el pode papiaba ku kes algen ki staba ta obi-l?

12 Paulu konsigi kontinua ta prega pa kes algen di Atenas sobri kes kuza ki es ta konkordaba ku el? Paulu sabia ma kes algen ki staba ta obi-l konxeba filozofia gregu, má es ka konxeba Skrituras. Nton, el muda alguns kuza na se manera di prega. Primeru, el pâpia sobri Bíblia sen fla ma el staba ta uza Skrituras. Sugundu, el poi kes algen ki staba ta obi-l ta xinti ma el ta intendeba es i ma el éra sima es, pamodi txeu bês el fla “nos” i “nu”. Tirseru, el pâpia di literatura gregu pa mostra ma alguns kuza ki el staba ta inxina staba di akordu ku kes kuza ki es ta kriditaba. Gósi, nu ben analiza kel diskursu ki Paulu faze. Di ki verdadis inportanti el pâpia sobri kel Deus ki kes algen di Atenas ka konxeba?

13. Kuzê ki Paulu splika sobri séu ku téra i kuzê ki el dexa klaru ku kel ki el fla?

13 Deus kria séu ku téra. Paulu fla: “Kel Deus ki faze mundu i tudu kuza ki ten na el, dja ki el é Sinhor di séu ku téra, el ka ta mora na ténplus ki é mô di ómis ki faze.” d (Atus 17:24) Séu ku téra ka parse di es pa es. Kel Deus verdaderu é Kriador di tudu kuza. (Sal. 146:6) El é kel Más Grandi na séu ku téra i el ka ta kebe na un ténplu ki ómis faze. El é ka sima deuza Atena ô otus deus ki meste di un altar i di un ténplu pa es resebe glória. (1 Reis 8:27) Paulu dexa klaru ma kel Deus verdaderu ten mutu más puder ki kalker imajen ô ténplu ki ómis faze. — Isa. 40:18-26.

14. Modi ki Paulu mostra ma Deus ka ta dipende di nos?

14 Deus ka ta dipende di nos. Kes algen ki ta adora imajen ta bisti-s ku ropas bunitu, es ta leba-s prezenti karu ô kumida i bebida. Es ta pensa ma kes imajen meste di kes kuza li. Má alguns di kes filózofu gregu, ki obi kel diskursu ki Paulu faze, talvês ta kriditaba ma un deus ka meste di nada ki nu ta faze. Talvês es konkorda ku Paulu kantu el fla ma Deus “ka meste pa mô di ómis sirbi-l sima ki el meste di algun kuza”. Na verdadi, ka ten ninhun kuza material ki nu ta pode da nos Kriador. É el ki ta da-nu kel ki nu meste. El ta da-nu “vida, folgu i tudu kuza”, sima sól, txuba i txon ki ta da kumida. (Atus 17:25; Gén. 2:7) Nton, Deus ki é kel ki ta da-nu tudu kuza, ka meste nada di nos.

15. Modi ki Paulu koriji kes algen di Atenas ki ta atxaba ma es éra más inportanti di ki kes algen ki ka éra gregu, i ki lison inportanti nu pode prende ku se izénplu?

15 Deus faze ómi. Kes algen di Atenas ta atxaba ma es éra más inportanti di ki kes algen ki ka éra gregu. Má, Bíblia ta fla ma nu ka debe ten orgulhu di nos país ô di nos rasa. (Deut. 10:17) Paulu pâpia di kel asuntu li ku jetu. El fla: “[Deus] faze di un sô ómi tudu nason”. Kes palavra ki Paulu fla li, poi kes algen ki staba ta obi-l ta pensa. (Atus 17:26) El staba ta pâpia di kel ki livru di Génesis ta fla sobri Adon, ki é pai di tudu algen na téra. (Gén. 1:26-28) Dja ki tudu algen ten kel mésmu pai, ninhun rasa ô país é ka más inportanti ki kel otu. Tudu algen ki staba ta obi Paulu pode intendeba kuzê ki el staba ta fla. Nu ta prende un lison inportanti ku se izénplu. Enbóra nu krê pâpia ku jetu i ser ekilibradu óras ki nu ta da tistimunhu, nu ka ta muda kes verdadi di Bíblia pa otus algen seta-s.

