Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

KAPÍTLU 16

“Ben pa Masedónia”

“Ben pa Masedónia”

Txeu algen resebe bensons pamodi Paulu i se kunpanherus seta un diziginason i es aguenta pirsigison ku alegria.

Ku bazi na Atus 16:6-40

1-3. (a) Modi ki spritu santu orienta Paulu i se amigus? (b) Kuzê ki nu sta ben odja?

 UN GRUPU di mudjer sai di sidadi di Filipus, na Masedónia i es bai pa riu Ganjiti. Sima es ta kustuma faze, es xinta na bera di riu pa ora pa Deus di Israel. I Jeová sta ta odja-s ku atenson. — 2 Cró. 16:9; Sal. 65:2.

2 Timenti kel-li sta ta kontise, un grupu di ómi sai di sidadi di Listra, na sul di Galásia, ki ta fika más di 800 kilómetru pa lésti di Filipus. Alguns dia dipôs, es txiga na un strada di Roma ki é kalsetadu i ki ta bai pa oésti ti kel párti di Ázia ki ten más algen. Paulu, Silas i Timótiu sta ku vontadi di viaja pa kel strada pa ba vizita Éfezu i otus sidadi undi ki ten un monti di algen ki meste obi sobri Kristu. Má, antis di es kumesa ses viajen, spritu santu inpidi-s di bai, enbóra Bíblia ka ta splika modi ki el faze kel-la. Es proibidu di prega na Ázia. Pamodi? Pamodi Jizus sta uza spritu santu di Deus pa orienta Paulu i se kunpanherus. El krê pa es trabesa mar Ejeu i pa es bai pa bera di kel riu pikinoti ki txoma Ganjiti.

3 Nu pode prende alguns lison inportanti óras ki nu ta pensa na modi ki Jizus orienta Paulu i se kunpanherus pa bai pa Masedónia. Nton, nu sta ben odja alguns kuza ki kontise duránti sugundu viajen misionáriu di Paulu, ki kumesa pa vólta di anu 49 D.K.

“Deus staba ta manda-nu” (Atus 16:6-15)

4, 5. (a) Kuzê ki kontise ku Paulu i se kunpanherus kantu es staba pértu di Bitínia? (b) Ki disizon kes disiplu toma, i kal ki foi rezultadu?

4 Dja ki es ka dexadu prega na Ázia, Paulu i se kunpanherus viaja pa nórti pa ba pregaba na sidadi di Bitínia. Pa txigaba la, talvês es viaja txeu dia na kaminhu di téra entri kes lugar di Fríjia i di Galásia, undi tinha poku algen moradu la. Má, kantu es txiga pértu di Bitínia, Jizus uza se spritu santu otu bês pa para-s. (Atus 16:6, 7) Kel-la talvês dexa-s konfuzu. Es sabia kuzê ki es ta pregaba i modi ki es ta pregaba, má es ka sabia undi ki es ta pregaba. Es tenta viaja pa Ázia pa ba prega, má es ka dadu autorizason di bai pa la. Es tenta bai pa Bitínia, má más un bês Jizus ka dexa-s prega la. Má simé, Paulu staba disididu na kontinua ta viaja ti ki el atxaba un lugar pa prega. Nton, kes ómi toma un disizon ki ta parseba ma ka ta fazeba sentidu. Es bai pa oésti i es anda 550 kilómetru, es pasa pa txeu sidadi ti txiga na kais di Trôadi, undi es pode panhaba barku pa bai pa Masedónia. (Atus 16:8) Pa tirseru bês, Paulu tenta entra na un lugar pa prega, má di es bês Jizus dexa-l prega la.

5 Lukas ba fika djuntu ku Paulu i se kunpanherus na Trôadi. El skrebe kuzê ki kontise: “Duránti noti Paulu tevi un vizon, un ómi di Masedónia staba di pé ta pidi-l: ‘Ben pa Masedónia i djuda-nu.’ Lógu ki el tevi kel vizon, nu tenta bai pa Masedónia, pamodi nu da kónta ma Deus staba ta manda-nu pa ba pâpia di kes notísia sábi pa kes algen di la.” a (Atus 16:9, 10) Asi, Paulu fika ta sabe undi ki el ta pregaba. Talvês Paulu fika txeu kontenti pamodi el kontinua ta tenta alkansa se obijetivu di prega pa pesoas na otus lugar. Kes kuatu ómi bai lógu pa Masedónia.

“Nton, na Trôadi nu panha barku i nu bai”. — Atus 16:11

6, 7. (a) Ki lisons nu pode prende di kuzê ki kontise duránti kel viajen di Paulu? (b) Pamodi ki spiriénsia di Paulu ta da-nu koraji?

6 Kuzê ki nu ta prende ku kel stória li? Repara ma foi sô dipôs ki Paulu kumesa ta viaja pa Ázia ki spritu di Deus ka dexa-l prega la. Foi sô dipôs ki Paulu tenta bai Bitínia ki Jizus ka dexa-l bai la. I foi sô dipôs ki Paulu txiga na Trôadi ki Jizus orienta-l pa el bai pa Masedónia. Jizus, ki é Kabésa di kongregason, pode orienta-nu di mésmu manera oji. (Kol. 1:18) Pur izénplu, pode ser ki dja ten algun ténpu ki nu sta ta pensa na ser pioneru ô muda pa un lugar ki ten más nisisidadi. Má, talvês é sô dipôs di nu faze alguns kuza, ki Jizus ta orienta-nu, através di spritu santu di Deus. Pamodi? Pur izénplu, un kondutor sô ta konsigi vira se karu pa direita ô pa skerda si se karu sta na movimentu. Di mésmu manera, Jizus ta orienta-nu pa nu faze más na pregason sô si nu sta ta faze sforsu pa alkansa nos métas.

7 Má, kuzê ki nu debe faze si nu ka sta konsigi alkansa nos métas? Nu debe dizisti pamodi nu ta atxa ma spritu di Deus ka sta ta orienta-nu? Nau. Lenbra ma Paulu tevi difikuldadis pa alkansa se méta. Má el ka para di tenta atxa un tiritóriu undi ki el pode pregaba. Nu pode ten serteza ma si nu kontinua ta djobe ‘un pórta largu pa nu trabadja’, Jeová ta rekonpensa sforsu ki nu ta faze. — 1 Kor. 16:9.

8. (a) Modi ki éra sidadi di Filipus? (b) Ki bon rezultadu Paulu tevi pamodi el ba prega na “un lugar pa faze orason”?

8 Dipôs di txiga na Masedónia, Paulu ku se kunpanherus viaja pa Filipus, ki éra un sidadi ki kes algen di la tinha orgulhu di ser sidadon di Roma. Txeu kuza na Filipus éra sima na Roma i txeu trópa romanu reformadu ta viveba la. Fóra di porton di sidadi, na bera di un riu pikinoti, kes misionáriu atxa un lugar ki es pensa ma éra “un lugar pa faze orason”. b Na sábadu, es bai pa kel lugar i es atxa alguns mudjer la ki staba ta adora Deus. Kes disiplu xinta i es pâpia ku es. Un mudjer ki tomaba Lídia “staba ta obi, i Jeová abri-l se korason”. Lídia fika txeu kontenti ku kuzê ki el prende ku kes misionáriu ki el i kes algen ki ta moraba na se kaza batizadu. Dipôs, el insisti ku Paulu i se kunpanherus di viajen pa fika na se kaza. c — Atus 16:13-15.