16. Kal ki é vontadi di nos Kriador pa nos?

16 Deus krê pa nu ser se amigu. Sikrê kes filózofu ki staba ta obi Paulu dja tinha txeu anu ta tenta splika pamodi ki nu ta izisti, nunka es ta konsigi daba un splikason klaru. Má Paulu fla kes algen di Atenas ma vontadi di Kriador é “pa pesoas buska-l, pa es palpa pa djobe-l i pa es atxa-l. Na verdadi, el ka sta lonji di kada un di nos.” (Atus 17:27) Nu pode konxe kel Deus ki kes algen di Atenas ka konxeba. Na verdadi, el ka sta lonji di kes algen ki krê konxe-l i prende sobri el. (Sal. 145:18) Repara ma Paulu uza palavra “nos” pa mostra ma el tanbê el meste ‘buskaba’ Deus i “palpa” pa djobe-l.

17, 18. Pamodi ki nu debe konxe Deus i kuzê ki nu ta prende sobri modi ki Paulu txoma atenson di kes algen ki staba ta obi-l?

17 Nu debe konxe Deus. Paulu fla ma pamodi Deus “nu ten vida, nu ta mexe i nu ta izisti”. Alguns studiozu fla ma Paulu staba ta pâpia di kes palavra di Epiménides, ki é un poéta ki vive txeu anu antis i ki éra “inportanti na kultura di kes algen di Atenas”. Paulu mostra otu motivu ki debe pô-nu ta krê konxe Deus. El fla: “Alguns di nhos poéta fla: ‘Pamodi nos tanbê é se fidjus.’” (Atus 17:28) Tudu nos debe sta pértu di Deus, pamodi el é Pai di kel primeru ómi ki nos tudu ben di el. Pa txoma atenson di kes algen ki staba ta obi-l, Paulu pâpia di alguns livru gregu ki kes algen ki staba ta obi-l ta ruspetaba. e Sima Paulu, alvês nu pode pâpia di alguns livru di stória, ensiklopédias ô di otus livru ki é txeu ruspetadu. Pur izénplu, faze kel-li pode konvense un algen ki ka é Tistimunha di Jeová di undi ki un krénsa di un relijion falsu ben.

18 Ti kel momentu li di se diskursu, Paulu pâpia di verdadis txeu inportanti sobri Deus i el muda se manera di pâpia pa kes algen ki staba ta obi-l. Kuzê ki Paulu kreba pa kes algen di Atenas ki staba ta obi-l faze ku kes informason inportanti la? Sen perde ténpu, el pâpia sobri kel-li timenti el kontinua ta faze se diskursu.

“Tudu algen, na tudu lugar, ... debe rapende” (Atus 17:29-31)

19, 20. (a) Modi ki Paulu mostra ku jetu ma ka ta fazeba sentidu adora kes imajen ki ómis faze? (b) Kuzê ki kes algen ki staba ta obi Paulu meste fazeba?

19 Paulu staba prontu pa inkoraja kes algen ki staba ta obi-l pa faze algun kuza. El pâpia di kes livru gregu i el fla: “Pur isu, dja ki nos é fidjus di Deus, nu ka debe pensa ma Deus é sima oru, prata ô pédra, sima algun kuza ki ómi uza arti i imajinason pa faze.” (Atus 17:29) Nton si é Deus ki faze-nu, modi ki el pode sérba sima kes imajen, ki ómis faze? Manera ki Paulu rasusina ku es ku kuidadu mostra ma adora imajen é un kuza ki ka ta faze sentidu. (Sal. 115:4-8; Isa. 44:9-20) Kantu Paulu fla “nu ka debe”, di serteza kel-li bira más fásil pa kes algen ki staba ta obi-l seta se konsedju.

20 Apóstlu Paulu dexa klaru ma kes algen ki staba ta obi-l meste fazeba algun kuza. El fla: “Deus ka leba en kónta kes ténpu di iginoránsia [kel ténpu ki es pensa ma Deus ta aprova kes algen ki ta adora imajen], má gósi el sta ta fla tudu algen, na tudu lugar, ma es debe rapende.” (Atus 17:30) Talvês alguns di kes algen ki staba ta obi Paulu fika spantadu kantu es obi Paulu ta fla ma es debe rapendeba. Se diskursu mostra klaru ma Deus da-s vida, nton es ta prestaba kónta dianti di Deus pa manera ki es ta uzaba ses vida. Es meste buskaba Deus, prende verdadi sobri el i vive di un manera ki el krê pa es viveba. Pa kes algen di Atenas, kel-li krê fla ma es tinha ki rekonhese ma adora imajen é un pekadu i ma es tinha ki paraba di faze kel-la.

21, 22. Modi ki Paulu tirmina se diskursu i kuzê ki kes palavra ta siginifika pa nos oji?

21 Paulu tirmina se diskursu ku kes palavra li: “[Deus] marka un dia ki el ta ben julga téra interu ku justisa através di un ómi ki el skodje, i el da tudu algen un garantia kantu el resusita-l di mórti.” (Atus 17:31) Gósi ki dja es sabia ma Dia di Julgamentu di Deus staba ta txiga, es tinha un bon motivu pa buska i atxa kel Deus verdaderu. Paulu ka fla nómi di kel Juís ki skodjedu. Envês di kel-li, el fla un kuza interesanti sobri kel Juís. El fla ma dja el viveba na téra, dja el moreba i Deus dja resusitaba el.

22 Kel konkluzon li ten txeu siginifikadu pa nos oji. Nu sabe ma kel Juís ki Deus skodje é Jizus Kristu ki dja sta resusitadu. (Juan 5:22) Tanbê dja nu sabe ma Dia di Julgamentu ta ben dura mil anu i dja el sta kuazi ta txiga. (Apo. 20:4, 6) Nu ka ten medu di Dia di Julgamentu, pamodi nu sabe ma el ta ben traze bensons sábi pa kes ki é fiel. Nos speransa di un futuru sábi sta garantidu pamodi kel milagri más grandi ki dja kontise, ki é resureison di Jizus Kristu!

“Alguns... bira ta kridita” (Atus 17:32-34)

23. Modi ki pesoas reaji kantu Paulu faze kel diskursu?

23 Pesoas reaji di manera diferenti kantu Paulu faze kel diskursu. “Alguns kumesa ta faze trósa” kantu es obi sobri resureison. Otus foi idukadu, má es ka faze nada pa muda. Es fla: “Nu ta torna obi-u ta pâpia di kel-li.” (Atus 17:32) Má otus seta kel ki es obi. Bíblia ta fla: “Alguns ómi djunta ku el i es bira ta kridita. Entri es staba Dioníziu, ki éra juís di tribunal di Areópagu, un mudjer ki txomaba Dámaris i otus algen.” (Atus 17:34) Oji pesoas ta reaji di mésmu manera na pregason. Alguns algen ta faze trósa di nos i otus é idukadu, má es ka ta seta nos mensajen. Má, nu ta fika kontenti óras ki alguns algen ta seta mensajen di Reinu i es ta bira kriston.

24. Kuzê ki nu ta prende ku kel diskursu ki Paulu faze?

24 Óras ki nu ta pensa na kel diskursu ki Paulu faze, nu pode prende txeu sobri modi ki nu pode splika kuzas di un manera ki ta txoma atenson di pesoas i ki ta konvense-s ma nu ta inxina verdadi. Tanbê, nu ta prende ma nu meste ten paxénxa i pâpia ku jetu ku kes algen ki ta kridita na kes kuza ki kes relijion falsu ta inxina. Otu lison inportanti ki nu ta prende é ma nunka nu ka debe muda kes verdadi di Bíblia pa agrada kes algen ki sta ta obi-nu. Si nu imita izénplu di apóstlu Paulu, nu pode midjora nos manera di inxina na pregason. Tanbê kes enkaregadu pode bira bons instrutor na kongregason. Asi, nu ta sta más priparadu pa djuda otus algen ‘buska Deus i atxa-l.’ — Atus 17:27.

b Odja kuadru “ Kes epikureu i kes stoiku”.

c Areópagu éra un monti undi kes governanti di Atenas ta kustuma fazeba ses runion. El ta fikaba na noroésti di Akrópoli. Kel palavra “Areópagu” pode krê fla runion di kes governanti di Atenas ô kel monti. Nton kes studiozu ka sabe dretu si Paulu lebadu pa kel monti, pa pértu di la ô pa un runion ku kes governanti na un otu lugar, sima prasa.

d Kel palavra gregu ki traduzidu pa “mundu” é kósmos, ki kes gregu ta uzaba pa pâpia di universu. Talvês Paulu uza kel palavra li na es sentidu pamodi el staba ta tenta pâpia di kuzas ki kes algen ta konkordaba ku el.

e Paulu pâpia di un párti di Fenómenos, ki é un puéma sobri astronomia ki un poéta stoiku, ki txomaba Aratu, skrebe. Otus livru gregu, sima Hino a Zeus, ki é di un poéta stoiku ki txomaba Cleanto, tanbê uza palavras sima kes-li.