9. Modi ki txeu algen oji sta ta imita izénplu di Paulu, i modi ki Jeová sta abensua-s?

9 Imajina modi ki Paulu i se kunpanherus fika kontenti kantu Lídia batizadu! Talvês Paulu fika txeu kontenti pamodi el seta kel konviti di ‘bai pa Masedónia’ i pamodi Jeová uza el ku se kunpanherus pa responde orason di kes mudjer umildi. Oji, txeu irmon ku irmans, jóvens ku algen grandi, solteru ku kazadu, tanbê muda pa undi ki ten más nisisidadi. É verdadi ma es ta pasa pa alguns prubléma. Má kes prubléma ta parse pikinoti óras ki es ta konpara-s ku alegria di atxa algen ki ta seta kes verdadi di Bíblia, sima Lídia. Bu ta pode faze mudansas i bai pa un lugar undi ki ten más nisisidadi? Jeová ta abensua-u si bu faze kel-li. Pur izénplu, un irmon ki ten uns 20 anu ki txoma Aaron, muda pa un país di Mérka Sentral. Sima txeu algen ki sirbi na otu país, el fla: “Sirbi na otu país djuda-m bira más amigu di Jeová. Sai na pregason é sábi dimás! N sta ta faze 8 studu di Bíblia!”

Na nos ténpu, modi ki nu pode ‘bai pa Masedónia’?

“Kel monti di algen labanta kóntra es” (Atus 16:16-24)

10. Kuzê ki dimónis faze pa poi pesoas ta fika kóntra Paulu i se kunpanherus?

10 Di serteza Satanás fika txeu xatiadu pamodi pesoas staba ta prende sobri kes notísia sábi i ta batizadu na un párti di mundu ki el i se dimónis tinha txeu influénsia. Pur isu, nu ka ta fika dimiradu ma dimónis faze tudu kel ki es pode pa poi pesoas ta fika kóntra Paulu i se kunpanherus. Na Filipus tinha un skrava ki tinha un dimóni i el ta daba se dónus txeu lukru pamodi el ta dibinhaba futuru. Un dia el inkontra ku Paulu i se kunpanherus kantu es staba ta bai pa lugar di faze orason. Nton el kumesa ta sigi-s i ta grita: “Kes ómi li é skravus di kel Deus Más Grandi i es sta ta fla nhos sobri kaminhu di salvason.” Talvês kel dimóni poi kel skrava ta grita kes kuza li pa poi pesoas ta pensa ma kuzê ki el staba ta dibinha i kuzê ki Paulu staba ta inxina ben di Deus. Di es manera, pesoas ta prestaba atenson na kel skrava envês di presta atenson na kes verdaderu sigidor di Kristu. Má Paulu poi kel skrava ta kala kantu el tra-l kel dimóni. — Atus 16:16-18.

11. Kuzê ki kontise ku Paulu i Silas dipôs ki Paulu tra dimónis di kel skrava?

11 Kes dónu di kel skrava fika txeu xatiadu kantu es odja ma es ka ta pode ganhaba dinheru más. Es rasta Paulu ku Silas ti prasa, undi kes governanti, ki é kes ki tinha autoridadi ki ta reprizentaba Roma, ta julga algen. Kes dónu sabia ma kes juís ka gostaba di judeus i es tinha orgulhu di sérba romanu. Nton, es fla kes juís ma Paulu ku Silas staba ta ranja prublémas pamodi es staba ta inxina kes kuza ki romanus ka ta konkordaba ku el. “Kel monti di algen [ki staba na prasa] labanta kóntra [Paulu ku Silas].” I kes governanti da órdi “pa da-s ku vara.” Dipôs di kel-li, Paulu ku Silas lebadu aforsa pa kadia. Kel guarda poi kes dôs ómi ki staba ku pankada na kel párti más sukuru di kadia i el prende ses pé na tronku. (Atus 16:19-24) Kantu kel guarda fitxa pórta, kel kadia fika txeu sukuru ki Paulu ku Silas kuazi ka staba ta konsigi odja kunpanheru. Má, Jeová staba ta odja-s. — Sal. 139:12.

12. (a) Kuzê ki disiplus di Kristu ta atxaba di pirsigison, i pamodi? (b) Modi ki inda Satanás i kes algen ki el ta influensia sta fika kóntra disiplus di Kristu?

12 Alguns anu antis, Jizus dja flaba se sigidoris ma es ta ben sérba pirsigidu. (Juan 15:20) Pur isu, kantu Paulu i se kunpanherus pasa pa Masedónia, es sabia ma es pode ba infrentaba opozison. Kantu pesoas kumesa ta faze-s opozison, envês di es atxaba ma éra Jeová ki ka staba kontenti ku es, es intende ma éra Satanás ki staba xatiadu ku es. Oji, kes algen ki Satanás ta influensia ta aji sima kes algen ki fikaba kóntra Paulu na Filipus. Kes algen ki é kóntra nos ta konta stórias falsu sobri nos na skóla i na trabadju, i kel-li pode poi otus algen ta fika kóntra nos. Na alguns país, kes algen di otus relijion ki é kóntra nos, ta fla ma nu ta ranja prubléma óras ki nu ta inxina kes kuza ki kes algen di kel lugar ka ta konkorda ku es. Na alguns país, nos irmons ta sotadu i ta podu na kadia. Má, Jeová sta ta odja-s. — 1 Ped. 3:12.

Es “batizadu lógu” (Atus 16:25-34)

13. Kuzê ki poi kel guarda ta pergunta: “Kuzê ki N debe faze pa N ser salvu?”

13 Paulu ku Silas talvês staba ta meste di algun ténpu pa es rekuperaba di tudu kes kuza ki kontiseba na kel dia. Pa vólta di meia-noti, dja es staba rekuperadu un bokadinhu ki es “staba ta ora i ta kanta kántikus pa lova Deus”. Má dirapenti, téra treme ku forsa i kadia sakudi! Kantu kel guarda di kadia korda i el odja ma kes pórta di kadia staba abértu, el fika ku medu pamodi el pensa ma kes prézu dja fujiba. El sabia ma es ta ba kastigaba el pamodi kel-li. Pur isu, “el puxa se spada pa mata se kabésa”. Má Paulu grita: “Ka bu mata kabésa, nu sta tudu li!” Kel guarda ki staba frontadu fla: “Sinhoris, kuzê ki N debe faze pa N ser salvu?” Paulu ku Silas ka pode salvaba el. É sô Jizus ki podia. Pur isu, es responde-l: “Kridita na Sinhor Jizus, i bu ta ser salvu”. — Atus 16:25-31.

14. (a) Modi ki Paulu ku Silas djuda kel guarda? (b) Ki benson Paulu ku Silas resebe pamodi es infrenta pirsigison ku alegria?

14 Kel guarda foi sinseru kantu el faze kel pergunta? Paulu ka duvida di sinseridadi di kel ómi. Kel guarda éra un algen di nason, nton el ka ta konxeba Skrituras. Antis di el biraba un kriston, el meste prendeba i setaba kes verdadi prinsipal di Skrituras. Pur isu, Paulu ku Silas tra ténpu pa pâpia “di palavra di Jeová ku el”. Kes ómi staba konsentradu na inxina Skrituras, ki talvês es skese di kel dór ki es staba ta xinti pamodi es sotadu. Má kel guarda odja kes pankada gravi na ses kósta i el linpa-s. Nton “el i kes algen di se kaza batizadu lógu.” Paulu ku Silas resebe un grandi benson pamodi es infrenta pirsigison ku alegria. — Atus 16:32-34.

15. (a) Modi ki txeu Tistimunha di Jeová oji ta sigi izénplu di Paulu ku Silas? (b) Pamodi ki nu debe kontinua ta faze revizita pa kes algen ki ta mora na nos tiritóriu?

15 Sima Paulu ku Silas, txeu Tistimunha di Jeová oji sta ta ten bons rezultadu óras ki es ta prega kes notísia sábi timenti es sta prézu pamodi ses fé. Pur izénplu, na un país undi nos trabadju di pregason staba proibidu, tevi un ténpu ki kuazi metadi di kes Tistimunha di Jeová ki ta moraba la prende verdadi sobri Jeová timenti es staba prézu. (Isa. 54:17) Repara ma kel guarda pidi ajuda sô dipôs ki téra treme. Di mésmu manera oji, alguns algen ki nunka ka krê obiba mensajen di Reinu talvês ta seta obi dipôs ki kontise algun kuza na ses vida. Si sénpri nu ta da tistimunhu i nu ta faze revizita pa kes algen di nos tiritóriu, nu ta mostra ma nu sta priparadu pa inxina-s óras ki es sta prontu pa seta nos ajuda.

“Gósi es krê liberta-nu sukundidu?” (Atus 16:35-40)

16. Kuzê ki kontise na kel otu dia dipôs ki Paulu ku Silas sotadu?

16 Na kel palmanhan dipôs di kel dia ki Paulu ku Silas dadu ku vara, kes governanti da órdi pa liberta-s. Má Paulu fla: “Es sota-nu na meiu di tudu algen sen julga-nu, i es pô-nu na kadia, enbóra nos é romanu. Gósi es krê liberta-nu sukundidu? Nau, pa es ben aes pa es ben tra-nu di li!” Kantu es fika ta sabe ma kes dôs ómi éra sidadon romanu, kes governanti “fika ku medu”, pamodi es viola ses direitu. d Kel situason muda. Kes disiplu sotadu na frenti di tudu algen i kes governanti tinha ki pidiba es diskulpa na frenti di tudu algen. Es pidi Paulu ku Silas pa sai di Filipus. Es konkorda na sai, má primeru es tra ténpu pa inkoraja tudu kes novu disiplu. Dipôs di kel-li, es dexa sidadi.

17. Ki lison inportanti kes novu disiplu prende kantu es odja Paulu ku Silas ta aguenta pirsigison?

17 Si Paulu ku Silas flaba ma es éra sidadon romanu, talvês es pode ka sotaba es. (Atus 22:25, 26) Má si es fazeba kel-li, kes disiplu na Filipus pode pensaba ma Paulu ku Silas staba ta uza ses direitu pa ivita sufri pamodi notísias sábi. Modi ki kel-li pode afetaba fé di kes disiplu ki ka éra sidadon romanu? Afinal, lei ka ta protejeba es pa es ka sotadu. Nton, kantu Paulu ku Silas konsigi aguenta kel kastigu, es da un bon izénplu pa kes novu disiplu. Es mostra-s ma sigidoris di Kristu pode aguenta óras ki es ta pirsigidu. Tanbê, dja ki más tardi Paulu ku Silas fla ma es éra sidadon romanu, kes governanti tevi ki rekonhese na frenti di tudu algen ma es aji di manera ilegal. Na futuru, kes governanti ta tinha más kuidadu na obiba ku lei, i kel-li ta ba djudaba proteje kes kriston pa es ka atakadu di kel manera la.

18. (a) Na nos ténpu, modi ki enkaregadus ta imita izénplu di Paulu? (b) I modi ki nu ta “difende kes notísia sábi na frenti di autoridadis”?

18 Oji, kes enkaregadu tanbê ta orienta kongregason através di ses izénplu. Kel ki es ta spera pa otus irmon faze, tanbê es sta dispostu na faze. Di mésmu manera, sima Paulu, nu ta djobe dretu ki óra i modi ki nu ta uza direitus ki nu ten pa ten proteson. Si meste, nu ta ba tribunal di undi ki nu sta, di nos país i ti mésmu internasional pa nu ten proteson legal pa nu pode faze nos adorason di manera livri. Óras ki nu ta faze kel-li, nu ka sta ta tenta muda lei. Envês di kel-li, nu sta “difende kes notísia sábi na frenti di autoridadis”, sima Paulu faze kantu el skrebe pa kongregason di Filipus uns 10 anu dipôs ki el sai di kadia di la. (Flp. 1:7) Má simé, ka ta inporta kuzê ki kes tribunal disidi, sima Paulu ku se kunpanherus, nu sta disididu na kontinua ta “pâpia di kes notísia sábi” na kalker lugar ki spritu santu di Deus orienta-nu pa nu bai. — Atus 16:10.

b Talvês kes judeu ka dexadu ten un sinagóga na sidadi pamodi txeu trópa romanu reformadu ta viveba la. Ô talvês la ka tinha 10 ómi judeu ki es ta mesteba pa formaba un sinagóga.

d Lei di Roma ta flaba ma un sidadon sénpri tinha direitu di julgadu i nunka el ka debe kastigadu na públiku antis di el kondenadu.